Toidu märgistus (0)

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Kaubarühmade märgistus

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe esitamise piirangud 4.1 Toitumisalane teave 4.2Toitumis- ja tervisealased väited 4.3Käitlemisettevõtte tunnustamise number 5. Küünlad 6. Pesemismeetodid 7. TEMPUR

Müügiõpetus ja kaubandusõigus

37

doc

Müügitöö põhivarad

MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest

Müügiõpetus ja kaubandusõigus

54

pdf

TKM-toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed

TKM-toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed Riina Annus 2015  Märgistamine ● Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 25. oktoobril 2011 vastu määruse (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (edaspidi „toidualase teabe määrus“). ● Alates 13.12.2014 tuleb toidu märgistamisel ja teabe esitamisel järgida toidualase teabe määruse nõudeid. Uued nõuded ei reguleeri mitte ainult toidu märgistamist, vaid toidualase teabe esitamist üldiselt.  Müügipakendil või märgistusel esitatavad kohustuslikud andmed on: ● toidu nimetus; ● koostisosade loetelu (algab sõnaga „Koostisosad“); ● allergiat või talumatust põhjustavad ained, mis esitatakse koostisosade loetelus muudest koostisosadest trükikirjas

Toiduohutus

60

docx

ÕPIMAPP

.................................................................................................17 3.2Ettevõtte tutvustus...............................................................................................18 3.3Vilma kaubamärk.................................................................................................19 3.4Tooted..................................................................................................................20 3.5Müügipakendis toidu märgistusele esitatavad nõuded........................................20 4KAHE KAUPLUSE VÄLJAPANEKUD...................................................................23 4.1Tartu Annelinna Prisma: Vilma tooted................................................................23 4.2Tartu Annelinna Prisma: Põnn tooted..................................................................25 4.3Tartu Eedeni Maksimarket: Vilma tooted...........................................................

Toidukaubaõpetus

69

docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

toota harva rohkem kui 300 g siidi päevas. Hiina ja Jaapani siidi tootmine- Hiinas ja Jaapanis kasutatavad röövikud munevad üks kuni kaks korda aastas. Hiina ja Jaapani siidiussid on selektiivse aretuse tulemus. Kasvatatakse ainult kunstlikult. Metsik siid - Jaapanis ja Põhja- Hiinas elava siidiliblika röövikuilt saadavat siidi nimetatakse metsikuks siidiks. Sarnaneb mooruspuusiidiga, kuid röövik sööb tammelehti. Tussorsiid, jammamai siid, muga- siid 1.3 Märgistus 1. Valmistatud varem kasutamata villakiust ega ole segatud muude kiududega. 2. Villa ja mõne muu kiu segust toodetud vill. Muud kiud on lisatud villa omaduste parandamiseks. 3. Villane, sisaldab taaskasutatud villa. Lambatõuge liigitatakse vastavalt saadavale villale nelja eri rühma: Alusvilla andvad tõud- vill on udejas, peen ja säbar. Pealisvilla andvad tõud- ogakiud, karmid, lauged ja läikivad. Peenuse järgi liigitatakse ja iseloomustatakse villa järgmiselt:

Ettevõtlus

7

docx

Kõrgema riskitasemega toiduained

Kõrgema riskitasemega toiduained Toit, millel on väljend ,,kõlblik kuni", ei kõlba toiduks pärast märgistusel esitatud kuupäeva möödumist. Toit, millel on väljend ,,parim enne", ei ole pärast esitatud kuupäeva möödumist enam parimate omadustega, kuid on teatud aja jooksul söögikõlbulik . Allikas:https://maablogi.wordpress.com/2012/08/21/mis-erinevus-on-kolblik-kuni-ja-parim-enne- toidul/ Tõepoolest, "parim enne" näitab rohkem toidu kvaliteeti kui ohutust. Selline toidukaup võib kaotada oma lõhna- ja maitseomadusi, muutuda võib tekstuur või konsistents, laguneda võib emulsioon, väheneda võib vitamiinide sisaldus. "parim enne" tähtaja ületanud toidukaup ei muutu üldjuhul inimesele ohtlikuks. Erandiks on munad, mida ei tohi ei müüa pärast "parim enne" tähtaja möödumist Toidu müüja, kes pakub müügiks "parim enne" ületanud toitu, peab: 1. suutma tõestada, et vastav toit on ohutu; 2

Bioloogia

11

doc

Toidukaupade pakendamine ja säilitamine

............................................................ 2. ..................................................................... 3. ..................................................................... 4. ..................................................................... 5. ..................................................................... 6. Säilitamistingimused kiiresti riknevate toidukaupade puhul, samuti teistel juhtudel, kui see on tingitud toidu olemusest 7. Valmistaja või pakendaja nimi,aadress ja asukoht. Imporditud toidu puhul täiendavalt importija või valmistaja Eesti esindaja nimi, aadress ja asukoht 8. Päriotolumaa, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada ja tema huve kahjustada 9. Tarvitamisjuhend, kui selle puudumise korral ei ole tagatud toidu tarvitamine ettenähtud viisil (nt kannujook, pakisupp, purgisupp)

Toiduainete ja toitumisõpetuse alused

22

doc

EESTI KAUBANDUSES LEIDUVAD MÄRGISED

tarvitamisjuhis, kui selle puudumisel ei ole tagatud toidukauba tarvitamine ettenähtud viisil; toidupartii tähistus; kvaliteediklass või sort, kui see on toidukaubale ette nähtud; töötlemine ioniseeriva kiirgusega või ioniseeriva kiirgusega töödeldud koostisosa kasutamine; toitumisalane teave, kui märgistusel esineb toitumisalane väide. Pakendimärgistus kantakse pakendile pakendiseaduse järgi. Märgistus peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. Nõutav teave tuleb tarbijale esitada kirjalikult ja eesti keeles, lubatud on kasutada juhendavaid või hoiatavaid jooniseid, piktogramme, märke ja sümboleid tingimusel, et nende kaudu edastatud teave on tarbijale arusaadav. Toidukauba nimetus, netokogus, minimaalne säilimisaeg, müümise või tarvitamise lõpptähtaeg peavad märgistusel olema samas vaateväljas, lubatud on viide nende asukohale nt ,,Põhjal", ,,Klambril".

Klienditeenindus

Kommentaarid (0)