Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Registri loomise juhend (0)

1 Hindamata
Punktid
I JA KÕ teine kodutöö
REGISTRI LOOMISE JUHEND
Anneli Raud
MS Word on tekstitöötlusprogramm dokumentide loomiseks, lugemiseks, vormindamiseks, illustreerimiseks jpm. Seda paljude funktsioonidega programmi kasutatakse peamiselt kontoritarkvarana. Tarkvaratootja Microsoft on loonud sellest mitu järjest täiustatumat ja aina rohkemate lisafunktsioonidega versiooni nt MS Office Home and Student (mis on mõeldud tavakasutajale ja õpilastele), MS Office 2003, 2007 ja 2010 Professional. Minul isiklikult on arvutis olemas MS Office 2003 ja ka 2010 Professional Plus . Kuna kodutöö näeb ette funktsiooni Referendes – Register tööjuhendi koostamist siis valisin Word 2003-e, mis tundub mõnevõrra lihtsam.
Registri abiga saab mingist dokumendist kiiresti üles leida märksõnu või mõisteid, sest seal on näha mis leheküljel mingi kindel märksõna esineb.
Et valikusse Register saada, tuleb esmalt teha vasak hiireklikk valikul Lisa – Viide – Register, sisukord ja loendid…
Seejärel avaneb selline aken
Register hõlmab dokumendis käsitletud mõisteid ja teemasid koos leheküljenumbritega, millel need esinevad. Et registrit luua tuleb esmalt dokumendis ära märkida registrikirjed ja pärast seda teha register.
Näiteks märkisin oma lühikeses sissejuhatuses ära sõna MS Office.
Kui register on märgitud lisab MS Word dokumenti kindla välja:
Registrikirje võib luua:
  • üksiku sõna, fraasi või sümboli kohta;
  • mitut lehekülge hõlmava teema kohta;
  • mis viitab mingile teisele kirjele, näiteks „Programm. Vt MS Office“.

Kui kõik registrikirjed on märgitud, tuleb valida registri vorming ja register valmis teha. See käib nii:
  • klõpsa kohta kuhu soovid valmis registri lisada;
  • et dokumendi õige vormindus säiliks, peab väljakoodid ja peitteksti peitma. Kui registrikirje väljad (XE) on näha, kliki tööriistaribal nuppu .

  • Seejärel kogub Word registrikirjed, paneb need tähestikulisse järjekorda, lisab leheküljenumbrid, otsib ja eemaldab sama lehekülje korduvad kirjed ning kuvab registri dokumenti.
  • Valige menüüst Lisa – Viide – Register. Võib valida saada olevate vormingute vahel või kujundada kohandatud registripaigutus.

  • Võõrkeelse teksti registri tegemiseks kliki valikus vastaval keelel.

Registri värskendamiseks kliki väljast vasakul ja vajuta F9.
4
Registri loomise juhend #1 Registri loomise juhend #2 Registri loomise juhend #3 Registri loomise juhend #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anneliii28 Õppematerjali autor
I JA KÕ teine kodutöö

Sarnased õppematerjalid

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010-2007-ABIL
43
pdf

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................

Infotöötlus
Wordi kasutusjuhend
24
rtf

Wordi kasutusjuhend

lehe eri osi küljendada. Klõpsake menüüs Table käsku Draw Table. Ilmub tööriistariba Tables and Borders ning hiirekursor muutub pliiatsiks. Asetage pliiats lahtrisse, kuhu soovite pesastatud tabelit (või teise tabeli sees paiknevat tabelit). Joonistage uus tabel. Tabeli servade määratlemiseks joonistage ristkülik. Seejärel tõmmake ristküliku sisse veeru- ja reajooned. Kui olete pesastatud tabeli loomise lõpetanud, klõpsake mõnda lahtrit ja alustage tippimist või sisestage pilt. Märkus. Kui teil on mõni valmistabel, saate selle kopeerida ja teise tabeli sisse kleepida. 18 MS Word

Arvuti õpetus
Exeli õpetus
91
doc

Exeli õpetus

Vali kõik lehed. 2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming. 3. Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Vaikelaius. 4. Tippige dialoogiboksi Veeru vaikelaius uus mõõde. Uute töövihikute või töölehtede veeru vaikelaiuse määratlemiseks saate luua töövihiku- või töölehemalli ning võtta siis need mallid uute töövihikute ja töölehtede loomise aluseks. Kindla reakõrguse seadmine 1. Valige rida või read, mida soovite muuta. 2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming. 3. Klõpsake jaotises Lahtri suurus käsku Rea kõrgus. 4. Tippige boksi Rea kõrgus soovitud väärtus. Rea kõrguse muutmine vastavalt sisule 1. Valige rida või read, mida soovite muuta. 2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Vorming. 3

Informaatika
EXCEL - Tabelitöötlus
40
doc

EXCEL - Tabelitöötlus

2.Exceli vaade...............................................................................................................................................2 3.Põhilised mõisted.......................................................................................................................................2 4.Töö alustamine ja lõpetamine.................................................................................................................... 2 5.Töökeskkonna elemendid ja nende kohaldamine...................................................................................... 3 6.Menüüde lühiülevaade............................................................................................................................... 4 7.Menüüriba..................................................................................................................................................4 8.Nupuribad...................................................................

Arvutiõpetus
Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil
848
docx

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

Arvutigraafika (Computer Graphics - CG) puhul saame rääkida visuaalsest loomingust, mis on loodud arvuti ning tarkvara abil. Reeglina räägime piltidest, millest omakorda koosnevad nii videod kui ka animatsioonid. See kuidas miski omavahel kokku sobib nimetatakse graafiliseks disainiks. Arvutigraafikat näeme nii reklaamides õues kui ajakirjas, veebilehtedel, programmides, filmides, mängudes jne. Ühesõnaga kõikjal... Arvutigraafika liigid Et seda suurt maailma lihtsustada jaotatakse see loomise tehnoloogia järgi gruppideks. Üks võimalus on ära kasutada piltide mõõtmelisust - 2D või 3D. 2D ehk kahemõõtmelise pildi loomise puhul kasutame ära punkte mis on ühel tasapinnal - pikkus ja laius (x, y). Selle alla kuulub traditsiooniline joonistamine, animatsioon, tüpograafia, kartograafia, joonistamine jne. 3D ehk kolmemõõtmelise pildi puhul kasutatakse lisaks kolmandat dimensiooni - sügavus (z). Reeglina võimaldab see meil objekte

Arvutigraafika
Microsoft access
57
doc

Microsoft access

andmebaasisüsteemid, mis tuginevad SQL'le (Structured Query Language). Kuni 1990-ndate aastate alguseni oli SQL suurte süsteemide pärusmaa (UNIX, mainframe operatsioonisüstemis) ja rakenduste hind (sageli algas üksnes andmebaasi juurutuse hind 100 tuhandest dollarist) oli jõukohane suurfirmadele (enterprise tase, käibed alates 3,5 miljardist kroonist, International Data Corporation). SQL andmebaaside eelis on ühtsel andmeformaadil tuginevate andmevaramute (data warehouse) loomise võimalus. Lihtsam on integreerida erinevaid tarkvararakendusi, mis kasutavad sama SQL-andmebaasi, nt erinevate firmade poolt loodud tootmis- ja finantsraamatupidamissüsteeme [5]. Microsoft Access on Microsoft Office'ga kaasas olev andmebaasisüsteem. Andmebaasisüsteemi Access töökeskkond on sarnane Microsoft Word'i ja Microsoft Excel'i töökeskkonnaga. Access on mugav vahend andmebaaside loomiseks ja andmete töötlemiseks, mis ei eelda programmeerimisoskusi

Andmebaasid
Uurmiustöö Windows Xp
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme ­ operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m

Kirjandus
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun