1) Mis on tundravööndi piiriks? Tundravööndi lõunapiiriks loetakse joont, kus kõige soojema kuu keskmine temperatuur on +10° C. 2) Miks puudub tundra ja metsatundra lõunapoolkeral? Sest lõunapoolkeral puudub vastavad laiuskraadil maismaa. 3) Kuidas tekib polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas tekib külmumise ja sulamise vaheldumisest. 4) Kuidas takistab igikelts inimeste tegevust? Igikelts raskendab hoonete, teede ja muude rajatiste ehitamist. Hooned rajatakse igikeltsaaladel tavaliselt sügavale igikeltsa sisse rammitud vaiadele niimoodi, et hoone jääb maapinnast pisut kõrgemale. 5) Miks on tundras ja metsatundras palju soid? Suvel õhuke pinnasekiht sulab, aga sügavamalt külmunud pinnas ei lase vett sügavamale imbuda. 6) Miks ei kasva tundras puid?
MULLAS Gleistumine; Leetumine 1)Aktiivne 1)Aluselised 1)Keemiline TOIMUVAD Turvastumine; mikrobioloogiline reaktsioonid murenemine PROTSESSID Voolamine; lagundamistegevus 2)Keemiline 2)Mineralisatsi Krüoturbatsioon 2)Kamardumine murenemine oon Polügonaalpinnas 3)Mulla segamine (aktiivne elustik) Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi
Korrasiooni lohud kivimite kulutamine, hõõrutamine tuulega A A T E A D U S www.fotolibra.com krüogeensed - külmumise tagajärjel M Polügonaalpinnas: on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster A Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmiselt 0,6...3 meetrit) liitumisest A üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad.
Euroopa Loodusvööndid Tarmo Torn Loodusvööndid maailmakaardil Külmakõrbed Paiknevad Euroopa põhjarannikul asuvatel saartel. Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe. Kaljunukkidel kasvavad kooriksamblikud ja vetikad. Tundra ja metsatundra Paikneb Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaosas. Esineb igikelts ja polügonaalpinnas. Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on
Voolamine-on püdela vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Nii tekivad solifluktsiooniterrassid, tavaliselt madalad kumeraservalised astmed kõrgusega 2-5m.Krüoturbatsioon-on mulla segamine külmumise teel. Vesine muld hakkab külmuma alt ja pinnalt ning lähtekivim surutakse kahe tahke keha vahelt maapinnale. Selle tagajärjel satub õhuke mullakiht mineraalsetete alla, mistõttu taimkate on sellistes kohtades laiguline. Polügonaalpinnas- igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster.Leetumine-orgaanilinse aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemne lahustuvateks ühenditeks;viimased kantakse mulla liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb.Kamardumine-mullatekkeprotsess,mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont.Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv
pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Külmakühm on jäise tuumaga kühm külmunud mineraalses pinnases. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega. Tekivad vee jäätumisel, kulutamisel, temperatuuri vaheldumine. 9.Maalihe Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket
*Läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. *Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. *Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 8. Võrdle eri loodusvõõndite muldi *Tundras-madal temperatuur, igikelts. Muld pidevalt niiske, sest väike aurumine., mulla paksus enamasti alla 10 cm. Turvastumine, voolamine, polügonaalpinnas *Okasmetsas-jahe & niiske kliima, sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. *Rohtlas- kontinentaalne kliima, aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede. Toimub huumuse kogunemine e kamardumine.
12.12 Jää- ja külmakõrbed 27.12.12 Paiknevad pooluste ümbruses Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe Polaaröö- ja päeva vaheldumine Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed Liigivaene elustik, peamiselt meredes Inimtegevus raskendatud, püsiasustus puudub Kõige vähem saastatud piirkond 27.12.12 Tundra ja metsatundra 27.12.12 Asuvad ainult põhjapoolkeral Esineb igikelts ja polügonaalpinnas Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu Soostunud mullad, keltsmullad Loomadest põhjapõder, lemming, polaarrebane, linnud Kidur taimestik (samblad, samblikud, kanarbik, kääbuskask, pajud) Maavarade kaevandamine, mereloomade küttimine, kalapüük, põhjapõdrakasvatus Keskkonnaprobleemideks on pinnase reostus ja pinnase hävimine, looduse aeglane taastumine 27.12.12
horisontide väljakujunemine väga aeglased. Toimub gleistumine protsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas, mulla mineraalhorisondid tõmbuvad sinakashalliks. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbama. Soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nimetatakse turvastumiseks. Veel on tundravööndis voolamine, krüoturbatsioon ja polügonaalpinnas. Voolamine on vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Nii tekivad solifluktsiooniterrassid, tavaliselt madalad kumeraservalised astmed. Krüoturbatsioon on mulla segamine külmumise teel. Vesine muld külmub alt ja pinnalt ja lähtekivim surutakse kahe tahke keha vahelt maapinnale. Nii mattub õhuke mullakiht mineraalsetete alla. Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas
Pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist (mineraliseerumist) nimetatakse turvastumiseks. Sellest tulenevalt on tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis võimalik enamasti eristada vaid kaht horisonti: CG (gleistunud lähtekivim) ja AT (toorhuumus). Turvastunud gleimuldi leidub ka teistes vööndites, kus valitsevad pidevalt liigniisked tingimused. Tundrale on iseloomulik ka polügonaalpinnas, mis on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui pragudesse moodustuvad ainult veest koosnevad jääkiilud, siis võivad sagedaste külmumis-sulamistsüklite toimel tundrapinnasesse tekkida kuni 10 m sügavused avalõhed. Kui külmumise- sulamise käigus sorteeruvad mulla mineraalosadest välja peenemad kivid, mis moodustavad kiviringikesi, siis
Maailma mullad Maailma mullad Tundramullad Gleimullad, turvastunud gleimullad · Karmi kliima tõttu on mullateke väga aeglane. · Huumushorisont on väga õhuke (alla 10 cm). · Toimub orgaanilise aine puudulik lagunemine - turvastumine · Muld on pidevalt liigniiske ja seetõttu hapnikuvaene, toimub gleistumine, mille tulemusena tekivad mulda sinakad ja rohekad gleimineraalid. Gleimullad Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Suurem osa polügone on 3-7 m diameetriga. 500 m Polügonaalpinnasesse tekkinud lõhed Prudhoe Bay, Alaska. Gleimuld A 0-30 O 30-38 C 38+ · Rannikutundra Alaska põhjaosas
nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon? tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on viljatu ala, millesse on uuristunud jäärakud 20. Mis on kuesta? kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm 21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. 23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud ehk palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 24. Mis on solifluktsioon
Auramisudu esineb suhtelisel sooja veekogu pinnal. 5. Geoid Gravitatsioonivälja plaan- ookeanis merepinnaga sama, maismaal maa sees. Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks. Et geoidi pind on keeruka konfiguratsiooniga, siis kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks selle asemel enamasti geoidi ligilähedasele kujule kohandatud ellipsoidi. 6. Krüogeensed pinnavormid Igikeltsatekkelised. Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt. polügonaalpinnas ja termokarst 7. Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 8. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. 9. Sünklinaal ja antisünklinaal - vaod Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas.
samblikud; puhmastaimed; ei kasva eriti puid; puude kasvu takistab liiga jahe ja niiske suvi; pole sügavat juurestikku; madalad, et lumi kaitseks külma eest; lumi-käokõrv; vaevakask; kukemari; Landi samblik; Taimestiku maa sisse tallamine; pinnasereostus; pinnase hävimine; Tundra Tundra on puudeta ala, kus sademeid on alla 400 mm. Esineb ainult põhjapoolkeral. Polügonaalpinnas on iseloomulik tundrale, kus maapinda katavad hulknurksed lapid. Inuitid ja saamid on tundrate põlisrahvad. Samanism on üleloomulike jõudude kultus. Kajakk on pärismaalaste paat Gröönimaal. Iglu on eskimode lumest ja jääst tehtud onn. Nunatak on jääst väljaulatuv kaljunukk. Asub poolustel ning seda ümbritsevatel aladel, mis on aastaläbi kaetud lumega; Mulda pole suurte külmakraadide tõttu;
19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena. 20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm. 21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas. Iseloomulik igikeltsaalale, kus pinnast lõhestavad vertikaalsed jääkiilud. 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku
59. Eoolilised pinnavormid (tuuletekkelised) Luide positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Liikuvad luited ilma taimedeta. Valged luited Hallid luited üksikute rohttaimedega. Deflatsioon kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega. Korrasiooni lohud kivimite kulutamine, hõõrutamine tuulega. 60. Krüogeensed pinnavormid (külmumise tagajärjel) Polügonaalpinnas igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmiselt 0,6...3m) liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib
udu. Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist. Geoid Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks. Et geoidi pind on keeruka konfiguratsiooniga, siis kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks selle asemel enamasti geoidi ligilähedasele kujule kohandatud ellipsoidi. Krüogeensed pinnavormid -Igikeltsatekkelised. Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt. polügonaalpinnas ja termokarst Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. Sünklinaal ja antisünklinaal Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas
nimetatav kiht soojal aastaajal sulada, selle all asuvat pidevalt külmunud kihti nimetatakse passiivseks ehk inertseks horisondiks. Aktiivse horisondi paksus sõltub paljudest asjaoludest, mille hulka kuuluvad muu hulgas geograafiline laius, nõlva ekspositsioon, õhutemperatuur ja pinnase soojusjuhtivus. Igikelts on ka oluline reljeefi kujundav tegur. Ta põhjustab muu hulgas selliseid nähtusi nagu solifluktsioon, defluktsioon, termoabrasioon, pinnase kohrutus, pingo, termokarst, jääkiil, polügonaalpinnas ja palsa.Igikeltsa tõttu on raskendatud jõgede põhjaerosioon, mistõttu on jõed suhteliselt madalad, laiad ja väga meandreerunud (looklevad).Teadlaste sõnul on Siberi lääneosas viimastel aastatel täheldatud igikeltsa kiiret ulatuslikku sulamist. Kilomeetrite suurusi uusi järvi ja mullitavaid mudalaamasid tekitavat ning maastikku tundmatuseni muutvat sulamist põhjustab kliima soojenemine. Siberi igikeltsa sulamine omakorda ähvardab anda üleilmsele kliimamuutusele enneolematu hoo
kondenseeruma ja tekib udu. Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist. 5. Geoid Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks. Et geoidi pind on keeruka konfiguratsiooniga, siis kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks selle asemel enamasti geoidi ligilähedasele kujule kohandatud ellipsoidi. 6. Krüogeensed pinnavormid Igikeltsatekkelised. Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt. polügonaalpinnas ja termokarst 7. Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. 8. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. 9. Sünklinaal ja antisünklinaal Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas
seespool. Nad rändasid kelkudega, kala püüavad hülgenahaga üle tõmmatud süsta ehk kajakiga . Eskimod elavad Alaskas, Gröönimaal ja Põhja Kanadas. Põhja – Skandinaavias elavad põhjapõtru kasvatavad laplased. MÕISTED Igikelts on maakoore aasta läbi külmunud pindmine osa polaarvöötmealadel. Serviti sulab igikeltsast haaratus pinnase pindmine osa ja kujundab kirsmaa pinnamoe: maapinda läbivad külmalõhed nn. polügonaalpinnas –iseloomuliku mustriga maaala külmakõrbes ja tundras- hulknurksetest pindadest ja nende vahele jäävatest külmalõhedest. Talvel lõhedesse tekkinud jääkiilude sulamisel võivad suvel moodustuda meetrite sügavusel avalõhed. Igikeltsa sulamisel tekivad lohud termokarst-jääst tuumikuga kerkealad – polaaralade künklikud sood- palasood. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20) Iglu- Kanada ja gröönimaa eskimote talveelamu. Pika sissekäiguga kuppeljas lumetahukaist ehitis
19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena. 20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm. 21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas. Iseloomulik igikeltsaalale, kus pinnast lõhestavad vertikaalsed jääkiilud. 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda
ilmastikureziim) antud kohas või piirkonnas. Kliimaklasssifikatsion on klassifikatsioon, mille alusel eristatkse kliimatüüpe ning Maa pind jagatakse kliimavöötmeteks. Temperatuuri, sademetereziimi ja taimkatte järgi (nt. Köppen); Õhumasside alusel (nt. Strahler); Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) Kohalikud tuuled: briisid- põhjustatud aluspinna erinevast soojenemisest. Kosmogeensed pinnavormid metoriidi kraater Krüogeensed pinnavormid- külmumise tagajärjel. Nt polügonaalpinnas, termokarst- igikeltsa ajutine sulamine, mille tagajärjeks on neg pinnavormide ehk alasside kujunemine. Kuiv kesklaiuste kliima kliimat kujundab cP, merelise õhu juurdevool on tõkestatud. Õhutemp suur aastane amplituud. Sademeid vähe (ca 500mm) maksimumiga suvel. Kuiv lähitroopiline kliima kliimat kujundavad cT ja cP ning lähistroopilised maksimumid. Esineb suur aastane temp amplituud (15-35') ja selgelt väljendunud külm talv, sademeid alla 200mm. Kuiv troopikakliima kliimat
tilkekivimid Karrid - vihmavee või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid Koopad võivad tekkida - põhjavee toimel - lainetuse toime - vulkaanilise tegevuse tõttu - inimtegevuse tõttu eoolilised - tuuletekkelised pinnavormid Luide deflatsioon - kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega Korrasiooni lohud - kivimite kulutamine hõõrutamine tuulega krüogeensed - külmumise tagajärjel Polügonaalpinnas - igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefmuster termokarst ehk peseudokarst- igikelta laigutine sulamine mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide ehk alasside kujunemine
viiakse veega mulla sügavamatesse kihtidesse- muld jääb vähemviljakaks. · Kamardumine- Org. aine koguneb mulla ülemistesse kihtidesse, tekib viljakas huumushorisont. · Sooldumine- Eriti kuivas kliimas, kus mullavesi aurab ära ja soolad jäävad pindmistesse kihtidesse. · Voolamine ehk solifluktsioon- vettinud mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. · Krüoturbatsioon- mulla segamine külmumise teel. · Polügonaalpinnas- külmalõketega hulknurkadeks jagunenud pinnas. VEEREZIIMID · Läbiuhteline veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsades, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine(leetumine), muldade leostumine, mullaviljakuse langus. · Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed, kuivas troopilised kliimas, kõrbetes ja poolkõrbetes, mullavesi aurub ja pinnakihtidesse kogunevad soolad,
mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda liikuvad luited – ilma taimedeta valged luited hallid luited – üksikute rohttaimedega deflatsioon – kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega (nn. „kõrbe kõnnitee“ tekkimine) korrasioon – kivimite kulutamine, hõõrutamine tuule poolt kantud osakestega Krüogeensed – külmumise tagajärjel tekkinud pinnavormid: 1. polügonaalpinnas: igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmisel 0,6-3 m) liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad
Igikelts - maakoore ülemiste kihtide jäätumine. Jää on liikumatu (vastupidi liustikujääle). Maavoole ehk soliflukatsioon - tegus kiht muutub veega küllastudes soojal ajal püdelaks massiks ja hakkab alla poole libisema. Toimub reljeefi tasandumine ja nõgude ning orgude täitumine setetega. Termokarst - maasisese jää sulamisega seotud pinnase sissevajumine ning selle tagajärjel nõgude tekkimine. Ei ole tegemsit kivimite lahustumisega. Polügonaalpinnas - tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. LIUSTIKE GEOGRAAFILINE TÄHTSUS Põhjustab iseloomulike geograafiliste
Maateaduste alused I (20.okt) Igikelts. Ulatub Siberis suhteliselt madalate laiuskraadideni. Ida-Siberis ja Kanadas puudus jääajal piisavalt sademeid, et moodustuks liustikud. Levis külm ja kuiv tundra. Liustikud toimisid aga heade isolaatoritena ja hoidsid maapinna suhteliselt soojas. Siberis maksimaalselt 1km paksune igikelts. Selle põhjal saab arvutada, et Siberis pidi aasta keskmine temperatuur olema väga pika aja jooksul -30'C. (geotermiline gradient 30'C/km). Polügonaalpinnas maapind kaetud lõhede võrgustikuga, mis tekivad pinnakihi perioodilisel sulamisel ja külmumisel. Pingo settega kaetud jääküngas. Tekib järve kohale, mille all on tavaliselt osalt sulanud pinnas. Järve külmumisel hakkab külmuma nii järve pind, kui ka pinnas altpoolt, ning tekib surveline veekogum, mis hakkab pinnale imbuma, ning mille jäätumisel ja selle peale pinnase kuhjumisel tekib jääküngas. Kõrb ariidne piirkond
annaabi.ee 
