Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Friedrich Karl Johann Kuhlbars (0)

1 Hindamata
Punktid
Friedrich Karl Johann Kuhlbars (pseudonüüm Villi Andi) (17. august 1841 – 28. jaanuar 1924 Viljandi) oli eesti kirjanik ja koolmeister.
Ta sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas. Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises.
Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris ( 1859 –1861)
Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862 , asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat , kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist ) ning luuletuste kirjutamisega.
Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus " Vanemuine ", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal…" (1869).
1904 . aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35-aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...»
Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri Ugala nimi – Muinaseesti maakonna Ugandi järgi.
Kuhlbarsi esimene raamat oli murdekeelne "Wastse laulo ja kannel" (1863), millele järgnes lauluõpik lastele "Laulik koolis ja kodus". Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatudki koorilaulude tekstideks. Kuhlbars on tuntud ka lasteluuletajana, eriti teksti "Teele, teele kurekesed!" autorina. Elu lõpul koostas ta "Villi Andi luuletused" (I-III, 1923-1924).
Friedrich Kuhlbars suri 1924. aastal Viljandis ning maetud on ta Viljandi Riia mnt kalmistule.
Friedrich Karl Johann Kuhlbars #1 Friedrich Karl Johann Kuhlbars #2 Friedrich Karl Johann Kuhlbars #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KatrinJ Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti laulupidu 2009
34
doc

Eesti laulupidu 2009

ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa..........................................................

Muusika
Friedrich Kuhlbars
8
doc

Friedrich Kuhlbars

Valga Gümnaasium Friedrich Kuhlbars Referaat Koostaja: Timo Stogov Hummuli 2009 Sisukord Lk. 2 Sisukord Lk. 3 Sissejuhatus Lk. 3-5 Elulugu Lk. 6-7 Kirjanduslik tegevus Lk.7 Kokkuvõte Lk. 8 Kasutatud allikad Sissejuhatus Räägime Friedrich Kuhlbarsi elust. Mis olid tema suurimad ja siiani tuntud saavutused , millega ta hakkama sai. Muidugi peame ka rääkima Friedrich Kuhlbarsi vanematest. Kuidas arenes Friedrich Kuhlbarsist nii haritud mees nagu ta oli ja viisakas härrasmees.Miks paljud ei teadnud Friedrich Kuhlbarsi kui lüürikut. Elulugu Unikülas asub luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht. Kunagi seisis siin tulevase kirjaniku sünnipaigaks saanud Uniküla koolimaja. Kunagise hariduskolde järgi kutsutakse seda praegugi Koolitareks (-taluks). Koolimaja põles maha aastal 1941.

Kirjandus
Friedrich Kuhlbars
5
pptx

Friedrich Kuhlbars

Friedrich Karl Johann Kuhlbars 17.08.184128.01.1924 Sünd ja Õpingud · Tartumaa, Sangaste kihelkond, Uniküla. · Koolmeistri poeg. · Õppis Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis. · Tartu Õpetajate Seminar(18591861) Töö · Koduõpetaja Lätimaal. · Viljandi elementaarkooli õpetaja. Hiljem koolijuhataja aastani 1895. · Tagandati venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. · Hiljem vaba literaat, tegeles muinasaja, kohanimede uurimisega ja luuletuste kirjutamisega. · Pakus välja Viljandi teatri Ugala nime. Looming · Teele, teele kurekesed. · Waste laulo ja kannel.(1863) · Laulik koolis ja kodus.(1868) · Vanemuine.(1870) · Laste laulik.(1899) · Villi Andi Luuletused I/II(1923, 1924) · "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." Aitähh!

Kirjandus
Üld laulupidu 2009
21
doc

Üld laulupidu 2009

aastast toimub põhilaulupidu Tallinnas. Praegu toimuvad Eesti üldlaulupeod viie aasta tagant. Viimati oli üldlaulupidu 2004. aastal. Järgmine üldlaulupidu pealkirjaga "ÜhesHingamine" toimub 2009. aastal. Üldlaulupidude vahel toimuvad ka iga viie aasta tagant noorte laulu- ja tantsupeod, kus põhiesinejad on koolinoored. Laulu- ja tantsupidusid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. 4 Koit Mihkel Lüdig / Friedrich Kuhlbars Laul ise on üdini tuttav, sellel laulul on ka punkteeritud sõnad, mis on meie rahvusele väga omapärane. Kõik on väga järksalt punkteeritud, kuna tol ajal ei räägitud keelevärvidest, kuigi laulu lõpus on paar sõna punkteerimata. Laulu algus peaks olema nagu ,,plahvatus" sellesmõttes, et peab olema võimas algus. Laul ise on suhteliselt aeglane ja piisavalt võimas. Mihkel Lüdig

Muusika
Eesti kirjanduse ajalugu I
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

kaasnes ka ladina asemel otseseks mõjutajaks saksa kultuuriruum, kiriku ja mõisa surves tähtsustus siiski eesti keel, rahvakeelne jumalasõna tõi kaasa eestikeelse kirjasõna vajaduse. Raamatukeelude ja hävitamise tõttu on teateid eestikeelsetest raamatutest 16. sajandil vähe. Esimene eestikeelne (luterlik kiriku)raamat ilmus 1525. Lüübekis, kuid hävitati ja säilinud pole ühtegi eksemplari. 1535.a trükiti Wittenbergis Simon Wanradti koostatud (Tallinna Niguliste kiriku õpetaja) ja Johann Koelli tõlgitud (Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja) alamsaksa- ja eestikeelne luteriusu katekismus - seegi raamat keelati ja hävitati, säilinud 11 lehe fragmendid, mis leiti 1929. aastal ühe raamatu köite täitematerjali hulgast. Kaudsetel andmetel 16. sajandil koostatud ja trükis avaldatud veel mõned luterlikud katekismused (1554. a Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte lõuna-eestikeelne katekismus), kuid säilinud neid pole.

Kirjandus
Eesti kirjandus I-kordamine
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

luuletust. Looming jäi pikaks ajaks tundmata, pidi mööduma terve sajand, enne kui Noor-Eestlased tema luule taasavastasid ja ilmutasid kolmandas vihikus. See oli omal moel loogiline, et Noor-Eesti selle avastas, sest nende eesmärk oli viia luule Euroopa tasemele ja Petersoni luule oli ainus, kust aimus seda taset. Eriti Petersoni oodid (pidulikus keeles luuletus antiiksetel eeskujudel) sisaldavad erksaid ,,värve", on filosoofilised. Päeva loojaminemine. 5. Johann Heinrich Rosenplänter ,,Beiträge" Johann Heinrich Rosenplänter 1782-1846. Tema esimese eesti-ainelise teadusliku väljaande rajaja. Kaks korda aastas välja antav ajakiri ,,Beiträge". Muljetavaldav saavutus. Ajakiri ilmus 1813-1832 - 20 vihikut. Kogumaht üle 3500 lehekülje. Peamiselt saksakeelne väljaanne ja sisaldas saksakeelseid uurimusi eesti keele kohta. Sisaldas ka eetikeelseid tekste. Koondas estofiile, õpetatud mehi, kes kirjutasid kaastöid. Kaastöölised Otto Wilhelm

Ajalugu
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas.

Kirjandus
Eesti uusaeg-1710-1900
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

vastane unioon. Sõja avasündmuseks on Saksi vägede jõudmine Riia alla 12.02.1700. Järgmiseks suuremaks aktsiooniks on Taani vägede tungimine ...-sse. 19.08.1700 kuulutab Venemaa Rootsile sõja. Narva lahing toimub 19.-20. novembril 1700, millest rootslastel õnnestub välja tulla võitjatena. Toona olid rootslased veendunud, et Jumal soosib neid, mitte barbareid, kelleks nad venelasi pidasid. Algul oli siin kohal ka kuningas Karl XII. 1701 läheb ta Kuramaale (Poola aladele). Rootsi peaarmee jätab provintsid maha ja kohale jääb nõrk, hajutatud Rootsi kaitsemeeskond. Siia jääb Schlippenbach, ala hakkab hõivama Boriss Seremetjev. Edasi pole siin rootslastel mingit edu. Eesti- ja Liivimaal on venelased edukad. Erastvere lahing detsembris 1701, kus rootslased saavad lüüa. Juulis 1702 toimub Hummuli lahing. Suuremaid territooriume esialgu ei hõivata, pigem tehakse soomust, võetakse, mida võtta annab.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun