vlaminc närviliste pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma ,,metsikuse" poolest ületasid nii Matisse'i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: ,,Chatou sild" 1906. ,,Maastik punaste puudega" (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse'iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure'i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: ,,Istuv naine" (1906)
värviküllaseid maastikke, mis oma „metsikuse“ poolest ületasid nii Matisse’i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: „Chatou sild“ 1906. „Maastik punaste puudega“ (1907). ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse’iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure’i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: „Istuv naine“ (1906)
FOVISM Aeg:1901 Pariis Nimetus:kriitikutelt maalilaadi 2.analüütiline kubism.objekt on jagatud geom.kujunditeks ja kohta,pr.k Fouve-kiskja Põhjus:1901.a toimunud Goghi segi paisatud;võeti kasutusele kollaaztehnika (Pablo Picasso) mälestusnäitus,mille eredad värvid andsin tõuke uue suuna 3.sünteetiline kubism-suured erksad värvilised tekkele Tunnused:võtsid eeskuju Goghi töödestpuhtad pinnad,millele kuj sooviti lihtsustatult *eestis ado erksad värvid,mis olid vastupidised looduseleerineva vabbe,eduard ole,märt laarmaa,arnold akberg FUTURISM suurusega värvilaigudhooletud pintslilöögidtinglik Aeg:1909 itaalia nimetus:it.k futoro-tulevik eesmärk:luua joonistusjulged moonutusedkindlapiiriline kunstmis katkestab sidemed minevikuga tunnused: rühmitusenamasti kuj. loodusvaateidruumilisusest vaimustus tehnika(eriti masinate)arengu vastukuj aja kaugenemine Eesmärk: väl
FOVISM Ebe-Kai Huuse 12a Fovismi nime tekkimine · 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), esines oma maalidega rühm noori kunstnike · maalide metsikute värvide ja tingliku joonistusega pildid tekitasid peaaegu skandaali · Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule Foovide stiil · hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine · nende peaeesmärk oli kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine · Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest Rühmitus · Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna t
Fovism Kuidas tekkis? Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis , kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks", andes sellega nime uuele kunstivoolule. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine objektidele ainuomaste värvide kujutamine Peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Henri matisse Sünninimega HenriÉmileBenoît Matisse Elas 31. detsember 1869  3. november 1954 Prantsuse maalikunstnik, fovismi esindaja.
Fovism 20.saj alguse kunst. Voolu nimi on fovism, kuid kunstnikke nimetati foovid või fovistid. Prantsuse keeles tähendab sõna foovid metsikuid. Tinglik algus on aastal 1905, kui kunstnikud äratasid tähelepanu Pariisi Sügissalongi näitusel. Fovism on eelnevate voolude (impressinoism, neo- japostimpressionism) loogiline edasiarendus. Fovismile on iseloomulik: · Puhtad erksad värvipinnad, mis sageli vastuolus loodusega · Maalimislaad on hoogn, jõuline · Joonistus on lihtsustatud, vormid sageli moonutatud · Ei taotleta ruumilist sügavust Fovidele oli kõige tähtsm meeleolu väljendamine. Rõhutati värvide ilu. Enamasti valitseb nende töödes rõõmus meeleolu. Henri Matisse- Matisse`i peetakse fovismi tähtfiguuriks. Matisse ei maalinud pildile täpselt seda, mida nägi, vaid ta püüdis väljendada seda, mida ta parasjagu tundis. Parimaks väljendusvahendiks olid värvid. Neid kandis ta lõuendile suurte laikudena, sageli vastandvÃ
FOVISM. 1905. a. Sügissalong rabas Pariisi publikut selle sajandi esimesesuure üllatusega. Seal esines teiste hulgas rühm noori, seni peaaegu tundmatuid kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid aga erakordselt puhtad ja lõuendile paisatud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. See andiski ühele kunstikriitikule mõtte nimetada uut rühmitust pilklikult foovideks ( prantsuse k. fauves- kiskjad, metsikud). Foovid hulgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nende püüdeks oli jäädvustada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad tähtsaks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised loodu-ses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunikollane jne.). Foovid loobu-sid ka valguse ja varjuga modelleerimisest,
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal)  varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolo
annaabi.ee 
10 punkti
~ 1 leht
13 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid