Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekan- dumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Vajaliku gaasisurve reguleerimiseks avatakse põletil korraks kumbki gaasikraan, et tekiks gaasi
keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Tavaliselt kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Keevisliidete tüübid Põkkliide Joonis 5. Põkkliide "I" piluga
Selle detaili puhul on kasutatakse T-liidet ehk vastakliidet ning nurkõmblust. 2. Keevitusprotsesside võrdlus Käsikaarkeevitus (111) Punktkontaktkeevitus (21) Eelised + lai keevitavate + protsessi lühike kestus ja materjalide nimistu ja suur tootlikkus paksuste vahemik (ülemist + automatiseeritav piiri pole) + ei ole vaja lisametalli ega + kasutatav kõikides kaitsegaasi keskkonnatingimustes (õhus või vee all) + seadmed odavad ja portatiivsed Puudused - madal tootlikkus (vaja - õmbluste madal tõmbe- ja õmblusi puhastada) väsimustugevus - protsessi mittepidavus - defektsete keevisõmbluste
Ettenähtud töörõhu hoidmine: Gaasi tarbimise vähenemisel suureneb rõhk madalrõhukambris, survevedru surutakse koomale ja membraan paindub allapoole, ketas koos vardaga laskub ning vedru toimel istub rõhuklapp osaliselt klapipesale, vähendades gaasi voolu madalrõhukambrisse. 6 1.4 Gaaskeevituse võtted ja asendid Kasutatakse peamiselt kahte keevitusvõtet, vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes umbes 45° nurga all. Paremsuunalise keevituse puhul on leek suunatud keevisõmbluse poole ja liikumine toimub vasakult paremale. Nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes umbes 45°
1. Nõudeid tugevusele,koormuse liiki,korrosiooni.Väsimuskoormamisel vältida pingekontsentraatoreid. 2. Juurdepääsetavus keevitamisele ja inspekteerimisele 3. Majanduslikke tegureid 4. Keevitusdeformatsioone 5. Kahanemispingeid ja sisepingeid,mis võivad põhjustada pragusid. Põkkõmblused "groove welds"-servavahemikuga õmblused. Faasimata õmblused I õmblus,materjali paksustel kuni 4 mm ühelt poolt. J ja U õmblused võimaldavad kokku hoida lisametalli võrreldes teiste sümmeetrilise servakujudega. Faasimise kaldenurgal mõju keevitusdeformatsioonidele. Kui väheneb õmbluse ristlõige,vähenevad ka deformatsioonid.Ühepoolse faasimisega liiteid on keerulisem keevitada kui kahepoolse faasimisega,kuna tuleb vastavalt elektroodi kallutada. Täieliku läbikeevitusega õmblused(joint penetration) kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. V-õmbluse tugevus sõltub õmbluse juure läbikeevitusest
keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Teraste keevitatavus
0,8 - - 45...55 4...5 40...45 4...5 1,0 65...85 4...5 50...65 4...5 45...55 4...5 1,2 70...90 5...6 60...70 5...6 55...70 5...6 1,5 80...100 7...8 70...90 7...8 70...85 7...8 2,0 90...110 7...8 90...110 7...8 - - 3,0 100...120 8...9 100...120 8...9 - - Automaatkeevitatakse sulamatute ja sulavate elektroodidega. Sulamatu elektroodiga võib keevitada kas lisametalli kasutamisega või ilma. Keevitusreziimid on toodud alljärgnevates tabelites. Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamiseta sulamatu elektroodiga automaaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Metalli Paksus Volframelektroodi läbimõõt Vool A Keevituskiirus põrandõmbluse puhul m/h Argoonikulu 1,0 2 40...70 25...50 5...6 1,5 3 50...80 20...45 6...7 2,0 4 80...120 20...40 7...8 3,0 4 150...200 15...30 8...9
Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide. Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon- põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon- keevitamise ajal sulanud lisametalli osa. Segunemis- e legeerimistsoon- keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist. Keevitustsoon- keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevitusasendid: 3. Keevitusmettallurgia, gaaside mõju, keevituse soojusnähtused. Sulakeevitus sarnaneb metallurgilistele protsessidega, aga on tunduvalt keerulisem järgmisel põhjusel: 1) keevituse soojusallika (elektroodi) ja sulametalli kõrge temperatuur. 2) väikese mahuline sula keevisvann, mis on ümbritsetud
Gaaskeevituse abil võib kokku keevitada peaaegu kõiki metalle ja nende sulameid, mis on kaasajal tööstuse kasutusel. Tänapäeval leiab gaaskeevitus laiemat kasutust ehitusmontaaži-, põllumajandus- ja remonditöödel. Lehtmetallist tooted, paksusega kuni 1mm, võib keevitada ilma lisametallita. Üles painutatud servadega lehed pannakse kokku ja keevitatakse gaaskeevituse leegis, sulatades kokku painutatud servad. Paksemad leged keevitatakse lisametalli lisamisega keevisõmblusse. Kahe lehe vahele jäätakse pilu, mis peab vastama keevitatava metalli paksusele ja tehakse keevitusõmblus. Gaaskeevitust kasutatakse laialdaselt väikese läbimõõduga torude keevitamisel (kuni 100mm), eriti kütte- ja kuumavee süsteemide montaažil, vee- ja gaasitorustike ning teiste torukonstruktsioonide ühendamiseks. Keevituse protsessi tunnusnumber on 311. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leek kuumutab
1 1.GAASKEEVITUS JA GAASLÕIKAMINE Gaaskeevitus on keemilisel reaktsioonil põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, kus energiaallikana kasuatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojus. Rahvusvaheliselt nimetatakse neid keevitusprotsesse hapnik-põlevgaasikeevituseks, kus liidetavate detailide servad sulatatakse kokku kõrgtemperatuuril gaasileegiga, kasutades vajadusel lisametalli. Enamlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Põlevgaasina võib veel kasutada vesiniku, loodusliku gaasi, propaani või butaani. 1.1. Gaaskeevituse ja gaaslõikamise ajalugu. Esimesed gaaskeevituse ja lõikamise katsed olid juba 20 sajandi algusel. Gaaskeevituse ja lõikamise gaaside segude põlemise abil protsesside uurimisele alguse, andis Prantsuse teadlane Henri Louis Le Chatelier. 1895 aastal ta teatas Prantsuse Teaduste
külm- ja kuumpraod. Seejärel tuleks teda kontrollida röntgenaparaadiga. Kindlasti tuleks perioodiliselt kontrollida detaili tugevust purustusmeetodit kasutades, perioodi pikkus oleneb toote mahust Alternatiivsed liitmismeetodid Alternatiivse liitmismeetodina võib kasutada jootmist. Jootmisel täidetakse ühendatatavate materjalide vaheline pilu sula joodisega. Liidetavate materjalide servi ei sulatata ja joodise ehk lisametalli tardumisel tekib tugev liide detailide vahele.Väiksema kuumuse tõttu on ka deformatsioonid detailides väiksemad. Rakendatav masstootmises,saab üheaegselt valmistada hulgaliselt liiteid(ahijootmine). Kuna tegemist on seeriatootmisega siis selle tehnoloogia kasutamine on kallim, kuna kulub rohkem lisametalli. Laserkeevitus on üks alternatiivne liitmismeetod mille korral keevisõmblus on kõrge kvaliteediga ning õmblust pole vaja järeltöödelda. Puudub ka vajadus lehe servi faasida
koostise. Dilutioni mõiste segunemisaste, legeerimisaste, põhimetallide ja elektroodist tuleva materjali suhe [Schaeffleri diagrammil graafiliselt lahendades sirge 1-2 ja C-W lõikepunkti asukoht määratakse põhimetallide suhte järgi (kui keevismetallis on mõlema suhe võrdne (15/15), siis asub see sirge keskpunktis, ebavõrdse jaotuse korral väiksema osakaaluga punkti pool), keevismetalli punkt asub lõikepunktist 0,7 pikkuse kaugusel (70% lisametalli)] (Diagrammil on näidatud põhimetallide ja keevitustraadi koostised. On soovitatav, et keevismetalli struktuur jääks diagrammi keskel asetseva kujundi piiresse.) Diagrammil asetsevad mittesoovitatavad keevismetalli struktuuri alad: Austeniit (austenite) suur kuumpragude tekkimise tõenäosus. Vältida puhtakujulist austeniitstruktuuri, eelistada struktuuris 5-12 % ferriiti.
Kui tegu on torudega, siis tselluloosse, ja kui ehituskonstruktsiooniga siis rutiilse. Vooluallikaks on trafo alaldiga, inverter või generaator, sõltuvalt tingimustest, kus keevitatakse. Põhimõtteline vooluallika tunnusjoon on tööpiirkonnas järsult langev: 4. Alternatiivsed liitmismeetodid Jootmine Jootmisel täidetakse ühendatavate materjalide vaheline pilu sula joodisega. Liidetavate materjalide servi ei sulatata ja joodise e. lisametalli tardudes tekib tugev liide detailide vahel. Põhieeliseks võrreldes elektroodkeevitusega on madalam protsessi temperatuur ja suurem kiirus. Puudusteks oleks liite väiksem tugevus (v.a. kõvajoodisega, aga siis ei esine enam eeliseid). Ehk siis valiku tuleb teha liite vastutusrikkuse ja nõuete temperatuurikindlusele põhjal. Laaserkeevitus Põhineb liitekohtade fokuseeritud laserkiire energia kasutamisel. Iseloomustab suur
2 - keevismetall 3 - segunemistsoon e. legeerimistsoon - keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 - sulamisjoon 5 - termomõju tsoon (HAZ) - põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 - termomõju ala 7 - keevitustsoon - keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja keevisvanniga seotud keerulised füüsikalis-keemilised protsessid, kristalliseerumine koos sellega kaasnevate mikrostruktuuride moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. Keevitusmetallurgia Sulakeevituse metallurgiaprotsessid on sarnased metallurgiliste protsessidega, kuid märksa keerukamad järgmistel põhjustel:
2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon 5 termomõju tsoon (HAZ) põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 termomõju ala 7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja keevisvanniga seotud keerulised füüsikalis-keemilised protsessid, kristalliseerumine koos sellega kaasnevate mikrostruktuuride moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. Keevitusmetallurgia Sulakeevituse metallurgiaprotsessid on sarnased metallurgiliste protsessidega, kuid märksa keerukamad järgmistel põhjustel:
plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. 6 Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1. Tuum 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi
c). 4.Nurkliide – kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena (joonis 1.d). Keevitamiseks kasutatakse elektroodi, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Elektrood on kaetud kattega, millest moodustub sulametalli kaitsev räbukiht. Kaarkeevitusel kasutatakse elektrikaare poolt tekitatud soojusliku efekti, mille abil sulatatakse liidetavad detailid ja elektrood. Elektroodi kasutatakse vajaliku lisametalli saamiseks. Keevitusseadme moodustavad: keevituse toiteallikas (keevitustrafo), elektroodihoidja, toiteallikat ja elektroodihoidjat ühendav keevitusjuhe, elektrood, kinnitusklambriga tagasivoolujuhe. 4 Keevitamisel tekkib elektroodi ja detaili vahele kõrge temperatuuriga (5000 - 7000°C) kaarleek. Selle tulemusena sulab keevituspiirkonnas detaili serv ja elektrood. Sulametall koguneb liite ossa, mida nimetatakse
sulamatu elektroodiga kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar volframelektroodi otsa ja toote vahel (sele 2.24) ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva, kanalit läbiva gaasijoaga. Kaitsegaas argoon (Ar), harvem heelium (He) kaitseb elektroodi ja keevisvanni ümbritseva õhu eest, ühtlasi keevituspõletit jahutades. Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse lisametalli. TIG-keevitus on levinud peamiselt käsikeevitusena. Kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 mm (võrdlusena: elektroodkeevitamisel alates 1,0 mm) keevitamisel. itatakse peamiselt kõrglegeerteraseid ja kergoksüdeeruvaid metalle ja metallisulameid (Al, Mg, Ti jt.), aga samuti pronksi. Meetodi eelised ja puudused on samad, mis MIG/MAG-keevitamisel.
Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. 3. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1. Tuum - 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu
osaga ja kahanemisel võivad tekkida seal praod. Seepärast tuleb vältida madallegeeritud põhimaterjale või lisamaterjale. Kuumpragusid kutsuvad esile väikesed räni ja magneesiumisisaldus. Pragude tekkimist soodustab veel vask (Cu) ja seatina (Pb). Titaan ja tsirkoonium vähendavad pragude tekkimise ohtu, seetõttu kasutatakse neid keevituslisaaine koostises. Suur räni ja magneesiumisisaldus vähendavad pragude tekkimise ohtu mistõttu kasutatakse näiteks lisametalli Al Mg 4,5 MnZr Soovitused kuumpragude vältimiseks - vältida kuumpragudele kalduva sulami keemilise koostise tekkimist, valides sobiva lisametalli, - keevituspingete vähendamine (rakised jms). Teine rühm kuumpragusid on energiasisestusest sõltuvad likvatsioonpraod, millised tekivad keevisõmbluse korral põhiaine poolel osalise sulamise tsoonis. Kõrge temperatuur sulatab osalise sulamise tsoonis kergemini sulavad ühendid ja praod tekkivad pingete tagajärjel. Sellise
..65 4...5 45...55 4...5 1,2 70...90 5...6 60...70 5...6 55...70 5...6 1,5 80...100 7...8 70...90 7...8 70...85 7...8 2,0 90...110 7...8 90...110 7...8 - - 3,0 100...120 8...9 100...120 8...9 - - Automaatkeevitatakse sulamatute ja sulavate elektroodidega. Sulamatu elektroodiga võib keevitada kas lisametalli kasutamisega või ilma. Keevitusreziimid on toodud alljärgnevates tabelites. Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamiseta sulamatu elektroodiga automaaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Metalli Volframelektroodi Keevituskiirus Vool A Argoonikulu Paksus läbimõõt põrandõmbluse puhul m/h
..5 50...65 4...5 45...55 4...5 1,2 70...90 5...6 60...70 5...6 55...70 5...6 1,5 80...100 7...8 70...90 7...8 70...85 7...8 2,0 90...110 7...8 90...110 7...8 - - 3,0 100...120 8...9 100...120 8...9 - - Automaatkeevitatakse sulamatute ja sulavate elektroodidega. Sulamatu elektroodiga võib keevitada kas lisametalli kasutamisega või ilma. Keevitusreziimid on toodud alljärgnevates tabelites. Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamiseta sulamatu elektroodiga automaaatse argoonkaarkeevitamise reziimid Metalli Volframelektroodi Keevituskiirus Vool A Argoonikulu Paksus läbimõõt põrandõmbluse puhul m/h 1,0 2 40...70 25
A. Metallipalavik Metallisuitsud võivad põhjustada metallipalavikku, mis on metallitööstuses sageli esinevaks haiguseks. Sümptoomid sarnanevad tavaliselt gripile. Peamisteks sümptoomideks on nohu, kurguvalu, palavik, külmavärinad, iiveldus ja peavalu. Need gripisarnased sümptoomid ei pruugi üldse gripiga seotud olla, vaid võivad olla tingitud keevitamisel ja sellega seotud protsessidel eralduva metallisuitsu sissehingamisest. Sageli palja silma jaoks nähtamatu metallisuits tekkib lisametalli või põhimetalli aurustumisel mitmesugustel keevitusprotsessidel. Eraldunud suits kondenseerub üliväikeste osakestena. Gripisarnased sümptoomid võivad ilmneda 24 tundi pärast sissehingamist ning on tavaliselt lühiajalised ja organism taastub täielikult, kuid korduv suitsu sissehingamine võib põhjustada pikaajalisi haigusi, nagu bronhiit, kopsuturse ja isegi luude kahjustused. Vase, magneesiumi, tsingi, plii ja osooni toimest põhjustatud kutsehaiguste hulka
Vali üks: a. kitsam termomõjutsoon b. väheneb jahtumiskiirus ja pragunemisoht c. suureneb vesiniku kahjulik mõju d. kõik ülenimetatud Küsimus 14 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Schäffleri diagramm võimaldab Vali üks: a. prognoosida roostevaba teraste õmblusmetalli struktuuri b. kõik ülenimetatud c. prognoosida roostevabast ja süsinikterasest segaliidete õmblusmetalli struktuuri d. valida sobiva lisametalli roostevabade teraste keevitamiseks Küsimus 15 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Arvutage kuumpragudekindluse parameeter (HCS) terasel keemilise koostisega: C = 0,3 Si = 1,6 Mn = 0,84 P = 0,035 S = 0,012 Cr = 1,2 Mo = 0,32 Ni = 0,99 Cu = 0,11 V = 0,040 Vastus andke 1 koht peale koma. Vastus: Küsimus 16 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
kaarleek keevitusjuhe elektrilise kaarlahenduse e. kaarleegi poolt tekitatud soojust, keevitatav tagasivoolujuhtme mille abil sulatatakse liidetavate detail kinnitusklamber tagasivoolujuhe detailide servad ja Joon. 12 Elektroodkeevituse tööpõhimõte keevituselektrood. Elektrood on vajalik keevisõmbluse moodustamiseks vajaliku lisametalli saamiseks. Elektroodkeevituse (Joon. 12) vooluringi moodustavad: vooluallikas, keevitusjuhe, elektroodihoidjas olev elektrood, kaarleek, keevitatav detail ja kinnitusklambriga keevitatava detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 13) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga
keevitatav tagasivoolujuhtme elektrilise kaarlahenduse e. detail kinnitusklamber tagasivoolujuhe kaarleegi poolt tekitatud soojust, Joon. 12 Elektroodkeevituse mille abil sulatatakse liidetavate tööpõhimõte detailide servad ja keevituselektrood. Elektrood on vajalik keevisõmbluse moodustamiseks vajaliku lisametalli saamiseks. Elektroodkeevituse (Joon. 12) vooluringi moodustavad: vooluallikas, keevitusjuhe, elektroodihoidjas olev elektrood, kaarleek, keevitatav detail ja kinnitusklambriga keevitatava detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 13) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga
Näiteks happekindlate teraste keevitamiseks on 6 erinevat elektroodiklassi: Üldotstarbeine eletrood OK 63.30 Kõigis asendites kasutatav elektrood OK 63.20 Torukeevituselektrood OK 63.10 Ülevalt-alla püstkeevituselektrood OK 63.34 Allaasendi keevitus OK 63.40 Kõrgtootlik elektrood OK 63.41 Keevitades sarnaste omadustega metalle valitakse lisametall mille koostis on lähedane põhimaterjalile. Erinevate põhimaterjalide keevitamisel lähtutakse lisametalli valikul mehaanilistest omadustest, kokkusobivusest ja vabast lõhenemisest. Keevitustraatide keemilised koostised valitakse põhimaterjali lähedastena. Iseärasuseks on kõrgem ränisisaldus (Si 0,8-1,0%), mis parandab kaare stabiilsust, keevismetalli voolavust ja märgamisvõimet, vähendab pritsmeid. Terase AlS1 304 keevitamisel kasutatakse EN 12072 järgi keevitustraati G 199L ja terase AlS1 316 keevitamisel G 1912 3L traate. 6. KAITSEGAASID JA KAARETÜÜBID 6.1 Kaitsegaasid
WPAR nr: 001 Põhimaterjali tähistus: St5ps Tootja: MTÜ Uruk-Hai Materjali paksus: 5 + 5 mm Keevitusprotsess: 135 (MAG) Keevisõmbluse asend: PB Liite tüüp: FW Keevise ettevalmistuse visand Liite visand Keevituse järjestus Keevisprotsessi üksikasjad Läbim Protsess Lisametalli Voolu- Pinge Voolu liik/ Traadi Keevitus- Soojus- mõõtmed tugevus V polaarsus etteandmis- kiirus sisestus mm A kiirus cm/min kJ/mm m/min
Kirjelda gaasikeevitust. Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemissoojust Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlevgaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja keevitusvoolikute põletisse, kus nad segunevad ja tekitavad gaasileegi. MMA keevitus ehk elektroodkeevitus. Kaarkeevitusel kasutatakse energiaallikana elektrikaare e. kaarleegi poolt eralduvat soojusenergiat. Keevituskaare abil sulatatakse liidetavate detailide servad. Enamasti kasutatakse lisametalli sulava elektroodi näol. MIG Keevitus - Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas MAG keevitus - Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas TIG keevitus - Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas Gaasikeevituse gaasid ja nende otstarve. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Hapnik on temperatuuri reguleermiseks.
keevitatavad pinnad liiguksid tihedalt . 2. Elektroodide teravikud oleks siledad ja puhtad . 3. Keevitusaeg oleks lühike , keevituspunktide vahekaugus mitte liiga väike , elektroodide otsad täpselt vastakuti , voolu väljalülitamisel hoida survet keevituspunkti haakumiseni.Itaalia firma Delwin valmistab teisaldatavaid punktkeevitusseadmeid.Kontaktkeevituse teel ühendatakse difte,polte,tikkpolte ja detaile pindadega . Peale sulatamine Pealesulatamisega keevitatakse lisametalli detaili pinnale.Enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist.Sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega peale sulatamisel.Kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks.Kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5 mm,siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju. GAASKEEVITUS gaaskeevitusel eraldab soojust gaasi põletamine hapniku joas. Atrütüleeni põlemis temp on 3200kraadi. Propaani temp on 2050. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasi leegi temp
13. Millised nõuded esitatakse käsitsi kaakeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele? 14. Minimaalne tühijooksupinge on käsikaarkeevitusel piiratud keevituskaare süütamise tingimustega. 15. Elekterkontaktkeevitusel toimub metallide ühendamine detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise toimel. Reegline on liitekoht kõrgema elektritakistusega ja kuumeneb kuni sulamiseni, kuid võib jääda ka plastsesse olekusse. Ei kasutata lisametalli, räbusteid, kaitsegaase, kuid rkaendatakse survejõudu. Lk 179-180 16. Gaaslõikamine- termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, kusjuures lõigatava metalli süttimiseks vajalik temp. Saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikus. Kõige paremini saab lõigata konstruktsiooniteraseid (süsinikusisalduseni kuni 0,7%). 17. MIG/MAG keevitus on sulava elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid:
Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel
2 keevismetall 3 segunemistsoon e. legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist; 4 sulamisjoon 5 termomõju tsoon (HAZ) põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused; 6 termomõju ala 7 keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala. 29. Keevituse kaasnähtused Keevitus on paljude üheaegselt toimuvate protsesside kooslus: põhi- ja lisametalli sulatamine ja omavaheline segunemine e. legeerimine, sula lisametalli siirdega ja keevisvanniga seotud keerulised füüsikalis-keemilised protsessid, kristalliseerumine koos sellega kaasnevate mikrostruktuuride moodustumisega ja detailide kujumuutustega e. termodeformatiivsete protsessidega. 30. Kaarkeevitus Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus kattega elektroodiga, ka lihtsalt käsikaarkeevitus (manual metal
kinnitusklambriga (Joon. 13) keevitatava detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse keevituskaar e. kaarleek elektroodihoidjasse kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi elektroodihoidjaid: vedrunäpitsaga (Joon. 14) ja keermega kinnitusega (Joon. 15). Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga (5000-7000°C) ja sulatab liidetavate detailide servi, aga ka lisametalli Joon. 14 Vedrunäpitsaga elektroodihoidja 7 (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 16). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevisõmbluse kvaliteedi.
25.3. TIG- keevitus TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar volframelektroodi otsa ja toote vahel ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva, kanalit läbiva gaasijoaga. Kaitsegaas – argoon (Ar), harvem heelium (He) – kaitseb elektroodi 20 ja keevisvanni ümbritseva õhu eest, ühtlasi keevituspõletit jahutades. Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse lisametalli. TIG-keevitus on levinud peamiselt käsikeevitusena. Kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 mm keevitamisel. Keevitatakse peamiselt kõrglegeerteraseid ja kergoksüdeeruvaid metalle ja metallisulameid (Al, Mg, Ti jt.), aga samuti pronksi. Joonis 16. TIG-keevitamine 25.4. Kontaktkeevitus Kontaktkeevitamine e. Elektrikontaktkeevitamine on survekeevitusmeetodite rühma üldnimetus, kus metallid ühendatakse detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise
Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi: 1. Tuum 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi
süsihappegaas Pea meeles Soojusallikaks on elektrikaar. Sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas keevitamine (TIG -keevitus) Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarevahemiku lühiaegse lühistamisega või spetsiaalse süüteseadme abil. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. 7 Õhukesi detaile (ääristatud servadega) keevitatakse ilma keevitustraadita. Keevitada võib nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud terastest ja värvilistest metallidest (Al,Mg,Cu,Ni jt) ning nende sulamitest konstruktsioonide keevitamisel.
keevitatavad pinnad liiguksid tihedalt . 2. Elektroodide teravikud oleks siledad ja puhtad . 3. Keevitusaeg oleks lühike , keevituspunktide vahekaugus mitte liiga väike , elektroodide otsad täpselt vastakuti , voolu väljalülitamisel hoida survet keevituspunkti haakumiseni.Itaalia firma Delwin valmistab teisaldatavaid punktkeevitusseadmeid.Kontaktkeevituse teel ühendatakse difte,polte,tikkpolte ja detaile pindadega . Peale sulatamine Pealesulatamisega keevitatakse lisametalli detaili pinnale.Enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist.Sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega peale sulatamisel.Kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks.Kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5 mm,siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju. GAA SKEEVITU S g a a s k e e vitu s el e r ald a b s o oju st g a a si p õl eta min e h a p niku jo a s. Atrütül e e ni p õl e mi s te m p o n 3 2 0 0kra a di
Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1.Tuum 2.Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi
plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. 4 Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1.Tuum 2.Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi
järjestikused harvem heelium (He) kaitseb elektroodi ja keevisvanni keevituspunktid tekivaddetailide ümbritseva õhu eest. liikumisel kettakujuliste Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse elektoodide vahel. reljeefkontakt lisametalli. Kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 sarnane punktkeevitusega mm (võrdlusena: elektroodkeevitamisel alates 1,0 põkk-keevitus mm) keevitamisel. Mehaaniise energial põhinevad keevitusmeetodid: TIG keevituse puudusteks:
sulamid oksiide, mille sulamistemperatuur on metalli sulamistemperatuurist kõrgem. Sulametalli kaitsmiseks oksüdeerumise eest ja keevitamisel tekkivate oksiidide eemaldamiseks kasutatakse räbusteid. Seega on räbustid ained, mida viiakse keevitusvanni sulametalli oksüdeerumise ärahoidmiseks ning moodustunud oksiidie ja mittemetalsete lisandite eemaldamiseks. Räbusti kantakse metalli servadele ja lisametalli vardale või on juba metalli vardas endas, kus ta jootmise ajal välja sulab. Kasutatakse ka kaitsegaase, mida antakse pidevalt kuni keevitamis- või jootmisprotsessi lõpetamiseni. Keevitusvanni pinnal ujuv räbukiht peab katma kogu sulametalli pinna, kaitstes metalli atmosfääriõhu edasise mõju eest. Räbusti kasutamise vajalikkust värviliste metallide ja sulamite, samuti malmi keevitamisel tingib asjaolu, et kõrge temperatuuri juures moodustub metallide pinnal
keevitamist ruumiasendeis. Õmblusmaterjali põhiliseks oksüdeerijaks on keevitatava metalli pinnal asuv tagi, roostekiht, mustus ning kaitsegaasidest ja räbustist eralduv hapnik. Keevismetalli oksüdeerimine toimub keevitsukaare piirkonnas, elektroodimetalli tilkade pinnal, nende siirdel keevisvanni ja keevisvanni pinnal. Oksüdeerimist mõjutavad järgmised tegurid: a) keevituskaare pikenedes suureneb keevitusmetalli oksüdeerimine b) lisametalli C, Mn, Si sisalduse suurenedes väheneb õmblumetalli hapnikusisaldus, kuid halveneb protsessi kulgemine c) keevitusvoolu suurus, kui sellega kaasneb elektroodimetalli peentilksiire. Näiteks happeliste elektroodie kasutamisel. Praktikas kasutatakse sadestajatena elektroodikatteis olevaid ferrosulameid FeMn; FeSi ja FeTi, mis oksüdeerides desoksüdeerivad rauas. Difuussel desoksüdeerimisel räbus olev
Elektroodkeevituse (Joon. 1) vooluringi moodustavad: vooluallikas, keevitusjuhe, elektroodihoidjas olev elektrood, kaarleek, keevitatav detail ja kinnitusklambriga keevitatava detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 2) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevitusvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 3). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. Elektrood võib olla sulav aga ka sulamatu. Sulamatud elektroodid valmistatakse elektrotehnilisest söest või sünteesgrafiidist. Sulamatu elektroodiga keevitamisel moodustatakse õmblus lisametallist. Sulavad
kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Teraste keevitatavus Legeerimata terased on hästi keevitatavad kui süsiniku sisaldus on neis alla 0,21%,
laialdaselt kasutatav keevitusviis, kuid seoses uute keevitustehnoloogiate kasutuselevõtuga on gaaskeevituse osatähtsus langenud. Gaaskeevitus on sulakeevitusviis, kus vajaminev kuumus metalli sulatamiseks saadakse põlevgaasi ja hapniku segust süüdatud leegist. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C. Enamikel juhtudel kasutatakse gaaskeevitusel lisametalli traadi kujul. Gaaskeevituse eeliseks on see, et see sobib peaaegu kõikide laiemalt kasutatavate metallide keevitamiseks. Negatiivse poolena võib välja tuua asjaolu, et gaaskeevitusel toimub väga suur soojuse ülekandumine keevitatavale detailile, mis omakorda tekitab ulatuslikke deformatsioone. Gaaskeevituse protsess on ka suhteliselt aeglane, võrreldes elekterkeevitustega. Teraste keevitatavus: Legeerimata terased on hästi keevitatavad kui süsiniku sisaldus on neis alla
Kontaktkeevitamine on survekeevitusmeetodite (kujupindu), samuti lõigata keeret. rühma üldnimetus, kus metallid ühendatakse Treimise põhioperatsioonid on: 1) silinderpinna detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu treimine; 2. otspinna treimine, 3. soone treimine; rakendamise toimel. 4) läbilõikamine, 5) silindersisetreimine; 6) tasase Lisametalli, räbusteid ja kaitsegaasi ei kasutata. sisepinna sisetreimine; 7) sisesoone treimine. Keevisõmbluse geomeetrilise kuju järgi 7) Freesimine karakteristikud eristatakse: Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid punktkontaktkeevitust, tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on joonkontaktkeevitust, frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-,
Halb lahendus Parem lahendus Halb lahendus Parem lahendus Õmblused paigutada varda teljele võimalikult lähedale Halb lahendus Parem lahendus Minimeerida lisametalli kogus Halb lahendus Parem lahendus Priit Põdra 4. Ainesliited 23 MASINAELEMENDID 4.2. Jootliited Priit Põdra 4. Ainesliited 24 J tliid ja Jootliide j selle ll olemus l
ümbritseva õhu eest. lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse deformatsioonid, habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. lisametalli. Kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste mm (võrdlusena: elektroodkeevitamisel alates 1,0 metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, mm) keevitamisel. vaid
teras on raua sulam, kus on grafiiti, sementiiti,väävli, fosfori ja teisi ühendeid. Korrodeeruva metalli pinnale tekib niiskus kelme, milles on lahustunud õhu hapnik. Harilikult muutub niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles on lahustunud mitmed õhus leiduvad gaasid, metall korrodeerub.Tekkinud mikrogalvaanelementide paarid raud süsinik ja raud-sementiit on puhas raud aktiivsemaks elektroodiks ehk anoodiks. Põhimetalli pinnal toimub anoodne ja lisametalli pinnal katoodne reaktsioon. 35. Milliste viisidega kaitstakse...: Metalli pindade kaitsmine korrosiooni eest: 1) pinna katmine kattega (värvid, polümeerid, metallid, emailid, keraamilised katted). 2) metalli pinnale tekitatakse mõõne ühendi kiht (oksüdeerimine, kroomimine). 3)protektor kaitse (anoodi materjaliks on tsink või selle sulamid, aga ka spetsiaalsed alumiiniumi sulamid:Mg-Al-Zn, Zn-Al-Cd, Al-Zn, Al-Zn-Sn). 4) katoodkaitse välise vooluallika abil
annaabi.ee 
