Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keevitamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Keevitamine
Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1, heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX-20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga.
Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid balloonides,mille tähistusvärvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST -i omadest.CO2 balloonid on halli värvi.GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeldatud süsihappegaasi.Rõhu alandamiseks kasutatav readuktorkulumõõtur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on lisaseadmed ,soojendid ja kuivati .Ilma soojendita teksiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori. Soojendis on elktriga kõetav takistusspiraal. Keevitamiseks tarvitatav toidusüsihappegaas on võrdlemisi niiske.Kui vesi satuks keevitustsooni,laguneks see hapnikuks ja vesinikuks,halvenedes õmbluse kvaliteeti.Kuivatades läbib gaas seadme,milles on niiskust imev silikageel,kuni 0,25 megabaskali töörõhuga gaas juhitakse vooliku kaudu gaaselekterpõletisse.Kaitsegaasis keevitamise puhul kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu(detail on ühendatud miinusega).Kui vajutame lülitamisnupule,käivitub etteandemehanism, avaneb gaas ja lülitub keevitusvool.Elektroodi traadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks,et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge.Kaare sobiv pikkus on 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine. Keevitatavad detailid erilist ettevalmistamist ei vaja.Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Keevitatakse kiht haaval,vasakult paremale või enda poole,nii on keevituskoht hästi nähtav.Püstõmblusi tehakse ülevalt alla.
Rõhu alandamiseks kasutatav reduktor kulumöötur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on soojendi ja kuivati.Ilma soojendita tekiks gaasi rõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori.Soojendis on elektriga köetav takistusspiraal.Keevitamiseks tarvitatav süsihappegaas on võrdlemisi niiske.Kui vesi satub keevitustsooni,laguneb see hapnikuks ja vesinikuks halvendades õmbluse kvaliteeti.Kuivatamiseks läbib gaas seadme,milles on niiskust imav silikageel.0,05-0,25 MPA töörõhuga gaas juhitakse vooliku kaudu gaaselekterpõletisse.Kaitsegaasis keevitamise puhul kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu(detail on ühendatud miinusega).Kui vajutada lülitusnupule,käivitub etteandemehanism,avaneb gaas ja lülitub keevitusvool.Elektroodi traadi etteande kiirus reguleeritakse selliseks,et kaar valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge.Kaitseglaasis keevitamise puhul kaare pikkus 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine.Keevitatavad detailid erilist ettevalmistamist ei vaja.Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Pärast keevitamist taotakse õmblused läbi,et nad tiheneksid ja muutuksid siledaks.Kaasaegsed keevitusagregaadid töötavad mitmel resiimil:1) Katkematu keevitusõmblus tekib lülitusnupu pideval vajutamisel.2)Katkendliku õmbluse saab reguleerida keevitustraadi etteande automaatse tsükkliga. Selliselt keevitatakse väga õhukest materjali.3)Punktkeevituse korral tekib iga nupu vajutusega üks punkt.4)Kui asendada põleti hoidikuga,millesse asetatakse süsielektroot,siis saab metalli kuumutada.Võrreldes gaaskeevitusega on poolautomaatgeevituse kaitsegaasis olulised eelised.Elektrikeevitusel on ohtlik elektrivool ,keevituskaare kiirgus,kuumad metallid ja rägupritsmed ning suitsugaasid ja aurud ,eriti tsingitud pleki keevitamisel-siin peab kasutama kohtäratõmmet.Eluohtliku elektrilöögi vältimiseks tuleb keevitusseadmed maandada. Keevitaja jalgeall peaks olema kummivaip või puitrest.Valguskiired pimestavad silmi,nähtamatu kiirgus tekitab põletust ja mõjutab tugevasti nägemist.Seetõttu kasutatakse valgusfiltritega kaitsekilppe.Valgusfiltrid valitakse sõltuvalt keevitusvoolust.Metalli pritsmete eest kaitsmiseks paigutatakse filterklaasi ette tavaline klaas.Keevituskabiinid suletakse tulekindlate kardinatega.Remondiruumis või hoovis keevitamisel piiratakse töökoht,teisaldatavate tulekindlate kilpidega. Ventilatsioon peab olema hea.Pritsmete eest hoidumiseks peab keevitaja kandma tihedast riidest õmmeldud tööülikonda ja kindaid .
Kontaktkeevitus
Kontaktkeevitusel läbib liite kohta tugev elektrivool, mille toimel metall kuumeneb veidi alla sulamistemperatuuri ning liitele rakendatakse survejõud. Keevisliide tekib ilma lisametallita kristallide molekulaarse vastastikkuse mõju toimel.Autode puhul kasutatakse : Punktkeevitust -kerede,katmike jne lehtmaterjalist detailide valmistamisel ja remondil.
Joon(rull) keevitus on lehtmaterjalist detailide (kütusepaagid,summutid jne) ermeetiliseks liideteks tegemiseks.
Põkk-keevitus detaili osade liitmiseks , nt klapivalmistamisel,klapipea-säär
Autode remondil kasutatakse punktkeevitust kas paiksete seadmete või käsitsi kasutatavate nõnda nimetatud keevitustangide abil.Detailid tuleb keevituseks ettevalmistada , keevitus kohad peavad olema täiesti puhtad vanast värvist ,roostest ning rasvastastud.Kuna keevitus pinge on madal , siis ka õhuke vahekiht takistab voolu läbimist. Detailid fikseeritakse kindlas asendis ning surutakse tihedalt kokku , mis on eriti oluline keevitustangide kasutamisel .Mitte liibuvatel lehtedel võivad tekkida läbikeevitamis augud.Oluline on liite kohale rakendada õige surve . Kui elektroodide surve on ebapiisav , siis detaili ebatasasused ei kao ja suure voolutiheduse tõttu kohati metall sulab üles ,millele viitavad metalli pritsmed , see halvendab metalli struktuuri , tekivad poorid ja suureneb elektroodide kuluvus. Ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed , väikese voolu puhul tekib nõrkliide .Optimaalne voolutugevus on metallipritsmete tekkimise vahetult lähedusel.Keevituse kestvus peab olema võimalikult lühike , autokerede remondil on see vaid 0,2 – 0,3 sekundit. Keevituspunktide vahele peab jääma optimaalne minimaalne vahekaugus , et ei tekiks keevitusvoolu kõrvalekallet ja keevispunktide kvaliteedi halvenemist. Kerede remondil on punktide minimaalne kaugus 15mm.Samuti ei tohi punktid olla väga lehe serva lähedal , mis võiks põhjustada serva läbi sulamist ja metalli välja paiskumist .Keevituspunkti keskkoht olgu lehe servast vähemalt 6mm kaugusel. Et saada kvaliteedset punktkeevitust tuleb jälgida et : 1. Detaili pind oleks läikiv ja puhas ning keevitatavad pinnad liiguksid tihedalt . 2. Elektroodide teravikud oleks siledad ja puhtad . 3. Keevitusaeg oleks lühike , keevituspunktide vahekaugus mitte liiga väike , elektroodide otsad täpselt vastakuti , voolu väljalülitamisel hoida survet keevituspunkti haakumiseni.Itaalia firma Delwin valmistab teisaldatavaid punktkeevitusseadmeid.Kontaktkeevituse teel ühendatakse difte,polte,tikkpolte ja detaile pindadega .
Peale sulatamine
Pealesulatamisega keevitatakse lisametalli detaili pinnale.Enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist.Sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega peale sulatamisel.Kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks.Kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5 mm,siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju.
GAASKEEVITUS – gaaskeevitusel eraldab soojust gaasi põletamine hapniku joas. Atrütüleeni põlemis temp on 3200kraadi. Propaani temp on 2050 . Võrreldes kaarkeevitusega on gaasi leegi temp tunduvalt madalam mis vähendab ka gaaskeevituse tootlikust . Autode remontimisel kasutatakse gaasi õhukesest materjalist detailide keevitamiseks. Hapniku transporditakse teras paloonides rõhu all 15Mpa. Atsetülooni paloonis on rõhk... . õliga kokku puutudes võib hapnik plahvatada atsütüleen on segunenud õhu või hapnikuga. Aktsia selts AGA tarnib keevitus hapniku, halli ala osaga ja valge üla osaga gaasi paloonides. Standardi tähistus värvid on erinevad hapniku paloon on helesinise värvusega, atsetüleeni paloon on valge värvusega ja punase pealisega.
Vedel gaasi hoitakse punases paloonis. Hapniku tarbitakse paloonis rõhuni kuni 0,05 – 0,1Mpa. Jääk rõhk võimaldab paloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli. Atsetüleen on suure rõhu all plahvatus ohtlik, rõhu madaldamiseks on paloonid täidetud atsetoonise pimpskivi või aktiveeritud söega. Atsetüleen lahustub hästi atsetoonis ja on siis ohutu. Rõhu alanemisel eraldub atsetüleen atsetoonist väljudes reduktori kaudu põletisse. Kao vähendamiseks hoitakse paloonid püsti. Atsetüleeni tarbitakse kuni 15kraadise temperatuuri korral jääk rõhuni 0,1Mpa ja kuni 25kraadise temperatuuri korral rõhuni 0,2Mpa. Autoremondi ettevõtetes toodavad atsetüleeni gaasikeneraator seadmed on olemas ka väikeseid teiseltatavaid gaasikeneraatoreid atsetüleeni lähte aine on kaltsiumkarbiid mis veega reageerides annab atsetüleeni ja kustutatud lubja. Gaasi rõhu alandamiseks töörõhuni kasutatakse reduktoreid. Standardi järgi on hapniku reduktorid sinised atsüteleeni jaoks valged ja vedel gaasi jaoks punased. Dutsid tihendid ja keermed peavad olema täiesti puhtad. Reduktori üks manomeeter näitab rõhku paloonis teine näitab töö rõhku. Töörõhk peab olema eriti täpne õhukese leht materjali keevitamisel.
ALUMINIUMKEEVITUS – põleti kuumsus peab olema 100l tunnis metalli mm kohta.
Leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalliga koostisega vardaid.
Räbusti koostises on 28% NaCl-i, 50% KaCl, 14%LiCl ja 8% NaFl. Keerukaid detaile
on soovitav , pärast keevitamist sisepinget vähendamiseks kuumutada temp. 300 kraadi.
Osa detaile kuumutatakse ka ette 300kraadi, kui seina paksus on 4-9mm valitakse 4mm
Elektrood 140-200amprine voolutugevus. Elektroodide katte imeb hästi niiskust selle
Pärast hoitakse elektroode kuivas kohas. Niiskunud elektroode kuumutatakse
Ahjus mille temp on 200kraadi. Sellist keevitus õmlbust töödeldakse nii nagu gaaskeevituse
Puhulgi parimaid tulemusi annab alumiiniumi argoon kaar keevitus. Õmbluse
Kvaliteet on kõrg ei ole vaja räbusteid ega kattega elektroode.
Punktkeevitust – kasutatakse kas paiksete seadmete või käsitsi kasutatavate keevitustangide abil
Keevitamine #1 Keevitamine #2 Keevitamine #3 Keevitamine #4 Keevitamine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mimm123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KEEVITUSTÖÖD
3
doc

KEEVITUSTÖÖD

valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema . Elektroodide katte imab hästi niiskust , seetõttu hoitakse elektroode kuivas kohas .Niiskunud elektroode kuumutatakse ahjus mille temp on 200 C . Sellist keevitusõmblust töödeldakse nii nagu gaaskeevituse puhulgi. Parimaid tulemusi annab alumiiniumi argoon kaarkeevitus. Tsingi sulamite keevitamine Tsingi sulamil on head valuomadused , seetõttu valmistatakse neist karburaatorite ,kütusepumpade jne detaile.Tsink detailid valmistatakse keevitamiseks ette sarnaselt alumiinium detailidega . Oluline on detailide puhtus . Detailid kuumutatakse vahetult enne keevitamist 100-150 C , ning puhastatakse terasharjaga .Lisa metallinna tarvitatakse detaili materjalist (purunenud detailidsest) valatud vardaid , mille läbimõõt võrdub keevitatava seina paksusega

Keevitamine
Keevitamine
4
rtf

Keevitamine

Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid ballo

Keevitamine
Keevitustööd
9
rtf

Keevitustööd

ülalt alla) 9.õmblus metalli vesiniku sisaldus mida näitab täht H ja sellele järgnev number 5,10,15. Elektroodi läbimõõt valitakse sõltuvalt keevitatava materjali paksusest ja õmblusasendist(põranda,seina või lae õmblus) elektroodi läbimõõdu järgi reguleeritakse keevitus voolu tugevus,pärast keevitamist lüüakse räbu kiht maha ja taotakse õmblust- tagumine tihendab metalli vähendab sisepingeid ja hõlbustab õmbluse töötlemist. Teraste keevitamine Auto paljud detailid valmistatakse keskmise süsiniku sisaldusega või vähe legeeritud terastest mis sageli on ka termiliselt töödeldud nende teraste keevitamisel ja peale sulatamisel tekivad oksiidid legeerivad elemendid põlevad välja ja muutub termo töötlus seda saab vältida elektroodide ja keevitus reziimi valikuga,elektroodide valikul tuleb kasutada tootjate katalooge kõrge kvaliteedilise õmbluse saamiseks ja pragude tekke vältimiseks kuumutatakse detailid ette 200-350c

Keevitamine
Keevitus
52
pdf

Keevitus

mine. Viimase viie aasta jooksul on selle haru ettevõtted saavutanud suure majanduskasvu. Peamine prob- leem selle tööstusharu juures on kvalifitseeritud, vajalike teadmistega ja eesti keele oskusega tööjõu (keevita- jate) puudus. Kõik see tingis vajaduse uue õppematerjali loomise järele. Antud õppevahendis on peatükkide kaupa välja toodud keevitusega seotud terminoloogia: käsikaarkeevitus, gaaskeevitus, keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas, volframelektroodiga keevitamine argoonis. Eestikeelne õppematerjal KEEVITUSERILA EESTI KEEL aitab noortel töölistel sulanduda eestikeel- sesse töökeskkonda ning aru saada tehnilistest eestikeelsetest dokumentidest. Õppematerjal on mõeldud vastaval erialal kasutatavate terminite omandamiseks, tootmisprotsessi ülesannetest ja eesmärkidest arusaa- miseks ning eestikeelses töökeskkonnas hakkamasaamiseks. Käesoleva õppematerjali näitlikkus ja lihtsus aitavad minimaalse töö ja ajakuluga täiendada oma eesti

Keevitamine
Üldiselt keevitamisest
38
rtf

Üldiselt keevitamisest

KEEVITUS Keevitus on teraste ja värvilismetallide enimlevinud ja tähtsaim liitmismeetod: tootmiskeevitus (production welding) - detailide liitmine toodete valmistamisel; remontkeevitus (repair welding) - purunenud ja kulunud osade taastamine, moodustab kuni 20% kogu keevitustööde mahust; pealekeevitus. Keevitusprotsesside hulka loetakse ka jootmist, termopindamist ja termolõikamist. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) - kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding technology) - on tehnika ala, mis käsitleb

Keevitus
Gaaskeevitus
82
doc

Gaaskeevitus

SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb

Abimehanismid
Co2 ehk traatkeevitus
28
docx

Co2 ehk traatkeevitus

OTMK referaat Co2 ehk traatkeevitus Koostaja: Juhendaja:Heino Kannel 2014 aasta. Sisukord: 1.üldiselt keevitamisest 2.üldiselt keevitamisest 3.elektroodkeevitus 4.traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 5.traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 6. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 7.gaaskeevitus 8.teraste keevitatavus 9.keevitusasendite markeering ja tüübid 10.MIG keevituse tööpõhimõte 11.käpa ettevalmistamine 12.keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 13.traadi etteandmine 14.kaitsegaasi valik 15.keevitamine 16.keevitusdefektid 17. Keevituse ettevalmistuses on oluline 18. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevita

Materjaliõpetus
Keevitus
6
pdf

Keevitus

vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus.

Keevitamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun