Keevitamine

lakissov, sergei

Keevitamine (0)

1 Hindamata

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool
Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias
Töö nimetus:
KEEVITAMINE
Töö nr. 3
Üliõpilane: Sergei Lakissov
Üliõpilaskood: 094171
Rühm: MATB 22
Juhendaja :
Eduard Kimmari
Töö tehtud: 11.06.2010
Esitatud:
14.06.2010
Arvestatud:
Töö eesmärk ja ülesanne: Kodutöös käsitletakse põkkliite keevitustehnoloogiat, kasutades kas elektroodkeevitust (käsikaarkeevitust) või MAG-keevitust (poolautomaatkeevitust). Keevitatav materjal – madalsüsinik-konstruktsiooniteras mark S235JRG2. Materjali paksus 4 mm, üksiktootmine.

Elektroodkeevituse ja MAG keevituse võrdlus
Elektroodkeevitus
MAG- keevitus
Keevitatavate materjalide loetelu :
Süsinikteras , Madallegeerteras, Roostevaba teras, Malm , Al ja Al sulamid
Süsinikteras, Madallegeerteras, Roostevaba teras, Malm, Al ja Al sulamid, Ti ja Ti sulamid, Cu ja Cu sulamid
Materjalide paksus:
1.0 mm - …
0.8 mm - …
Tootlikkus :
väike
suur
Keevituskiirus :
aeglane
kiire
Vooluallikad:
Trafo koos alaldiga, Generaator, Inverter
Trafo
Keevitusmaterjalide vajadus:
Elektrood
Traat
Kaitsegaaside vajadus:
Aktiivgaas (CO2)
Keevitaja kvalifikatsioon :
Kõrge
Madalam
Eelised
Keevitamine ka välistingimustes ning kohtades, kus ei ole elektrivõrku (kasutades generaatorit)
Parem õmbluse kvaliteet, ei teki räbu , vähem keevitussuitsu, keevituskaare isereguleerivus, kõik ruumilised asendid, suurem läbikeevitavus, kitsam termomõju tsoon
Puudused
Halb mehhaniseeritavus, palju kahjulikke gaase , mittepidev protsess, elektroodi vaja kuivatada
Ei saa kasutada välistingimustes ja kohtades, kus ei ole elektrivõrku, väike keevitustraatide valik, palju pritsmeid CO2-s keevitamisel

Keevitusprotsessi valik ja lühiiseloomustus
Materjali (madalsüsinik konstruktsiooniteras) ja materjali paksuse (t = 4mm) poolest sobivad mõlemad meetodid sama hästi.
Ainuke info, mille põhjal me saame teha valikut on hetkel see, et tegemist on üksiktootmisega. See info ei ole piisav, kuna üksiktootmiseks sobivad mõlemad meetodid (MAG keevitus on küll suurema tootlikkusega ning automatiseeritavusega, seega sobiv ka saritootmiseks, aga see ei tähenda et see ei sobi ka üksiktootmiseks).
Kui mõelda laiemalt, MAG keevituse põhieelisteks on lihtsus ja kõrge tootlikkus, elektroodkeevituse eelisteks aga suurem paindlikkus, kuna keevitada saab igal kohal (isegi vee all) ja kõiki meterjale – on vaja vaid valida elektrood õigesti. Üksiktootmisel MAG keevituse eeliste tähtsus väheneb, aga elektroodkeevituse eeliste oma mitte. Täiesti võimalik et see üks detail, mida meil on vaja keevitada, asub kuskil ehitusplatsil või vee all, kus me ei saa kaitsegaasiga keevitust kasutada.
Sellisest loogikast lähtudes, valime meetodiks elektroodkeevitust.
Elektroodkeevituse lühikirjeldus :
Elektrood (3) ühendatakse vooluallika miinusega, detail (2) plussiga. Tekib kaar, mille mõjul sulab elektrood ja detaili metal . Moodustub keevisvann (7), milles räbu (9) suundub pinnale ning tekitab kihi (10), mis kaitseb vanni väliskeskkonna eest (räbu tekitavad materjalid on elektroodi sees).

Keevitusmaterjalide valik ja keevitusparameetrite määramine
Lähtudes tabeli 3.2 (lähteülesanne tekstis) ning materjali paksusest t = 4mm valime elektroodi läbimõõduks 3 mm.
Meile antud terase margil S235JRG2 on 4mm paksusel järgmised tugevusomadused:
Voolavuspiir: minimaalselt 235 MPa
Rm: 360-510 MPa
Peame valima elektroodi, mis annab sarnaseid tugevusomadusi. Seega valime rutiilse elektroodi E38 või tselluloosse E35 (EN 499 järgi). Mina vaatasin näiteks ühe tootja kodulehelt (www.metalweld.pl) markid EMWELD (EN 499: E38 2 RB 12, rutiilne, Yield strength Rp 0.2 %: > 360 N/mm2, Tensile strength Rm: 450 - 540 N/mm2) ja Celex (EN 499: E 35 2 C 21, tselluloosne, Yield strength Rp 0.2 %: > 390 N/mm2, Tensile strength Rm: 450 - 550 N/mm2).
Sama tootja soovitab nende elektrooodide jaoks järgmist voolu 4 mm paksuse puhul:
EMWELD: 145 – 190 A
Celex: 110 – 140 A
Kas me valime tselluloosse kattega või rutiilse kattega elektroodi sõltub sellest, mida keevitame. Kui tegu on torudega, siis tselluloosse, ja kui ehituskonstruktsiooniga siis rutiilse.
Vooluallikaks on trafo alaldiga, inverter või generaator, sõltuvalt tingimustest, kus keevitatakse. Põhimõtteline vooluallika tunnusjoon on tööpiirkonnas järsult langev:

Alternatiivsed liitmismeetodid
Jootmine
Jootmisel täidetakse ühendatavate materjalide vaheline pilu sula joodisega. Liidetavate materjalide servi ei sulatata ja joodise e. lisametalli tardudes tekib tugev liide detailide vahel.
Põhieeliseks võrreldes elektroodkeevitusega on madalam protsessi temperatuur ja suurem kiirus. Puudusteks oleks liite väiksem tugevus (v.a. kõvajoodisega, aga siis ei esine enam eeliseid). Ehk siis valiku tuleb teha liite vastutusrikkuse ja nõuete temperatuurikindlusele põhjal.
Laaserkeevitus
Põhineb liitekohtade fokuseeritud laserkiire energia kasutamisel. Iseloomustab suur keevituskiirus, minimaalsed toodete kujumuutused, liite kõrged mehaanilised omadused.
Ei sobi välistingimusteks. Laserid on kallid.
Plasmakeevitus
Energiaallikana kasutatakse plasmakaart või plasmajuga. Vajadusel juhitakse detailide vahlisse pilusse lisametalli traadi kujul. Enimlevinud Al-sulamite ja roostevaba terase keevitamisel.
Sobib peenemate detaili kokkukeevitamiseks. Ühe läbimiga keevitatakse kuni 3 mm paksud detailid. Seega meie 4 mm detaili keevitamiseks ei ole kõige parem meetod. Lisaks, inertse kaitsegaasi kasutamise tõttu see ei sobi kasutamiseks välistingimustes.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sergei lakissov Õppematerjali autor

Kodutöö aines Konstruktsioonimaterjalide Tehnoloogia

Keevitamine Konstruktsioonimaterjalide Tehnoloogia materjaliõpetus

Kasutatud allikad

https://www.metalweld.pl

Sarnased õppematerjalid

doc

Keevitamine

Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Kodutöö nr.2 Keevitamine Nimi: Tallinn 2009 MAG ning Gaasikeevituse võrdlus tabel. MAG Gaasikeevitus Keevitatavad materjalid Kõik keevitatavad metalsed materjalid Süsinikteras, madallegeerteras, (mittelegeer-, madallegeer-, roostevabateras (õhuke plekk), malm,

Materjaliõpetus

rtf

Üldiselt keevitamisest

KEEVITUS Keevitus on teraste ja värvilismetallide enimlevinud ja tähtsaim liitmismeetod: tootmiskeevitus (production welding) - detailide liitmine toodete valmistamisel; remontkeevitus (repair welding) - purunenud ja kulunud osade taastamine, moodustab kuni 20% kogu keevitustööde mahust; pealekeevitus. Keevitusprotsesside hulka loetakse ka jootmist, termopindamist ja termolõikamist. Keevituse põhimõisted Keevitus, keevitamine (welding) - kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, komposiite, keraamikat, klaasi jm. Terminit "keevitamine" kasutatakse tegevuse tähenduses ja terminit "keevitus" kui protsessi laiemas tähenduses. Kirjanduses kasutatakse põhiliselt terminit "keevitusprotsess". Keevitustehnoloogia (welding technology) - on tehnika ala, mis käsitleb

Keevitus

pdf

Keevitus

vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus.

Keevitamine

odt

KEEVITAMINE

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus eriala PM I B Otmar Liiver KEEVITAMINE Materjaliõpetuse referaat Olustvere 2013 Sisukord Keevitamine................................................................................................................................3 Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse.....................................................................

Materjaliõpetus

doc

Keevitamine

Kaitsevahendid 4 Keevisliidete tüübid 5 Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9 Käsikaarkeevituse seadmed 10 Kaitsegaasis keevitamine 11 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 11 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia 13 MIG/MAG keevituse seadmed 15 Kontakt e. punktkeevitus 16 Plasmakeevitus 17 2 Elektrikeevitus

Metalliõpetus

doc

Keevitamise alused

.......7 6. Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik............................................................8 7. Kaare süütamine.........................................................................................................8 8. Elektroodi asend ja liikumine.....................................................................................9 9. Käsikaarkeevituse seadmed......................................................................................10 10. Kaitsegaasis keevitamine........................................................................................11 11. Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus (Tungsten Inert Gas)............11 12. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus......................................12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia..........................................................................13 ...................................................................................................................

Auto õpetus

doc

Keevitustehnoloogiad ja -seadmed

ja/või kaltsiumfluoriide (CaF2). Aluselised elektroodid on vähem tundlikud kahjulike lisandite suhtes (reageerivad nendega). Keevisel on suurem löögisitkus ja paremad mehaanilised omadused, mille tõttu kasutatakse kõrgema tugevusega metalli keevitamiseks. Elektroodid peavad olema kuivad. Niiskus põhjustab pragude ja pooride tejet. Aluseliste elektroodidega keevitatakse lühikese kaarega, ning neil on veidi kõrgem pealesulatustegur kui rutiilelektroodidel. Legeerimata terase keevitamine Keevitustingimused aluseline Rutiil happeline suured nõudmised 1 3 2 mehhaanilistele omadustele Lisandid põhimetallis 1 2 3 Kalduvus pooridele 1 3 2 Vertikaalkeevitus 1 2 3 Õhuke materjal 3 1 3 Süütamine/taassüütamine 3 1 2

Metallide lõiketöötlustehnoloogia

doc

Elektroodkeevitus

Kaitsevahendid 5 Keevisliidete tüübid 6 Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed 18 Elektroodid 19 Varraselektroodid 19 Keevitustraat 21 Abivahendid 21

Üldehitus

Rohkem sarnaseid