Alumiiniumi Keevitus (0)

Alu Keevitus .
Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine
Väikese tugevuse ja suure plastsuse tõttu kasutatakse tehnikas puhast alumiiniumi suhteliselt vähe. Enimkasutatavad sulamid on duralumiinium ja silumiin .
Peamised raskused alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel on järgmised:
sulametalli pinnal moodustub rasksulav alumiiniumoksiidi kelme (Al2O3), mis takistab metalliosakeste kokkusulamist. Eriti keerukas on protsess veel seetõttu, et alumiiniumoksiidil on kõrge ( 2050 C°) ja alumiiniumil madal (658 C°) sulamistemperatuur .
Alumiiniumi ja tema sulamite suure soojusjuhtivuse tõttu tuleb keevitamisel kasutada tehnoloogilisi erivõtteid ning massiivseid detaile eelnevalt kuumutada.
[muuda]Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks
Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas - ja argoonkeevitatakse. Olenemata keevitusviisist tuleb keevitatavad pinnad enne rasvastustada ja eemaldada sealt oksiidikelme. Metalli pind rasvastustatakse lahustitega . Selleks sobivad orgaanilised lahustid , aviobensiin ja tehniline atsetoon. Seejärel eemaldatakse oksiidikelme kas mehaaniliselt või söövitamise teel. Oksiidikelme keemiliseks eemaldamiseks söövitatakse keevitatavaid detaile 0,5...1 minut söövituslahuses, mis koosneb : 45...55grammi tehnilise naatriumhüdroksiidi ja 40...50 grammi tehnilise naatriumfluoriidi lahus 1 liitris vees. Seejärel pestakse voolavas vees, neutraliseeritakse 1...2 minuti vältel lämmastikhappe 25...30% vesilahuses, pestakse voolavas vees, seejärel kuumas vees ja kuivatatakse niiskuse täieliku eemaldumiseni. Rasvatustatud ja söövitatud detailid ei tohi keevituse ootel seista üle nelja tunni.
Kuni 1 mm paksust lehtalumiiniumi keevitatakse faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°.
[muuda]Alumiiniumi keevitamine argoonis
Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam . Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt.
Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele .
Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul
Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5
Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4
Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid. Sulamatu elektroodiga keevitamise ligikaudsed režiimid on tabelis
Alumiiniumi ja selle sulamite vask- või roostekindlast terasest alusel sulamatu elektroodiga käsiargoonkaarkeevitamise režiimid
Metalli paksus mm Põkkliide lisametalliga Põkkliide lisametallita Mööda ääristatud serva
Vool A Argoonikulu l/min Vool A Argoonikulu l/min Vool A Argoonikulu l/min
0,8 - - 45...55 4...5 40...45 4...5
1,0 65...85 4...5 50...65 4...5 45...55 4...5
1,2 70...90 5...6 60...70 5...6 55...70 5...6
1,5 80...100 7...8 70...90 7...8 70...85 7...8
2,0 90...110 7...8 90...110 7...8 - -
3,0 100...120 8...9 100...120 8...9 - -
Automaatkeevitatakse sulamatute ja sulavate elektroodidega. Sulamatu elektroodiga võib keevitada kas lisametalli kasutamisega või ilma. Keevitusrežiimid on toodud alljärgnevates tabelites.
Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamiseta sulamatu elektroodiga automaaatse argoonkaarkeevitamise režiimid
Metalli Paksus Volframelektroodi läbimõõt Vool A Keevituskiirus põrandõmbluse puhul m/h Argoonikulu
1,0 2 40...70 25...50 5...6
1,5 3 50...80 20...45 6...7
2,0 4 80...120 20...40 7...8
3,0 4 150...200 15...30 8...9
Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamisega sulamatu elektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise režiimid
Metalli Paksus mm Servade töötlus Vool A vähim keevituskiirus m/h Volframelektroodi läbimõõt Gaasikulu l/min Lisametalltraadi läbimõõt mm Traadi etteande kiirus m/h
2 Servamata 115...140 18,0 3 7...8 1,5 -
3 Servamata 160...210 13,0 3 8...9 1,5 -
6 V- kujuliselt servatud 240...260 8,5 4 12...15 2,5...2,8 20...24
Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete sulavelektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise režiimid
Servade töötlus Metalli paksus Vool A Keevituskiirus m/h Elektroodtraadi läbimõõt Kihtide arv Gaasikulu l/min
Servamata 4 140...200 20...36 1,6...2 1 8...9
6 140...220 20...36 1,6...2 1 9...11
Servatud V- kujuliselt 8 200...290 20...30 2...2,5 2 11...13
10 200...320 20...25 2...2,5 2 13...15
15 290...375 18...22 2...3 2...3 15...17
20 290...390 15...21 2...3 3...4 15...17
Servatud X- kujuliselt üle 20 300...420 9...18 2...3 4 või rohkem 15...17
[muuda]Alumiiniumi gaaskeevitamine
Alumiiniumi gaaskeevitamine on väheeffektiivne. Peamine puudus on, et tuleb kasutada räbustitm ning, võrreldes kaarkeevitamisega, on soojuse kontsentratsioon väike. Leegi võimsus valitakse olenevalt keevitatava metalli paksusest.
Atsetüleenleegi võimsus olenevalt keevitatava alumiiniumi paksusest
Metalli paksus mm 0,5...0,8 1,0 1,2 1,5...2,0 2,0...4,0
Atsetüleenleegi võimsus l/min 50 70 75...150 150...300 300...500
Keevitatakse normaalleegiga. Lisametallina kasutatakse alumiiniumist või selle sulameist valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele.
Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest
Metalli paksus mm kuni 1,5 1,5...3 3...5 5...7 üle 7
Keevitustraadi läbimõõt mm 1,5...2 2...3 3...4 4...4,5 4,4...5,5
Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis tuleb õmblustelt pärast keevitamist räbu tulise veega pestes korralikult eemaldada. Räbu on sööbiva toimega ja võib metalli rikkuda.
Duralumiiniumist ja silumiinist toodete keevisliited tuleb pärast keevitamist lõõmutada, hoida 1,5...2 tundi temperatuuril 300...370 °C ning jahutada pärast seda aeglaselt. Karastuvast duralumiiniumist detaile on soovitatav pärast keevitamist vees karastada (kuumutada temperatuurini 500...510°C) ja seejärel vanandada.