TALLINNA MAJANDUSKOOL ELEA KOOLKOND Referaat HINNATUD: B SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis kirjeldan üht olulisemat antiikkreeka filosoofilist koolkonda, Elea koolkonda. Kirjeldan ka lühidalt antiikfilosoofia kujunemist. Referaadis rõhutan eelkõige koolkonna tähtsamaid esindajaid ja nende põhimõtteid eesmärk selgitada eleaadide panust foilosoofiasse. Sissejuhatust on vaja juurde kirjutada !!!!! 1.ANTIIKSE FILOSOOFIA AJALUGU Kogu antiikfilosoofia ajaloo võib kolmeks perioodiks jaotada: 1.Eelklassikaline periood (7. Saj eKr 5. Saj eKr) Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias...
on võimalik ka vanemaid arvuteid tööle panna. Linuxiga ei pea ka nii palju muretsema viiruste pärast, kuna sellel neid peaaegu, et ei olegi. Linuxi süsteem toimub paremini ja ei jookse eriti kokku, seetõttu on ka kasutamine palju efektiivsem. Kõige pealt, et installeerida Linux’it, peate alla tõmbama Linux’i faili, olenevalt millist versiooni soovite. Kui soovite, siis on olemas eesti keelne linux estobuntu. Kuid erinevaid Linuxeid on palju, seega lisan erinevaid allalaadimislinke lisadesse. Nüüd, kui Teil fail olemas, siis see tuleb mälupulk teha Linuxi installeeriks. Siis tuleb alla laadida programm nimega UNetbootin (https://unetbootin.github.io/). Avage programm ja kui tel on juba alla laetud sobiv Linuxi versioon, siis tehke linnuke kasti Diskimage. Ja siis seal kõrval vajutage kolme punkti peale ja valige oma ISO fail. Kui teil on hetkel mitu erinevat USB mälupulka arvutiga ühenduses, siis valige Drive lahtrist sobiv. Ja vajutage OK
on võimalik ka vanemaid arvuteid tööle panna. Linuxiga ei pea ka nii palju muretsema viiruste pärast, kuna sellel neid peaaegu, et ei olegi. Linuxi süsteem toimub paremini ja ei jookse eriti kokku, seetõttu on ka kasutamine palju efektiivsem. Kõige pealt, et installeerida Linux'it, peate alla tõmbama Linux'i faili, olenevalt millist versiooni soovite. Kui soovite, siis on olemas eesti keelne linux estobuntu. Kuid erinevaid Linuxeid on palju, seega lisan erinevaid allalaadimislinke lisadesse. Nüüd, kui Teil fail olemas, siis see tuleb mälupulk teha Linuxi installeeriks. Siis tuleb alla laadida programm nimega UNetbootin (https://unetbootin.github.io/). Avage programm ja kui tel on juba alla laetud sobiv Linuxi versioon, siis tehke linnuke kasti Diskimage. Ja siis seal kõrval vajutage kolme punkti peale ja valige oma ISO fail. Kui teil on hetkel mitu erinevat USB mälupulka arvutiga ühenduses, siis valige Drive lahtrist sobiv. Ja vajutage OK
Tunnuseid Rühmi Igas võrreldavas rühmas ei tohi olla vähem kui 15 objekti (nt. inimesi) SEOSEHÜPOTEES Seosehüpoteesil võib olla nii positiivne seos kui ka negatiivne seos Saab seaostada erinevaid tunnuseid Tunnustel peab olema väärtusi rohkem kui kaks JÄRGMINE SAMM Andmeid saab koguda mitmel moel, oleneb sellest, mis andmeid vajatakse ANDMEKOGUMISMEETODID: Küsitlus Ankeet Test Vaatlus Fokumendid Fotod LISAD... Lisadesse paigutatakse selline materjal, mis töö mõistmise seisukohalt ei tarvitse olla tekstis Uurimistöö tekstis tuleb lisadele viidata Lisadesse paigutatakse näiteks: uurija koostatud küsitlused, graafikud, tabelid või pildid UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE ETAPID: esialgne teema valik allikmaterejalide valik ja läbitöötamine kava koostamine andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine andmetöötlus
Rosemplänte? Tegutses pärnus, pastor, esimese eesti teadusliku ajakirja toimetaja K.J.Peterson: 1801-1822, Sündis Riias, luuletaja, andis Riias keeletunde ja kirjutas artikleid. 21 eestikeelset luuletust 10 oodi ja 5 pastoraali, ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene" Fr.R.Faehlmann: Esimene kes hakkas rahvaluulet kasutama, arst, 1798-1850, sünd Ao mõisas Järvamaal, Suri kopsutuberkoloosi Tartus. ,,Suur on jumal, su ramm"-ood, ,,Piibu jutt"- värssdialoog, ÕESi kalendri lisadesse jutte kirjutades pidas Faehlmann silmas eeskätt valgustuslikke eesmärke, ,,Kalendritegija kimbus", ,,Koit ja Hämarik"
resmee- kokkuvte siisevttest ja kokkuvttest. t sisuline osa-vib olla jagatd peatkkidesk, need alapeatkkideks, need oma korda viksemaks. Viksemaks ei sooovitata. kokkuvtte jrel tuled kasutatud materjalid, ts viidatud asjadele. Kikide materjalide kirjutamine peab olema viidatud. Allikad peavad olema autoriteetsed. allikate juures peavad olema t autorid vi organisatsiooni/sutuse lehekljed. Intrneti lehekljele peab panema taha ka allika vtmaise kuupeva Lisadesse lheb: skeemid, mis pole otseselt vajalikud, tabelid, seadusmrus, struktuuri osad: tiitelleht, sissejuhatus, peatkid, kokkuvte, lisad. -------------------------------------------------------------------------------- ------------------ erinevad pealkirjad on erineva thtsusega. Tiitellehed on normaaltekstis, ei kasutata pealkirja laade. 3 laadi, P1-kige thtsamad pealkirjad, struktuuriosade pealkirjad, sisu thtsaimad pealkirjad. p1-le pannakse ka lisaks number ette. P2-teistsusgune laad
Alajaotusi peab olema vähemalt 2. Ühe alajaotuse pikkus 1-1,5 lk. Ei tohiks ka üle liigendada (liiga palju alajotusi). Sissejuhatus Vt. mis peab olema seal kirjas juhendist. Eesmärk Kasutatatud põhiallikad ......sisu peatükid Kokkuvõte Kas püstitatud eemärk sai täidetud? Võtan kokku järeldused ja ettepanekud (kirjutangi ühte asja 2 x) (8)10-15 lk peab olema sissejuhatus, sisu ja kokkuvõte. NB! Sissejuhatuses ja kokkuvõttes ei viidata! Lisadesse võib panna nt Emori uuring, tabelid..., ettevõtte struktuur, protsessikirjeldus (personalivaliku meetodid vms). Tabelid/ joonised lähevad lisasse juhul kui on suurem, kui 1lk suurune. Muul juhul töö enda sisse. Kaitsekõnes keskendu järeldustele ja ettepanekutele. 75% ainetöö, 25 % retsensioon. Retsensioon peab olema objektiivne ja kriitiline. Ideed: Õppimine ja töötamine paralleelselt .
olemasolu või sobiv tooraine on leitav jne) · Ettevõtte juhid on võimelised seda ära kasutama tulenevalt haridusest, kogemustest, varasematest saavutustest, kontaktidest jne. Nõuded: · 15-20 lk pikk, vahel ka 4-5 lk · Vali otstarbekas ajaline horisont · Äriplaani stiil olgu konkreetne ja asjalik, mitte ilukirjanduslik · Toetavad faktid, andmed, illustratsioonid lisadesse · Äriplaan peab tuginema konkreetsetele lähteandmetele · Arvesta sihtgrupiga · Ära valeta /moonuta fakte · Ettevõtja peaks äriplaani ise koostama · Oluline on näidata, et tunnete turgu ja kliente · Lugejal peab tekkima pilt plaani realistlikkusest Äriplaani struktuur (Töötukassa) 1. Tiitelleht 2. Äriplaani kokkuvõte 3. Ettevõtte üldandmed 4. Äriidee kirjeldus 5. Visioon, missioon, eesmärgid 6. Ärikeskkonna analüüs 7
arvamusi ja seisukohti Kokkuvõte- esitatakse olulisimad järeldused, milleni töö käigus jõuti ja sõnastatakse lühidalt kokkuvõte sissejuhatuses püstitatud probleemile Allikad- kirjalikud(internet, arhiivimaterjal), suulised(mälestused, intervjuu) Struktuur Lisad- illustreeriv materjal, nt fotod; tabelid; lisamaterjalid, mis ei ole otseselt töö sisuga seotud, kuid mida on vaja läinud töö eesmärkide saavutamiseks. Lisadesse võivad kuuluda ka küsitluslehed. Kindlasti tuleb lisadele ka põhitekstis viidata ning ka fotode alla peab olema märgitud, millega on tegu ja millal jäädvustatud. Teema valik Autor peab valima uurimitöö teema ja selle sõnastama(töökäigus on võimalik teemat ka muuta) Teema peab uurijale huvitav olema Tuleb lähtuda enda võimetest, huvidest ja kogemustest Hea teema on päevakajaline Kui teema on valitud ..
näitajaid. Olgu selleks siis mingi statistiline analüüs, küsitluse tulemuse kokkuvõte vms. Siia ei ole mõtet kirjutada selliseid andmeid, mis projekti põhiprobleemi vaid kaudselt puudutavad. See ei anna projektiplaanile midagi juurde ja võib hoopis projekti põhjendatuse fookusest välja viia. Materjal tuleb esitada nii lühidalt kui võimalik ja kui on soov kasutada täistekste, siis tuleks need panna lisadesse. Viga, mida sageli siinkohal tehakse, on veel see, et jäetakse või püütakse jätta liiga hädine mulje. Näiteks viidata veel täna kunagisele kuulumisele Nõukogude Liitu ja põhjendada mõne valdkonna vajakajäämisi sellega on kindlasti liiast. Eesmärk Ühe projekti elluviimisega võib kõrvaldada mitmeid erinevaid probleeme. Seega on võimalik püstitada projektile mitmeid erinevaid eesmärke. Siin tuleb nüüd aga selget vahet teha
andmed viite kirje jaoks tiitellehelt ning tiitellehe pöördelt. Kui materjal on saadud ajalehest või ajakirjast, tuleb viite kirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Interneti materjalidele viitamisel esitatakse autori perekonnanimi, eesnimi, pealkiri, internetiaadress ja kasutamise kuupäev. Autori nime puudumisel märgitakse pealkiri, internetiaadress ja materjali kasutamise kuupäev. Lisad Lisamaterjalide eesmärk on illustreerida ja täiendada referaadis esitatut. Lisadesse paigutatakse näitlikud ja selgitavad materjalid. Näiteks tabelid, joonised, fotod, diagrammid jms. Lisad nummerdatakse ja pealkirjastatakse. Lisadele tuleb tekstis viidata. Lisad paigutatakse viitamise järjekorras. Lisa 1 Tiitellehe näidis Tallinna Kunstigümnaasium REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND Referaat Koostaja:
pealkirjas ja/vi sissejuhatuses pstitatud ksimustele. Kokkuvttes ei tohi esmakordselt esitada tulemusi, mida pole eelnevas ts mainitud. Sisukokkuvte (Abstract, eestikeelne resmee) 1 2 lehekljeline levaade tst, selle eesmrkidest, ksitlevatest probleemidest, uurimismetoodikast, tulemustest ja jreldustest, mida saaks kasutada uurimistde kogumikus. Kasutatud kirjandus Tuuakse ra ts viidatud kirjandusallikate tielikud bibliograafilised kirjed (tavaliselt alfabeetilises jrjekorras). Lisad Lisadesse paigutatakse vaid niisuguseid materjale, mis ei ole t sisust tielikuks arusaamiseks otseselt vajalikud, kuid mis asja vastu sgavamat huvi tundvale lugejale viksid olla huvipakkuvaks lisamaterjaliks. Niteks vib lisasse panna algandmete tabeli, uurimisala skeemi (kui seda pole peetud vajalikuks Materjali ja Metoodika ossa paigutada) vms. T phisisu mistmiseks vajalikke jooniseid-tabeleid lisasse ei panda. Kesolev juhend on koostatud artikli Mnd, Raivo "Npuniteid uurimist
" (Reest,V. 2006) 7 KOKKUVÕTE Referaadi koostamisel mõistsin, et Laura on saavutanud kõik positiivse ellusuhtumisega ja sõbralikusega. Veelgi enam meeldib mulle tema juures see, et ta ei unusta õppimist, vaid teeb seda laulmise kõrvalt. Usun, et ta võiks olla paljudele suureks eeskujuks. Kõige huvitavam oli otsida Laura kohta fakte ja lisadesse laulusõnu ja pilte. Neid leidus mitmel fännilehel, kus oli palju muudki huvitavat. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Reest,V. 2006. Stiina.- veebruar http://et.wikipedia.org/wiki/Laura_P%C3%B5ldvere http://www.zone.ee/laurapoldvereweb/laulusna.htm http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://tartu.postimees.ee/010106/gfx/2564643b4397f0dca9.jpg&imgrefurl=http:// tartu.postimees
lahendamiseks. Antakse ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest. 1.4. Töö sisu Töö sisu ja töö jaotamine pea- ja alapeatükkideks ning alapunktideks sõltub teemast ning tööle seatud eesmärkidest ning ülesannetest. Töö sisu võib koosneda ka illustreerivast materjalist. 1.5. Kokkuvõte Töös leitud tulemuste tõlgendamine/põhjendamine, järeldused, ettepanekud, vastus sissejuhatuses püstitatud probleemile. 1.6. Lisad Lisadesse köidetakse materjalid, mis võivad huvi pakkuda teemaga põhjalikumalt tutvuda soovijatele ja mille puudumine töö sisust ei kahjusta selle terviklikkust (tabelid, lisa pildimaterjal, graafikud jmt). Lisad nummerdatakse ja varustatakse pealkirjadega. Iga lisa kohta peab töö sisus olema 5 ka viide, et huvilisel oleks meeles soovi korral nendega tutvuda. Lisad paigaldatakse neile viitamise järjekorras. 6 2
Huvi tema vastu ning soov elukäiku lähemalt uurida tekkis mul nähes Schuberti loomingu hulka, mis on müstiliselt suur kõigest 31 aasta kohta. Töö alguses olen välja toonud pisikese ülevaate helilooja üldisest elust. Sellele järgneb kokkuvõte eluloost ning loomingust, kuhu lisatud täiendavaks mitmeid fakte. Lühikeses kokkuvõttes on kirjutatud uuesti välja tähtsaim muusiku elust. Näidispildid Schubertist on pandud lisadesse, mis järgneb kasutatud allikate lehele ja on ühtlasi ka referaadi lõpuks. 2. FRANZ SERAPHIM PETER SCHUBERT (1797-1828) Franz Seraphim Peter Schubert (edaspidi Franz Schubert) oli Austria päritoluga romantismiajastu helilooja, kes elas vaid 31-aastaseks, ent kirjutas selle aja jooksul enneolematul hulgal teoseid. Muusik sündis 31. jaanuaril 1797. aastal Viini eeslinnas Lichtentalis. Mees oli lühinägelik, pikkuselt väike ning jässakas, iseloomult aga tagasihoidlik,
(Office 2003: Lisa Leheküljenumbrid; Office 2007 Lisa Leheküljenumbrid) Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. 3 10. Tuleb kontrollida, et lehekülje allosas ei jääks ainult alapeatüki pealkirja. 11. Tabelid ja joonised peaksid mahtuma ühele leheküljele. Kui on tegemist suuremõõtmelise tabeliga, paigutatakse see töö lisadesse. 1.2. Tiitelleht Õpilastööde tiitellehel on järgmised elemendid: 1) kooli nimi tähesuurusega 14 punkti (vahe enne 36 p) (Office 2003: VormingLõik Vorming LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed; vahed; Office 2007: Avaleht Avaleht Lõik) Lõik) 2) osakonna nimi tähesuurusega 12 punkti (vahe enne 6 p)
3 11. oktoober, 2007 NATURA 2000 Veel mõisteid.. Püsielupaik on kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (näiteks rände ajal), kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht või lõhe ja jõesilmu kudemispaik. Lõhe ja jõesilm on seaduses eraldi välja toodud seetõttu, et need liigid ei ole Eestis kaitse alla võetud kuid on kantud EÜ Loodusdirektiivi lisadesse, mistõttu tuleb nende liikide olulised kudemispaigad kaitse alla võtta, kuid samal ajal võib väljaspool nende liikide kaitseks piiritletud alasid lõhe ja jõesilmu kutselist kalapüüki jätkata. (Püsielupaigad võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. Määrusega kinnitatakse püsielupaikade piirid ning kaitsekord.) Isendi kaitse kehtib nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud
kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Ta oli arst, eesti keele uurija ja kauaaegne ÕES-i esimees. Looming Luuletused, jutud ja kunstimuistendid. F rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. F on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust- oodi ,,Suur on, Jumal, su ramm" ja värssdialoogi ,,Piibu jutt"- ning kümmekond epigrammi. Kõik F luuletused on kirjutatud antiiksetes värsimõõtudes. ÕESi kalendri lisadesse jutte kirjutades pidas F silmas valgustuslikke eesmärke. F loomingu tähtteosed on müütilised muistendid ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine" ning ,,Endla järv ja Juta". Kangelaslugude olemasolu pidi tema meelest tõendama eestlaste kunagise muinaskultuuri kõrget taset. Eesti keelde hakati F muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Muistendite kaudu toetas F eestlaste
seisukohalt vahetu illustreeriv või täiendav funktsioon ja kui nad mahuvad ühele leheküljele. Igale tabelile, joonisele, skeemile jm tuleks tekstis viidata. Teksti paigutatavad joonised, skeemid jm tuleb eraldi numereerida (nt Tabel 1). Joonistel ja tabelitel peab olema pealkiri ja all viide allikate kohta (kui ei ole oma koostatud tabel või joonis). Tekstiga mitte otseselt seotud ja mahukam täiendav materjal on soovitav paigutada töö lisadesse. Järgmisena on esitatud nii tabeli- kui ka joonisenäidis. Tabel 5. Kooliraamatukogud, 1995/96, 2000/01, 2002/032004/05 1995/96 2000/01 2002/03 2003/04 2004/05 Raamatukogud 549 516 523 512 474 Fondi suurus, 12 000,2 11 299,1 11 082,8 10 606,6 9 915,2 tuhat arvestusüksust õpikukogu 6 165,7 5 669,4 5 559,9 5 264,9 4 788,5
𝑁= + , (1) 𝑉1 𝑉2 kus A on bakterite hulk mittekontsentreeritud proovis (𝑉1, ml) ja B on bakterite hulk kontsent- reeritud proovis (𝑉2, ml). 3.5 Tabelid Tabelid võimaldavad süstematiseeritult ja ülevaatlikult esitada arvandmeid. Töötlemata alg- andmeid sisaldavad tabelid paigutatakse lisadesse. Töös arvutatud või töödeldud andmete ta- belid esitatakse tekstis. Väga ulatuslikud tabelid tuleks samuti paigutada lisadesse. Tabel peab 15 asuma esimesel võimalusel pärast tekstis olevat esmast viidet tabelile. Tabel eraldatakse teks- tist ühe tühja reaga ja joondatakse vasakule. Tabelid tuleb nummerdada araabia numbritega ja pealkirjastada. Kasutada võib liht- või liitnu-
oludest ning sündmustest. Esimeses peatükis käsitlen ma põgusalt Eesti üldandmeid, et teada saada, mis riikidega on tegu ja meelde tuletada endale kõige tähtsamad alusandmed. Teises peatükis teen sama Hollandiga. Ning kolmandas ehk pikimas peatükis uurin täpsemalt nende riikidevahelisi suhteid erinevates valdkondades. Mis on riikides ühist ja kas meie tegevused ja huvid on sarnased armsa väikeriigi Hollandiga. Olen märkinud lisadesse ka ära olulisemad külastused üksteise riikidesse, et neid saaks võrrelda, kes rohkem käib või kui tihedalt tehakse visiite välismaale ja mis põhjusel. 1. Eesti üldandmed Kuigi meie isamaa on kõigile teada, on alati kasulik teada põhialused ehk üldandmeid, et juurida järgmisena juba sügavamal olevaid teemasid. Eestimaa pindalaks on 45 227 km², kuhu kuuluvad 15 maakonda, milles on kokku 47 linna, 10 alevit, 177 alevikku ja 4437 küla1. Meie pisike põhjariik asub Venemaast
määratlemine järgneb äriidee sõnastamisele. Ärikontseptsioon on oma olemuselt mõtlemisviisi kujundaja, mis aitab ettevõtjal täpsustada oma äriideed. 18. Äriplaan on äriidee edasiarendus, terviklik ja süsteemne käsitlus hinnangutes, arvudesja rahalises väljenduses. Ettevõtja eesmärk äriplaani koostamisel on teada saada, kas olemasolevas turuolukorras ja teadaolevate eelduste juures on otstarbekas äriideed ellu viia. 19. Äriplaani lisadesse on soovitatav paigutada plaani toetavad materjalid: uuringud ja analüüsid (turu-uuringud jms); · asendiplaanid, skeemid; · võtmeisikute CV`d, ametijuhendid jms; · hinnapakkumised 20. Konkurentsieelis on ettevõtte pakutava toote või teenuse omadus, mida ettevõtte konkurendid kas ei suuda pakkuda või pakuvad seda halvemal tasemel. 21. Müügiplaan: kuude lõikes müügikogus, toote hind, eeldatav müügitulu. 22
Personali osa äriplaanis peab andma ülevaate: · kes ja millise taustaga töötavad juhtkonnas (haridus, töökogemus, teadmised) · kui palju inimesi tööle hakkab · millised on nõudmised töötajatele erinevates ametikohtades (haridus, oskused, kogemused, kategooriad) · kas vajalike teadmiste/ oskustega personal on olemas või tuleb välja õpetada · kui palju on plaanis kulutada koolitusele Juhtkonna kohta tuleb näidata järgmised andmed: (CV-d lisadesse) · nimi · sünniaeg · ametikoht · kohustused · haridus · töökogemus · loetelu olemasolevatest oskustest Personali kohta antakse järgmised andmed: · kui palju töötajaid on ettevõttes ja millistel ametikohtadel · millised on kulutused töövahenditele ametikohal ( töölaud, telefon, auto jne) 13
rohe-vesihobu , pronkskõrsik. 1) Rabakiilid Meie rabakiilidest on Euroopa Liidu tähelepanu all kolm: kaks neist on Eestis üsna tavalised, ent kõik kolm on mujalt Euroopast taandumas eeskätt sobivate elupaikade kadumise tõttu. Rabakiilide perekonda (Leucorrhinia) kuulub 15 liiki. Euroopas, sealhulgas ka Eestis elab neist viis. Kolm liiki valgelaup-rabakiil, hännak-rabakiil ja suur-rabakiil on kantud Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisadesse: suur-rabakiil II ja IV lisasse, teised kaks IV lisasse, mullu võeti nad Eestis kolmanda kategooria kaitsealuste loomaliikide nimekirja. Kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluvad need, kes ise ei pruugigi olla haruldased, ent on kitsalt kohastunud ning võivad seetõttu sattuda ohtu, kui elupaikade seisund halveneb. Kus neid võib näha ja kuidas ära tunda. Mitte kõik kiilid, kes elavad rabas, ei ole rabakiilid, ja kõik rabakiilid ei ela sugugi mitte ainult rabas
kirjutatakse üksteise alla. Valemid ja koodid kirjutatakse reasammuga 1,0. Näide valemist kus I – voolutugevus U – pinge R – takistus Sele 2 Ohmi seadus 9 Näide diagrammist Sele 3 Päevane toidukogus [3] Tabelid, diagrammid, koodinäited ja seled, mis on suuremad kui pool lehekülge, paigutatakse lisadesse. 3.4 Sõnastiku loomine Kui töös on rohkem kui 10 erialast terminit, luuakse sõnastik (tähestikuline sõnakogu), mis lisatakse sisuosa ette. Sõnastik koosneb terminitest ja lühenditest, mida autor peab töö mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada. 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine
numbriga uuesti (joonis 1.1, joonis 1.2, joonis 2.1 ... joonis 10.3 ...; tabel 1.1, tabel 1.2, tabel 2.1 ... tabel 10.3 ...) Nummerdatud joonised ja tabelid paiknevad tekstis neile viitamise järjekorras. Tabelid koos pealkirjadega ja joonised koos allkirjadega peavad olema üheselt arusaadavad ilma tekstiosa lugemata. Kui tabelid või joonised sisaldava teiste autorite andmeid, tuleb peal- või allkirjas viidata originaali autori(te)le. Mahukad joonised ja tabelid paigutatakse lisadesse (vt. alapeatükk 2.4). 2.1.5. Arutelu Arutletakse tulemuste üle, võrreldakse neid teiste autorite analoogiliste uuringute tulemustega, analüüsitakse nende omavaheliste erinevuste võimalikke põhjusi. Arutletakse võimalike vigade üle. Tulemuste põhjal tehakse üldistusi ja järeldusi ning püstitatakse uusi hüpoteese, mida oleks vaja tulevikus uurida. 2.2. Kokkuvõte Esitatakse lühidalt (1-1,5 lk) olulisemad tulemused. Kokkuvõttes tuuakse vastused
Tabeli veergude ja ridade nimed kirjutatakse suure tähega. Tabelis esitatud andmed peavad olema seotud töö tekstiga. Selleks kasutatakse kas otsest viitamist (Alljärgnev tabel 1 iseloomustab ...) või kaudset viitamist, märkides lause lõppu sulgudesse tabeli numbri ( vt. tabel 9). Näide. Varruka alaääre õmblusvaru on 3-5 cm (vt. Tabel 1). Teksti sisse paigutatakse lühikesed tabelid. Mahukamad tabelid (maht ületab ühe lehekülje) on soovitatav paigutada töö lisadesse. Lisad nummerdatakse ning pealkirjastatakse. Pealkirja kohale lehekülje paremasse serva tehakse märge näiteks "Lisa 2". Lisad koos pealkirjadega tuuakse ära töö sisukorras. Tabelist peavad selguma kasutatud andmete allikad. Kui on tegemist autori arvamustega, siis tuleb seda ka märkida. Näide. Tabel 1 Õmblusvarude ja pöördeosade laiused ülerõivastel Laius cm
minu põhejndus referaadi teema valikule ja kirjeldus refraadi osade kohta. Eluloo osas saab kirjeldatud Eerik-Niiles Krossi silmapaistvat elu, jutustatud erinevatest juhtumistest tema elus, tema saavutustest ja tema kohast, saatusest maailmas. Järgmises osas on välja toodud lõike raamatust ja sellega seonduvaid mõtteid. Kokkuvõttes olen veel korra välja toonud isiku tähtsuse ja fenomeni, kasutades eelnevate osade põhilisi punkte. Lisadesse saab välja pandud mõned pildid ja artikkel persooni kohta, mis kirjeldavad mõnda olulist sündmust tema elus. Elulugu ja Fenomen Eerik-Niiles Kross sündis 8. septembril 1967. aastal Tallinnas kirjanike Jaan Krossi ja Ellen Niidu perre. Kooliteed alustas Eerik-Niiles 1974. aastal, astudes Tallinna 21. Keskkooli 1.b klassi. Tema lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Tallinnas keskkoolis ja Tartus ülikoolis. Tallinna 21
_Erinevalt CITES-i konventsiooni 3 lisast (I, II, III) on EL määrusel 4 lisa (A, B, C, D) Lisasse A on kantud kõik CITES-i I lisa liigid ja veel osa liike, kes on nõutud Euroopas või rahvusvahelises kaubanduses ning on väljasuremisohus, kui kaubandus jätkub. _ Lisasse B on kantud CITES i II lisa liigid, kes ei kuulu lisasse A ning liigid, mis on rahvusvahelise kaubanduse objektiks hulgal, mis ohustab nende säilimist. _ Lisasse C on kantud CITES-i III lisa liigid, kes ei kuulu lisadesse A ja B. _ Lisasse D on kantud lisades A-C loetlemata liigid, mida imporditakse EL koguses, mis õigustab nende seiret . CITES'I KONVENTSIOON _Euroopa looduskaitseleping _Algataja Euroopa Nõukogu _Sõlmiti 1979. a _Jõustus 1982. a. _Eesti 1992. a. _ Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971) BERNI KONVENTSIOON _Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon _ Euroopa looduskeskkonna ja looduslike levilate konventsioon.
hakata. (http://www.doc.govt.nz/conservation/native-animals/reptiles-and-frogs/frogs/threats/ 04.10.2009) 2.4.Kaitsvad organisatsioonid 2.4.1.IUCN IUCN ehk rahvusvaheline looduskaitse liit on tegutsenud 1948. aastast. Kõik Uus-Meremaa pärismaised konnad on kantud sinna kas haavatavatena (vulnerable) või kriitiliselt ohustatuna (critically endangered). 2.4.2.CITES Ühtegi Uus-Meremaa pärismaist konna pole kantud CITESi erinevatesse lisadesse. (http://www.cites.org/ 04.10.2009) Selle üheks põhjuseks võib olla nende konnade eba atraktiivne tumepruun värv. 2.4.3.New Zealand Conservation Act New Zealand Conservation Act on peamine seadus, millega kaitstakse Uus-Meremaa pärismaist elusloodust. (http://en.wikipedia.org/wiki/Conservation_Act_1987 04.10.2009) 2.4.4.DOC DOC ehk Department of Conservation ehk Säilitamise osakond kaitseb Uus-meremaa pärismaiseid konni ja tegeleb nende paljundamise programmidega. (http://en
järgmised: esiteks − millisena käsitlevad Vladimir Putin, Dmitri Medvedev ja Sergei Lavrov analüüsitavates artiklites Ukraina kriisi mõju kahe riigi vahelistele suhetele? Teiseks, milliseid valdkondi Ukraina kriis kahe riigi omavahelistes suhetes, lähtuvalt artiklites esitatud seisukohtadest, mõjutab? Ning viimaseks − millisena kujutatakse antud artiklites kahe riigi omavahelist sõltumist teineteisest? Andmeanalüüsi protseduur kujutab endast lisadesse pandud artiklite läbi töötamist ja analüüsimist. Artiklitest välja loetud tähtsaimad punktid lisan kirjutiste kõrvale kommentaaridena. Lisatud kommentaare hakkan hiljem tulemuste ja järelduste osas lahti selgitama ning asjakohaseid järeldusi tegema. Järelduste osas teen uudistest ning nende juuresolevatest kommentaaridest ka laiapõhjalised üldistused. 6 Tulemused
energia, kütuse vms hinnatõus; ebasoodsad või ebakindlad tarne ja müügilepingud, mistõttu ebapiisav käibekapital ja lepingute rikkumine; äripartnerite usaldusväärsus; uued konkurendid; ekspordi puhul valuutakursi kõikumised. Analüüsi, mida oleks võimalik ette võtta nende riskide vähendamiseks? Kuidas plaanitakse nõrkused kõrvaldada, välised võimalused ära kasutada või kui suureks hindate väliste ohtude riski? 15. ÄRIPLAANI LISAD Äriplaani lisadesse on soovitatav paigutada plaani toetavad materjalid: uuringud ja analüüsid (turu-uuringud jms); asendiplaanid, skeemid; võtmeisikute CV`d, ametijuhendid jms; hinnapakkumised (vt lisa 1). Kindlasti ei tohi jääda lisadesse oluline, kuid tekstis kajastamata informatsioon. KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS Juhtimine ja personal. Aktiva. [URL] http:// www.aktiva.ee Kallam, H., Kolbre, E., Lend, E., Möller, L., Reinhold, V., Simson, A-L., Uustalu, A.M., Venesaar, U. 2003.
Vaid pool protsenti maailma meredest ja ookeanidest on kaitse all. Merekaitsealade loomine jäi piisava tähelepanuta ka EL Natura 2000 protsessis ja merelisi liike ja elupaiku on Loodusdirektiivi lisades väga vähe. Euroopa Komisjonis on nüüd loodud eraldi Meretöörühm ja EL mereekspertide töörühm kelle ülesandeks on merekaitsealade teemaga tegeleda . EL liikmesriigid pidid 2005. aasta lõpuks saatma uusi mereelupaikade ja-liikide ettepanekuid Loodusdirektiivi lisadesse. 2004. aasta lõpuks pidid riikidele tulema juhendid uute merealade kaitse alla võtmiseks. Kuna mere kaitse valdkond on olnud pikka aega unaruses ei ole veel välja kujunenud ühtset lähenemist. Sooviks on, et asjaga tegeletaks süüviti ning oleks suurem selgus erinevatel alustel moodustatavate kaitsealade olemuses. Eestis peaaegu ei ole merelistel eesmärkidel loodud kaitsealasid. Seni merele märgitud kaitsealade piirid
· energia, kütuse vms hinnatõus; · ebasoodsad või ebakindlad tarne- ja müügilepingud, mistõttu ebapiisav käibekapital ja lepingute rikkumine; · äripartnerite usaldusväärsus; · uued konkurendid; · ekspordi puhul valuutakursi kõikumised. Analüüsi, mida oleks võimalik ette võtta nende riskide vähendamiseks? Kuidas plaanitakse nõrkused kõrvaldada, välised võimalused ära kasutada või kui suureks hindate väliste ohtude riski? 15. Lisad Äriplaani lisadesse on soovitatav paigutada plaani toetavad materjalid: · uuringud ja analüüsid (turu-uuringud jms); · asendiplaanid, skeemid; · võtmeisikute CV`d, ametijuhendid jms;
) Kirjanduse nimekiri tuleb järjestada tähestiku järgi raamatute või artiklite autorite perekonnanime alusel. Sama autori teosed järjestatakse kronoloogiliselt. Kui väljaandel puudub autor, tuleb alustada väljaande pealkirjast ja see paigutada nimekirja vastavalt tähestikule. Allikate ja kirjanduse nimekirja vormistamisest tuleb lähemalt juttu allpool. 2. Lisad Vajadusel liidetakse tööle lisad, nende hulgas võib olla ka heli- või andmekandjaid. Olenevalt töö teemast saab lisadesse saab panna mahukad illustreerivad materjalid, analüüsitavad õppekavad, kasutatud küsimustikud jms kõik selle, mis hõlbustab lugejal töö mõistmist, aga põhitekstis oleks liiga koormav. Lisad peavad olema pealkirjastatud ning järjest nummerdatud lehtedel. Kui lisades on tegemist trükitekstiga, siis kehtivad sellele üldised vormistusreeglid, kuid reavahe ja kirja suurus võivad olla astme võrra väiksemad töö põhitekstis kasutatust.
alarmcenter.ee/ ?id=156 (09.03.2007). Internetiaadress poolitatakse kaldkriipsu või muult kohalt ilma mingeid lisamärke kasutamata. Internetiaadress peab olema trükivärvilt must, allajoonimata ja kirjasuurusega 12 [14, lk 15]. Kasutatud kirjanduse loetelu nummerdatakse ja järjestatakse vastavalt tekstis viitamise järjekorrale (Vorm K.1). 19 2.2.11. Lisa Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadesse paigutatakse töö põhiosa täiendavad ja selgitavad lisamaterjalid, nt ankeetide vormid, algaandmete tabelid, loetelud, suuremad joonised ja skeemid. Esimese lisa ette peab paigutama lehe pealkirjaga ,,LISA" (lehekülge ei nummerdata), mis paikneb lehekülje keskosas (kirjasuurusega 14, rõhutatult (Bold) ja suurtähtedega). Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja allkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis
Karula rahvuspargi rahvaarv on vähenenud.Püstitatud hüpotees ei leidnud kinnitust. Kui aastal 2000 oli kõigis külades kokku 557 inimest, siis aastaks 2012 oli arv kahanenud 462 inimeseni. Rahvaarv vähenes 95 inimese võrra. Vähenemine on toimunud kõigis külades, välja arvatud Kolski, Mähkli ja Rebasemõisa külad. Ka nende külade rahvaarvu suurenemine 25 ei kompenseeri üldist vähenemist. Et anda täpsem ülevaade olen lisanud lisadesse tabeli ja diagrammid, mis näitavad andmeid aastast 2000 ja 2012 aastat võrreldes. Viimane lisa on küsitlusleht, mis aitas saada aimu kohalike arvamusest ja hetkeolukorra tegelikkusest külades. (5)Töös kasutasin andmete saamiseks internetti, küsitlusi ja vallavalitsuste andmeid, abi sain ka Karula Rahvupargist.Kõige suuremaks takistuseks töö tegemisel olid minu jaoks info vähesus ja lahknevused andmebaaside vahel.Töö
muutus naise koht ühiskonnas ning naisest sai valimisõigusega, mehest sõltumatu inimene. Aastatöö on jagatud seitsmesse suuremasse peatükki ning ajastute järgi veel alapeatükkideks. Esimeses peatükis on kirjeldatud naiste kleidimoe muudatusi läbi aja. Teises on välja toodud aluspesu areng, kolmandas soengu, neljandas kingade ning viiendas kübarate areng. Kuuendas ja seitsmendas on kirjutatud kahest tolle aja suurimast moeloojast: Gabrielle ,,Coco" Chanel ja Elsa Schiaparellist. Lisadesse on ära toodud fotosid selle ajajärgu riietumisest, soengutest, kübaratest. Aastatöö kirjutamisel on kasutatud ainult internetilehekülgedel toodud materjale. Selle ajastu kohta on küll palju lehekülgi, kuid väga paljudel toodud info on ebaoluline ning teemast kõrvaline. Suurema osa materjalist on saadud fashion-era.com artiklitest millel puuduvad autorid. Eesti keeles pole ilmunud raamatuid, mis käsitleksid seda ajastut kokkuvõtvalt ega
Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei ole raamatukaanel ega tiitellehel näidatud, paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna järgi. Pealkirjades ei kasutata siinkohal lühendeid ega jutumärke. Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt (Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata. 2.11. Lisad Lisadesse paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas esitamiseks liiga mahukad ning raskendaksid töö lugemist (näiteks pikemad tabelid, joonised, loetelud, fotod, matemaatilised valemid, ankeedid, memuaarid, intervjuud, suuremahulised arvandmed, luuletused, mõõtmis- ja vaatlusprotokollid, suuremad plaanid, geograafilised kaardid, CD- või DVD-plaadid jms). Lisades esitatud joonised, tabelid, fotod jne allkirjastatakse, millest
kirjanduse loetelus välja toodud. Samuti peaks töö valmimisel üle vaatama, kas kõiki loetletud allikaid on ikka lõpptekstis viidatud. 18 Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt ja seda peatükina ei nummerdata. Viitamise ja kasutatud kirjanduse loetelu vormistamise nõuded on toodud käesolevas juhendis uurimistöö vormistamise all, vt peatükk 7.3. ja 7.5. 6.8. Lisad Lisadesse paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas esitamiseks liiga mahukad ning raskendaksid töö lugemist (tabelid, joonised, loetelud, fotod, matemaatilised valemid, luuletused jms). Lisad nummerdatakse ja pealkirjastatakse ning tuuakse välja sisukorras. 7. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Uurimistöö vormistamisel on oluline järgida just selles haridus- või teadusasutuses, kus tööd kaitsma hakatakse, kehtivaid vormistamisnõudeid. Käesolev juhend on aluseks TJG-s
süstemaatiline kord peab olema igas teoses. Teadusliku tööna ei küündi see raamat hea põhikooli referaadi tasemelegi.Valitud kroonikaformaat ei suuda end tõestada ja ei ole sellise raamatu puhul asjalik, samuti ei suudeta selle sees eristada ebaolulisi sündmusi olulistest. 14 Väljatoodud ajaleheartiklid oleks pidanud laiali harutama sellisel viisil, et välja pidanuks tooma ainult olulise fakti ning ülejäänud teksti lisadesse panema. Raamatu panemine ajalistesse raamidesse, ei ole Luksi meelest samuti hea, sest oleks saanud kokku võtta terve pungi ajaloo ilma mahu erilise suurenemiseta. Pigem nimetatakse seda infokillukestega pildiraamatuks. Lääne bändide mõju Eesti artistidele on aga välja toodud üsna hästi. Mõistagi ei saagi loota punkarilt ja poeedilt ühte korralikku ajalooraamatut. Autor ei taha küll oma arvustusega väljendada seda, et ülevaadete koostamine peaks jääma teoreetikute pärusmaaks,
mängudega. Mapp koosneb sissejuhatusest ning neljast peatükist. Esimene peatükk koosneb kokkuvõtlikust nädalaplaanist ja päevaplaanidest. Teine peatükk koosneb infost ja abimaterjalist nädala läbiviimiseks õpetajale. Kolmas peatükk keskendub lapsele, kus on kirjeldus tervisenädala kohta ning mapi sisu. Neljandas peatükis on kirja pandud kõik mängud, koos seletustega. Lisaks on välja toodud kasutatud kirjandus ja lisad. Lisadesse on kirja pandud laulusõnad, -noodid, -lingid. Tervisemapil on kaks eesmärki: 1. laste tervisliku eluviisi kujundamine enne kooli minemist, kus peab olema palju iseseisvam ning peaks olema juba teada, kuidas toituda, kuidas puhtust hoida, kuidas sportida, mida õues teha. Laps peab teadma, mis on tema tervisele hea; 2. lapse muusika ja laulu vastu huvi äratamine ning lastelaulude tundmine. 5 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID
3. peatükis. 2.2.7. Lisad Lisad ei ole uurimis- ega praktilise töös kohustuslik struktuuriosa, kuid seal saab välja tuua täiendava materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mille esitamine peatükkides pole otstarbekas (küsitluslehe näidis, plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid, dokumentide koopiad, mahukad kavandid, stsenaariumid, tööpraktika puhul tööaja tabel, töökoha tõend jms). Lisadesse paigutatakse ka autori meelest vajalik teemakohane tööd illustreeriv lisamaterjal (nt dokumentide fotokoopiad, korraldatud ürituste kuulutused, kutsed, fotod). Lisad peavad siiski olema tööga seotud ja nendele peaks töös viitama, samuti ei tohiks nende maht ületada töö põhiosa mahtu. 3. LÕPUTÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Lõputöö vormistamise üldnõuded Töö esitatakse valgele A4-formaadis vertikaalpaigutuses paberile ühepoolselt trükituna ja
(autor), millal? (aeg), mis? (pealkiri), kus? (ilmumiskoht). F. Audio- visuaalne ainestik ja elektrooniline meedia (märgitakse: kes? (autor), millal? (aeg), mis? (pealkiri), kus? (ilmumiskoht). G. Elektroonsed allikad (märgitakse: autori või dokumeni sisu eest vastutav auto ja avaldamisaasta, allika pealkiri, millal on trükitud, URL- aadress). (2004: 339353) LISAD Paigutatakse selline materjal, mis ise ei pruugi olla tekstis, aga vajadus on sellele viidata. Uurimuse lisadesse paigutatakse näiteks: andmete hankimisega saadud materjal, ankeedid ja nende juurde kuuluvad kirjad, uurija koostatud testid, käsitlemata materjal, mille põhjal on teksti tehtud tabeleid või ulatuslikud lisaselgitused. Iga lisa nummerdatakse jooksvalt oma numbriga. Viide lisale on tekstis selles kohas, kus esimest korda tuleb juttu kõnealusest tugiainestikust. Lisadele pannakse pealkirjad. Lisade koht on allikaloendi järel. KEELETEHNIKA Loetelud
karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan.Kõik orhideed) Lisa III - liigid, kelle importimise ja eksportimise sätestamine sõltub päritoluriigist (eestis neid ei ole) Eesti ja Washingtoni konventsioon - Eriloa alusel Eesti territooriumile sisse ja sealt väljaveetavad liigid, kivistised ja jahitrofeed on: Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) lisadesse kantud liigid, Eestis looduskaitse all olevad loomaliigid, Eestis looduskaitse all olevad kivistised, Jahitrofeed Ramsari konventsioon: 1971. a. konventsioon rahvusvahelistest märgaladest, eriti veelindude elupaikadena Eesmärk - kaitsta märgalasid üle kogu maailma, Vajadus - märgalade pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu Märgala mõiste - sood ja nii looduslikud kui ka kunstlikud, nii seisu- kui vooluveelised,
ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan.Kõik orhideed) Lisa III - liigid, kelle importimise ja eksportimise sätestamine sõltub päritoluriigist (eestis neid ei ole) Eesti ja Washingtoni konventsioon - Eriloa alusel Eesti territooriumile sisse ja sealt väljaveetavad liigid, kivistised ja jahitrofeed on: Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) lisadesse kantud liigid, Eestis looduskaitse all olevad loomaliigid, Eestis looduskaitse all olevad kivistised, 1 Jahitrofeed Ramsari konventsioon: 1971. a. konventsioon rahvusvahelistest märgaladest, eriti veelindude elupaikadena Eesmärk - kaitsta märgalasid üle kogu maailma, Vajadus - märgalade pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt kuivendamise,
ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan.Kõik orhideed) Lisa III - liigid, kelle importimise ja eksportimise sätestamine sõltub päritoluriigist (eestis neid ei ole) Eesti ja Washingtoni konventsioon - Eriloa alusel Eesti territooriumile sisse ja sealt väljaveetavad liigid, kivistised ja jahitrofeed on: Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) lisadesse kantud liigid, Eestis looduskaitse all olevad loomaliigid, Eestis looduskaitse all olevad kivistised, 1 Jahitrofeed Ramsari konventsioon: 1971. a. konventsioon rahvusvahelistest märgaladest, eriti veelindude elupaikadena Eesmärk - kaitsta märgalasid üle kogu maailma, Vajadus - märgalade pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt kuivendamise,
sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924). Oma peateoses "Majandusteaduse printsiibid" väidab Marshall, et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning, et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad lähtumaks vaid ühest metodoloogiast. Oma peateose püüdis ta kirjutada nii, et sellest saaksid aru lisaks majandusteadlastele ka tavalised lugejad. Keerulisem matemaatiline käsitlus oli paigutatud raamatu lisadesse ja tekstis püüdis ta jääda äärmiselt lihtsaks ja selgeks. Marshall väitis, et majandusteadlased ei suuda kogu keeruka süsteemi elemente hoida konstantsetena, aga peaksid seda tegema teoreetilises arutelus ning uurima vaid üht asja korraga. Selline meetod on tuntud kui ceteris paribus, ehk kõigi muude tingimuste samaks jäädes. Ceteris paribus meetodi kõige olulisemaks rakenduseks oli osalise tasakaalu mudeli välja arendamine. Sellisel juhul uurime me vaid ühe
4.8. Päikesepaneelide tasuvusaeg Üheksandas küsimuses oli eesmärgiks teada saada, kas vastanud teavad, mis on päikesepaneelide tasuvusaeg, kui nende eluiga on 30 aastat. Valida oli võimalik ainult ühte valikvastust ja lisada ka endapoolne põhjendus. Kõige enam (40 vastajat) arvas, et tasuvusajaks on 10 aastat. 24 vastajat pani tasuvusajaks ,,Muu" (Joonis 16.), sellest 9 inimest ei osanud küsimusele vastata ja ülejäänud 15 vastaja vastused on pandud lisadesse (lisa 3). 21 vastajat arvasid, et sellisel juhul on tasuvusajaks 20 aastat ning 15 eeldasid, et tasuvusajaks on 25 aastat. 30 Joonis 16. Päikesepaneelide tasuvusaeg vastanute arvates, kui paneelide eluiga on 30 aastat Enamus inimesi, kes vastasid avatud vastusevarianti, on hästi kursis päikesepaneelide tasuvusajaga, ainult mõni üksik polnud
Tamsalu Kalor kohta. Lisaks sellele viisin ma läbi suulised intervjuud AS-i Tamsalu Kalor juhtkonnaga ja oma isaga. Suureks abiks oli ka 1998. aastal Tamsalu linna ja valla poolt tellitud ,,Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan", mis andis võimaluse võrrelda muutusi Tamsalu linna ja valla soojustootmises 16 aasta jooksul. Samuti oli eelnimetatud soojusenergeetika aruandes püstitatud prognoosid, mille täitumist oli võimalik antud uurimistöö käigus vaadelda. Lisadesse on autori poolt pandud 2 tabelit ja 11 joonist, mis annavad terviklikuma ülevaate AS-ist Tamsalu Kalor, luues seejuures võrdlusmomendi. Tabelid ja joonised on koostatud enamjaolt AS-i Tamsalu Kalor, Virumaa Teataja ja Statistikaameti andmetele tuginedes. Soovin tänada igakülgse abi eest oma isa Evald Kasekampi, AS-i Tamsalu Kalor juhatajat Neeme Malvat, juhiabi Maire Limbergi ja oma uurimistöö juhendajat Maie Nõmmikut.
annaabi.ee 
