Tallinna 21.Kool Händkakk REFERAAT Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................. 3 I Sisu 1.1. Leviala............................................................................ 4 1.2. Välimus........................................................................... 4 1.3. Eluviis ........................................................................... 5 1.4. Elupaik ja pesitsemine .................................................. 5 1.5. Rõngastumine ja eluviis................................................. 6 Pildid............................................................................................... 7 Kokkuvõte....................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus.....................................................
Tutt-tihane Triin Pajanen Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi. Pehmete talveilmade korral eralduvad paarid salkadest juba veebruaris. Pesa ehitab tutt-tihane enamasti puuõõnsustesse, milleks kasutab sageli ära väi...
Common Kingfisher Common Kingfisher is 16-20cm tall and weighs 38-45 grams. It's wings are short and wide and about 7-8cm long. It has short and straight-cut tail. Beak is long, straight and with suddenly outreaching end. Common Kingfisher's head, back and wing feathers are azurite blue, pate has black and light blue stripes. Common Kingfisher is also known as Eurasian Kingfisher or River Kingfisher. Common Kingfisher lives in Eurasia and North-Africa, except for North-Scandinavia. In Finland it lives at south coast, in Africa it lives in north from Sahara. In Asia it lives in North-Turkey, Caucasia, West-Iran, India, East-China and more. It is resident in much of its range, but migrates from areas where rivers freeze in winter. In winter Common Kingfisher travels from north to Mediterranean countries. It is a rare bird in Estonia, up to 1000 birds in summer, and 100 birds in winter. Commo...
Musträstas Saabub meile märtsi keskelt aprilli alguseni. Vähesed musträstad ka talvituvad Eestis. Sügisene ränne algab neil septembris ja kestab novembrini. Musträstas pesitseb Euroopas, Aasias ja PõhjaAafrikas, ta on inimese poolt viidud ka Austraaliasse ja UusMeremaale. Talvituvad Inglismaal ja mujal LääneEuroopa maades, Aasia kesk ja lõunaosas ning Põhja Aafrikas. Isaslinnul on kollane nokk, sulestik on must ilma läiketa. Emaslinnu nokk on pruunikasmust, sulestik on seljalt tumepruun ja kõhualune on laiguline. Maapinnal kulgeb ta hüpates või kiiresti joostes, tihti peatub ja ajab saba püsti. Tegutseb põõsastes ja maas. Lend on musträstal madal ja lühike. Erutuse korral lendab lõikava kisaga varju. Linnades on ta julge. Mängul, territooriumi kaitsmisel ja paaride moodustamisel esineb musträstal palju rituaalseid käitumisviise. Mängu ajal ...
Rohunepp Kaitse Eestis. II kategooria kaitsealune liik (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Millal võib Eestis kohata... Eestisse jõuab rohunepp aprilli teises pooles, lahkub augustis või septembris. Välimus - Rästast kogukam, pika sirge noka , jässaka keha pikkade peenikeste jalgadega ja pruukikirju sulestikuga lind. Rinnal, kõhu all tugev ja selge vööditus; tiiva ülaosal on tume pikivööt, mida raamivad valgetipulised tiivakattesuled, tiivaalune tumedam. Ka maas seisval linnul on selgelt näha valge tiivavööt. Välimised sabasuled on laialt valged. Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas, Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari pesitseb Poolas ja...
Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea12271237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hooviasehalduri omakorda müüriga piiratud residentsi. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati linnust Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav (Lühikese jala värav).
Lõhavere Linnamägi Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on ühtlasi ka üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Ka Läti Hendriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Lõhavere linnuse avastajaks oli 1880. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud Harri Moora juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. saj. ja nimetatud ajavahemikus on see põlengutes kannatanud vähemalt kahel korral
Sissetung Eestisse - 1208 algas võitlus Eestimaa pärast (sakslased, taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki) - sihipärase vallutuse I ohver Ugandi (Otepää linnus põletati maha) - sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing - eestlased jäid Ümera äärde varitsema jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul - metsas peitunud eestlased vaenlastele kallale - edukas rünnak abiväed, sakslased põgenesid - võit andis usku Viljandi piiramine
Kuusalu Keskkool Bastille Referaat 2015 Bastille. Bastille oli kindlusehitiste kompleks Pariisis, mida tunti kunagi Bastille Saint-Antonie all. Võetud prantsuse sõnast "bastide", mis tähendab, linnust/kindlust. Bastille ehitati, et kaitsta Pariisi Saja-aastase sõja ajal Inglismaaga. Enne Bastille'd peamine kuninglik loss Pariisis oli Louvre, pealinna lääneosas, aga 14. sajandiks oli linn laienenud ja nüüd oli linna idapool inglaste rünnakuks avatud. Esialgne töö hakkas 1357. aastal, aga peamine ehitus hakkas alles 1370. aastal. Kindlus kuulutati välja vanglaks 1417. aastal. Bastille ehitus . Bastille, oli tegelikult algselt kindlustatud värav, kuid Charles VI muutis selle
Vastseliina piiskopilinnuse (saksa Neuhausen) varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist Vastseliina vallas Võru maakonnas strateegiliselt tähtsas kohas Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, seega piiratuna kolmest küljest veetõkkega. Lõunast kaitses seda kaitsekraav.Tänapäeval tegutsevad linnuse juures kohvik- suveniiripood ja külastuskeskus endise Piiri kõrtsi hoones, mille muuseum tutvustab nii linnust ja keskaega laiemalt kui ka kohalikku hilisemat ajalugu. Muuseumis korraldatakse kunsti- ja käsitöönäitusi. Kohvikut, külastuskeskust, kabelit, matkaradu jms haldab Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutus. Linnusevaremetes on toimunud kontserte. Linnuse torni otsas oli Eesti teadaolev esimene valge toonekure pesa, sellega on linnus läinud ka ornitoloogia ajalukku Linnuse ajalugu Teadaolevatel andmetel alustati Vastseliina linnuse ehitamist Tartu piiskopkonda piirikindlustusena
Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Viljandit kaitsta Mõõgavendade Ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1211. aasta kevadtalvel piirati esimest korda Viljandi muinaslinnust. Liivi, Lätii ja Riia ning Mõõgavendade ordu ühendatud väed ei suuda linnust vallutada. Linnusesse lubatakse preestrid läbirääkimisteks, kuid Viljandi ei kinnita rahulepingut. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmitakse rahuleping sakslastega ja neid lubatakse linnusesse. 1223. aasta 29. jaanuaril pühapäevase missa ajal tapetakse linnuse õuel ja osalt vangistatakse kirikusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed. Algas eestlaste üleüldine uus võitlus sakslaste vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja Saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle. 1223
Üldiseloomustus Tähtsamad sündmused a) Muistse vabadusvõitluse I periood Ugandi ja Sakala rüüstamine 1208: 1208-1212: süüdati Otepää linnus Algas sihipärane sõjategevus ugalaste ja sakalaste vasturetk eestlaste vastu. Toimusid ristisõdijate ja Ümera lahing 1210: alistatud liivlaste ja latgalite eestlased piiravad Võnnu linnust Lätis ning eestlaste vastastikused lahing Ümera jõeäärses metsas rüüsteretked. võit tugevdas eestlaste vastupanutahet 1210 Ümera lahing Eestlaste nurjunud ühisretk Toreida linnuse eestlastele võidukas vallutamiseks (1211) Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. Kolmeaastane vaherahuToreidas:
Sissetung Eestisse 1208. aasta sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi Otepää linnus süüdati põlema. Järgnevalt kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid kiiresti vasturetke latgalite maale. Nii algas eestlaste muistne vabadusvõitlus. Võnnu piiramine 1210. aastal toimus järjekordne eestlastevasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust (tänapäeva Csis), millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased tegutsesid üsna agaralt ja edukalt. Tehti katset linnust suurte puuvirnadega põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Linnust rünnati kolm päeva ja kaitsjad poleks enam kaua vastu suutnud pidada, kuid neljandal päeval lahkusid ründajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas
parempoolse lisajõe Ümera äärsesse metsa. Sakslastele tundus nagu eestlased põgeneksid aga nad ei teadnud, et eestlased ootavad neid metsas. Tagaajajate päralejõudmisel tormasid eestlased metsast välja ning tungisid vaenlasele kallale. Rünnak kulges edukalt, ning sakslased taandusid. Ümera lahingu skeem Sõjakäigud Sakalasse 1211. aastal korraldasid sakslased suure rüüsteretke Sakalasse ning asusid piirama Viljandi linnust. Rüüstati külasid, rööviti viljasaaki ning rahulikke elanike kas tapeti või võeti orjadeks. Linnuse tugevust nähes otsustasid sakslased proovida oma tugevust teisel teel. Eestlastele tehti ettepanek lasta end ristida ning vastutasuks antakse tagasi vangid. Eestlased keeldusid. Sakslased tapsid orjad nende silme all. Linnuse piiramise lõpp Linnuses oli kuuendal piiramispäeval tõsine veepuudus. Palju oli ka haavatuid ja langenuid.
kallastega vallseljak. Teisejärguline polnud vast ka linnuse toimimine teetõkkena: ida poole Jõhvi suunas kulgev kaugtee -- hilisem Tallinna maantee -- asus praktiliselt linnuse põhjanõlva all, mis võimaldas linnusest kontrollida kogu liiklust. Eesti muinaslinnusele iseloomulikku kivivalli Rakveres ei olnud, looduslikku mäge oli siin tugevdatud vaid puitehitistega. 1220. aastal vallutasid Tarvanpää muinaslinnuse taanlased, hakates selle asemele rajama oma linnust. Puidust kindlustused jätsid taanlased esialgu alles, piirdudes suuresti vaid nimevahetusega. Eestikeelse Tarvanpää tõlkimisel saksa keelde saadi nimekuju Wesenberg. Selle nime all on nii linnust kui ka hilisemat linna tuntud kuni 20. sajandi alguspooleni, mil saksakeelsed nimed unustusehõlma vajusid. Puidust tõkete taha ehitati küll juba toona mitmeid kivihooneid. Taanlaste linnust on esmamainitud 1252. aastal. Arvatakse, et alles kusagil 13
Lõhavere linnus Lõhavere linnust peetakse üheks käige põhjalikumalt uuritud linnuseks Eestis. See asub Viljanimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel, praegusest Lõhavere asulast 2km eemal. See avastati 1880. aasta suvel õpetaja ja arheoloogi Jaan Jungi poolt. Ta teostas ka esimesed kaevamised. Samuti pidas Jaan jung linnust Lembitule kuuluvaks, seda kinnitasid ka hilisemad uuringud. Arvatakse, et ta Lembitu oli ka Lõhavere, toonase Leole, vanem. Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13- saj, siis kannatas see ka kahel korral tulekahju käes. Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211. aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus
konvendihoone välisperimeeter. Äratuntavad on I eeslinnuse põhja- ja idaküljel asunud hooned, linnuse lõunaküljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker. Dansker oli keskajal kaitsemüüri välisküljelt välja ulatuv kitsas nelinurkne ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel.
Põhjused : * sakslased tahtsid vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et oma asuala suurendada. *Saksa kaupmehed tahtsid hõivata kaubandusmonopoli Venemaaga *Rooma paavstid tahtsid katoliku usku levitada, et oma mõjuvõimu suurendada. *Taavi ja Rootsi kuningriigid tahtsid oma valdusi suurendada *Saksa aadlikud soovisid saada elatusvahendeid- maad ja sõjatulu 1208 oli sakslaste ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse- algas Muistne vabadusvõitlus. 1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe puruks 1211 piirasid ristisõdijad Viljandi linnust 1212 Novgorodi ja Pihkva väed ründasid Varbola linnust, neile anti lunaraha ja nad lahkusid 1212 rüüstati Pihkvat 1212-1215 nälja ja katku tõttu vaherahu 1217 langes Sakala vanem Lembitu Madisepäeva lahingus 1219-1220 taanlased alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist 1222 vabastati kogu eesti ala, va Tallinn. saarlaste õhutusel 1224 uued rüüsteretked, kogu Mandri-Eesti ristiti. Vallutati Tartu
mera lahing toimus 1211. aastal. Sda toimus eestlaste ja sakslaste, liivlaste, latgalite vahel. Eestlased lksid le Koiva je ja jid vaenlasi varitsema. Kui oli hea vimalus, rndasid nad vaenlaseid. Sakslased ja liitlased said la ja eestlased vitsid. 3) 1221.a. ritasid saarlased koos rvalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebannestus. 1222.a. maabus Taani vgi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. linnust. Eestlased olid sunnitud lpuks alistuma ja laskma end ristida. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse judnud vrst Vjatsko oma 200 mehega. 1227.a. jaanuaris letas sakslaste 20 000 meheline armee merej ja judis Muhu linnuse alla. Prast Muhu linnuse vallutamist ja pletamist liiguti Valjala linnuse alla. Linnus alistus ilma vastupanuta. Saaremaa vallutamisega 1227.a. lpeb ka eestlaste muistne vabadusvitlus.
piirkondi, sakslased, Rooma paavst, saksa kaupmehed. Läti ala ristisusustamine toimus läbi 3 piiskopi 26) Aastal 1199 pühitseti Albert Liivimaa piiskopiks. Temast sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kasutas osava diplomaadina ära vaenlaste omavahelisi vastuolusid. 1201 rajati Riia linna Väina jõe suudmesse 27) 1208- saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; 1210- eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks; 1211- ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust; 1211- eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu; 1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist; 1212 – Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse; 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu ( Turaida vaherahu)
Retsensioon Külastasin Eevald Piirisilla akrüülmaalide näitust ,,Eestimaa linnused". Näituse maalid on paigadest, kus sai alguse eestlaste vabadusvõitlus. Näitusel ,,Eestimaa linnused" on välja pandud 36 maali, mis pärinevad aastatest 2005 2008. Peale ordulinnuste võib leida näituselt maale muinaslinnustest (,,Varbola"), kabelidest (,,Maarja kabel") kui ka kloostrist (,,Padise"). Saarlasena hakkasid mu silmad otsima Kuressaare linnust, kuid kõige pealt jäi mu pilk pidama Pöide kirikul. Maal ,,Pöide" mõjus tõetruuna. Kirik oli hästi sobitatud kokku hajuva maastikuga. Järgnevalt siirdusin Kuressaare linnuse juurde, kuid pidin pettuma. Maal mõjus rohkem joonisena kui maalina, kuna kunstnik oli kasutanud Kuressaare linnust maalides üpriski sirgeid piirjooni. Minu lemmikmaal näituselt ,,Eestimaa linnused" oli Toolse ordulinnus, mille ülesandeks oli kaitsta sadamat, mis tol ajal oli Rakvere mereväravaks
rüütelvennadülesanne oli sõdimine, tugev sõjaline jõud · 1208ndaks aastataks olid kõik Eesti alad hõivatud Eesti Muistne Vabadusvõitlus 1208 esimene rüüsteretk Ugandisse, sõja algus; võitlus Eestimaa pärast, sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid; Otepää linnus süüdati põlema 1210 - 2 suuremat retke: Võnnu piiramine eestlaste vasturetk, hakati piirama, sest see oli Mõõgavendade Ordu üks olulisemaid tugipunkte, eestlased võitlesid kaua ja proovisid linnust igalt poolt rünnata, võnnulastele tulid appi liivlased ja latgalid Ümera lahing väike kokkupõrge, eestlased loevad seda suureks võiduks; eestlased liikusid üle Koiva jõe, võit andis jõudu edaspidiseks 1211 - Viljandi piiramine, sakslaste suurim üritus, alguses suudeti vaenlased tagasi lüüa ja saada nende sõjavarustust, sakslased kasutasid kiviheitemasinat, pikk võitlus5 päeva ei suudetud vallutada, 6. Päev, läbirääkimised, sõlmiti
1159 rajati Lübecki linn, millest sai kaupmeeste tugipunkt Läänemere reisidel. Just kaupmeeste huvi oli esmane, kuna Baltimaad pakkusid territooriumi ning transiidivedusid. 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud siia ristisõdijaid. Meinhardi keskuseks sai Üksküla. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud pesid end uuesti maha. 1186. aastal hakatakse ehitama ka Üksküla linnust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suuda liivlasi ristida pöördub ta paavsti poole, kes lubab ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196 suutmata liivlasi ristida. Peale Meinhardi surma 1196 määrati piiskopiks Berthold. Bertold oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt.
Piiramise lõpetas Riiast tulev rüütlite abivägi. Eestlased taganesid ja jäid varitsema Ümera jõe äärde metsa. Ootamatu rünnakuga võitsid nad neid jälitavat rüütlite väge. Võit Ümera jõel andis eestlastele eneseusku ja näitas, et ka rüütleid on võimalik võita. Teade võidust Ümera all, saadeti kõikidesse maakondadesse. 1211.a. piirasid sakslased Viljandi linnuse, jällegi põletati ja rüüstati külasid. Linnust rünnates moodustati vangidest inimkilp. Linnust asuti piirama ja kuuendal päeval lubati preester ristima. Vastuseks Viljandi piiramisele korraldasid eestlased mitmeid sõjaretki ja kavatseti vallutada Toreida linnus ja Riia linn. Mõlemad vallutused ebaõnnestusid. Lahingu katkestas katku epideemia ning näljahäda ja 1212.a. sõlmiti vaenupoolte vahel Toreida vaherahu kolmeks aastaks. 1215.a. rikkusid sakslased vaherahu tingimusi ja ründasid läänemaal Ridala linnust ja samal aastal tungisid sakslased eestlaste maale.
Varem Saksa kaupmeni · Maakond rüüstati põhjalikult · Paljud külad põletati, elanikud tapeti · Otepää linnus vallutati ja põletati Võnnu Piiramine 1210 · Tähtsaim vabadusvõitluse sündmus · Võnnu oli ordu tähtis tugipunkt · Piirati 3 päeva, siis eestlased lahkusid Ümera Lahing · Äkkrünnak eestlaste poolt Sakslastele · Ümera mestas Viljandi piiramine 1211 talv · Linnust vallutada ei õnnestunud Toreida Piiramine 1211 suvi · Eestlased üritasid Sakslaste liitlast Kaupot alistuma sundida · Ebaõnnestus täielikult · Sakslaste abivägi purustas eesti väed ja laevad Toreida vaherahu 1212 · Kolmeks aastaks sõlmitud vaherahu eesti ja saksa vahel · Puhkes katkuepideemia · Mõlemad vajasid aega lisajõudude hankimiseks Sõjategevus venelastega · Aktiivne alates 1210
1208. aasta sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi Otepää linnus süüdati põlema. Nõnda oli eestlaste jaoks alanud muistne vabadusvõitlus, mille ohvreid ja tulemusi vaevalt keegi aimata võis. Võnnu piiramine. 1210. aastal toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased tegutsesid üsnagi agaralt ja edukalt. Tehti katset suurte puuvirnade abil linnust põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. Ümera lahing.
alati olnud oma peremees. Selle lossi suur vastupidavus tähendab ka seda, et hoone kallal on töötanud oma ala profesionaalid. Lossi ehituslugu on palju uuritud ning sellega on tekkinud juurde ka ohtralt küsimusi. Ordu aeg 13.sajandil Läänemere äärde jõudnud ristisõjad tõid Eestisse ka taanlasi, kes kandis ette Põhja-Eesti vallutamisel määravat osa. 1219.aastal Toompea linnus alistati. Pärast seda asusid taanalsed kohe linnust kindlustama. Toompea linnusest sai Taanilinnus mõne kuuga. See oli loodust järgiva piiridega linnusetüüp, mida tunti ammu gremaani ja Taani alal. Järgmistel aastatel piirati linnustpalju kordi, kuna kõik piiramised lõppesid edudult, tõendas see jällegi seda, et hoone oli hästi varustatud ja turvaliselt kindlustatud. Linnus suutis mahutada arvukalt kaitsemeeskonda. 1227.aastal vallutas Taanilinnuse Mõõgavendade ordu, kes jäi linnusesse kümneks
paratamatu. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla.1206.aastal korraldasid taanlased retke Saaremaale. Sel aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal, kus eestlaste varitsus tabas orduvägesi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1215
Eestlaste ühistegevus oli vähese organiseerimisega ning sõjaväe korraldus oli orienteeritud vaid üksikute sõjakäikude jaoks puudus ühtne riik ja maakondadevahelised sidemed olid nõrgad Venelased olid kord tõsiseks ohuks, kord ebausaldusväärsed liitlased. Pikk sõda kurnas maa majanduslikult välja 1222 maavus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. 1223 suvel piirasid sakslased 8000 mehega Viljandi linnust. Piiramine oli äge , kaitsmine samavõrra. Linnust vallutada ei suudetud. 1227 jaan asus u 20000 sakslast üle jää Saaremaa poole teele.Kõigepealt jõuti muhu linnuse alla. Nii suur vägi kohutas muhulasi ja sooviti alla andmist ning ristmist.
ka sakslased ei tundnud ennast kindlalt 1219.a taanlased Tallinnas eestlased olid algul sõbralikud, hiljem ründasid eestlased algul võidu poolel, hiljem kaotasid, taanlaste lipp kivilinnus Tallinna 1220.a võiduristimine sakslastega 1220.a rootslased Lihula linnusesse saarlased piirasid selle eestlaste tähtis võit, andis lootust 1221.a Saarlaste pealetung Tallinna piiramine 14.päeva Taanlased ehitasid Saaremaale linnust, kunigas lahkus pommitasid saarlased abiväega linnust ja said lõpuks selle endale. Eestlaste pealetung- vaenlaste välja viimine Varbola linnus, Viljandi linnus, Ümera rüüstamine- kaotus, Viljandi all anti alla Koostöö venelastega abivägi, Tallinna piiramine prooviti 1224.a Tartu kaitsmine sakslaste vallutamiskatsed olid luhtunud tormijooksuga õnnestus vallutada 1227.a Lõppvaatus Saaremaal sakslased läksid üle mere Muhu linnuse alla
ristisõdijatega, toimus lahing. B tapeti, ristisõdijad võitsid. Järgmine piiskop oli Albert Buxhoevden, Bremeni linna toomhärra. Oli edasise ristisõja peorganisaator. Tema juhtimisel alistati Eesti. 1201 – Albert purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu.
juuni). Eestlased kinnitanud, et ta söövat päikese ära. 1193. aastal kuulutas Paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu, lubades selles osalejatele kõikide pattude andeksandmist (indulgents) ning varalisi soodustusi. Taani kuningas Knud VI võttiski juba aastal 1196 või 1197 ette esimese sõjaretke Eestisse. Samal ajal rüüstasid Virumaa randa ka sakslased ja rootslased. 1206. aastal tungis Saaremaale taanlaste vägi, kes üritas sinna edutult linnust rajada. Aastal 1200 jõudis koos 500 ristisõdijaga Liivimaale piiskop Albert, kes ehitas Väina jõe suudmesse Riia linna (1201) ning asutas Mõõgavendade ordu (1202). 1203. aastal ründasid Riiga suunduvad saksa ristisõdijad Ojamaal (Gotland) Taanist rüüsteretkelt naasvaid saarlasi. Mõõgavendade ordu abiga alistati ja ristiti Väina ning Koiva ääres elanud liivlased, eesotsas Turaida (Toreida, Koiva ääres) kuningas Kaupoga, samuti latgalid ning Beverini kuningas Talibald Talavast
Raad-linnavalitsus 1186- Hamburgi Breemeni piiskop pühitses Meinhardi siinseks piiskopiks 1196- liivlaste ristiusustamise etteotsa sai Berthold 1198- Berthold tõi liivimaale esimesed ristisõdijad 1200- 1201-Riia linna asutamine 1202- loodi mõõgavendade ordu. 1206-1207- liivlaste allutamine viidi lõpule 1208- ristisõdijate vägi tungis Ugandi maakonda 1210- piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asulal; toimus Ümera lahing 1211- tegid mandrieestlased ning saarlased ühise retke vaenlase tagalasse 1212-1215- 21.09.1217- toimus Madisepäeva lahing. Lahingupaik oli Viljandi lähedal 1219- randus taanlaste suur laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna alla. 1220- suvel ilmus arvukas rootslase vägi Lääne-Eestisse ja vallutasid Lihula linnuse 1222- tulid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale ning asusid kibekiiresti kivilinnust ehitama 1223-
Ugandi üks tähtsamaid keskusi Otepää linnus süütati põlema Järgnevalt kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid kiiresti vastulöögi latgalite maile. · Sellega algas eestlaste jaoks muistne vabadusvõitlus. VÕNNU PIIRAMINE 1210 AASTAL · Toimus järjekordne eestlaste vasturetk · Suur ühendmalev hakkas piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Siim Kingu 9 Tartu Tamme Gümnaasium · Linnust rünnati kolm päeva ja kaitsjad poleks seda enam kaua hoida suutnud, uid neljandal päeval lahkusid piirajad ootamatult. · Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas
algab 1208. Aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Järgnesid vastastikused tasuretked. 1210. aasta Ümera lahing. Lahingus langesid liivlaste vanema Kaupo poeg ja väimees. Eestlased võitsid. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu (Turaida vaherahu). Madisepäeva lahing · 1215. aastal enne vaherahu lõppu tegid orduväed sõjakäigu Ugandisse ja Länemaale ning piirasid Leolet Lembitu linnust. · 21. september 1217 Madisepäeva lahing muistse vabadusvõitluse üks suuremaid välilahinguid. Toimus Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega ja ristimisega.Koos võitlesid mitmete maakondade malevad. · Lahingus langesid Sakala vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Sõtta sekkub Taani kuningas Valdemar II.
linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased vastasid omapoolsete sõjakäikudega. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. Eestlased olid sunnitud lõpuks alistuma ja laskma end ristida. Eestlased said aru, et oma jõududest ei piisa. Läkitati saadikud Pihkvasse ja Novgorodi ning isegi Suzdali. 1223.a. teisel poolel tuleb Vladimir-Suzdali suurvürsti vend Jaroslav Eestisse piirates koos eestlastega Tallinnat, mida aga vallutada ei suudeta. Järk-järgult õnnestus sakslastel taas oma võimu laiendada. 1224.a. suveks jäi mandriosa peamiseks vastupanupunktiks vaid Tartu, mida 2 piiramisel sakslastel
aastat tagasi. Suure tõenäosusega võis kaupmeeste talvitumise kohaks olla Viljandi. Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Viljandit kaitsta Mõõgavendade Ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1211. aasta kevadtalvel piirati esimest korda Viljandi muinaslinnust. Liivi, Läti ja Riia ning Mõõgavendade ordu ühendatud väed ei suuda linnust vallutada. Linnusesse lubatakse preestrid läbirääkimisteks, kuid Viljandi ei kinnita rahulepingut. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmitakse rahuleping sakslastega ja neid lubatakse linnusesse. 1223. aasta 29. jaanuaril pühapäevase missa ajal (meile teadmata põhjusel) tapetakse linnuse õuel ja osalt vangistatakse kirikusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed. Algas eestlaste üleüldine uus võitlus sakslaste vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja Saksa
Eestlaste edukuse põhjused eestlased kaitsesid oma kodusid, kasutasid ära looduslikke võimalusi, õppisid ehitama kiviheitemasinaid ja kasutama ambe Sakslaste edukuse põhjused tugev organisatsioon, katoliku kirik, mõõgavendade ordu, tagala oli suur, alati oli võimalus väge suurendada, professionaalsed ratsaväelased, ristitud rahvaid alistati ühekaupa Võnnu piiramine 1210. a. asusid eestlased piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu tugipunkt. Prooviti panna linnus põlema ja ehitati piiramistorn. Neljandal päeval lahkusid eestlased ootamatult, sest kuulsid, et võnnulastele tuleb Riiast suur vägi appi ja eestlasi hakati jälitama Ümera lahing Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale. Ümera lahingis saavutati võit 1210. a. Viljandi piiramine 1211. a. kevadtalvel proovisid sakslased Viljandi linnust piirata. Rüüstati ümbruskonda,
Hakkasid osalema arvukates estisse tehtud retkedes. Eestlaste alistamine 1208 jõudsid esimesed sõjaretked Ugandisse ja Sakalasse. Edu oli vahelduv. 1210 eestlased asusid piirama Mõõgavendade ordu tugipunkti Võnnus (Césis). Sakslaste aviväe saabumisel taganetti Koiva ((Gaeya) lisajõe Ümera (Jumara) äärde metsa. Sealt tungiti ootamatu rünnakuga sakslastele kallale ja võideti lahing (Ümera lahing) 1211 sakslased piirasid 5 päeva Viljandi linnust. 6ndal päeval andsid eestlased alla ja lasid ennast ristida. Lisaks pidid vanemad andma oma pojad pantvangi. 1212 probleemideks kujuneisd ka suhted idanaabritega, kes tegid eestisse samuti sõjaretki. Sakslaste ja eestlaste kurnatus ning katku puhkemine viis Toreida vaherahu kehtestamiseni (3 aastat pidi kestma). 1215 uued sakslaste-latgalite sõjaretked 1216 ugalased (ugandilased) ja sakslased olid sunnitud rahu pakkuma ja lasid end ristida. 1217
kodumaistest puuliikidest ning jätab loodusliku pargi mulje. Paistavad silma ilusad sirged kased, rohkesti on pärnasid ning grupiti mände. Võõrpuuliikidest leidub kõrgeid lehised ja nulge. Lopsakas on pargi alustaimestik. All Helme oja ääres kasvavad laanesõnajala laiad puhmikud. ,,Kas tunned maad" 25,02 kell 12,15 ( autoreid ei tea) Helme ordulinnuse varemed Helme ordulinnus ehitati arvatavasti 14 saj. Kiriklikes allaikates mainitakse linnust 1412.a. Linnus rajati ,et kontrollida teed mis ühendas Sakala ja Ugandi muinasmaakonda. Teeäärsel neemikul paiknev linnus järgis künka looduslikke piirjooni: linnusehooned ehitai müüride sissekülgedele, sissepääs oli lunas, seda kaitses vallikraav. Linnusevärava ees teisel pool vallikraavi, neemiku lõunaosas asuval silla ehk Keldrimäel oli eelkindlustus mida linnusega ühendas sild. Helme linnus oli tunnistajaks paleepöördele Liivi Ordus- siin vangistati 1471.a
Sisukord: 1. Lühiajalugu 2. Varbola Vahvad Vennad 3. Kiviheitemasin 4. Piiramistorn 5. Kass ja oinas 6. Katapult 7. Ilmavõistlused kiviheitmises 8. Kasutatud kirjandus Lühiajalugu Varbola maalinn oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mis kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud. Arvata võib, et jõukus oli Varbola linnusele kogunenud sealt läbi viivate kaubateede kaitsmise eest. Talviti käis ju kaubavedu maismaad mööda ning Lääne-Euroopa ja Skandinaaviamaad vahetasid kaupu Lõuna-Venemaa ja Pärsiani välja
13.saj · 1201 Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn. · 1202 asutati Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse Vennad). · 1207 liivlaste ja latgalite ulatuslik ristimine. · 1208 saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; algas eestlaste Muistne vabadusvõitlus. · 1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks. · 1211 ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust. · 1211 Eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu. · 1212 Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist. · 1212 Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna
Feodaalid elasid linnustes. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Algul ehitati neid puust, kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- Torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle tõstesild. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses. Siit järeldub, et feodaalid jagunesid kaheks ja väikefeodaalid allusid suurfeodaalidele. Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11
olid väga nõrgad. Siiski organiseeriti aastal 1215 koostöö tulemusena "kolme maleva manööver", mille eesmärk oli sakslased eestist lõplikult välja ajada. Kahjuks see luhtus, kuna ei suudetud piisavalt jõude koondada. Omavahelise ühistegevuse puudumise tagajärjeks oli see, et Eesti maakonnad alistati ühekaupa. Eestlastel tuli võidelda paljude erinevate vaenlastega. Aastal 1208 ründasid Eestit sakslased. Rünnaku käigus rüüstati Otepää linnust ja Ugandi maakond ristiusustati. 1210 a. piirasid venelased Otepää linnust, mille lõpptulemusena eestlased maksid 400 marka hõbedat ja venelased lahkusid. Nii tehti ka 1212 aastal Varbola linnuse piiramisel. Aastal 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Eestlased kogusid sel ajal salaja vägesid ja 15.juuni õhtul tungisid nad viiest küljest taanlastele kallale. Rünnak oli eestlastele alguses edukas, kuid ootamatult ründas
See linnus oli vasalli alaliseks eluasemeks, millele viitavad danskeri (käimla), kätepesukoha, kabeli ja kamina olemasolu elukorrusel. Keldrit ühendab teise korrusega kitsas müürisisene trepikäik, mis oli algselt ainukeseks pääseteeks keldrisse, kus hoiti nii laske- kui toidumoona. Esimene korrus oli töötegemiseks, viimane korrus aga vahipidamiseks. Linnus restaureeriti endise Vao sovhoosi eestvedamisel 1986. aastal. Töid teostas Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakond . Linnust on võimalik külastada alates 1991. aastast. 1991-1997 tegutses endises valitsejamajas Vao muuseum Janis Tobrelutsu eraalgatusel. 1998. aastal valmis torni esimese korruse ekspositsioon koostöös Väike-Maarja Muuseumiga. Stendid tutvustavad torni, mõisa ja ümberkaudsete külade ajalugu. Torn oli aastaid lagunenud ja seda kasutati isegi sigade laudana. Fotod jutustavad linnuse restaureerimisest,
ruumid koondati tiibadesse ümber sisehoovi. Ligikaudsete mõõtmetega 40x70 meetrit hõlmas see enamiku künkast. Varasem tornlinnus, mida sellega seoses kõrgendati, Vastseliina piiskopilinnus 4 jäi pealinnuse läänetiiva keskossa. 1379. aastal oli pealinnus tõenäoliselt juba valminud, sest siis on Vastseliinat nimetatud juba maa tugevaimaks linnuseks. Hilisematel sajanditel tugevdati ja täiustati linnust veelgi. 15.-16. sajandi vahetuse paiku lisati pealinnuse kirde- ja kagunurkadesse võimsad, ligi 25 meetri kõrgused hoburauakujulised suurtükitornid. Neil tornidel oli rikkalik dekoor kaksikteravkaarsete nisside ning nendes asuvate sõõrpetikute näol. Nimetatud nissid vahelduvad ristikujutistega, mis on ka loomulik, arvestades linnuse kuulumist Tartu piiskopkonnale. Suured müüri laotud ristikujutised näitasid samas igale idast saabuvale rändajale, et ta on
nende vastu mitmed linnused, sealhulgas Turaida. Kaupo, kes sel ajal viibis Riias, asus koos teiste ristisõdijatega omaenese linnuse vastu sõjaretkele. Viimast rõhutas oma kroonikas ka Henrik, esitades nõnda näite sellest, kuidas tuleks alati õigele usule truuks jääda. Ristisõdijate ülekaalukal väel õnnestus linnus peagi vallutada ning seejärel süüdati see põlema. Milline osa selles oli täpselt Kaupol, jääb Henriku jutustuses ebaselgeks. Turaida linnust ei ehitatud üles enne, kui alles 1214. aastal, mil piiskop Albert alustas sinna kivilinnuse rajamist. 1206. aasta järel olid kõik liivlased sunnitud Riia kiriku ülemvõimu tunnustama, kuid uus katse sellest vabanemiseks tehti juba 1210. aastal. Kaupo osalemine Riia kaitsmises ja Ümera lahingus. 1210. aastal kogunesid liivlased ja kuralased Riia linna alla ning püüdsid seda vallutada. Kaupo viibis koos lähikondlastega linnas ning aitas seda enda ristiusu maha pesnud
Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad Eestit (Ugandisse), kust suundutakse suure saagiga tagasi, põletatakse maha Otepää linnus -Uganlased kutsuvad appi Sakalased rünnatakse vastu 2. 1210 rIstisõdijad kavandavad sõjakäiku Võnnu alla, Eestlased piiravad 4 päeva Võnnu linnust. Eestlased peidavad end Ümera lähistele metsadesse Ümera lahing (Eestlaste võit) 3. Mõlemad pooled on sõjast kurnatud, valitses nälg, palju surnuid, seega sõlmitakse (1212-1215) Toreida vaherahu, mis pidi 3 aastat kestma, aga enneaegselt ründavad Sakslased ja ristisõjad algavad uue hooga pihta 4. 1215 - 1216 on paganarahvastest edukamad ristisõdijad, vallutatakse Otepää koos venelastega (sest sakslaseda ohustavad ka venemaad) 5
Berthold, kes läks liivlastega tülli ja oli sunnitud Saksamaale tagasi pöörduma. Kolmandaks piiskopiks oli Albert. Temast sai vallutussõdade peamine organiseerija ja juht. Kogus korraliku ristisõdijate väe ja vallustas Eesti ja Läti ala, mida hakati edaspidi nimetama Maarjamaaks. 21.Võitlused Eestis 1208- 1212 1208 algas võitlus Eestimaa pärast. Vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi, mida põhjendati ühe ammuse vahejuhtumiga. 1210 toimus Võnnu piiramine. Linnust rünnati kolmpäeva ja neljanda päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlased ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii
Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuva tõstesilla. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid,