2) Poliitilised ümberkorraldused. Oluliselt piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaa said võrdsed õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast.Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad , kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukadest kihtidest. 3) Uus maksukorraldus. Pearahamaksu, mis Venemaal oli käibel juba Peeter I aegadest, laiendati nüüd ka Eesti-ja Liivimaale. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. 4) Omandireform Asehalduskorra kehtestamine tõi kaasa hulga tolle aja mõistes demokraatlikke elemente, tublisti piirati senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri
maakonda: Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa, mille keskele rajati Võru linn ja sündis Võrumaa. Kehtestati Vene kohtusüsteem, kujundati ümber maa-ja linnaomavalitsus. Kõik vabad linnakodanikud said kodanikuõigused, aadlimatriklid kaotasid kehtivuse. Eesti-ja Liivimaal piirasid uued seadused rüütelkondade ja linnaeliidi privileege. Nendega anti kõigile mõisavaldajatele maapäeval ja maaomavalitsuses võrdsed õigused, kaotati maanõunike kolleegiumid, linnades tulid raadide asemele linnaduumad. Valurahaks kuulutas riik senised läänimõisad nende valdajate pärisomandiks. Balti provintsidele laiendati ka Venemaa maksusüsteem- tähtsaim riigimaks oli pearahamaks, mida nõuti igalt meeshingelt. Taluraha jaoks tähendas see mõisasundusest vabanemist ja kroonu alla minekut.
Uuendused: sessetulek, hariduse kasv, rüütelkonna kaotamine ja mõisnikele talupoegade olukorra võrdsete õiguste andmine. 2) linnades paranemine võrdne kodanikuõigus kõigile (vakuseraamatud), et ei majaomanikele, sõltumata rahvusest, saanks liialt koormistega tegevusalast. 3) linnade piinata. Nende alla kuulusid valitsemiseks loodi linnaduumad, rootsi ajal annetatud kuhu sai esindajaid ka mõisamaad. Haldus ja vähemjõukamatest kihtidest valida. 4) kohtureform. maksukorraldusest pearahamaks, mille tõttu õige raha saamiseks hakati elanikkonna loendusi e hingeloendusi pidama. 5) mõisnike mõisad muudeti pärusomanditeks, et ei tuleks aadli vastuseisu võimule. See tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ja kestvale reduktsiooniähvardusele
maakonnakeskused said linnaõigused → 12 linna (Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru) pol ümberkorraldused – sarnane Vm-ga 1. mõlemas kubermangus ühine asehaldur 2. maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali 3. aadel kogu Eestis võrdne 4. võrdne kodanikuõigus majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast 5. linnaduumad (esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest) 6. ühtne pearahamaks, hingeloendused demokraatlikud elemendid, samas piirimaade ühtesulatamine Vm-ga pärast Katariina II surma taastati endine valitsemisviis probleemide vältimiseks Positiivsed määrused valgustusideedega ka talurahva olukorra parandamise ideed Browne'i nõudmised, 1765 kinnitas pos-d määrused e kaitseseadused talupoegade
Talupoegade olukord 18.sajandil. (sh restitutsioon, balti erikord) Rootsi võim asendus Vene omaga Restitutsioon – rootsi võimu lõpul anti riigistatud mõisad endistele omanikele tagasi. Balti erikord – balti riikides ei kehtinud kõik seadused, elu teistsugusem kui Venemaal. Aadlikel eelisõigused, talupoegade seisund halvenes. 1762-96 Katariina II taotles Baltikumi privileegide kaotamist (uus halduskorraldus, maksukorralduste muutmine, linnaduumad, mõisnikel võrdsed õigused). 1796 taastati varasem valitsemisviis. 10. Kaubandus 17.-18.saj. (sh import, eksport, sõbrakaubandus) Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostuse.Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi Riia ja Peterbur. Peamiseks väljaveoartikliks oli teravili. Teisteks eksportkaupadeks olid Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehituskraam. Suur osa kaupadest läks Madalmaadesse
aastani. Muutused valitsemises Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai asehaldur (sellest tuletatakse ka termin asehalduskord). George Browne (16981772) Riia kindralkuberner, Eesti- ja Liivimaa asehaldur Uue Balti korra elluviija Püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada. Edendas kooliharidust. Muutused linnade valitsemises Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Raed linnades saadeti laiali ja uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest. Muutused maksukorralduses Uue maksuna kehtestati pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi (rahvaloendusi), et teada saada kogutavate maksude suurust. Muutused rüütelkondades Kõik aadlikud võrdsustati. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Sellega vähenes oluliselt rüütelkondade mõju kohalike küsimuste otsustamisel. Asehalduskorra lõpp Asehalduskord kehtis kuni Katariina II surmani 1796
Sisekaitseüksuste ülesanne oli korra kaitsmine. 2. Asehalduskord Katariina II 1783-1796 Tegemist oli valisega, kes pooldas valgustusaja ideid ning tema peamiseks eesmärgiks sai Venemaa äärealade tihedam liitmine Venemaa huvidega. Muutused asehalduskorra ajal: · Eesti ala haldusjaotus (lisandus Paldiski mk) · Majaomanikel võrdne kodanikuõigus · Koolihariduse edendamine · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad · Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · Laiendati pearahamaksu · Saadeti taas laiali rüütelkondade maanõunike · Hakati korraldama hingeloendusi kollegiumid · Mõisad muudeti pärisomandiks · Kõik mõisnikud said Eesti-ja Liivimaal võrdsed õigused Reformide e
asevalitseja ehk asehaldur. Maakondadeks said Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Saaremaa Eesti osas ning Pärnu-, Viljandi-, Võru-, Tartumaa, Peterburi ja Pihkva kubermang Liivimaa osas. 2. Poliitilised ümberkorraldused: Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust, kolleegiumid saadeti laiali, kõik mõisnikud said võrdsed õigused, linnades anti võrdne kodanikuõigus majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. 3. Maksukorralduse muutused: Kehtestati pearaha maks ning hingeloendus, mõisad muudeti pärusomandiks. b) Talurahva olukord peale Põhjasõda Talurahvas täielikult balti aadli meelevallas, võrreldes Rootsi ajaga halveneb olukord tunduvalt, ei kuulu nekrutikohustuse alla. 1739 Roseni deklaratsioon ( vastus talupoeg Vohnja Jaani kaebusele ülekohtu vastu) A Talupoeg, koos oma varaga, on mõisniku oma B Rüütelkond võib koormised ise määrata
Linnaõigused said maakonnakeskused: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Narva jäi Peterburi alla ja Setumaa Pihkvale. Eesotsas oli asehaldur, maanõunike kolleegiumid ja raad saadeti laiali. Kõigi mõisnike õigused olid võrdsed. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Loodi linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukamatest kihtidest. Kehtestati ühtne pearahamaks. Tehti samuti perioodilisi hingeloendusi. 9. Positiivsed määrused Georg Eisen von Schwarzenberg propageeris pärisorjuse kaotamist ning tõi alternatiiviks turumajanduslikke elemente ehk tema arvamust mööda pidid talupojad oma töö eest palka saama. 1765.a võeti vastu positiivsed määrused, millega sätestati:
Balti erikorra puhul teostasid aadliomavalitsust nii Eesti-, Liivi, kui ka Saaremaa rüütelkond. Asehalduskorra puhul saadeti rüütelkonnad laiali ja kõik aadlikud olid võrdsed. Balti erikorra puhul olid keskvõimu esindajad Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid. Asehalduskord nõudis äärealade ühtesulamist Venemaaga. Balti erikord säilitas omavalituse ka linnadel. Asehalduskorra puhul loodi linnade valitsemiseks linnaduumad. 11. Mõisnike elulaad ja selle muutumine. Mõis sai oma põhilise sissetuleku teraviljakasvatusest. Peale pärisorjuse kaotamist ei suutnud mõisamajandus enam Euroopa turul konkureerida. Mõisnike sissetulekud vähenesid . Ettevõtlikumad mõisinikud hakkasid otsima uusi sissetulekuallikaid: kasvatati lambaid, piimakarja, kartulit. Enamik üritas aga teoorjuslikukst majandusest viimast pigistada.
Baltikumi valitsemise uued põhijooned. Säilitati laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senises seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas usk, keel ja tollipiir. Senine kord jäi püsima, Venemaa tahab ennast kehtestada, tal oli vaja aadlite toetust, aadel tahtis võimu 15. Mida muutus asehalduskorraga vene keskvõimu ja kohaliku võimu jaoks? Piirati rüütelkondade ja linnade võimu, loodi linnaduumad, kehtestati pearahamaks 16. Tabel talupoja kohta vihikust Aeg Võim Õiguslik Õigused Kohustused Märkmed seisund Kroonumõisates- Lõpus toimub 17. sajand Rootsi Pärisori päritav kasva- Sunnismaine, reduktsioon- saab
tihedamalt Venemaaga. Keskseks tegelaseks oli Riia kindral kuberner G.Browne. Ta suhtus talurahvasse positiivselt, püüdis nende olukorda parandada ja kooliharidust edendada. · Katariina2 valitsemis ajal kehtis uus asehalhuskord. Sellega seoses tekkis juurde uus maakond Paldiski. Uue hasehaldus korra poliitilised muudatused: Piirati linnade omavalitsuste õiguseid Kõik mõisnikud daid võrdsed õigused Linna valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu kuulus ka vähem jõukamaid inimesi Uus maksukorraldus: pearahamaks kõigi mees hingede pealt Pearahamaksu tõttu hakkati korraldama teatud aja tagand hingede loendusi · Katariina2 muudis mõisnike mõisad nende era omandiks, et nad uuendustele vastu ei hakkaks. Näiliselt olid need uuendused demograatlikud, kuid tegelikult olid linnavalitsused nüüd rohkem Vene võimu all. Et vältida pingeid baltisaksa aadlike ja riigi võimu vahel
Asehaldusaeg 1783-96 1775 Venemaal uus halduskorraldus, ettevalmistus selle rakendamiseks Balti provintsides. Selleks et kohalik aadelkond vastu ei hakkaks, muudeti läänimõisad pärusvaldusteks (vabalt võõrandatavad) - lõpp hirmule reduktsiooni ees. Muutus halduskorraldus. Kadus tollipiir Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused, olenemata kuulumisest rüütelkonda. Linnades kodanikuõigused kõigil majaomanikel, valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu esindajad valiti. Pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa hingeloenduste korraldamine pearaharahutused 1784 Puuaiasõda Räpinas Keskajast pärit omavalitsuse muutmine, teatav demokratiseerumine. Riigivõimu kontroll suurenes. Samas liigne ühtlustumine kogu Venemaaga kohalikule eripärale vähe tähelepanu. Pärast Katariina II surma asehalduskord likvideeriti, enamik läbiviidud muutusi kaotati, pearahamaks säilis. Talupoegade olukord ~1000 mõisa, teraviljakasvatus peamine
Liivimaal eraldati Pärnu maakonnast Viljandimaa ning Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. 1783. a said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Eestis oli nüüd 12 linna. Poliitilised ümberkorraldused: Kubermangu etteotsa määrati asehaldur. Maanõunike kolleegiumid ja raed saadeti laiali. Kõik mõisnikud omasid võrdseid õigusi, kuulusid nad rüütelkonda või mitte. Linnades anti võrdne õigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Maksukorraldus: Kehtestati pearahamaks, hakati korraldama hingeloendamisi. Asehalduskorra muudatused piirasid demokraatlike elementidega keskajast päris omavalitsusstruktuuri. Positiivsed määrused: Torma kirikuõpetaja Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikku uuendust. Ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ning viia talupojad majanduslikku ettevõtlikkust soodustavalae raharendile. 1765. a kinnitas Browne nn.
Muutus Eesti ala jaotus - neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunikud saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades said võrdsed kodanikuõigused kõik majaomanikud, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukadest kihtidest. Pearahamaks laiendati Eesti- ja Liivimaale. Hakati korraldama hingeloendusi. Et murda aadli võimalikku vastuseisu, lubas Katariina II nende mõisad pärusomandiks kuulutada. 5. Millal ja kuidas toimus talude päriseks ostmine talupoegade poolt? (5 fakti) (1859 Liivimaal, 1866 Eestimaal) - Sama mõisa talupojad said ostal. - Kohe neil raha polnud, seega said võimaluse maksta iga-aasta natuke. - Raha pidid ise muretsema
aladel (Saaremaa, Pärnumaa, Tartu-, Viljandi-, Pärnu- ja Tartumaa) Võrumaa). Narva kuulus Peterburi kubermangu, Narva ja Setomaa kuuluvus säilis. Setomaa Pihkva omasse. Eesti- ja Liivimaal oli kaks Eesti- ja Liivimaal oli ühine asehaldur. kindralkuberneri. Linna valitses raad, kuhu kuulusid Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, ainult aadlikud. kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Baltikum ei pidanud maksma Baltikum pidi maksma pearahamaksu pearahamaksu. (korraldati hingeloendusi). Kõiki poliitilisi õigusi omasid vaid Eesti- ja Liivimaa mõisnikud said võrdsed
· L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa · Narva linn kuulus Peterburile · Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused Roseni deklaratsioon (1739) Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale
Asehalduskord. 1783-1796. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) lisandus paldiski maakond. Liivimaal oli viis maakonda (Saaremaa, Võrumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa). Piirati rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike koleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida ka esindajaid vähemjõukamatest kihtidest. Mõisa tüübid ja mõisamajandus. Rüütlimõisad- kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõisad-riik rentis oma mõisad pikemaks või lühemaks ajaks riigiteenistuses olnud aadlikele Pastoraadid- kirikumõisad, andsid elatist kirikuõpetajatele. Teraviljaeksport, peamiseks kultuurideks olid rukis ning oder. Viinapõletamine, kaasnes hoogne metsaraie, viin turustati peamiselt venemaale. Nn positiivsed määrused.
· L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa · Narva linn kuulus Peterburile · Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused 5. Asehalduskorda võib pidada demokraatlikuks, kuna see piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused Negatiivne asehalduskorra puhul.: · kõigi piirimaade ühtesulamine Venemaaga 6. 1739.- Rouseni deklaratsioon : · talupojad õigusteta pärisorjad · mõisnik võis talupoega pärandada, vahetada, müüa · talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule
Järvamaa, Virumaa) lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnas lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Seega koos Saaremaaga oli kokku viis maakonda. Kaalukamad olid aga poliitilised ümberkorraldused: piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsust. Rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Uus omavalitsus tugines täiesti teistel põhimõtetel. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Loodi linnaduumad. Muudeti maksukorraldust- tuli pearahamaks ning hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi (elanikkonna arvele võtmiseks). 1796 aastal taastati aga põhijoontes varasem valitsemisviis. Vene ja Rootsi aja kaart Linnad ja maakonnakeskused Rootsi aeg- 1645- 1720/1721 2 kubermangu- Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) Liivimaa kubermang (keskus Riia) Eestimaa kubermang- maakonnad- Läänemaa (Haapsalu), Harjumaa (Tallinn), Virumaa (Narva, Rakvere), Järvamaa (Paide)
Sellega paranesid haridusolud.Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Kui venemaa oli võimul, andis ta mõisad mõisnikele tagasi, et saada heakskiitu ja toetust.1762.a tõusis võimule Katariina II, kes tegi palju muudatusi. Piirati nii rüütelkondade kui linnade omavalitsust. Rüütelkondade kolleegiumid saadeti taas laiali. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kugu tuli valida esindajad ka mitte eriti jõukatest kihtidest. Muudeti maksukorraldust. Tuli pearahamaks, hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi.Siiski lubas Katariina II mõisnike mõisad pärus- omandiks kuulutada.Piirati omavalitsusstruktuui, omavalitsusorganid olid palju rohkem riigivõimu kontrolli all. 1796.a peale Katariina II surma taastati endine valitsemisviis. Kõige enam oli Eestis era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid baltisaksa mõisnikele,
juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Selle järgi nimetatakse perioodi 17831796 asehaldusajaks ja vastavat valitsemiskorda asehalduskorraks. Kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud said ühesugused õigused, ükskõik kas nad siis kuulusid rüütelkonda või ei. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. 8 Isiklikku Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752- 1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart
3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? - Eestimaa kubermangule lisati 5. maakond - Paldiski, kuid see kaotati asehalduskorra lõpuga; kõik maakonnakeskused said linnaõigused, mis arendas suuresti kaubandust üle kogu Eestimaa; Baltimaade poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga: mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur ja linnade raed saadeti laiali, linnade valitsemiseks moodustati linnaduumad, kuhu valiti esindajaid igast ühiskonnakihist, mis muutis linnade valitsemist senisest demokraatlikumaks. 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused - 18. Saj. keskel olid paljud mõisnikud veel seda meelt, et talupoeg on vaid pärisori ja mingeid muutusi vaja pole, kuid üksikud, uuemate väljavaadetega mõisnikud pooldasid üleminekut väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. 1765
jäi 3: Pärnu, Tartu, Saaremaa Pärnu, Tartu, Saaremaa, Võrumaa (Tartu lõunaosa), Viljandimaa Narva kuulus Peterburi kubermangu ja Setumaa Sama Pihkva kubermangu. * Eesti- ja Liivimaal oli 2 kindralkuberneri. * Eesti- ja Liivimaal oli 1 asehaldur. * Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult * Linna valitses linnaduumad, kuhu tuli valida aadlikud. esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. * Baltikum ei pidanud maksma pearahamaksu. * Eesti- ja Liivimaa pidid maksma pearahamaksu. * Kodaniku õigused olid linnas neil, kes kuulusid * Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile tsunftidesse ja gildidesse ning olid sakslased. majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast.
nimekirjad- aadlimatriklid. Üksnes immatrikuleeritud aadlikud omasid pol ja maj eesöigusi. Balti erikord aitas säiitada kultuuri, omapära. 16. Vene vöimu kindlustumine baltikumis 1762.a hakaks avalitsema Katariina II. Taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ning siinsete provintside liitmist impeeriumiga. Asehalduskord 1783-96.Piirati rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Köik möisnikud said vördsed öigued. Linnaduumad. Pearahamaksu laiendati Eesti ja Liivimaale. Hakati tegema perioodilisi hingeloendusi. Katariina II lubas nende möisaad pärusomandiks kuulutada. 17. Ptk 17, kaugkaubandus, sisekaubandus, käsitöö ja tööndus . Vihikust komnspekt!! 18. Luteri kirik Rootsi ajal:Kirikuhooned olid pourustatud, kogudusd öpetajateta. Suure töö luteri kiriku org ülesehitamisel tegi ära Joachim Jhering, töötas välja ka range kirikukaristuste
· 1783 seati sisse asehalduskord peale Katariina II surma taastati vana korraldus · loodi Paldiski, Viljandi ja Võru maakonnad · mõlema kubermangu ette tuli ühine asehaldur · maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades kodanikuõigus kõikidele majaomanikele · linnade valitsemiseks valiti linnaduumad · sisse seati pearahamaks otsene maks riigile · talupojad arvasid, et see vabastab neid koormistest ja 1784 toimusid pearaharahutused ja Räpina puuaiasõda · hingeloendused teada saamiseks, kui palju raha peaks saama · kõik maakonnakeskused said linnaõigused tekkis 12 linna VAIMUELU 18. SAJANDIL Pärast Põhjasõda jäi peamiseks vaimuelu kandjaks luteri usk Vene riigivõim tunnistas seda
1783 said maakonnakeskused linnaõigused Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Viljandi, Rakvere, Haapsalu, Paide, Kuressaare ning uute linnadena Paldiski ja Võru. Poliitilised ümberkorraldused: Mõlema kubermangu etteotsa määrati ühine asehaldur; Maanõunike kolleegiumid, rüütelkonnad, raed saadeti laiali; Kõik mõisnikud E ja L omandasid võrdsed õigused; Linnades võrdne kodanikuõigus kõigile, olenemata rahvusest, tegevusest; Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad; Ühine pearahamaks, selle jaoks elanikkonna arvele võtmiseks korraldati hingeloendusi. POSITIIVSED MÄÄRUSED Hakati kõnelema talurahva olukorra parandamisest. 1765 maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmise talurahva olukorra prandamiseks. Aadelkond avaldas vastuseisu, aga Browne veenis ka keisrinnat ning lõpuks pidid aadlikud ettepaneku vastu võtma. 1765 aprillis kinnitas Browne positiivsed määrused: tp sai õigused
· Manufaktuuride areng (tööjaotus) II KATARIINA II BALTI POLIITIKA Asehalduskord 1783-1796 · Maakondade lisamine (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa + Paldiski, Viljandi, Võru) · Muutus administratiivne jaotus · Maakonnakeskustele linnaõigused (1783) Paldiski 1783, Võru 1784 · Poliitilised ümberkorraldused (sarnaseks Venemaaga, maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali, aadlikud võrdsed, linnaduumad) tsunftid kaovad + nekruti kohustus · Maksukorralduse muutmine (pearahamaks, hingeloendused ainult täisealised mehed) 1765 positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks õigus vallasvarale (raudvara-tööriistad, tooteriistad mõisnikul), 30 vitsa- või kepihoopi, õigus kaevata, mõisnik ei tohi makse tõsta, igasse mõisa tuli rajada kool · 1784 pearaharahutused nn. Puuaiasõda
kes püüdis sõjaväeliste vahenditega reglementeerida kõiki eluvaldkondi. (Browne pooldas talurahva olukorra kergendamist ja koolihariduse edendamist) · 1783 laienes Eestile uus halduskorraldus asehalduskord (1783-1796), tekkisid uued maakonnad · Piiratakse rüütelkondade ja linnade omavalitsuslikke õigusi, kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades saavad kõik majaomanikud võrdsed õigused · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad · Pearahamaks laieneb Eestile, samuti hakatakse korraldama hingeloendusi · Mõisad kuulutati pärusomandiks · Riigivõimu ja balti aadli vahelise pingete teravnemise vältimiseks taastati pärast Katariina II surma (1796) n-ö endine valitsemisviis Rootsi aeg Eestis Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist Eesti jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks · Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alle pärast Rootsi võimu kindlamat juurdumist
oli asehaldusaeg-Lisandus Paldiski maakond, Pärnust lahutati Viljandimaa ning Tartumaast lõunaosa, mil hiljem sai nimeks Võrumaa, kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Kaalukamad olid poliitilised ümberkorraldused. Eestimaad muudeti rohkem Venemaa sarnaseks, Piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaal said võrdsed õigused. (+linnaduumad+ muutused maksukorralduses-pearahamaks+ hingedeloendused) Tartu Ülikool varauusajal ja uusajal Tartu Ülikool asutati 1632.a (varauusajal) Selle asutamise jaoks tegeliku töö tegi Johan Skytte. 1632.a ülikoolis õppisid peamiselt rootsi ja soome päritolu tudengid. Vahepeal kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool Tallinnasse, kuid Tartusse jõudis see tagasi 1690.aastal. Põhjasõja ajal tegutses ülikool Pärnus. Vene võimud taasavasid ülikooli alles 1802.aastal
kindralkuberner iirlane George von Browne, kes sekkus aktiivselt kohalike küsimuste lahendamisse, mis seni oli olnud vaid rüütelkondade otsustada. · Muutused linnade valitsemises: - Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast. - Raed linnades saadeti laiali. - Uute linnavalitsustena moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest. - NB! Sellega murti varasem sakslaste ainuvõim linnade valitsemisel. · Muutused maksukorralduses: - Uue maksuna kehtestati pearahamaks. - Hakati korraldama hingeloendusi (rahvaloendusi), et teada saada kogutavate maksude suurust. · Muutused rüütelkondades: - Kõik aadlikud võrdsustati (ka aadlimatriklisse mittekuuluvad ning
sai hiljem uue linna järgi nime Võrumaa · piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · rüütelkondade maanõunike kolleegium saadeti laiali · uus aadli ja linnade omavalitsu tugines täiesti uutel põhimõtetel · mõisnikud said võrsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile maaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast · linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esindajad ka vähemjõukamatest kihtidest · Eestimaal võeti kasutusele pearahamaks ning hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi EESTI MÕISA JA TALUMAJANDUS, TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD · u 1000 mõisat - kõige enam era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · teise suurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad - riik rentis oma mõisad
maakonnast Valga maakond. Võru sai 1784. aastal linnaõigused, kui Võru rüütlimõisast sai maakonnakeskus. Asehalduskorra ajal moodustati ajutiselt ka kolm uut maakonda: Riia maakond, Wendeni maakond ja Pärnu-Kokenhuseni maakond, kuid lõplikuks kujul jäid: Riia kreis, Võnnu kreis, Volmari kreis, Valga kreis, Võru kreis, Tartu kreis, Viljandi kreis, Pärnu kreis, Kuressaare kreis. 1785. aasta linnaseadusega loodi linnade valitsemiseks seniste raadide asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnakodanike hulka loeti suurem osa linnaelanikest, teenijad ja pärisorjad välja arvatud. Kodanikud jagunesid kuude klassi, nende liigitamisel oli määrav kodaniku-elaniku poolt deklareeritud varanduse suurus. 1785. aasta linnaseadusega 7
halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Selle järgi nimetatakse perioodi 17831796 asehaldusajaks ja vastavat valitsemiskorda asehalduskorraks. Kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud said ühesugused õigused, ükskõik kas nad siis kuulusid rüütelkonda või ei. Linnade valitsemiseks loodi senise rae asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. Allikas:Maailma ajalugu 1600-1918 1.osa lk 103-104 Jwlizaveta Petrovna surma järel sai Venemaa troonile Peeter I tütrepoeg, Holsteini hertsog Peeter III
■ Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse ■ Kõik mõisnikud said võrdsed õigused ja privileegid (venelaste heaks, aadlimatriklid tähtsusetud) ■ Saadeti laiali maanõunike kolleegiumid ja raed ■ Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast ■ Moodustati linnaduumad ( ...) ■ Seati sisse pearahamaks - hakati korraldama nn hingeloendusi Asustus 18. saj. ● 18. saj alguses (u. 1710 jms) langes rahvaarv 170’000 inimeseni (Põhjasõda, katk) ● Sajandi lõpus kasvas rahvarv u 500’000 inimeseni (rahu) ● Elaniku rahvuslik koosseis eriti ei muutunud. Sisseränne oli väiksem kui 17. saj ● Enamuse (95%) elanikkonnast moodusatsid eestlastest talupojad
linna: Tallinn, tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru. Balti provintside poliitiline korraldus ühtlustati Venemaa sisekubermangudega. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Riigi kontroll linnaametnike üle kasvas koos sellega märgatavalt. Põhjalikult muudeti maksukorraldust, kehtestati ühtne pearahamaks ning seetõttu hakati läbi viima hingeloendusi. Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha rohkem rääkima talurahva olukorra parandamisest. Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eisen von Schwarzenberg kritiseeris mõisamajandust, mis vajavat uuendusi. Mõisnikest avaldasid uuendustahet vaid vähesed. Seetõttu oli 1765
Kuna oodata oli aadli vastuseisu, lubas Katariina II mõisad pärusomandiks kuulutada. 1783a. kehtestati asehalduskord. Uute maakondade lisamisega muutus administratiivjaotus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale tekkis juurde Paldiski maakond. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Provintside poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali. Mõisnikud said võrdsed õigused, nii ka linnaelanikud kodanikuõigused. Loodi linnaduumad. Kehtestati ühtne pearahamaks, korraldama hingeloendusi. Peale Katariina II surma aga vana kord taastati, et hoida ära konflikte aadliga. Pärisorjuse kaotamine 1802/1804 võeti vastavalt Eestimaal/Liivimaal vastu esimesed talurahvaseadused. Selle olulisem säte oli talude pärandamisõigus ja õigus omada vallasvara. Liivimaal normeeriti sellega ka teokoormised. Kodukariõigust piirati, kusjuures taluperemehed vabastati selle alt üldse. Loodi
1) asehalduskord millal, miks, millised muutused ·18. sajandi lõpus ·Miks? Katariina II tahtis Baltikumi senised privileegid kaotada, et Baltikumi liita tihedamalt impeeriumiga; Muutused: · Kõik mõisnikud said võrdsed õigused; · Saadeti laiali maanõunike kolleegiumid ja raed; · Linnades said kodanikuõigused majaomanikud, sõltumata rahvusest ja tegevusalast; · Moodustati linnaduumad (rae asemel); · Seati sisse pearahamaks hakati korraldama hingeloendusi; 2) talupoegade olukord Põhjasõja järel, õigusliku olukorra muutumine; positiivsed määrused, pearahamaks ja pearaharahutused · Jäi kehtima 1696. aasta majandusreglement kroonumõisate jaoks. · Kroonumõisate arv aga vähenes enamik neist anti tagasi endistele omanikele;
Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast väike tükk, millest sai Võrumaa. Kõik linnad said ka linnaõigused, vene aja lõpuni on seega 12 linna. Uute linnadena Paldiski ja Võru. Kubermangude etteotsa nimetati ühine asehaldur. Maanõunike kolleegiumid ja raed saadeti laiali, Kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Linnades said kodanikuõiguse kõik majaomanikud olenemata tegevusvaldkonnast ja rahvusest. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, milles olid ka vähemjõukamatest kihtidest inimesi. Muudeti ka maksukorraldust. Kehtestati pearahamaks ning hakati korraldama hingeloendusi. Et vältida pingeid riigivõimu ja balti aadli vahel kehtestati endine kord pärast Katariina surma. Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal kõnelema talurahva olukorra parandamisest. 1765 aasta Liivimaa maapäeval võttis sõna kindralkuberner Browne, kes nõudis nende olukorra parandamist. Aadlikud pidid nõustuma ja need
Kuressaare,Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru Poliitilised ümberkorraldused: Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Maanõunike kolleegiumid ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu said esindajateks ka vähemjõukad inimesed. Majanduslikud ümberkorraldused: Eesti- ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Vältimaks pingete teravnemist riigivõimu ja balti aadli vahel taastati pärast Katariina II surma põhijoontes varasem valitsemisviis. Usuelu
Eesti ja Liivimaa kubermangu üle pandi üks asehaldur asukohaga Riias poliitilised ümberkorraldused: Balti provintside poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali kõik mõisnikud Eesti ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused; moodustati linnaduumad, kuhu tuli valida esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest, kodanikuõigused said kõik majaomanikud sõltumata rahvusest ja tegevusalast muudatused maksekorralduses Baltimaadele laiendati ühtne pearahamaks selleks hakati läbi viima perioodilisi hingeloendusi, et võtta arvele maksualune elanikkond asehalduskorra kehtestamine sisaldas terve rea demokraatlike elemente, piirates tublisti senist
1783 sai maakonnakeskused linnaõigused, siit peale oli eesti alal kuni vene aja lõpuni 12 linna. Mõlema kubermangu eesotsa nimetati ühine asehaldur. Maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eest- ja Liivimaal omasid võrdseid õigusi. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esndajad ka vähemjõukamatest kihtidest. Eesti ja Liivimaal kehestati ühte pearahamaks. Maksealuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Positiivsed määrused Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eins V Schwarzenberg kritiseeris feodaalset mõisamajandust kus ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi
rindel või olid teadmata kadunud, sõjatüdimus suurenes kiiresti ka tagalas. Tekkinud rahulolematus kanaliseerus ennekõike valitsusvastastesse meeleoludesse. Sõja algusjärgus hakati kõnelema sellest, et seni keisri poolt ametisse nimetatud ministrid tuleb maha võtta, asendada parlamendi ees pol vastutust kandva valitsusega. 1915 suvel tuli sellise nõudega välja Moskva linnaduuma. Sellest haarasid kinni teised linnaduumad, ühisk org-d ja 1916 liitus selle parlamentaarse valitsuse nõudmisega Riigiduuma. Keiser ei tahtnud riigi valitsemissüsteemi muutusest midagi teada. Rahustamaks rahva meeleolusid ja vähendamaks rahulolematust üritas keiser välja vahetada kõige enam vihatud ministrid. Sai alguse portfellide valss, pidevalt vahetati erinevaid ministreid. Peaministri kohal oli ilmasõja ajal 4 meest. Meeleolud ei saanud rahustatud. I ms-ga kaasnes keisri isikliku autoriteedi langus
annaabi.ee 
