Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatuid eesmärke. Eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile siduvad · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest( ministeeriumid, kes korraldavad oma tööd ise). Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Väga tähtis on, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on riigile iseloomulikud veel mitmed riigiv...
1) Ühiskond Inimeste kooselamise viis; inimtegevuse vormide kogusumma; mingi konkreetselt määratletud periood mingi rahva ajaloos; süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud. 2) Valdkonnad: 3) Poliitika ühiskonna üldine suunamine ja juhtimine 4) Majandus tootmine, teenindamine, kaubandus 5) Kultuur inimese poolt vaimse ja füüsilise tööga loodu 6) Seadus inimsuhete reguleerimine kirjalikul teel 7) Moraal üldtunnustatud reeglid ja normid. 8) Tasandid e. sfäärid: 9) tasand riik, tegutsevad riigivõimu asutused ja tehakse poliitikat. 10) Tasand kodanikuühiskond e. tsiviilsfäär, tegutsevad mittepoliitilised kodanikuühendused 11) Tasand perekond iga üksikisiku isiklik elukorraldus. 12) Sektorid: ...
KORDAMISKÜSIMUSED vastustega 8.kl UUSAEG Uusaeg ja selle ajalooperioodid 1) Varauusaeg 1500 - 1800a 2) Uusaeg 1800 - 1914 3) Lähiaeg 1914 - Tähtsamad uusaja sündmused Eestis ja Euroopas: a) Kolumbus avastab Ameerika - 1492 b) reformatsioon nii siin kui Saksamaal – 1517 - 1524 c) esimene säilinud eestikeelne raamat (katekismus) - 1535 d) Vene-Liivi sõda – 1558 - 1561 e) Tartu Ülikool - 1632 f) talurahvakoolide rajamine - 1680 g) Põhjasõda – 1700 - 1710 h) talurahva pärisorjusest vabastamine – 1816/1819 i) Eesti vabariigi sünd - 1918 j) Prantsuse revolutsioon - 1789 k) I maailmasõda – 1914 - 1918 Uusaja piirid Eestis - riigivõimu ja ühiskondlike muutuste järgi 1) Orduaeg 1208 – 1561 Reformatsioon 2) Rootsi aeg 1561 – 1710 Talurahva päriorjus kaotatakse 3) Vene aeg 1710 – 1918 Rahvuslik ärkamise aeg 4) Eesti aeg 1918 - Eesti Vabariigi sünd Reformatsioon, sell...
Kodutöö nr 6 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. Pariisis toimus sujuv uleminek vanaklassitsismilt pärisklassitsismile. Lähtudes antiikarhitektuurile omastest vormidest, transformeeris Ledoux neid julgelt ja murdis sellega kaanonid, mis omakorda võimaldas esile tuua ekspressiivsust ja pinget. Arhitekti kiindumus lihtsatesse geomeetrilistesse vormidesse- kirik planeeritud ummarguse kupli ja nelja portikusega ehitisena, veevärgi direktori maja meenutas lamavat silindrit, pustine toru oli maakleri maja, aednikule kavandatud eluhoone aga kerakujuline. Linna suurejooneline rekonstrueerimine- Alles Napoleon I valitsusajal alustati. Luua suurlinnadele väärilisi ansambleid- Linnad vajasid avaraid väljakuid ning sirgeid laiu tänavaid esinduslike paraadide korraldamiseks. Saksa klassitsistliku linnaehituse parimate näidete hulka kuulub Muncheni...
Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt ma hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1.kesklinn, 2.üleminekupiirkond, 3.vana tööstuspiirkond, 4.madala maksumusega elurajoonid, 5.kõrge maksumusega elamurajoonid, 6.uuskeskus, 7.uus tootmise piirkond, 8.uus tööstuspiirkond, 9.vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10.eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila Linna sisestruktuuri mudelid ühe keskusega ühe keskusega ringmudel sektormudel mitme keskusega sektormudel Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Põllumajandusajastu linn: Iseloo...
1. Tänapäeva ühiskonna tunnused. -ühsikonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus -tööstuslik kaubatootmine -rahava osalemine ühiskonnaelu korraldamises -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõiguste tunnustamine 2. Tööstusühiskonna põhijooned -Suuremate ja rohkemate tehaste teke -,,aeg on raha" ideoloogia -ratsionaalsus (min töö,max raha) -bürokraatia- ametnike võim 3. Sotsiaalsed muutused tööstusühiskonna tulekuga -tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus är...
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstusrevolutsiooni, mis sai alguse 1760.-1780. aastail Inglismaal ja oli pöördepunktiks maailma ajaloos. Majanduses tähendas tööstuspööre üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline protsess side- ja liiklusvahendites, kudumis- ja ketrusmasinate leiutamine moodustasid tööstusrevolutsiooni tehnoloogilise külje. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng, kaubanduse kiire laienemine ja kutsehariduse kiire kasv. Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Kuna põllumajanduselt mindi üle masinatootmisele, ei vajatud põllumajanduses enam niipalju töökäsi kui varem. Tööstustöölise ameti pidid valima ka mitmed käsitöölised, kes ei suutnud konkureerida masinatega. Kuid üleminek ei olnud rahvale kerge. Enamusel puudusi...
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik sektor- võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Ül: rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest instit. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide (kohus, keskpank, seadusandlik ja täidesaatev võim, järelvalveinst.) kaudu. Erasektor- kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted. Turg juhib majandust nähtamatu käega. Riik peab sekkuma kui esinevad turutõrked. Mittetulundus sektorite eesmärk ei ole teenida kasumit. Nad teevad seda oma algatuslikult, nn oma lõbuks, ...
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Liisa-Maria Lõoke 12b Nüüdisühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 4. Inimõiguste tunnustamine 5. Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus! "Aeg on raha" Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp...
Industriaalühiskond Massitootmise võidulepääsu nimetatatakse industraliseerimiseks.Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses,võib rääkida tööstusühiskonnast ehk industriaalühiskonnast,sest tööstus annab sel juhul põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaalühiskonda iseloomustavad jooned: 1.Linnastuminesenine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema.Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad.Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal 70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast.Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassi...
SEMINARITÖÖ ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGUS, LINNADE TEKKIMINE, ÜHISKOND. 1. Millist nime kandis maakond kus elasid Etruskid? -Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria 2. Millistel erialadel paistsid silma Etruskid. -Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Peale selle paistsid nad silma ehituskunsti ja käsitöö poolest. 3. Mitu linnriiki oli Etruskidel välja kujunenud VI sajandiks? -Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. 4. Kuhu kerkis kuulus Rooma linn. -Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksule Latiumi maakonda. 5. Millisest keelest sai hilisemalt Rooma riigi ametlik keel. -Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlikuks keeleks. 6. Mitu Rooma kuningat seitsmest olid etruskid? -Kolm viimast olid etruskid. 7. Kuidas kinnitati ametisse kuningas? -Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. 8. ...
Postindustriaalse hiskonna erinevus tstushiskonnast 19. sajandil kujunenud tstushiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavrd palju uusi jooni, et hakati rkima uuest hiskonnatbist POSTINDUSTRIAALSEST EHK TSTUSJRGSEST HISKONNAST. Sotsioloog DANIEL BELLI pakutud termin mrgistas krgeltarenenud tstushiskonda, millele olid omane krgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised vrtushinnangud. Kuivrd postindustriaalne hiskond on tstus- ehk industriaalhiskonna jtk, iseloomustatakse seda sagely vrdluses tstushiskonnaga. Suurim nihe hiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSATHTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja ttleva tstuse arvel. Majandusressursid hinnati mber. Sellest tulenevalt lhtutakse riigi majandusliku vimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tstushiskonna puhul peetakse thtsamaks tstustootmist ja tootmisvimsust, POSTINDUSTRIAALSES HISKONNAS AGA TEADUSE JA TEHN...
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,...
NÜÜDISÜHISKOND 2. September Ehk praegune ühiskond Nüüdisühiskonnale iseloomulikud jooned: · Tööstuslik kauba tootmine · Rahva osalemine ühiskonna valitsemises · Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskonna kujnemine ehk genees lõppes umbes XX sajandi viimasel veerandil. See ei tähenda, et ühiskond praegu ei areneks, kuid XX sajandi lõpuks oli peamiseks riigikorraks saanud demokraatia ja majandus oli muutunud tugevalt seotuks teadusliku arenguga. Nüüdisühiskonna iseloomustamiseks kasutatakse ning kõrvutatakse niisuguseid termineid nagu: · Kapitalism ja demokraatia · Agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond · Industriaal- ja postindustriaalühiskond · Heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond MÕISTED: · Ühiskond Inimeste olemasolu vorm, mille olemuse moodustavad inimeste omavahelised suhted. Ühiskond saab muutuda, kui suhted muu...
1.Iseloomusta nüüdisühiskond ..vormus 19.saj seoses rahvustiikide tekkega. Kolm sektorit:turumajandus e. erasektor,avalik e. valitsemissektor, kodaniku ühiskond e. mittetulundussektor. Ise ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikkune seotus, täästuslik kauba tootmine, rahva osalemne ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus, inimõiguste tunnustamine. 2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus...
Tööleht §14-24 Kristo Rosin 1. Prantsuse revolutsioon. Põhjused: 1) .................................................................................................................................. 2) ................................................................................................................................................. 3)................................................................................................................................................... 4)................................................................................................................................................... Tulemused:1)............................................................ 2) .........
2.7.LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR. Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1).kesklinnärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2)üleminekupiirkondagul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud; soositud elamispiirkond; 3)vana tööstuspiirkond; 19.20.saj. tööstusvõi ladude piirkond, mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandusvõi elamispiirkonnaks: 4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad); 10)eeslinn, vaid eliidi elumajad(suburb); 11)regeneratsiooniala endises agulis (2) või tööstuslala (3). Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklin...
1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiresurss Masinad Teadmised Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus: ...
Sotsioloogia-teadus mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid, tegeleb igapäevase elu uurimisega Sotsiaalne sidusus-ühiskonna suutlikkus kindlustada on ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sidususe saavutamise 2 eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine Sotsiaalsus-ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda Kvant.uurimism.-tunnuste kirjeldamine läbi mõõtmise, et saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid, näitajad arvulised kvalitatiivne uurimism.-kirjeldab, meetodiks vaatlus,intervjuu,vestlus,andmed hinnangulised õhuke riik(liberaalriik)-võimalikult väike sekkumine majandusse,kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus Paks riik(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse,suur ettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem,suur maksukoormus,et valitsuse tegevust ...
1 1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsio...
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine Kihituse mõiste Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Näiteks majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsioonide, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja massi. Kihitus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri. Nüüdisajal ühiskonna üldine arengutempo kiireneb, tuues rohkem liikuvust ka kihistumusse. Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest...
1) 20. saj. Algusele iseloomulikud jooned. Oska tõestada, et 20. Saj alguses kujunes areng progressi suunas või vastupidi. Oska näha, et areng oli vastuoluline. *Maailma valitses Euroopa. Peale Euroopa veel 2 iseseisvat riiki: Jaapan ja USA. *teaduse ja tehnika areng *Tühistati seisuslikud eesõigused *turumajanduse levik *liberaal-demokraatliku riigikorra levik* Rahvusküsimuse teravnemine-talurahval tekkis oma haritlaskond ja keskklass, mis tõi kaasa rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid. *tööstuse areng *linnastumine *Massikultuuri tekkimine *Kodanlus(Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga 1) Polnud piiranguid elukohavalikul-see andis inimestele rohkem vabadust, aga enamik inimesi suundus ...
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskonna kolm põhilist sektorit: o Turumajandus o Avalik ehk valitsussektor o Kodanikuühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1. Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega 2. Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike...
Ühiskonna Arvestustöö nr2 Avalik sektor. Avaliku sektori tuum on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: riik on alati seotud võimu teostamisega; riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad ; riik omad kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud. Avaliku sektori põhiülesanded on valitsemine ja haldus. ( rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine) Avalik sektori koosneb riiklikest ja avalik-õiguslik institutsioonidest. Erasektor. Ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Erasektor tegutseb majanduse ja tootmisproduktide jagamisega e turuga. Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele. Riik loob majandustegevuseks vajalikud tingimused. -õigusliku keskkonna -(laenu) kred...
ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pideval...
1.Mõisted. Agraarühiskond-Ülekaalus oli suured pered,mis ühendasid mitu põlvkonda.Tegeleti kindlasti põllumajandusega.Mida rohkem leidus talus töökäsi,seda edukamalt oli võimalik ära majandada.Pere oli kokkuhoidev,üksteist aidati ja üksteise eest hoolitseti. Industriaalühiskond-Põhi ressursiks oli masinad,masinatööstus jne.Põhiliseks oli tagada piirangutete turumajandus.Oli massitootmine.Põhiotsustajad olid firma omanikud.Tähtsaks peeti varalist rikkust. Postiindustriaalühiskond-ehk teenindusühiskond.Järgnes tööstusühiskonnale.Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.Paindlik sotsiaalne kultuur.Teenindussektoris hõivatute ülekaal. 2.Millised olid tööstusühiskonna kujunemise eeldused ja tagajärjed? Tööstusühiskonna kujunemise eeldused olid tehnika oluline areng, see võimaldas tootmise mehhaniseerida ja siis läks kõik ladusamalt. Eelduseks oli silmaringi avardumine, hakati nägema laiemalt ja mõtlema tulevikule jne. Kaubandus...
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kest...
Ühiskonnaõpetus 1. teema Allikad: 1. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik, lk 5-28) 2. Eesti Majandus lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis 2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. U...
1 Vaba aja sotsioloogia Joe Noormets 23. 09 iseseisev töö lonegumärkmed kirja panna. Õpipäevik loengupäevik ja lugemispäevik. 5. jaaanuariks hiljemalt tuleb saata. "Leisure science" ajakiri. Vaba aja määratlused Erinevad terminid: Vaba aeg free time (leisure?) see mis jääb üle tööajast jne Ülearune/ülejääv aeg spare time Ajaviide pastime Tühi / kasutu aeg idle time. Antiigis ei peetud vabale kodanikule sobivaks, ei tegele mõttetööga ega üldse tee midagi. Väga halvustav sõna. Kes laseb aega mööda. 19. Sajandil oli see sõimusõna tärkavale keskklassile. Rantjeed. Kontiinumis on idle time ühes otsas ja work teises otsas, leisure on vahepeal. Sisustamata aeg unoccupied time. Mida pole kasutusele võtnud. Jõudeaeg /jõudeolek leisure. See vastab leisure'ile, kuid eesti keeles on negatiivse konnotatsiooniga. Vabaolu leisure. Olemine, mis o...
TARTU ÜLIKOOL Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushoon...
1. Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes! · Teikib industriaalühiskond ja tööstusühiskond 1970-1980 · Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus · Põllupidajate arv kahanes · Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed 2. Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed? · Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle · Tekib palgatööliste klass · Tähtsaks muutub haridus · Inimesed asuvad elama linnadesse · Perekonnad muutuvad väiksemateks 3. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda! Industriaalne Postindustriaalne Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Riik sekkub majandsse,...
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
Valglinnastumise mõjud keskkonnale Töö autor: Rahvastiku arv on viimasel sajandil pidevalt tõunud ja kuna on toimunud linnastumine ja enamus rahvastikust elab linnades, tähendab see, et linnad on märgatavalt kasvanud. Antud töö vaatleb valglinnastumist ja toob välja erinevaid näiteid kasutades, mis on just nimelt valglinnastumise poolt põhjustatud erinevad keskkonna ja põllumajanduslikud probleemid. Kõigepealt aga valglinnastumisest üldisemalt. Couch'i (2007) arvates on valglinnastumine linnade kompaktsuse vähenemine, nende väljapoole kasvamine ja detsentralisatsioon. Samuti on välja toodud, et valglinnastumine toob endaga kaasa autode kasutamise suurenemise kuna vahemaad on suurenenud. Valglinnastumine kui nähtus tekkis 18. sajandi Inglismaal kui jõukad hakkasid nädalavahetustel ja suviti suvilaid kasutama. Kuid kiirem ja laiahaardelisem valglinnastumine tekkis peale Teist Maailmasõda, kui motoriseeritud transport hakkas laiemalt levi...
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaa...
Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi insituitsioonid: · Seadusandlik võim (rahandusministeerium) · Täidesaatev võim (riigikogu) · Järelevalveinstit...
Ajalugu kordamine kontrolltööks: maailm kahe ilmasõja vahel · Mõisted: hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominio...
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus ...
Indrustrialiseerimine on suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal, mis tõi kaasa urbaniseerumide ehk linnastumise. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19. sajandil. See tähendab manufaktuuride asendumist masinatootmise ja vabrikutega. Positiivsed tagajärjed olid, et võeti kasutusele masinad, linnad suurenesid, alanes kaupade hind, kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ning töö -ohutus puudus. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku. Tähtasmad uuendajad olid Hargreavesi mehhaaniline vokk ja Cartwrighti mehhaanilised kangasteljed. Leiutised, mis veel muuu...
AT 2. 1.Avalik sektor e. Esimene sektor- sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest. Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*mo...
Ühiskonna töö materjal 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiuti...
1 2. Tarbimisühiskonna sünd Keskkooliõpikutes räägitakse tööstusrevolutsioonist. Inglismaal asus 1837 Victoria troonile ja hakati aurumasinaid valmistama. Suurte tehaste ja muude tööstuste taga oli kapitalimahutused, mis muutusid üha suuremaks, st vajati rohkem kui ühe inimese raha ehk investeeringuid. Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas- pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pist...
Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse vara...
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ...
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus" Ühiskonnaelu tasandid 1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti k...
6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused a. Demonstrattiivse tarbimise kontseptsioon: Vebelen i. Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine ii. Tarbimine+rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. iii. Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. iv. Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet b. Guy Debord raamatus Vaatemängu ühiskond i. Vaatemäng on see moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab ii. Kaasaegsete tootmismeetoditega ü...
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus. Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist; pettumine Versailles süsteemis - vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; majanduslikud raskused - majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada; valimiskünnise puudumine - parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia va...
2.Loeng Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtte...
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna: Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis o...
1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastu...
Romantsimiaja inimene Valisin romantismiajajärgu tundmaõppimiseks Euroopas Francois Furet´i koostatud kogumiku ,,Romantismiaja inimene". Minu sooviks oli paremini aru saada selle ajajärgu erinevatesse ühiskonnakihtidesse ja -gruppidesse kuuluvatest inieestest. Raamatus keskendusin põhiliselt kolmele mulle kõige huvipakkuvamale peatükile: naine, kooliõpetaja ja revulutsionäär. Romantsim saab alguse 19.sajandi esimesel poolel ja lõpeb 19.sajandi teise poolel. Romantistlikku ajajärku on suuresti mõjutanud Prantsusmaa, kust romantism alguse sai. Revulutsioonid Euroopas mõjutasid romantismi suurel määral. Püüti edendada demokraatiat ja klassiühiskond hakkas kaduma. Keskklass hakkas mängima üha olulisemat rolli ühiskonnas. Usk oli romantismiaja inimesele väga tähtis. Inimesed võtsid usu oma moraali aluspõhjaks. Romantsitlikul ajajärgul oli tähtis eneseväljendus viis ka kunst. Kõige enam pakkus mulle huvi milline...
annaabi.ee 
