Valglinnastumise mõjud keskkonnale (2)

Valglinnastumise mõjud keskkonnale
Töö autor:
Rahvastiku arv on viimasel sajandil pidevalt tõunud ja kuna on toimunud linnastumine ja enamus rahvastikust elab linnades, tähendab see, et linnad on märgatavalt kasvanud. Antud töö vaatleb valglinnastumist ja toob välja erinevaid näiteid kasutades, mis on just nimelt valglinnastumise poolt põhjustatud erinevad keskkonna ja põllumajanduslikud probleemid.
Kõigepealt aga valglinnastumisest üldisemalt. Couch’i (2007) arvates on valglinnastumine linnade kompaktsuse vähenemine, nende väljapoole kasvamine ja detsentralisatsioon . Samuti on välja toodud, et valglinnastumine toob endaga kaasa autode kasutamise suurenemise kuna vahemaad on suurenenud. Valglinnastumine kui nähtus tekkis 18. sajandi Inglismaal kui jõukad hakkasid nädalavahetustel ja suviti suvilaid kasutama. Kuid kiirem ja laiahaardelisem valglinnastumine tekkis peale Teist Maailmasõda, kui motoriseeritud transport hakkas laiemalt levima ning keskklass , kes sai endale autot ja oma maja lubada, võis oma elamise rajada mürarikkast ja saastatud linnakeskkonnast eemale (Couch et al. 2007).
Valglinnastumine ja maa kasutamine on tõsine keskkonnaprobleem , kuna linnastunud alad on suuremad, laialevikulised ja killustunud. Seetõttu on viimasel ajal valglinnastumise mõõtmine ja hindamine saanud väga aktuaalseks probleemiks. (Gerundo ja Grimaldi 2011) (La Greca et al. 2011) Antud töö autori arvates on valglinnastumisega seotud probleemidele vähe tähelepanu pööratud, kui probleemi ulatus ja mõjud ei ole täpselt teada, ei saa sellega ka tegeleda.
Valglinnastumine mõjutab otseselt maakohtade maakasutuse muutust. Asulad, mille asustustihedus on madal, tekivad järjest kaugemale suurlinnadest ja see mõjutab metsa- ja põllumaade killustumist. Selle tagajärjel tekivad suurlinnade ümber mittepõllumajanduslikud hajaasustusega alad (Salvati et al. 2012). Metsamaade killustumise tagajärjel vähenevad metsloomade looduslikud elupaigad ja liikumiskoridorid (Couch et al. 2007). Autori arvates ja kogemustest lähtuvalt võib metsloomi järjest sagedamini kohata äärelinnadesse eksinuna, prügikastidest toitu otsimas või lemmikloomi jahtimas. Tihti levitavad metsloomad ka marutaudi. Samuti tähendab metsamaade killustamine ka taimede elukeskkonna ulatuse vähenemist.
La Greca (2011) väidab, et üks peamisi põhjusi miks mitte linnastunud, kuid linnalähedased alad on olulised, on see, et nad on osa põllumajanduslikust ja rohealade infrastruktuurist, mis toetavad ökosüsteemi. Selliste alade roll on linnade tekitatud saastatuse ja kliimamuutuste leevendamine. Kuid nagu kõiki looduslikke ökosüsteeme, ohustab selliseid linnalähedasi alasid inimtegevus, antud juhul valglinnastumine. Linnalähedaste ökosüsteemide hävimisega satub ohtu ka vee ja õhu puhtus , mulla teke ja selle viljakuse säilitamine, kliima stabiilsus, rääkimata esteetiliste väärtuste kadumisest. Samuti kasvab üleujutuste ja põudade mõju, kuna mitteasustatud rohealad aitavad neid leevendada. Raskemetallide konsentratsiooni suurenemine pinnases seab ohtu ka põhjaveereservid (Couch et al. 2007). Antud töö autor leiab, et rohealade kaitsmiseks on eelkõige oluline väga hoolikas ja läbimõeldud maakasutuse planeerimine koos kõigi keskkonnamõjude põhjaliku hindamisega. Vajadusel ka juba tehtud vigade parandamisega.
Kui varasemalt kasutati linnade laiendamiseks põllumajanduslikult mitteväärtuslikku maad nagu näiteks hüljatud põldusid, võsa-alasid ja mitte viljakaid alasid, siis nüüd võetaks järjest rohkem kasutusele viljakaid põlde, viljapuuaedasid ja metsa, (Salvati et al. 2012) mis põhjustabki autori arvates juba eelpool mainitud killustatuse probleemi ja paneb ohtu ökosüsteemi tasakaalu.
Linna rahvastiku jagunemine ruumiliselt peegeldab sotsiaalset, tehnoloogilist ja turu poliitikat. (Lu ja Guldmann 2012) Kõikidel nendel aspektidel on oma mõju planeerimispoliitikale. Siiamaani pole riigid valglinnastumise planeerimise ja reguleerimisega eriti tegelenud , kuid see peab muutuma . Kuna tiheasustusega maa-alad on suuremad, siis kulud infrastruktuurile kasvavad. Samuti kasvab autode kasutamine kuna elanikud käivad tööle keskustesse, kus asub enamus töökohti. Autokasutamise suurenemisega kasvab ka õhureostus (Couch et al. 2007) suurenevad õhureostusest tulenevad terviseriskid ja kasvab liiklusõnnetuste oht arvab autor.
Kokkuvõtteks võibki öelda, et kõige esimene ja märgatavaim valglinnastumisega kaasnev muutus on metsade ja haritava maa kadumine linnalähedastelt aladelt. Sellega kaasneb bioloogilise mitmekesisuse ja loomade elupaikade vähenemine. Rohealade kadumine toob endaga kaasa selle, et põuad ja üleujutused mõjutavad inimesi rohkemal määral. Samuti ei saa mainimata jätta inimese tervisele otsest mõju avaldavaid tagajärgi nagu joogivee reostus , õhusaaste, liiklusõnnetuste ohu suurenemine. Kõikidest ülalnimetatud põhjustest tulenevalt mainitaksegi tänapäeval valglinnastumist tihti just halvas valguses, aga piisavalt hoolika planeerimise ja läbimõeldud tegutsemise tagajärjel oleks võimalik seda muuta.
Kasutatud kirjandus
Couch, C., Leontidou, L., Petschel-Held, G. 2007. Urban Sprawl in Europe, Landscapes , Land -Use Change and Policy .
Gerundo, R., Grimaldi, M. 2011. The measure of land consumption caused by urban planning.- Procedia Engineering, 21, 1152-1160.
La Greca, P., La Rosa, D., Martinico, F., Privitera, F. 2011. Agricultural and green infrastructures: The role of non-urbanised areas for eco- sustainable planning in a metropolitan region.- Environmental Pollution, 159, 2193-2202.
Lu, J., Guldmann, J-M. 2012. Landscape ecology, land-use structure, and population density : Case study of the Columbus Metropolitan Area. - Landscape and Urban Planning, 105, 74-85.
Salvati, L., Munafo, M., Morelli, V.G., Sabbi, A. 2012. Low-density settlements and land use changes in a Mediterranean urban region. -Landscape and Urban Planning, 105, 43-52.