Versailles' loss VERSAILLES' 20km Pariisist edelasse Versailles' linn Versailles'i linn tekkis lossi ümber Lossi üldpind 51,200m² Lisaks 700ha suurune lossipark (vanasti oli 8000ha) UNESCO maailmapärandite nimekirjas olnud 30a Lossi tuumikuks on 3-korruseline madal piklik ehitis. Kolmest küljest piirab suurt esindusõue. Peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole, kus laiuvad mustriliselt kujundatud lillepeenrad, purskkaevud, basseinid, pöetud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nim prantsuse parkideks. AJALUGU 1624a rajas kuningas Louis XIII väikese jahilossi 1660a alustas Louis XIV suure lossi ehitamist Louis XVI ajal sundis rahvas kuningapaari tagasipöördumist õukonnast (st ka teenistusest) Pariisi ja loss rüüstati Versailles'i loss taastati Louis XVIII poolt, kuid tuli uus revolutsioon, mis hävitas lossi 19
· Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas Versailles' park: · Lossi kõrval asub park, mida kasutati rituaalide, etenduste, pidustuste ajal · Regulaarpark ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades · Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad, kujundatud lillepeenrad · Marmorskulptuurid · Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE Versailles' lossi siseruumid: · Hoone keskuseks kuninga magamistuba · Suurim ja kauneim ruum on peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, aga akende vastasseinas on suured peeglid · Galerii otstes on 2 salongi(vastuvõturuumi)
Tartu kesklinnas asuva lillepeenra analüüs • huvitavad kobinatsioonid • suur värvikamma • laiguti istutus • aktsendiks on punane • täitetaimede värvus on hall • ääretaimed on valged ja kollased • kasutatud palju erinevaid taimi • kõrguste kontrast • sooja- külma kontrast • kandiline • pole tasakaalus • ruumis kõik lillepeenrad kokku loovad ühtse terviku • domineerib hall värvus • betoonist hall kõnnitee ja lillepeenra äär sulab ühte hallide taimedega • pilkupüüdev • ruum on jaotatud ära lillepeenarde abil • liigirohke • avalik • metsik • jääb mulje nagu taimed poleks istutatud kindla kuju järgi, vaid suvaliselt
Regulaarpark park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras ja suri 11. augustil 1886. aastal Kroonlinnas. Tema kirjanikunimi oli Lydia Koidula, mille ta sai Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus. Maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli
Kirglike usuliste tunnete väljendamiseks ja toetamiseks maailiti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. 4. PRANTSUSE KUNST Kolossaalorder - soklikorrusele toetuvad võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Regulaarpark - reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide. Selle ümber paiknevad sümmetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Ideaalmaastik - ei kujunenud ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Heroiline maastik - ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütloogilised kangelased. 5. ROKOKOO ISELOOMUSTAMINE (8 teemat - 157-165) 6. BAROKK PRANTSUSMAAL (Video: Glaude Lorrain "Sadam) 2. Kes varastasid tema ideid? Ahned ja ebaausad inimesed. 3
Süstemaatilise printsiibi kasutamisel valitakse ühiseid iseloomuomadusi omavad taimed. Vormiprintsiibi puhul on määravad taimmaterjali dekoratiivsed omadused võra ja tüve värvus, vorm, tekstuur ja lehestik, oksagraafika, õite värvus, lehtede värvus jne. Sageli kasutatakse taimekompositsioonide loomisel üldiseid eeskujusid või otsitakse näiteid olemasolevatest loodusmaastikest. Taimekompositsiooni osadeks vabakujulisel lahendusel on massiiv, salu, grupp, solitäär ning lillepeenrad. Massiiv on suurem lausaline, ühe või mitmeliigiline istutus. Masiivid loovad head raamid ülejäänud kujundusele. Domineerivaks liigiks on harilikult lehtpuuliik. Salu on looduslik või istutatud üleminekuvorm metsalt pargile või masiividelt avatud aladele. Kuuluvad enamasti suuremate haljasalade juurde. Istutused on hõredamalt kui masiivides, nägemaks igat puud. Grupp on mitmest liigist koosnevate omaette kompositsiooni moodustavat puude või puude ja põõsaste kogumik
Versailles´ park Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide Põhimõtteks on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. Peamine kujundaja oli André Le Notré(1613-1700) kuid ka kuningas oli tihti otsustandud kuidas oma isikut esile tõsta Pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetrilinselt kujundatud lillepeenrad ning mitmesuguste kujudega põõsad. Baroklik klassitsism arhitektuuris Mitmed hooned Sõjaveteranide vanadekodu J.Hardouin- Mansart Invaliidide kirik Baroklik realism kunstis Georges De La Tour (1593-1652) olustikupildid, mõni religioosne vihje Vennad Le Nainid, tuntuim neist Luois Le Nain(u.1593-1648) olustikumaalijad, lihtrahavas, näitasid nende viletsust ja töö raskust Jacques Callot (1592-1635)graafik,kujutas
1600. aasta paiku, kui toimus suur pööre Euroopa muusikapildis, tekkisid kiiresti uued zanrid(nt ooper) ja sai alguse ka solistilise vokaal ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik. Suurim ja tähtsaim muutus oli siiski põhimõtteline muutus kompositsioonitehnikas. Polüfoonia, kus kõik hääled olid iseseisvad ja võrdsed, asendus monoodiaga. Mulle meeldib, et losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid
BAROKIAJASTU (~1600-1750) Barokiajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat
Lydia Koidula Elulugu ja hariduskäik Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula koduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laut ja ait. Maja oli väga ilus, maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni- ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Lydia Koidula oli peres ainuke laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all
Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit. See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi kirikuid ja losse. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda hoogsat liikumist, eelistasid kunstnikud teose kompositsioonis diagonaalset põhiskeemi. Paljud kunstnikud maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid
Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Samuti
ühtesulatamisele.Lihtsus,rangus,reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned.Rooma arhitekt kes on eeskujuks:Palladio. Inglise pargistiili iseloomustab looduslikkus (puud ja põõsad on saanud vabalt kasvada)vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega. Prantsuse park:Loomulikku loodust tuleb parandada ja ilustada.Korrapärane teedevõrk,tiigid purskkaevudega,terrassid ja trepid,mustrina kujundatud lillepeenrad ja madalad hekid,geomeetriliseks pügatud puud ja põõsad.Kreeka templi näide klassitsismist Pariisis:Madeleine'I kirik Pariisis.Klassikalise kuppelehitise näide Pariisis:Pariisi Pantheon.Triumfikaar:eeskuju saadi antiigist(nt Tituse kaar Roomas),oli Napoeloni tellimustöö.Rokokoo valitseja:Louis XV.* Rokokoo nimetus tuleneb prantsuse keelsest sõnast rocaille- merekarbi poolmikku meenutav motiiv, nn orvand, mida kasutati arhitektuuris.*Maalikunst: Pidi alla kriipsutama elu mõnusid, olema
Seal oli ka neli allikat „värsket, helklevat vett“, neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna“. (tsitaatide tõlge August Annist) • See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. „Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laulus: Alkinoose lokkav taraga piiratud puuviljaaed • 24. laul: Odüsseuse isa Laertese hoolikalt hooldatud aed. Nendes leiduvad kõik aia elemendid: külluslikud viljapuud, kaunid lillepeenrad, kanalitega veevarustus ja viinamarjaistandused. Kõik see on tuttav juba varasemast: Egiptusest ja Lähis-Ida tsivilisatsioonidest. Kreekale kuuluvae asumaade aiad • Väike-Aasia (Makedoonia) aedadesse ulatus idamaade mõju. • Sitsiilia kreeka asurkondades elegantseid aedu juba 5. saj. eKr. Luksuslike vesiehitiste ja grottidega residentside aedu nimetati pärsia eeskujude järgi paradeisos´teks. Minose ajastu linn Akrotiri Info freskodelt ja potikildudelt: Thera
Lossi kogupikkus 580m, põhihoonest lähtuvad 3 tiiba, marmorõu, üle 2000 ruumi, keskne kuninga magamistuba, kauneim ruum peegligalerii, galerii otstes 2 salongi kuningale ja kuningannale, tähtsad ruumid kaunistatud värvilise marmori, valgete ja kullatud reljeefidega, seina ja laemaalidega. Park reeglipärase pargi täiuslik näide, põhimõte: ilu tuleb luua loodust täiendades. Pargi teljeks Pariisi tee pikendus, ümber paiknevad basseinid, teedevõrk, kujundatud lillepeenrad ja kujunditeks lõigatud puud-põõsad, tohutul hulgal dekoratiivseid marmorskulptuure. Prantsuse maalikunsti esindaja NICOLAS POUSSIN - kasutas loomingus antiikmütoloogia teemasid, kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid, tegevus toimub antiikarhitektuuri foonil, tegevus mõjub teatraalselt, tunded kujutatud jahedalt, piltide meeleolu suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu, piltidel nukker vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele.
21. jaanuaril 1815, rohkem kui 20 aastat pärast Antoinette surma, kaevati üles viimase põrm ning see maeti basiilikas St. Denise kiriku krüpti, mis oli traditsiooniline Prantsuse monarhide viimne puhkepaik. 8. Missuguseid barokile ja klassitsismile omaseid tunnuseid leiad filmist? Versailles'i lossis Prantsuse stiilis pargikujunduses on levinud kujunditeks pügatud puud ja põõsad, mustrikujuliselt rajatud lillepeenrad ja kaunistuseks purskkaevud. 9. Kes oli filmi looja? Lisainfo loomisloo kohta. Filmi looja oli Sofia Coppola. Loomisloo kohta nii palju, et ta ei tahtnud enda sõnul teha tavalist eluloofilmi. Ta tahtis teha enda kunstinägemuse järgi midagi erinevat. Coppola kaamera oli argiselt seatud keset 18. sajandi Prantsuse õukonda, püüdmata luua eepilisi kaadreid, näidata asju suuremana, ideaalselt funktsioneerivana. Ka Coppola flirdib kergelt sellise maalilisusega, kuid sobival
läheb 17. Sajandil juhtiv roll Itaalialt üle Prantsusmaale. Louvre, Louis'de õukonnad pimestavad kogu Euroopat Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad. Kunstiteostes kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest RIIETUS MEHED Mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube
tehakse tavaliselt funktsionaalsel eesmärgil kaitseistandustena, vee-, müra-, tolmu-ja lume eest, ning nõlvakindlustusteks. See võib olla ümbritsetud põõsastest, olla ühe-või mitmerindeline. Solitäär võib sobivas kontekstis olla täiesti omaette vaatamisväärsus. Üksikpuud valitakse näiteks huvitava võra või tüve kuju järgi, lehestiku või õite värvuse järgi, õitsemise kestvuse või intensiivsuse järgi. Lillepeenrad pääsevad kõigis oma nüanssides esile lähivaates, kus selgesti eristub iga üksiktaime ilu.Oma ealisuse järgi jaotatakse lillepeenrad püsi-ja suvelillepeenardeks. Sõltuvalt peenra kujust ja suurusest võib neid jaotada ka järgnevalt: klumbid bordüürid, miksbordüürid, vaippeenrad ja kollektsioonpeenrad. Lillepeenarde kujundamisel peab kindlasti arvestama mõningate põhimõtetega: kõrgemaks kasvavad liigid paigutatatkse
Inventeerimisel kogutav informatsioon: Mere pst. 8 Toila Ida- Virumaa Ümbritsev piirkonna kasutus: elurajoon ja puhkepiirkond. Aia ümbrusesse jäävad kortermajad ja elumajad. Toila vald on suvel puhkepiirkonnaks paljudele ranna külastajatele ja Toila SPAs puhkajatele. Naabruse iseloom: aia ümbrusesse jäävad elamud on enamjaolt kortermajad, kuid on ka üksikuid elumaju. Kõik majad on vanad, aga nendest enamusi on renoveeritud. Kortermajade ees on hekid ja lillepeenrad, üleüldiselt esineb üksikuid vanu tammesid. Naabruse üldmulje on esteetiline. Liikluse iseloom: läänest ja lõunast ümbritsevad aeda kõvakattega sõiduteed. Lõuna küljes asuv tee on väga vähese liiklusega, seal sõidavad vaid kohalikud. Lääne küljes asuv tee on rohkem kasutatav, sest seda mööda saab sõita Toila Oru parki ja randa. Suvel on liiklus tihedam kui talvel. Paar korda päevas sõidab sealt ka ühistrantsport
aasta juulis. Ehituse juhataja oli Peterburi meister Niccolo Michetti hiljem M.G.Zemtsov. Mina maa tüdrukuna polnud varasemalt kunagil käinud ei Kadrioru lossis ega ka pargis. Esmalt suudusin parki ning sain seal suure üllatuse osaliseks. Milline imeline park. Kaunilt istutatud roosid, purskaev, õnnelikud inimesed - imeline justkui oleks välismaale sattunud. Pärast imeliselt hooldatud aeda liikusin edasi lossi ette. Sealne välja nägemine oli veelgi suursugusem. Detailideni mõeldud lillepeenrad ning jalutusrajad. Meenus varem õpitu, et siin oli ehitus järgus alguses ka erinevad skulptuurid, mis hiljem ära viidi. Proovisin ette kujutada, milline võis näha loss ning hoov välja just peale selle valmimist. Seejärel liikusin hoonesse sisse, kuhu on tänaseks päevaks kolinud muuseum. See mida ma seal sees nägin ei lähe mul iial meelest. Algselt veidi kallis pilet tundub nüüd liigagi odav. Meenuvad kõrged laed ning meeletult palju nikerdusi
Versailles' park ° Peamiseks kujundajaks André le Nôtre ° Ka kuninga isiklik maitse ° Lossi teisel küljel hiiglaslik park ° Lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal ° Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti näide regulaarpark ° Ilu loodust täiendades, mõistusele loodud süsteemile allutades ° Pargi teljeks Pariisi tee pikendus ° Sümmeetrilised basseinid ° Reeglipärane teedevõrk ° Geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ° Kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad ° Väga palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure fontäänide osana, gruppidena väljakutel, taimestikust moodustatud nurgakestes, ridadena tee ääres. Versailles' lossi siseruumid ° Ruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust ° Hoone keskus kuninga magamistuba ° Aadlikud igal hommikul ärkamist jälgima ja teenindama ° Peegligalerii
peristüülaiad. Araabia aiad P-Aafrikas, chahar-bagh. Ornamendid, Aafrikast). Pöetud puud, hekid, lossiaiad Püreneedes Granadas, arabeskid, mosaiiksed teed, muru, ornamentaalsed Alhambras. veebasseinid, kanalid, tiigid, lillepeenrad (parter). Rohkelt ka purskkaevud, puiesteed, vaibad- ronitaimi pergolatel. aiakujundused, mosaiiksed ja liivateed. 1
eendusid 2 külgtiiba), Prantsuse Instituudi hoone Pariisis. Perrault: Louvre'i idafassaad (Louvre'i kolonnaad), mille järgi kujundati paljud (riigi) esindushooned erinevates maades. Versailles' lossi ehitus Louis XIV ajal, kõrgbarokk, põhitööd viib läbi Hardouin-Mansart, sisearhitekt Le Brun: Peeglite galerii; kujunes välja prantsuse aiaarhitektuur. Eestis nt. Kadrioru lossi ääres, peaallee, kiirtena kõrvalalleed, sageli geomeetriliselt pügatud puud ja põõsad, sümmeetrilised lillepeenrad, purskkaevud, skulptuurid. 18. saj. Ka Narvas arenes see hoogsalt lihtsate, kuid oma raidportaalide, äklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvate kaupmehemajade näol. Inglismaa: Rangem klassitsistlikum suund. Londonis Püha Pauli katedraal. Venemaa: lülitus 18 saj. algul ka üleeuroopalisse kultuuriringi. Tsaar Peeter I kutsus välismaalt kunstnike ja arhitekte sinna, ning saatis kohalikud välismaale õppima. Kiirelt arenes välja omapärane kõrgtasemel barokk. Rastrelli:
Peeter Suur Tallinna ja Kadrioru arengus 1718.aasta 19. juulil saabus järjekordselt Tallinna Peeter I. Tal oli kaasas Itaaliast tulnud arhitekt Nicolo Michetti, kes 22. juulil koos tsaariga määras kindlaks linnalähedase suvelossi ja aia asukoha. Peeter I oli sellal Tallinnas juba kaks "lossi" - üks on tänaseni säilinud Peetri maja Kadriorus, teine asus aga linnas praeguse Tolli 8 asuvase hoone kohal. Lossi ümbrus kujundati algselt ranges korrapärases stiilis (teed, puud ja põõsad, lillepeenrad, basseinid sümmeetriliselt ). Vesi juhiti parki kiviplaatidest kanalite kaudu Ülemiste järvest. Kaugemad pargiosad jäeti juba rajamisel looduslähedaseks metsapargiks, varem seal kasvanud taimedele istutati lisaks terve salu Hinnang Peeter I tegevusele Eestis (majandus, poliitika, kultuur) · Peeter ! tegevus elavdas mõneti Eesti majanduselu. Üle pika aja lubati Tallinna kaudu Eesti põlluteravilja välja vedada.
Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal (akende vastas peeglid). Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Louix'i tähtsamad ruumid kaunistatud stukkreljeefidega, marmoriga, seina- ja laemaalidega. Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louix tõstis pargiga ka enda isiksust. Samas stiilis on ehitatud ka mitmed majad Pariisis. Louix laskis ehitada vanadekodu sõjaveteranidele ja invaliidide kiriku. Kujutav kunst 17. saj I poolel valitses baroklik realism. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid.
Lossi teisel küljel on hiiglaslik park, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Park on reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide (nn. regulaarpark). Sellise pargikunsti põhimõte on, et ilu tuleb luua loodust täiendades, seda mõistuse loodud süsteemile allutades. Versailles' pargi teljeks on Pariisi tee pikendus, mille ümber paiknevad sümmeetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal on allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure- fontäänide osana, gruppidena väikestel väljakutel taimestikust moodustatud nurgakestes või ridadena teede ääres. Pargi peamiseks kujundajaks oli Andre Le Notre (1613- 1700), kuid ka kuningas olevat tihti ise otsustanud, kuidas tema isikut kujunduse abil esile tõsta. Versailles' lossi siseruumid. Ka ruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust
2.) Telgede lõikumiskohtadesse rajati arhitektuurilised elemendid, maja ja parter, purskaevude basseinide, skulptuuridega. 3) Aed oli täisistutatud boskette, väike salu või ilupõõstastik rajati kujundustelgi arvestades. 4.) Villa ette või nõlva jalamile peateljel istutati lilled ja madal pukspuuhekk. Näited: Villa Medici, Villa d'Este, Villa Lanite. Itaalia aed: reeglipäraselt sümmeetriline: terasside ja treppidega, parterid/lillepeenrad, madalamad hekid, hekid, skulptuurid, pingid. Vabakujuline aed jahipargina: varemed (loomulikud,kunstlikud), kalatiigid, linnumajad, loomaaed. 12. Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Inglismaal jm). Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika(renessanssbarokk) said aluseks euroopa regulaaraedadele. 1. Itaalia : Villa Aldobrandini regulaaraed asub Rooma lähedal Frascatis. Kardinal Aldobrandini tellimus, ehitusaeg 1601-1618
Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vana-Vändras. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. " Meil aiaäärne tänavas" sündis ilusale Vändra loodusele mõeldes. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (ehk Jaan Jenseni) esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena, sai isa koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade
Keskel on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. · Versailles' loss. Peamine kuninga residents. Juhtivaks arhit.sai jules Hardouin-Mansart. Selle kogupikkuseks sai 580m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, neist keskmine Pariisi suunas. · Versailles' park. Hiiglaslik, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal. Reeglipärane. Tee pikenduse ümber paiknevad basseinid, teedevõrk, lillepeenrad, puud ja põõsad. + marmorkujud. Peamiseks kujundajaks oli Andre le Notre. · Lossi siseruumid. Hoone keskuseks võib pidada kuninga magamistuba. Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii, mille kaaraknad avanevad pargi poole, vastasseinas on peeglid. Otstes on kaks salongi, nn sõja salong ja rahu salong. Tähtsaimad ruumid lossis on kaunistatud värvilise marmoriga, valgete või kullatud stukkreljeefidega või seina-ja laemaalidega. · Baroklik klassitsism arhitek. Ver
Õuepoolses osas, keskel, on sissepääs. Õue keskel on kuninga monument. Õuele pääseb läbi sepistatud värava, maapind tõuseb lossi poole minnes, et rõhutada lossi võimsust. Ülesandeks näib olevat rõhutada inimese tühisust ja väiksust võrreldes kuninga lossiga. Lossi kogupikkus on 580 m. Tulemuseks oli korrapärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad, mustriks kujundatud lillepeenrad. Tohutul hulgal on pargis allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure- fontäänide osana, gruppidena väikestel väljakutel taimestikust moodustatud nurgakestes või ridadena teede ääres. Niisugust parki nim prantsuse pargiks e regulaarpargiks. Prantsuse barokkmaal N.Poussin tema looming, võrdle tema maale Caravaggio maalidega, mida maalis, kuhu maalid mõeldud olid? Ideaalmaastik? Kui Caravaggio
Hekki võib lõigata 2korda aastas peale seda kui ta on saavutanud sobiva kõrguse. Sama aasta võrsed jäetakse lõikamisel alles 2-3 cm. 4 Heki Hooldus Kevadel puista põõsaste vahele kiht komposti. Sügisel võib puistata põõsaste ümber loomasõnnikut ja selle kevadel kergelt mulda kaevata. Elava heki puudus on, et see võtab pinnasest toitaineid ja niiskust ning tihedalt istutatud põõsad vajavad sellepärast lisatoitmist. See saab eriti ilmseks, kui heki kõrval on kas lillepeenrad või muru. Kasvude vohamise vältimiseks on soovitav hekil juured 30-40 cm kaugusel hekist labidaga läbi lõigata, kaevates u 1,5 labida sügavuse kraavi. Püsivama tulemuse saamiseks aseta kraavi enne selle kinniajamist tõrvapapi- või plastikaadiriba. Juurekasvu sel viisil kontrolli alla saamise järel on oluline hekialust vähemalt kord kasvuperioodi jooksul rohida, näiteks mais ja vajadusel uuesti juunis või juulis. Krundi maa-ala planeerimine
kodanlus Holland ja Inglismaa.Barokk ulatus ka Ameerikasse. Arhitektuur Barokkarhitektuur sai alguse Itaalias.Ehitisi kaunistasid keerdsambad, ovaalsed aknad, spiraalitaolised kaunistused.Ruumides oli palju skulptuure, maale ja peegleid.Versaulles'e lossi Peegligalleriis paiknesid peeglid akende vastas.See oli väga ilus eriti siis, kui pandi põlema tuled.Oli valgem kui päeval.Mööbel oli toretsev, kuid raskepärane.Losse ümbritsesid pargid, lillepeenrad, ilusad puud ja põõsad, purskaevud ning tasane muru. Piltidel on Versailles'e loss ja selle ümbrus 7. Maalikunst ja skulptuur Barokkkunst väljendab usulisi tundeid.Seepärast kujutati maalikunstis ja skulptuuris sageli piiblitegelasi ja sündmusi
Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal. Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga). Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louis tõstis pargiga ka enda isiksust. MAALIKUNST 17. saj I poolel valitses baroklik realism. Carravaggio mõjutustega. Palju olustikumaale. *George de La Tour valgus vastandub tumedusele, teravad varjud, maalilisust vähe, salapära, südamlikkus. Oluline on Kunstiakadeemia, mis asutatakse 1648.a. Hiljem on see kunsti lähtepunktiks(paneb
Kasutati uusi tõekspidamisi: sümmeetriast, harmooniast, tasakaalust, proportsioonidest Renesanssaedade kõige olulisemad komponendid on: igihaljad taimed, kivi, vesi, pergolad, lehtlad, kivist terrassid, trepid, skulptuurid, paviljonid Säilinud ja kuulsamad Itaalia renesansspärlid on Villa Castello (1537), Villa d´Este (1559), Villa Lante (1568). Lillepeenardest koostati mustreid, mida kopeeriti erinevates aedades. Enamasti olid lillepeenrad nelinurksed ja põhinesid geomeetrilisel alajaotusel. Geomeetrilisi peenraid, mis tihti olid jaotatud ruutudeks, eraldasid üksteisest liiva-ja kruusateed. Peenraid ümbritsevad põikpuud ja madalad võred, mis olid tavalised keskaegsetes aedades, asendati renesanssiajastul madala hekiga (pukspuu) . Hekkide sisse istutati rosmariini, mürti ja lavendlit Pallazode ehitamine 12. Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal,
Oli kaks suurt tuba: aatrium ja tablinum. Tablinum oli ainult magamiseks. Aatrium oli must ja räpane eluruum. Hilisemas villas oli ruume rohkem. Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks. Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi. Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum. Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein. Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül. Peristüül sammastega siseõu. Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne On säilinud Hadrianuse villa Tiburi (Tivoli) villa. Tiburi asus 30 km Roomast väljas. Villa on väike, kuid teda ümbritseb suur park. Pargis on ohtralt skulptuure, mõned templid ja tiik, kust peegeldub villa fassaad. On säilinud ka Hadrianuse mausoleum, mis ei ole küll keisri tehtud. Hiljem ehitati mausoleum ümber ja muudeti kindluseks (Püha Ingli kindlus). Poolkaarsed kolonaadid, kurvilised jooned maastikus. Basseinid, kanalid, kaskaadid, grotid, purskkaevud
Ja lõpuks annan põgusa ülevaate Koidula suhetest teiste tolleaegsete kultuuritegelastega. 3 ELULUGU Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas J.V.Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha. Johann
Pärast tema lahkumist tuli 1720. aastal töid juhendama arhitektisell Mihhail Zemtsov, kes oli töödejuhatajaks 1724. aastani. Lossi peahoonele pandi nurgakivi 21. mail 1720. Väiksemahuline hoone valmis 1721. aasta sügiseks, viimistlustööd aga venisid ja peale Peeter I surma 8. veebruaril 1725.aastal jäid nad poolunarusse; lossi interjööri ei olegi algselt kavandatud ulatuses välja ehitatud. Lossi ümbrus kujundati algselt ranges korrapärases stiilis (teed, puud ja põõsad, lillepeenrad, basseinid sümmeetriliselt ). Vesi juhiti parki kiviplaatidest kanalite kaudu Ülemiste järvest. Kaugemad pargiosad jäeti juba rajamisel looduslähedaseks metsapargiks, varem seal kasvanud taimedele istutati lisaks terve salu. 6) Hinnang Peeter I tegevusele Eestis (majandus, poliitika, kultuur). Peeter I tegevust ja mõju Eestile ei saa alahinnata. Eesti ala ühendamisel Venemaaga olid nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Peeter ! tegevus elavdas mõneti Eesti majanduselu
korrust ilmestavad läbivad sambad. Prantslased olid Perrault' lahendusest vaimustuses. Konkursil osales ka kuulus itaallane G. L. Bernini, kuid tema barokk jäi oma pompöösse meelevaldsuse tõttu prantslastele võõraks. VERSAILLES LOSS- jahilossi laiendati. Keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn Marmorõu. Teisel küljel hiiglaslik park, mis on reegipärase pargikunsti täiuslikeim näide. Basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetrilised kujundid, lillepeenrad, erinevalt pügatud puud ja põõsad. Hoone keskus oli kuninga magamistuba. Rikkalikult kaunistatud. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, millest keskmine oli Pariisi suunas. Ruumide paigutus rõhutab kuningliku isiku tähtsust. Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii. VERSAILLES` LOSS on ehitatud põhiplaanilt nagu tohutu risaliidina. See fassaadiosa on üle 400 m pikk. Kahe eenduva tiiva vahel on avar õu. Versailles' palee jäi kauaks ajaks eeskujuks Euroopa lossiehituses.
Pärast tema lahkumist tuli 1720. aastal töid juhendama arhitektisell Mihhail Zemtsov, kes oli töödejuhatajaks 1724. aastani. Lossi peahoonele pandi nurgakivi 21. mail 1720. Väiksemahuline hoone valmis 1721. aasta sügiseks, viimistlustööd aga venisid ja peale Peeter I surma 8. veebruaril 1725.aastal jäid nad poolunarusse; lossi interjööri ei olegi algselt kavandatud ulatuses välja ehitatud. Lossi ümbrus kujundati algselt ranges korrapärases stiilis (teed, puud ja põõsad, lillepeenrad, basseinid sümmeetriliselt ). Vesi juhiti parki kiviplaatidest kanalite kaudu Ülemiste järvest. Kaugemad pargiosad jäeti juba rajamisel looduslähedaseks metsapargiks, varem seal kasvanud taimedele istutati lisaks terve salu.. . Katariina elukäik Kui pärast keisrinna Jelizaveta surma oli Peter Vene troonile tõusnud Peeter III-na, ilmnesid üha tugevamini mehe lühinägelikud ambitsioonid, eriti vastumeelselt tema Preisi-lembus
Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nimetama nn. prantsuse parkideks. Iseloomulikku loodust tuleb parandada ja ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemidele, tulemuseks korrapärane teedevõrk, tiigid purskkaevudega, terrassid ja trepid, mustrina kujundatud lillepeenrad ja madalad hekid, geomeetriliseks pügatud puud ja põõsad. Aiakujunduse abil suurendati hoone monumentaalsust ja mõjukust. Hoonest lähtub peaallee, mis läbib kogu parkki, koosnedes geomeetrilistest terrassidest, lillepeenardest, muruväljakutest jne. Omane range geomeetria, sümmeetria; ka puud ja põõsad pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kasutatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. Versailles'i lossis: Arhitektid Louis le Vau ja Jules Hardouis mansard
· Poolvari kuni vari. · Parasniiske, vett läbilaskev pinnas. · Vähenõudlik, sobib kasutada madalaks hekiks. Hokkaido kukehari Sedum cauticolum Hokkaido kukehari Sedum cauticolum · Mõned sordid: `Lidakenze', 'Ruby Glow' · Roomavate vartega pinnakattetaim · Kõrgus kuni 15 cm. · Õied tumeroosad ning õitseb juulist septembrini. · Kasvukoht päikeseline. · Kuivem, toitainetevaesem aiamuld või liivmuld. Niiskuspelglik. · Kiviktaimla, lillepeenrad. Hosta Hosta Hosta Hosta · Väga palju erinevaid sorte. · Lehtdekoratiivne taim. Väga erinevaid värve ja lehti. · Kõrgus 30-90 cm. · Õied on valged või roosakad. · Meeldib poolvari kuni vari. · Toitaineterikas, parasniiske muld. · Varjulisemad püsilillepeenrad, veekogu kaldad. · Kiirekasvuline. Hubei ülane Anemone hupehensis Hubei ülane Anemone hupehensis
[email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a pleasureground (ingl.) otseses tõlkes lõbustuspark. Pückler tähistas selle mõistega maastikupargi osa hoone vahetus läheduses, mis tõstetakse üksikelementidega (skulptuurid, lillepeenrad jms) looduslähedase kujundusega pargist esile. point de vue (pr.) pilgupüüdja. poolsammas püsti poolekslõigatud sammas vastu seina. portikus (ld. porticus, kr. stoa), lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega. Vana-Roomas sammassaalid, mis olid tähtsateks kogunemiskohtadeks ning asusid mitmesuguste avalike hoonete lähedal. prato (it.) suurem ala kaetud niidutaimedega või muruga itaalia renessanssaias. pratum communealates u 12
Pärast tema lahkumist tuli 1720. aastal töid juhendama arhitektisell Mihhail Zemtsov, kes oli tööde juhatajaks 1724. aastani. Lossi peahoonele pandi nurgakivi 21. mail 1720. Väiksemahuline hoone valmis 1721. aasta sügiseks, viimistlustööd aga venisid ja peale Peeter I surma 8. veebruaril 1725. aastal jäid nad poolunarusse - lossi interjööri ei olegi algselt kavandatud ulatuses välja ehitatud. Lossi ümbrus kujundati algselt ranges korrapärases stiilis (teed, puud, põõsad, lillepeenrad ja basseinid pidid olema sümmeetriliselt). Vesi juhiti parki kiviplaatidest kanalite kaudu Ülemiste järvest. Kaugemad pargi osad jäeti juba rajamisel looduslähedaseks metsapargiks, varem seal kasvanud taimedele istutati lisaks terve salu. Kadriorg nimi keisrinna auks Kadriorg on Tallinna kauneimaid linnaosi, mis on tuntud eelkõige oma barokse lossi- ja pargiansambli järgi. Kadrioru loss on projekteeritud Itaalia villade järgi
See on kõige rahulikum aeg üldse. Murriga olen väiksest saati hästi läbi saanud. Võib-olla seepärast, et ta on kõige rumalam koer maamunal. Murri on kolm korda auto alla jäänud, aga ikka ronib tee peale neid taga ajama. Minule piisas esimesestki korrast. Koeral on must lokkis karv ja ta pidavat olema pooleldi puudel. Arukas oleks vist jutustada ka meie kodust. Elame kõik pisikeses pruunide aknaraamide ja vihmaveetorudega kollases majas. Õue peal on tiik, veesilma ümber lillepeenrad. Tiigis elutseb tohutult palju kalu. Nämm.... . Maja ümber on kõrge punane aed. Mul on hea meel, et see aed nii kõrge on, sest meie naaber omab samuti koera, aga see koer pole pooltki nii sõbralik ja rumal kui Murri. Ta lausa armastab kasse kiusata. Parim meie kodu juures on see, et meie aias laiuvad mõnusalt suured muruplatsid, kus päikselise ilmaga on lausa jumalik püherdada. Paistab, et papa Peetrile, mamma Mallele, Tarmole, Katile ja Maidule meeldivad samuti muruväljakud
mõis jääb puutumata 1667 Peahoonet kirjeldatakse kui suurt kahekordset kivimaja. Kahekordne maja, mis on juba vana; kaetud roigaskatusega. Keskel on suur eeskoda, millest paremal on köök kolde ja leivaahjuga. Aias oli kaks lehtlat, elusatest taimedest päikesekell, pügatud hekid 1686 ja lillepeenrad, lisaks viljapuuaed ja kolm kalatiiki. Pluss puust elumaja mõõtudega 34*9 m. Lisaks kõrvalhooned. /Kangilaski 1977, lk 17-18/ 1695-97 suur nälg ja 8 ikaldused
· Tablinum oli ainult magamiseks · Aatrium oli must ja räpane eluruum · Hilisemas villas oli ruume rohkem · Villa muutus siis ülikute elumaja nimeks · Vabariigi lõpuajaks oli villas paarkümmend ruumi · Aatriumist sai külaliste vastuvõtu ruum · Lakke oli raiutud auk vihmavee jaoks, all oli bassein · Hilisema villa pearuumiks kujuneb peristüül · Peristüül sammastega siseõu · Roomlaste peristüülis oli ka pinke ja laudu, purskkaev, lillepeenrad jne · 2. saj eKr kui Roomast sai maailmariik, toimus seal järsk sotsiaalne kihistumine · Sõjad laostasid paljusid talupoegi ning vaesemad kodanikud kolisid linnadesse üürimajadesse · Rooma üürimajad olid tavaliselt 5-6 korruselised telliskivihooned · Suur murrang antiikaja arhitektuuris toimub 2. saj eKr Roomas · See on lausa revolutsioon ehituskunstis roomlased võtavad kasutusele lubjamördi sideainena · Hakatakse kasutama ka põletatud telliskive
Versailles' loss, baroklik klassitsism · Oli kuninga residendiks · Koondati parimad skulptorid, maalijad, arhitektid · Juhtiv JULES HARDOUIN-MANSART · Varem asus seal jahiloss, laiendati kokupikkus 580 m · Lossi juurest kolm sirget teed, keskmine Pariisi suunas, · Keskosa ja eenduvate tiibade vahel Marmorõu Versailles' park · Lossi teisel küljel oli park, lossiruumi jätkuna (peod, rituaalid jne) · Reeglipärane ja sümmeetriale allutatud (põõsad, lillepeenrad, basseinid, teed jne) · Marmorfiguurid · Peamine kujundaja ANDRE LE NOTRE Tema kujutatud on ka Vaux-le-Vicomte'i lossi park Versailles' lossi siseruumid · Hoone keskuseks kuninga magamistuba · Korrapärane ülesehitus · Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii, kus aknad on pargi poole ja vastas suured peeglid · Galerii otstes kaks vastuvõturuumi, kuningal Sõja salong, kuningannal Rahu salong · Ballisaal
tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Maja oli väga ilus- maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni-ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult
Kuidas ma saan Sind tänada, emme?" David, 9-aastane · ,,Tänan Sind, et Sa kohandasid oma elu meie järgi. Tänan Sind, et panid meid tundma, et miski, mida Sina oled saavutanud, pole meie armastusest tähtsam." Pan Brown · ,,Selle raske töö eest, mida nad teevad, on emad ära teeninud mõned üllatused ja lõbustused." Louise Twaite · ,,Pingul närvid, unetud ööd, rikutud lõunad, ummistunud torud, tallatui lillepeenrad... Tänan Sind andestamise eest." Pan Brown 12 · ,,Tänan Sind, ema. Pole lihtne öelda seda, mida ma öelda tahan. Iga päev sünnivad paljud asjad märkamatult. Aga Sina oled ikka minu jaoks olemas, kogu oma mõistmise ja kõigi nende unustamatute õpetussõnadega." Jesse O'Neill, 13- aastane · ,,Tänan Sind tohutute peapesude, vulkaanina purskava viha, südantmurdvate
annaabi.ee 
