Lydia Koidula (1)

Lydia Koidula
Elulugu ja hariduskäik
Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula koduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun , laut ja ait. Maja oli väga ilus, maja ees asetsesid lillepeenrad, kõrval oli ka tiik ning samuti oli suur aed, kus kasvas palju õuna-, pirni - ja kreegipuid. Selline vaheldusrikas loodus, mis oli väljaspool kodu, oli tulevase luuletaja eelkooliea mängumaaks ja sügavate mõtete allikaks.
Lydia Koidula oli peres ainuke laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius , Leopold, Harry ja Eugen . Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult tundma huvi Eestimaa ja eestlaste vastu ning jälgis huviga oma isa toimetusi. Ükskord läks noor Lydia oma isa kirjutuslaua juurde ja küsis: “Isa, pai isa, kellele sa kirjutad?”.”Ma kirjutan eesti rahvale, mu laps, neile rõõmuks ja õpetuseks, mine sa ema juurde kanni tegema; palu, ema annab sulle natuke saia.”--,,Aga isa, kui sina pisukeseks jääd ja mina suureks saan, kas lubad mind ka neile kirjutada ühe tillukese raamatu. Isa, kas lubad? Jah, muidugi, mu laps, sina oled ju eesti lapselaps, kes sulle seda keelab?”
Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10. aprillil 1850 aastal. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas ta isa ajalehetöös.
21. novembril 1871 aastal tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps – Hans Voldemar , kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig.1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna.
Koidula suri 1886 . aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule.
Looming
Koidula loomingus kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu „Waino-lilled.” Koidula teises luulekogus „Emajõe Öpik” ilmusid paljud tema kuulsad isamaalaulud . Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes.
Tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid. 1870. aastal avaldas ta ühevaatuselise külajandi „Saaremaa Onupoeg ”, mille lavastamine tähistab eesti teatri sündi. 1872. aastal ilmus tema kõige tuntum naljamäng „Särane Mul´k ehk Sada vakka tangusoola”, mis on eesti esimene algupärane näidend.
Tema jutuloomingust on õnnestunumad „Enne ukse lukkutamist”, „Ainuke”, „Toomiste küla „wesketondid”” ja „Loigu perenaine ”.
Ärkamisaeg
Lydia Koidula pühendas väga palju oma loomingust Eestile ja eesti rahvale. Tema teostes on väga palju isamaalisi laule ja luuletusi. Koidula kirjutised andsid hoogu rahvuslikule ärkamisajale. Samuti lauldi tema laule esimesel laulupeol .
Küsimused
Kus sündis Lydia Koidula?
Kuidas kutsuti Lydia Koidulat lapsepõlves?
Mitu venda ja õde tal oli?
Millal Lydia Koidula abiellus?
Mitu last oli Lydia Koidulal?