Barokk 17 saj. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Prantsuse kunst 17. saj

kaaraknad avanevad pargi poole, aga akende vastasseinas on suured peeglid. Galerii otstes on kaks salongi (vastuvõturuumi). Kuninga ruumidena on seotud nn. Sõja salong, kuninganna omadega aga Rahu salong. Lossi tähtsamad ruumid on külluslikult kaunistatud värvilise marmori, valgete või kullatud stukkreljeefide ning seina- ja laemaalidega. Barokilik klassitsism arhitektuuris. Versailles' ansambel on barokilikum kui Louvre'i idafassaad, kuid siiski mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk, mistõttu ka seda võib nimetada barokilikuks klassitsismiks. Samas stiilis ehitati mitmed hooned Pariisis. Louis XIV laskis ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000 kohaga vanadekodu. Selle kasarmutaolise hooneterühma juurde kavandas J. Hardouin- Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku. Barokilik realism kujutavas kunstis. 17.sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline barokilik realism. Caravaggio mõju oli tajutav Georges De La Tour'i (1593- 1652) maalides.

Kunstiajalugu

6

doc

Barokk, 17. sajandi kunst

(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj. Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: CARAVAGGIO rajas naturalistliku suuna. CARRACI koos oma venna ja nõoga pani aluse idealistlikule ehk akadeemilisele suunale. CARAVAGGIO(1573-1610) Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu. Kujutas läbi selle usulisi teemasid. Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana

Kunstiajalugu

4

doc

17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS

Tema huviobjektiks on liikumine, muutumine, rahutus, massid ja emotsionaalsus. Tema skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, on avatud ja näitavad oma emotsioone. Kasutab keerukaid poose. Põhilised on võitlemis- ja röövimisstseenid. Kuulsad on ,,Taavet", ,,Apollon ja Daphne", ,,Püha Teresa ekstaasis". Tal on veel palju dekoratiivseid moodustusi nagu Paavsti troon Peetri kirikus. Saksa barokkarhitektuur 17.saj Küllaltki tagasihoidlik sajand. Sõda aeglustas kunsti arengut. Barokk ja rokokoo omavahel väga seotud. Barokk on välis ja rokokoo sise. Parim näide Balthasar Nemranini Würzburgi piiskopiloss. Zwinger Dresdenis ­ peoplast kus vürst korraldas hobuste kadrilli/tantsu. Ümbritestud galeriide ja paviljonidega 3st küljest. HISPAANIA KUNST 17.SAJ SKULPTUURIS säilis gootika mõju, sest on vastureformatsioon. Jätkati puuskulptuuride tegemist. Juurde tuli naturalistlikkus ja kirevus. Peamiseks tellijaks kirik. Barokk toob kaasa eluläheduse

Kunstiajalugu

4

doc

Kunst 17.sajand Euroopa

Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL.

Kunstiajalugu

9

doc

Renessans-Barokk

Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. 1453 vallutasid türklased

Kunstiajalugu

38

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

* San Giorgio kirik - fassaadi keskosas poolsammastele toetuv kolmnurkne viil kasutas tihti poolsambaid ja sambaid , mis üle mitme korruse (kolossaalorder) * Villa Rotonda Vicenzas - ruudukujuline põhiplaan, igal küljel kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid leonardo ja raffael 63-67 ✱ 15. saj. on Itaalia killustatud ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism rikkusest ligi meelitatud Hispaania ja Prantsusmaa sõjakäigud ✱ kunstielu keskuseks saab Rooma (paavstid kutsuvad vaimuinimesi sinna hiilguse rõhutamiseks) Kõrgrenessanss ei ole vaid vararenessansi ideaalide teostamine vaid ka neist eemaldumine → uued rõhuasetused ja eesmärgid. kunstniku tähtsuse tõus; kunstnik kui looja (mitte ainult jumal),

Kategoriseerimata

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

(vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika ­ tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk. · Tarbekunst ­ tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine ­ disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. ­ 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid.

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)