2. Rooma ajaloo etapid Kuningate aeg Roomas 753-509a eKr Kokku valitses seitse kuningat. Viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. eKr Rooma kuningavõim kukutati. Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu järel maapakku minema. Varajane vabariik 509-265 eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valiti riigiametnikud, kelle seas olid kaks kõrgemat konsulid. 265eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kolm Puunia sõda eri aastatel Rooma ja Kartaago vahel. 133. eKr said roomlased esimese valduse Aasias. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati elukutselise palgaväega. Senati võim vähenesid, riiku juhtisid peamiselt suured väepealikud. 30 ...
Traditsioonid Jõulud on Hispaanias väga pühalikud. Ametlikult algavad jõulud Hispaanias 8. detsembril. Seda päeva tähistatakse igal aastal suure gooti katedraali ees, mis asub Sevillas. Tseremooniat kutsutakse los Seises mis tähendab tõlkes kuue inimese tantsu mida tantsitakse Neitsi Maarja auks. Nimest hoolimata tantsib seda tantsu 10 kostümeeritud poissi. Tants koosneb mitmestest täpsetest liigutustest ja zestidest. Kuid tõeline märk jõulude algusest on Hispaania rahvusvaheline loterii mis toimub 22.detsembril. El Gordo lot...
„Kolm musketäri“ 1. Selgita, miks võib „Kolme musketäri“ nimetada ajalooliseks romaaniks -romaan kirjeldab selle aegse Prantsusmaa õukonna elu. Millised olid valitsejad ja kes neid kaitsesid. Musketärid elasid ka tegelikult Bearni provintsis. D'Artagnan, Athos, Porthos ja Aramis, on tõepoolest kunagi elanud ja nad kõik teenides kuningat. Raamat «Härra d'Artagnani memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures anda tõepärast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest. seiklusromaaniks -seiklusromaan, sest see on väga seikluslik, põneva sündmustikuga teos. Kangelased võitlevad pidevalt oma au ja kuulsuse eest. armastusromaaniks -romaanis on väga palju armastust. 2. Teose kolm põ...
Musketärid "Kolm musketäri" ("Les Trois Mousquetaires") on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas vanema romaan. Romaani keskmes on noormees d'Artagnan kes lahkub oma kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada musketäriks. D'Artagnan pole üks kolmest musketärist, kellele viitab pealkiri. Need on tema sõbrad Athos, Porthos ja Aramis. Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest." Nii d'Artagnan kui ka tema kolm sõpra, Athos, Porthos ja Aramis, on tõepoolest kunagi eksisteerinud. On teada, et nad pärinesid aadliperekondadest ja et nad kõik olid musketärid. Hulljulged musketärid ja nende sõber d'Artagnan kauplevad oma mõõgaga, teenides kuningat. Raamat «Härra d'Artagnani memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Selles teoses oli autor kasutanud allikana d'Artagnani ja tema kolme musketärist sõbra elu ja tegevuse kohta käivaid dokumente. Tema raamatus esin...
Kolm musketäri Kokkuvõte "Kolm musketäri" ("Les Trois Mousquetaires") on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas vanema romaan. Romaani keskmes on noormees d'Artagnan, kes lahkub oma kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada musketäriks. D'Artagnan pole üks kolmest musketärist, kellele viitab pealkiri. Need on tema sõbrad Athos, Porthos ja Aramis. Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest." "Kolm musketäri" avaldati esmakordselt seeriatena 1844. aastal ajakirjas Le Siècle. Dumas väitis, et romaan põhineb käsikirjadel, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust (Bibliothèque Nationale). Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" (Mémoires de Monsieur d'Artagnan), autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. Raamatu tegevustik leiab aset Louis XIII valitsemi...
1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel ...
Paide Jüriöö ülestõusu ajal NIMI Jüriöö ülestõus Jüriöö ülestõus oli 13431345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Jüriöö ülestõusu algus Jüriöö ülestõus algas jüriööl (23. aprillil) 1343 Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Esimese edu järel valisid ülestõusnud eneste seast neli kuningat. Mõned päevad peale ülestõusu Harjumaal kordusid samad sündmused Läänemaal: eestlased pesid maha ristimisvee ja lõid kõik kätte saadud sakslased maha. Kokkupuude Paidega Uudised Taani valdustes ja Saare-Lääne piiskopkonnas puhkenud ülestõusust jõudsid kiiresti Liivi orduni, kui tapatalgust põgenema pääsenud hirmunud sakslased ükshaaval ordu ala...
1)geograafilised ja looduslikud olud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Geograafiliselt paiknes Vana-Kreeka aladel mis olid vga knkalised ning liigendatud paljude saarte ja poolsaartega mis tttu on kreeka tugevalt killustunud ning sajanditega srvukateks sltumatuteks riikideks jagunenud . Kreeklasi peeti tsivilisatsiooni lhtekohaks euroopas . Mere tee oli siiski levinud ning sellekoudu suhelid teiste maadega . Vana-Rooma oluliselt tasapinnalisem maaala kui Vana-Kreekas , mullastik oli neil aladel suhteliselt hea seega tegeleti enamasti plluharimisega . Rannajoont oli oliliselt vhem kui Kreekas seega suheldi mere teedpidi teiste riikidega vhem. Geograafilised olud lid ka paremad eeldused hise riigi tekkeks. 2) Kreeka- koloonia, mis see on, miks tekib, mis on tagajrjed? Kuhu? 8.sajandil tekkinud kolonisatsiooni kigus rndasid paljud Kreeklased parema tingimustega maade juurde elama(riikide kus oli pa...
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu asus jumala kuju võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel Geograafilised olud: On mägine ja liigendatud maa ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias paljude poolsaarte ning saartega.Tasandike on vähe. rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks arvukateks ja sõltumatuteks riikideks jagunenud.Pemine riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks ühendus teeks meri. teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeli...
Kolmekuningapäev Kuupäev: 06.01 Kirjeldus: Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. Jüri Kuuskemaa kirjutab priskest söömisest ja õllejoomisest ning pirukast, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või h...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM REFERAAT Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus sis...
Vana-Kreeka Tegi:Cheremisinov Andrey Õpetaja:Alina Deretsinskaja Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tume ajajärg Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väär...
1. Alexandre Dumas „Kolm musketäri“ 2. Raamatu tegevustik leiab aset Louis XIII valitsemisajal aastail 1625–1628, kuid käsitleb igale ajastule olulisi teemasid, nagu au, sõprus, kuulsus ja võimuvõitlus, ja on tõeliselt põnev lugemine kõigile alates teismeeast. Põgenenud oma eluprobleemide eest musketärikuue alla, veedavad musketärid oma päevi aega surnuks lüües ja prassides, harrastades kerglasi armulugusid ja kaitstes kuningat. Nii d'Artagnan kui ka tema kolm sõpra, Athos, Porthos ja Aramis, kellega Dumas tutvus eelpoolmainitud teose järgi, on tõepoolest kunagi eksisteerinud. On teada, et nad pärinesid aadliperekondadest ja et nad kõik olid musketärid. Musketäridest saavad tollase kauni, vapra ja kergemeelse Prantsusmaa sümbolid, mis maalivad silme ette kangelaste tulipäise tahtekindluse, hoopleva jõu, aristokraatliku melanhoolia, galantse ja peene elegantsi kui prantslaste neli peamist iseloomujoont. 3. Prantsusmaa Gascogne – asub ...
VANA-ROOMA KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 1.Itaalia geograafiline asend. Euroopa lõunaosas, Vahemere vpõhjarannikul, Apenniini poolsaar. Põhjast piiravad kõrged ja kaljused Alpi mäed. 2.Rooma riig tekkimine. Romulus ja Remulus olid kuninga tütre Rhea Silvia ja roomlaste sõjajumala pojad.Kuninga õel vend kukutas valitseja ja võttis kuningatiitli endale. Kaksikud kästi Tiberisse heita. Korv, millesse lapsed pandi, kandus jõevooluga kaldale. Seal imetas neid üks emahunt, kuni üks karjus nad leidis ja oma majas üles kasvatas. Täiskasvanuteks saanud kihutasid nad õela kuninga ära ning otsustasid sinna, kus emahunt neid toitnud oli uue linna rajada. Tülikäigus tappis Romulus Remulusening ehitas ise kaasaegse linna üles ja nimetas selle enda järgi ROOMAKS. 3.Kuningate aeg. Roomas valitses 7 kuningat. Kuningate ajastul oli Rooma väike linnriik. Paarkümmend kilomeetrit Roomast eemal kerkis Ostia linn, millest sai Rooma sa...
Rooma ptk 20 Geograafia ja rahvastik · Itaalias on enam tasandikke kui Kreekas, seega tegeleti seal eelkõige üõllundusega · Rannajoon sirgem, seega polnud roomlased võrreldes kreeklastega erilised meresõitjad · Latiumi maakonnas tekib 8saj eKr Rooma linn · Järgnevatel sajanditel vallutab Roooma kogu Itaalia ja Vahemere ümbruse · Ladina keel muutub Lääne-Vahemere maades üldiseks · Samas võtavad roomlased oma kultuuri üle kreeklastelt (alfabeet, jumalad, kirjandus, filosoofia, elulaad jne) Kronoloogia · 2000 eKr hakkab elama itaalikute hõim · 1000 eKr asula Rooma linna kohal · VIII-V Etuskid · 753-509 kuningate aeg · 509-265 varane Vabariik · Õpik lk 138 Etruskid ja Rooma algus · Itaalia on suur ja lai. Itaalia loodeosas elasid aga etruskid, nende keel oli sootuks erinev. Nad polnud itaalikute ega kreeklaste sugulusrahvas. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraad...
Vana Kreeka Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõja...
/// VALITSEMINE -- Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid ...
1. oskab võrrelda Kreeta-Mükeene kultuuri; Kreeta kultuur oli vanem Mükeene kultuurist(Kreeta-2000-1400eKr;Mükeene-15saj eKr) Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja(,kuid selle järgi ei saa kindlat pildi tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes) Kreeta lineaarkirja A ei osata tänaseni selgelt lugeda, Mükeene lineaarkiri B on tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ja nende ümber kujunesid rahvarohked linnad(Knossose palee). Mükeene kultuuri rahvas kindlustas oma lossid hiiglaslike müüridega. Lossid etendasid sõltumatute omavahel sõjajalal olevate riikide rolli. Linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid labürinditaolise põhiplaaniga ning neid kasutati sarnaselt ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus p...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Konarki tempel Referaat Koostaja: Tauri Talumees Olustvere 2012 Konarki tempel Inimesed hakkasid päikest austama, sest neil oli vaja hakata põldu harima. Nad hakkasid päikest palvetama ja seda jumaluseks pidama. Nad ehitasid palju templeid aga üks oli Konarki tempel mis asus Indias. Vanade Egiplaste päikesejumal oli Ra. Mõned Aafrika elanikud arvasid et päike on Alondo poeg ja kuu tema tütar. Vanad kreeklased austasid Heeliust.Indias oli päikesejumalaks Surjah(ülimvalgus). Päikesejumalal Zurial oli kolm naist Zarania, Ragi ja Pragha ja suur hulk järeltulijaid. Ka musta Pogadi nime all esinev Konarki tempel on ehitatud 13-ndal sajandil 1236-1264 aastal. Templi rajajaks nimetatakse ida kangese dünastja kuningat Narazim Hadeva 1, ning templi materjaliks on hoksüteerunud, ilmas...
Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Laua võitlus ja siil, pikk magamine, unenägu, vaeselapse tall Mööda konarlikku metsateed, hi...
Kas Vana Kreekas oli demokraatlik ühiskond ? Vana Kreekas kehtestati demokraatia Cleisthenes'i poolt vastava reformiga aastatel 508 507 eKr. Sõna ,,demokraatia" tähendab rahvavalitsust ning pärineb Antiik Kreekast. Demokraatia kujunemine kulgeb erinevates maades erinevalt, kuid sellele vaatamata on demokraatia põhijooned ühesugused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet : konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Antud arutluses annan ülevaate Kreeka kodanikest, Sparta riigi valitsemisest, naiste ja meeste erinevustest, nende õigustest, polistest ning valitsemisvormidest. Samuti otsin vastust ka küsimusele kas Vana-Kreekas oli demokraatlik ng ühiskond? Kreeka ühiskonnas erinesid naised meestest väga mitmel erineval põhjusel ning neil olid ka erinevad õigused, kuna naistel praktiliselt puudusid kodanikuõigused ning iseseisvus ka muus elus. Nimelt tegelesid mehed põl...
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
Ilumetsa meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrid asuvad kergesti ligipääsetavas kohas, pea otse Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Nende looduslik ilme on hästi säilinud, sest nad on inimtegevusest sajandeid kõrvale jäänud. Ilumetsa kraatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Leidjaks oli tollane tudeng, hiljem teadusmaailmas ilma teinud eesti-saksa geoloog Rudolf Arthur Friedrich Wilhelm Hallik (Allikas), kes metsas olevatele aukudele üsna juhuslikult peale sattus. Kohalikele elanikele olid kraatrid siiski juba varem tuntud, sest ega nad muidu nii romantilisi nimesid nagu Põrguhaud, Kuradihaud ja Tondihaud poleks pälvinud. Kokku on siin teada viis kraatrit, kuid ainult kolm on kindlalt maavälise päritoluga. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidik...
JUUDIT JA OLOVERNES (HOLOFERNES) VIII sajandil eKr sai Lähis-Ida kõige võimsamaks riigiks Assüüria. Pikki aastaid kestis juudi rahva võitlus assüürlastest vallutajate vastu. Peagi oli pool juutidega asustatud maast, põhjapoolne Iisraeli kuningriik Assüüria valduses. Vähe sellest - paljud juudid küüditati Mesopotaamiasse. Siiski jäi Juudamaa (lõunapoolne osa kunagisest Kaananimaast), mille pealinn oli Jeruusalemm, veel mõneks ajaks iseseisvaks. Kuid ka Mesopotaamias endas toimusid samuti suured muudatused. Aastal 625 eKr kuulutas assüürlaste poolt anastatud Babüloonia end iseseisvaks ja nii tekkis Uus-Babüloonia ehk Kaldea riik. Selle riigi kõrgpunktiks oli kuningas Nebukadnetsar II valitsemisaeg (604 - 562 eKr). Seda kuningat tuntakse meil ka Nabucco nime all, sest see mesopotaamlane kannab sellist nime G. Verdi samanimelises ooperis. Nebukadnetsar II ajal vallutati ka Jeruusalemm, purustati juutide kõige püham paik - Saalomoni tempel ...
SEMINARITÖÖ ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGUS, LINNADE TEKKIMINE, ÜHISKOND. 1. Millist nime kandis maakond kus elasid Etruskid? -Maakond, kus nad elasid, kandis nende järgi nime Etruuria 2. Millistel erialadel paistsid silma Etruskid. -Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Peale selle paistsid nad silma ehituskunsti ja käsitöö poolest. 3. Mitu linnriiki oli Etruskidel välja kujunenud VI sajandiks? -Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. 4. Kuhu kerkis kuulus Rooma linn. -Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksule Latiumi maakonda. 5. Millisest keelest sai hilisemalt Rooma riigi ametlik keel. -Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlikuks keeleks. 6. Mitu Rooma kuningat seitsmest olid etruskid? -Kolm viimast olid etruskid. 7. Kuidas kinnitati ametisse kuningas? -Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. 8. ...
Sisukord 3. Jüriöö ülestõusu algus 4. Läbirääkimise Paides ja eestlaste saadikute tapmine Kanavere ja Sõjamäe lahingud 5. Ülestõusu algus Saaremaal Ordu sõjakäik Saaremaale, Vesse hukkamine 6. Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 7. Kasutatud kirjandus 1343. aasta 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus oli üks silmapaistvamaid eestlaste vastuhakke keskajal. See haaras nii Harju-, Lääne- kui ka Saaremaa ning kestis ligi kaks aastat. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt ülekaalukateks. Jüriöö ülestõusu algus Ülestõus algas ööl vastu 23. aprilli (jüriööl) Harjus, kus omavolitse...
Charles I & Kodusõda Lapsepõlv Charles sündis 19. novembril 1600. aastal Sotimaal Dunfermline lossis, kuningas James VI ja Taani Anne teise pojana. Charles oli sündides väga nõrk. Mõnepäevaselt omistati talle Albany hertsogi tiitel. Neljaaastaselt sai temast Yorki hertsog. James VI Tõenäoliselt põdes ta lapsena rahhiiti, mistõttu ta kasv jäi varakult kinni. Ta ei suutnud sõnu korralikult välja hääldada ning kogeles. Esialgu tundus Charles olevat ka vaimselt arengupeetusega, kuid kui ta umbes viieaastaseks sai (seni oli teda kasvatanud leedi Carey), ilmnes, et tal oli küllaltki suuri andeid intellektuaalsete tegevuste osas. Charlesi iseloom kujunes kinniseks, kuid lähedaste vastu oli ta äärmiselt sõbralik, heatahtlik ja soe. Taani Anne ...
REFERAAT Suure Prantsuse revolutsiooni aegne eluolu Revolutsioonisõda see on sõda, mille ülesandeks on revolutsioonisaavutuste kaitsmine välisvaenlaste eest aga ka revolutsiooni eksportimine teistesse riikidesse. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon. (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, tore...
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes ...
Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: Inglismaa: Prantsusmaa: Euroopa tervikuna: Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioo...
ROOMA · Pigem põlluharija rahvas I aastatuhandel palju rahvaid, peamiselt Itaalikud II aastatuhandel indoeuroopa hõimud, mis jagunesid mitmeks osaks, nt: Kesk-Itaalias latiinid (hilisemad roomlased) · Austasid vaprust, distsipliini (sõjalisi omadusi) · Puutusid kokku foiniiklaste ja kreeklastega (kes mõjutasid roomalasi kõige enam) · Kolonisatsiooni käigus (8.-6.saj eKr) rajasid linnu Itaalia lõunarannikule ja Sintsiiliasse. Kreeklased moodustasid seal (merepiiridel) põhielanikkonna ja tõid sinna viinamarja- ja oliivikasvatuse, linnariikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega · võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teos...
Kondserdi arvutus Mina käisin 25.septembril Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit ,,Maskiball", mis oli kolmes vaatuses ja itaalia keeles. Ooper esietendus 17. veebruaril 1859, Roomas (Teatro Apollo) Antonio Somma libretole kirjutatud ooper räägib kirest, armastusest, poliitilistest intriigidest ja elu keerdkäikudest. Oli pingeline aeg, kuningavõimu taheti kukutada. Kuningas Gustav III oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, naine osutas talle ka vastuarmastust. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema lubamatud tunded kininga vastu ära võtaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. Too sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskipallil ning seda teeb ta sõber. Kuninga parim sõber oli väga lojaalne ning lükkas nõia ennustused ümber, ausate kavatsustega. Kui aga peaminister teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber olid teda petnud, kasvas temas raev nind lõpuks tappis...
Sõda kui keskaja aadlike elustiil Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikud, aadlikud ja talupojad. Aadlikud olid vabad mehed , keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlid olid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid. Rüütlite ainus seisusekohane tegevus oli sõda, sõjaline õppus ja sõjamängud. Rüütlite kasvatamine hakkas varasesest noorusest, kuni 7. eluaastani oli noormees ema kasvatada, noormehi ei tohtinud hellitada, vaid siis juba kästi neil teha julgust nõudvaid tegevusi. Päris relvade asemel mängisid nad siis juba puidust relvadega ja õppisid neid käsitlema. Ma arvan, et se...
27 USK ROOMAS Mõisted: Nuumen - ehk hing. Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijum...
Kloonitud konn Seitsme maa ja mere taga, enne teiste muinasjuttude algust elas vana kuningas Artur. Kuningal oli imeilus naine Margaret ning kolm veel ilusamat tütart Malle, Miina ja Maali. Arturi tütred olid harjunud luksusliku eluga, nad polnud kordagi lossist väljas käinud ning selleks polnud vajadustki, nende isiklikud teenijannad tegid nende eest kõik tööd ära. Tütred nautisid oma idüllilist elu ning tundus, et miski ei suuda seda rikkuda, kuni ühe päevani, mil kuningas jäi äkitselt raskelt haigeks. Vanal kuningal polnud enam palju elada ei jäänud ning ta pidi valima oma laste seast kuningriigi järgmise valitseja. Selleks, et välja selgitada, kellel tütardest on kuningannale vajalikud oskused, laskis kuningas Artur oma ümarlauarüütlitel ette valmistada kolm katsumust. Tütrest, kes läbib kõik katsumused veatult, saab riigi täieõiguslik valitseja. Samal ajal, kui tütred olid hõivatud omava...
Teos algab kui äikese ja müristamisega ilmuvad kolm nõida, kes otsustavad et järgmine kohtumine toimub Macbethiga.Järgmine stseen algab kui ilmub verine pealik kuninga Duncani juurde ja teatab talle et tema pealikud Macbeth, kes on Glamis`i taan ja Banquo on alistanud Iirimaa ja Norra väed, keda juhtis reetur Macdonwald. Macbeth saab suure kiituse osaliseks. Stseen muutub kui ilmuvad Macbeth ja Banqou, kes arutavad võidu üle. Siis ilmuvad uuesti kolm nõida, kes tervitavad neid ennustustega. Kuigi Banquo võttis sõna esimesene, pöördusid nõiad ainult Macbethi poole, kutsudes teda Glamis`i taaniks, Cawdori taaniks ja kolmandaks kuulutasid et ta saab kuningaks. See jättis Macbethi tummaks. Nad kuulutasid ka Banquole,et tema saab isaks paljudele kuningatele, kuid kuningat temast endast ei saa. Samal ajal kui mehed ettekuulutuste arutlevad, nõiad kaovad ja ilmub üks aadlikest- Rosse, kes oli saadetud kuninga poolt sõnumitoojana, teatas Macbet...
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja ...
Nõo Reaalgümnaasium Saalomon Referaat Nõo 2010 SAALOMON Kuningas Saalomon sündis Jeruusalemmas umbes 1000 aastat eKr. Ta oli kuningas Taaveti ja Batseba poeg. Ta on ajalukku jäädvustatud kuningana, kel oli palju tarkust, mõistust ja taipamisvõimet. Saalomon oskas luuletada ja koostada valme. Ta kõneles kolm tuhat õpetussõna ja ta laule oli tuhat viis. Ta kõneles loomadest, lindudest, roomajatest ja kaladest. Saalomoni tarkust tuldi kuulama kõigist rahvaist ja kõigi maa kuningate hulgast, kes olid kuulnud tema tarkusest. Isegi Seeba kuninganna, olles kuulnud Saalomoni rikkusest ja tarkusest, külastas teda, et kuningat ,,mõistukõnedega kimbutada". Kord olevat Jumal ennast Saalomonile unes ilmutanud ja lubanud täita mistahes soovi. Saalomon palus endale tarkust. Selle peale vastas Jumal: ,,Sellepärast, et sa palusid seda e...
Vana-Rooma kunst Vladislav Härm 2015 Rooma linn Rooma linn kujunes 10. - 7. saj. Tiberi jõe alamjooksule. Rooma linna aeg jaguneb mitmeks perioodiks Kuningate aeg Rooma vabariik Kuningate aeg 753-510 eKr Selle aja jooksul valitses 7 kuningat Kuningas vaiti rahvakoosolekul Kuningas valitses koos senatiga (nõukoguga), tema võim oli piiratud. Rooma vabariik 510-30 eKr Kolm ühiskonnakihti: patriitsid (suursuguste suguvõsade liikmed); plebeid (lihtkodanikud e. talupojad, sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekutel); orjad. Aristokraatlik valitsemisviis: riigiametitesse kuulusid patriitsid ja rikaste plebide esindajad. Arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kivide sidumiseks kasutati mörti Akende ja uste kohale laoti kaare...
VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomuliku...
Vanaaeg 1.Eelajalooline periood Muusika tekkis koos müraga ja instrumentaal muusika tekkis looduslike asjade kasutusele võtmisel. Leitud arheoloogilistel väljakaevamiste ja koopamaalinugte järgi (Hispaanias,Prantsusmaal) Erimaades olid erinevad pillid.Muusika oli loodus jõudude vastu hakkamiseks, lõbustamiseks, julgustuseks, kasutati rituaalides, enne jahiretkele minekut inimesed tantsisid, matkisid loomade jällitamist, vibust laskmist ja tegid järgi loomade ja lindude häälitsusi. Ilmselt arenes löökpillid välja kätte ja jalgade trampimisel. Klasside tekkel muusika funktsioon muutus. Tekkisid oma ametid ehk muusikud. Muusikat mängiti valitseva klassi kodudes, söögi, pidude ja õhtuti. Moodustati suuri orkestreid erinevatest pillidest. Suur tähtsus muusikaga oli usurituaalides. Vanad kultuurriigid: Egiptus. Pabüloonia, Asüüria, Kreeka, Maketoonia, UR, Ida- Maa riigid (Hiina, India) Tegeleti noo...
Tulevane ja viimane Prantsusmaa kuninganna Marie-Antoinette, sündinud Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria-Theresia üheteistkümnenda tütrena, oli kõigest 14-aastane, kui ta pandi mehele kuningas Louis XV pojapojale, Louis XVI-le. See abielu oli viimaseks lootuseks tugevdada liitu Bourbonide ja Habsburgide suguvõsa vahel. Marie-Antoinette, hüüdnimega Toinette, oli iseloomult rõõmsameelne ja energiline, kuid laisk ja kohustustest eemale põiklev noor neiu, kes, nagu iga teinegi kasvav laps, armastas oma lapsepõlve veeta mängides ja lõbutsedes. Lähenev lahkumine Austriast nõudis aga ettevalmistust tulevaseks uueks eluks. Maria Theresia kandis hoolt selle eest, et tema Toinette saaks õpetust ajaloo ning prantsuse keele vallas, kuid noort neidu see kohe kuidagi ei huvitanud. Oma tütre lahkumine osutus Maria Theresiale raskeks. Vaatamata sellele, et kahe riigi suhted näisid hakkavat paranema, tundis Austria keisrinna ometigi muret Toinette edas...
TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil o...
Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi Eesti keskaeg algas aastal 1227 Muistse vabadusvõitluse lõpuga ja lõppes aastal aastal 1558 Liivi sõja algusega . 1227-1558 muutus eesti vägagi palju, eestlastele peamiselt negatiivses suunas, kuid Eestile ka positiivses suunas. Iga aastaga eestlaste õiguslik olukord halvenes, rohkem ja rohkem riike võtsid Eesti üle võimu, millega kaasnes aina rohkem seadusi eestlastele. Kuna Eestit ja Liivi alasid valitsesid teised riigid, polnud Eestil ühist korda, vaid igal riigi maatüki osal olid omad seadused. Tol hetkel valitses Eestit 6 riiki, mis neist suurim oli Saksa ordu. Kolmandaks miinuseks oli talurahva seis ja pereelu. Talurahvas oli kohustatud andma üks kümnendiku oma saagist valitsejale. Nad ei tohtinud ka enda elukohast ära kolida ega ka kauaks ära minna, vahepeal võeti ära isegi liikumisvabadus ehk ei tohtinud uhugi ära minna. Iga talurahva suguvõsa elas ühe katuse all...
Barokk 1. Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri? Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. 6. Missugune motiiv on barokko...
Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõim...
Luunja Keskkool Referaat Jean Baptiste Lully Koostaja:Marek Sarov 10. klass Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................ 3 Elulugu ................................................................................................... 4 Lapsepõlv ................................................................................................ 4 Teenistus õukonnas .................................................................................... 4 Pereelu .................................................................................................... 5 Surm ...................................................................................................... 5 Looming ..................................................................................
Kolm musketäri Noor gaskoonlasestd'Artagnan, kes oli alati tahtnud saada musketäriks asus teele Pariisi poole, kus ta kavatses hakata oma unistust teostama. Kaasas oli tal isalt saadud, baari setukas, 15 eküüd ja mis kõige tähtsam, isa soovituskiri härra de Treville'le, musketäride kaptenile, kes oli samuti gaskoonlane ja kunagine d'Artagnani isa naaber. Jõudes oma teel Meung'i kohtas ta seal meest, kes julges teda ja to hobust solvata. Kui too tundmatu sai teada, et gaskoonlaneon de Treville'i kaitsealune, siis oli ta asjast väga huvitatud, ning varastas oimetult d'Artagnanilt tema väärtusliku kirja. Enne kui võõras jõudis kõrtsist lahkuda, märkas d'Artagnan teda vestlemas imekauni mileediga. Pariisi saabudes müüs d'Artagnan oma setuka maha ja läks kohe järgmisel päeval härra de Treville'i jutule. Ootetoas kuulis ta kardinali laimavaid jutte, mis ei sobinud tema isale antud lubadsega ...
1.Mis on esinduskogu (nt generaalstaadid)? (konsp) Generaalstaadid ehk prantsuse seisuste esinduskogu. 1614 saatis Louis XIII nad laiali kaheks aastaks. 2.Seisused ja nende roll Prantsusmaal (lk 38-40) Kõik seisused on võrdsed. 3.Absolutism Prantsusmaal, näited kuningatest ja kardinalidest (lk 38-45) Kogu võim oli ühel inimesel kuningal. Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - või...
1. Millal levis barokk-kunst? 16. Saj lõpus 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab?barokk tuleb portugali keelest ja tähendab korrapäratut poolümmargust pärli. 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Väline hiilgus, rahutus, liialduste rohkus, pompoossus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri?fassaad kahekorruseline, kroonis kolmnurkne viil, korintose stiilis poolsambad ja pilastrid, viilud akende ja uste kohal, nissid, milles skulptuurid 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust. 6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? 7. Kes oli Itaalia barokkarhitektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma(Vatikani) linna?G.L.Bernini, ta kavandas Vatikanis Peetri kirku esise väljaku koos kolonnaadiga. 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel?Mis rahvusest ta oli?B. Rastelli, itaallan...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
