· Kooskõlastatakse liikumisaparaadi erinevate lülide tegevust · Tagasisidestuv informatsioon koondub väike- ja vaheaju (põhiliselt talamuse) spetsiifilistesse tuumadesse, kust see juhitakse edasi suuraju koorde · Motoorikat juhtivad närvikeskused saavad vahetpidamata tagasisidestuvat informatsiooni liikumisaparaadi seisundist, mis võimaldab teadvuses peegeldada - keha ja tema osade asendeid - liigutuste suunda ja kiirust - rakendatava lihasjõu suurust - hoitavate esemete kaalu, kuju, mõõtmeid KORRIGEERIMISAPARAADID · Motoorset tegevust korrigeeriva lüli moodustavad mitmed kortikaalsed ja subkortikaalsed keskused · Korrigeerimisaparaadid (komparaatorid) asuvad - suuraju laubasagarates - põhimiktuumades (sabatuumades) - väikeajus EKSTRAPÜRAMIDAALSÜSTEEM · Motoorika juhtimise subkortikaalne tasand realiseerub eelkõige ajutüves paiknevate motoorsete keskuste kaudu, mis moodustavad neli ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteed:
Regulaarne KA: - ja / või heal tasemel kardiovaskulaarne võimekuus vähendab suremust südame- ja veresoonkonna ateroskleoortilistesse haigustesse (südamelihasepuudulikkus, infark, aju insult) - hoiab ära või lükkab edasi kõrgvererõhutõve kujunemist ning alandab hüpertensiooniga inimestel vererõhku. - On seotud jämesoolevähi esinemisriski vähenemisega - vähendab insuliinist mittesõltuva suhkruhaiguse tekkimise riski - on vajalik normaalse lihasjõu, liigeste struktuuri ja funktsiooni säilitamiseks - lihasjõu harjutused aitavad vanemaealistel säilitada eluga ise toimetulemist ning vähendada kukkumiseriski. - Soodustab energia tarbmise ja kulutamise tasakaalus hoidmist, vähendades nii rasvumisohtu ning mõjutades keha rasvkoe paiknemist soodsama suunas - mahendab depressiivsust ja ärevust, parandab meeleolu - võib vähendada depressiooni kujunemise riski
Riskitegurid: vasta siiski tõele tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline Vanus koormus ning normaalne kehakaal Ülekaalulisus aitavad artroosi tekkeriski vähendada." (artroos.ee) Vigastused ja mehhaaniline ülekoormus liigestele Pärilikkus Keha staatika häired Sisenõrenäärmete häired Perifeersed vereringehäired Eesmärgid valu vähendamine; liigeste funktsiooni taastamine; lihasjõu säilitamine/arendamine; haiguse progressiooni pidurdamine; haige elukvaliteedi parandamine; töövõime säilitamine. Tõenduspõhiselt efektiivne Valu vähendamine, lihasjõu ja liigesliikuvuse suurendamine, propriotseptsiooni, koordinatsiooni ja aeroobse võimekuse http://www.artroos.ee/liikumish arjutuste-video/harjutused-laba säilitamine/arendamine jalale/ Liikumisravi vees Külmaravi
KEHALISTEST KOORMUSEST PÕHJUSTATUD LIHASTE KAHJUSTUSED · Suuremahulised ja tugevad lihaskontraktsioonid, eelkõige ekstsentrilised kontraktsioonid kutsuvad esile lihase ülekoormuse · Kahjustused on rohkem seotud lihaskontraktsioonide ulatusega kui kiirusega · Nõrgemad lihaskiud on rohkem ülekoormatud ja seoses sellega ka rohkem kahjustatud LIHASKAHJUSTUSE TOIMEL · Kahjustuvad enam kiired lihaskiud · Ilmneb lihasjõu (lihase töövõime) pikaajaline langus · Ilmnevad põletikulised nähud kahjustatud piirkonnas · Ilmneb lihase ultrastruktuuri kahjustus häirub Ca2+ vabanemise mehhanism sarkoplasmaatilisest retiikulumist · Ilmneb lihaskiudude turse, mis põhjustab surve valuretseptoritele ja seetõttu tekib valutunne lihastes LIHASE REGENERATSIOON · Makrofaagide infiltratsioon tekitab satelliitrakkude aktiveerumise · Satelliitrakud paiknevad lihaskiudude kattemembraani piirkonnas (basaalmembraani ja
asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria. 7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna alajäsemed atrofeeruvad rohkem. 8. Liikumisaktiivsuse vähenemist (liikumisvaegust) nimetatakse Hüpokineesiaks. 9. Nimeta treeningu liik, millega kaasneb ulatuslik lihashüpertroofia Jõutreening. 10. Kui treenimata inimene alustab jõutreeningut, siis lihasjõud suureneb algperioodil (6- 8 nädalat) põhiliselt neuraalse adaptatsiooni tagajärjel. Neid kahte jutustavaid küsimusi ei saanud, sorry.
jõutreeningut. Seda põhjendati androgeensete hormoonide (meessugu hormoonide) puudusega poistel, vigastuste riskiga ja südame-veresoonkonna süsteemi valmisolematusega jõutööks. Arvati, et lihasjõud ei ole treenitav kuni testosterooni taseme tõusuni, mis vastab kesk- ja hilispuberteedi tasemele. Samas aga on paljud uuringud, kus jälgiti ühtaegu kasvu, motoorsete oskuste omandamist ja mõõdukate ning kõrgete jõukoormuste mõju, tõestanud lihasjõu olulist ja usutavat suurenemist puberteedieelsel perioodil nii poistel kui tüdrukutel. Jõutreeningu peamisteks positiivseteks tulemusteks on: lihasjõu ja lokaalse lihasvastupidavuse suurenemine, sportliku saavutusvõime paranemine, eluks vajalike oskuste arendamine (Loko: 70) Paljud inimesed arvavad, et jõusaal on ohtlikum kui teised spordialad, kuid tegelikkuses see nii ei ole
eriti väsimusseisundites. Vigastuste riskifaktorid *Ebapiisav soojendus *Lihasjäikus *Qudricepsi ja hamstringlihaste suur jõu erinevus *Väsimus, lihasväsimus *Eelnev vigastus *Mustanahaliste rass ja kõrge iga Sümptomid Kõige tavalisem sümptom on valu reie tagasosas või tuharas. Teisteks sümtomiteks on turse ja verevalumid vigastatud hamstringis, lokaalne ülitundlikkus, asümmeetria ja lihaskõhu rullumine või libisemine mööda reit alla. Lihasjõu langus ja visuaalsed sümptomid on märk täielikust rebendist. Samuti võib liigse turse ja armkoe formuleerimise käigus saada kahjustuda istmikunärv, ning kontrollida tuleks ka neuraalseid sümptomeid. Pärast vigastust, hilineb tihti diagnoos. Seetõttu on soovitav teostada koheselt lisauuringud nagu ultraheli ja magnetresonantstomograafia, et teada saada vigastuste ulatust ja esinemist. Füsioteraapia
- jämesoolevähi esinemisriski vähenemine ja negatiivsed küljed? Millised on kehalise aktiivsuse soovituslikud tasemed tervise - vähendab tekkimisriski suhkruhaigusesse tugevdamise eesmärgil? - vajalik lihasjõu, liigeste struktuuri ja funktsiooni 1.Küsimustikud/treeningpäevikud - + odav, suurte valimite säilitamiseks (kasulik liigesepõletikule) korral, saab erinevaid dimensioone mõõta, küsimused - säilitab eluaeas toimetulekut, vähendab kukkumisriske vastavalt kontingendile. - ei osata hinnata õigesti oma
Edasi suudavad konkreetsed harjutused mõjuda juba nii suurtele kui väiksematele lihastele. Väsimusjärgse meetodi korral saavad lihased aga eelnevalt korraliku koormuse, edasi tehakse lihtsamaid harjutusi konkreetsetele lihasrühmadele. Samuti kasutatakse mõlema meetodi kombinatsiooni, samuti võib kasutada erinevaid harjutusi. Kasutada võib ka harjutusi, kus raskus kas suureneb või langeb (Weineck, Jalak 2008). Üldised soovitused lihasjõu arendamisel: jõudu arendada aastaringselt, arendada kõiki tähtsamaid lihasrühmi, kergemaid jõuharjutusi teha iga päev, teha harjutusi pidevate kordustena ja seeriatena (Weinec, Jalak 2008). 4 3. KIIRE JÕU ARENDAMINE Kiire jõud avaldub kiiretes liigutustes. Eristatakse kahte liigutuste gruppi, mis nõuavad kiiret jõudu: 1. liigutused, kus peamist osa etendab ümberpaiknemise kiirus suhteliselt väikese vastupanu tingimustes; 2
Valutu süvenev nägemise kadu, nägemise hägustumine. Pimedas näevad halvemini. Võib näha ka kahekordselt.Ei erista piire. Kirurgilisel teel ravitav- asendatakse lääts protees läätsega. UVB kiirgus, diabeet, ravimid, suitsetamine, alkohol 12.Mis on sarkopeenia?- Kompleksne geraatriline sündroom, mis iseloomustab lihasmassi,lihasjõu ja funktsionaalse võimekuse ulatuslik vähenemine. Nimetage diagnostilised kriteeriumid- lihasmassi vähenemine, lihasjõu langus, madal füüsiline võimekus 13. Sarkopeenia riskitegurid-ealised muutused ja eluviisist tulenevad muutused, haigused, toitumine 14.Eakate kuulmishäirete võimalikud põhjused inimene ei pane algul oma kuulmise nõrgenemist tähele, esmalt kahjustub kõrgete helide tajumine. Kuulmise langemine raskendab suhtlemist ja psüühikat. Vanadusest tulenev kuulmisnõrkus, tööstuslik/olem müra, mõndade ravimite pikema ajaline kasutamine-aspiriin võib kaasa
TARTU ÜLIKOOLI KEHAKULTUURI TEADUSKOND ÜLDKEHALINE ETTEVALIMISTUS JOOKSUDISTANTSIDEL Referaat Henri Ojaperv Kehaline kasvastus ja sport I kursus Juhendaja: Peep Päll Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1.JOOKSJA KEHALISE ETTEVALMISTUSE PÕHITÕED................................................... 4 2.Lihasjõu ja vastupidavuse treeningmeetodid jooksjatel.........................................................5 3.Enda kogemus üldkehalisest ettevalmistusest..........................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................
Tähtsus füsioteraapias- säilitavad pehmete kudede ja liigese normaalse liikuvuse, väldivad liigese liikumatust, avaldavad mõju mittekontraktiilsele koele. ROM harjutus- Liigesliikuvus PROM- Passiivne liigesliikuvus, liigese liikumine ja kontroll teostatakse ainult välisjõu abil, ilma, et kasutatakse patsiendi aktiivset lihaskontraktsiooni. AROM- Aktiivne liigesliikuvus, liigese liikumine sooritatakse ja kontrollitakse ainult patsiendi lihasjõu poolt, ilma välise abi ja vastusurveta, teistest sõltumata. AAROM- Aktiivne assisteeritus liigesliikuvus, liigese liikumine ja kontroll suures või väiksemas osas on tehtud lihasjõu abil, mis on kombineeritud välisabiga. 17) Venitusharjutused füsioteraapias, meetodid, lihase kaitsereflekside ülesanne venitusel, reeglid venitusel Meetodid- Aktiivne venitus, passiivne venitus, staatiline venitus, dünaamiline venitus,
Ta tunneb ennast, oma tugevaid ja nõrku külgi, suudabpüstitada endale ja arengule eesmärke ja areneda. Ta on võimeline käsitlema oma tundeid, mõtteid ja kogemusi Hilise täiskasvanuea ehk vanaduse tunnused Luude hõrenemine Lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Neerude uriini tootmis võime vähenemine Seedehäired Lihasjõu vähenemine Termoregulatsiooni häire Surmatunnused Piiripealsed märgid: hingamine ja südametegevus aeglustuvad, muutuvad ebakorrapäraseks lihased .... kudede pinge väheneb refleksid kaovad liikumis- ja aistimistaju kaob naha värvus muutub valgeks, hallikaks, sinakaks valutundlikkus nõrgeneb tajud kaovad hingamine on häälekas, korisev - lisandub lima eristus Sekundaarsed surmatunnused südametegvus on seiskunud pupillid on maksimaalselt laienenud
Inimesele isel. tunnused: *suur aju(1400cm3, ahvidel 3x väixem) *kahel jalal liikumine *aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg *kõigesööja, toitu korjataxe, transp, varutaxe ja jagataxe omavahel, töödeldaxe enne söömist *keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne *sotsiaalsed suhted põhinevad perekonnasuhtele, järglased vajavad hoolt pikas lapseeas *oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest *elab metsast väljas, kogukondades, asulates, laagrites Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi...
MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega. Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguh...
TREENINGU SOOVITUSED KEHALISELT INAKTIIVSELE INIMESELE Miks on kehaline aktiivsus lastele ja noorukitele vajalik? arendab kehalist võimekust tugevdab tervislikku seisundit lapse- ja noorukieas soodustab kasvamist ja arenemist soodustab lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist parandab meeleolu, vähendab kurvameelsust ja ülemäärast stressi vähendab täiskasvanuea krooniliste haiguste kujunemise riski Miks on kehaline aktiivsus eakatele vajalik? normaalse kehakaalu säilitamine vererõhu alanemisega parem psühholoogilise heaoluseisund pikem eluiga väiksem südame- ja veresoonkonnahaiguste risk kolesteroolitaseme normaliseerimine Kuidas alustada treeninguid? Tervisesportlasel on koormuse
kaotavad järk-järgult omi loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida ? Terviseloomiseks on vaja mõõduka intensiivsusega kestusharjutusi, kehakuju vormimiseks ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda, otstarbekas on ka jõusaali külastamine. Sihipäraselt valitud harjutuste abil saab rütmivõimlemine anda olulise panuse hapniku vastuvõtu- ja ärakasutamise võime tõstmiseks, lihasjõu ja painduvuse suurendamiseks ning koos kõigiga nii metaboolse kui mehhaanilise antisklerootilise efekti avaldumiseks. . Saavutatav lihasjõu juurdekasv pole selline nagu seda taotlevad sportlannad jõutreeninguga. Pigem on tegemist lihaste arendamisega, et hästi toime tulla kehaga, valitseda seda, ning tulemusena olla olmetegevuses raskusteta. Kestusharjutuste mõju kindlustamiseks tuleb nonstopmeetodil võimelda vähemalt 30 minutit.
meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda. Siit saamegi kaks põhilist nõuannet. Võib olla, et real juhtudel on otstarbekas ka jõusaali külastamine. Kõigis kolmes suunas püüab korraga oma toimet avaldada rütmivõimlemine, kui see toimub nonstopmeetodil, s.o. ilma katkestusteta harjutuste vahel. Sihipäraselt valitud harjutuste abil saab rütmivõimlemine anda olulise panuse hapniku vastuvõtu- ja ärakasutamise võime tõstmiseks, lihasjõu ja painduvuse suurendamiseks ning koos kõigiga nii metaboolse kui mehhaanilise antisklerootilise efekti avaldumiseks. Saavutatav lihasjõu juurdekasv pole selline nagu seda taotlevad sportlased jõutreeningug, pigem on tegemist lihaste arendamisega, et hästi toime tulla kehaga, valitseda seda, ning tulemusena olla olmetegevuses raskusteta. Kestusharjutuste mõju kindlustamiseks tuleb nonstopmeetodil võimelda vähemalt 30 minutit.
Füsioterapeudi sissetuleku alammäär on kehtestatud ,,Tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära kollektiivlepinguga". Konkreetne palk oleneb tööandjast. Füsioterapeudid aitavad inimestel taastada, arendada ja/või säilitada töö- ja tegevusvõimet ning selle kaudu osalemist tavapärases elus.Füsioterapeudid töötavad tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas.Füsioterapeudi tööülesanded on muu hulgas võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvuse ja lihasjõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine, arendamine ja vajaduse korral kompenseerimine ning valu leevendamine.Füsioterapeut kasutab oma töös kehalisi harjutusi, funktsionaaltreeningut, manuaaltehnikaid, massaazi, sooja-, külma- ja elektriravi.Füsioteraapia koosneb etappidest: patsiendi/kliendi seisundi (olukorra ja vajaduste) hindamisest, füsioteraapia kavandamisest, füsioterapeutilisest sekkumisest ning seatud eesmärkide saavutamise hindamisest
Kehaline aktiivsus vähendab ängistust, depressiooni ja stressi. Kehaline aktiivsus mõjub meeleolule positiivselt. Vanemaealistel inimestel aitab kehaline aktiivsus mõnevõrra parandada või lausa ka säilitada mälu. Kehaline aktiivsus ja vanadus Eakamaks muutumisel ilmnevad sageli järgmised tervisehäired: · Ülekaal · Liigesevalud · Stress ja depressioon · Liigeste jäikus ja vähenenud liigeste liikuvus · Lihasjõu nõrgenemine Päris sageli võivad need haigsed olla tingitud väheliikuvast eluviisist. Vanusega seoses toimuvad muutused ei võimalda inimestel treenida nii nagu nooruses. Muutused toimuvad ka tasakaalu osas, liikumise koordineerituses. Lihaskude ja luukoe tihedus vähenevad, südame funktsioon halveneb. Kuidas peaksid vanurid treenima end? Soovitatavad ettekirjutused vanemaealiste treeninguks: · pikem soojendusosa · vältida hüppeid, jooksmist
PAIDE GÜMNAASIUM Jõu arendamine Kaisa Eslas Paide 2012-04-08 Jõud Jõud on võime lihaste kokkutõmbe abil ületada välist vastupanu. Jõuvõimete tasemest sõltuvad saavutused praktiliselt kõikidel spordialadel. Jõudu on vaja igapäevaste toimetusteks, kasvõi vähesel määral. Lihasjõu abil hoiame oma käsi paigal või tõstame asju. Näiteks koolikotti maast lauale ja nii edasi. Jõu arendamine Jõuharjutuste mõju osas organismile on kaks vastandlikku seisukohta. Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist. Arvati, et lihasepikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele, sest kerelihaste pingutamisel tekib hingamispeetus. Pingutuse tulemusena tõuseb
suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistades. korduva treeningu tulemusel Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad, hingamislihased tugevnevad, lihased suurenevad. vananedes juuste hõrenemine/välja langemine, lõhna ja maitsetundlikkuse nõrgenemine, kuulmise nõrgenemine, nägemine halveneb, ajukoore rakkude hävinemine, kopsu ja südamemahu vähenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, naha elastsuse vähenemine, termoregulatsiooni häired. 16) Sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 17) Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? Nad inimteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narko manustamist väheneb või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise. Narko toime lõppedes ei suuda
KIIRJOOKS Kiirjooks/sprint – distantsi pikkus: 60, 100, 200, 400 m. Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus, kiirusvastupidavus. Stardikäsklused: Kohtadele, valmis, start! On olemas püstilähe ja madallähe. Madallähet kasutatakse spordivõistlustel koos stardipakkudega. Finišis tuleb alati joosta üle finišijoone. Kindlasti ei tohi enne joont pidurdada. Jooksu võidab võistleja, kes ületab esimesena finišijoone. Kõikidel kiirjooksu distantsidel on sportastel oma kindel rada, kust ei tohi kõrvale kalduda (ka mitte joonele astuda). Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma sisse stardiasendi oma radadel stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Ees olev jalg on joonest 1,5–2 pöida ja taga olev jalg veel 1–1,5 pöida tagapool. Käskluse valmis peale peavad võist...
Väheliikuv eluviis põhjustab organismis muutusi, mille iseloom sõltub organismi kohanemisest liikumisvaegusele. Liikumisvaegus mõjub kõigile elunditele ja kudedele, nii noortel kui täiskasvanuil. Noortel on liikumisaktiivsuse pideva vähenemise tulemuseks tervise nõrgenemine, sagenevad külmetushaigused, väheneb organismi kehaline töövõime, nõrgenevad südame ja vereringe töö, muutuvad vereomadused, väheneb lihasjõu areng. Täiskasvanuil lisanduvad mitmed haigused, mida tänapäeval tsivilisatsioonihaigustena tuntakse. Et neid haigusi ja muutusi ära hoida, on väga vajalik teha kasvõi üks või kaks korda kuus. Alustama peaks madalate koormustega, et keha harjuks ära trenniga. Väga paljud inimesed teevad selle vea, et hakkavad kohe alguses liiga suurte koormustega treenima ja siis on tulemus pigem halb kui hea. Levinumad tervisespordialad on jooksmine, suusatamine, jalgrattasõit ja käimine
ÜLDISELT Vesiaeroobika... ...muusika saatel kehaline treening vees, olenevalt aeroobika liigist, kas madalas (rinnuni) või sügavas vees. Ujumisoskus ei ole oluline. Tavaliselt juhendab treener kuival maal, näidates ette harjutusi ning kombinatsioone, kuid ta võib ka vees olla, seda juhul, kui kõigile on harjutused tuttavad. Tavaliselt on tund 45 60 min. pikkusega. Vesiaeroobika treeningu eesmärgid ja mõju: · Liigeste liikuvuse säilitamine ja parandamine · Lihasjõu säilitamine ja suurendamine · Vastupidavuse arendamine · Tasakaalu arendamine · Koordinatsiooni arendamine · Hingamiselundite ja südameveresoonkonna funktsiooni säilitamine ja parandamine · Liigestele mõjuva koormuse vähendamine · Kaalu alandav toime · Lihaspinge ja valulikkuse vähendamine · Emotsionaalne vaheldus · Oskamise ja õnnestumise kogemine Kui lähed esimest korda tundi...
ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda. Siit saamegi kaks põhilist nõuannet. Võib olla, et real juhtudel on otstarbekas ka jõusaali külastamine. Kõigis kolmes suunas püüab korraga oma toimet avaldada rütmivõimlemine, kui see toimub nonstopmeetodil, s.o. ilma katkestusteta harjutuste vahel. Sihipäraselt valitud harjutuste abil saab rütmivõimlemine anda olulise panuse hapniku vastuvõtu- ja ärakasutamise võime tõstmiseks, lihasjõu ja painduvuse suurendamiseks ning koos kõigiga nii metaboolse kui mehhaanilise antisklerootilise efekti avaldumiseks. Saavutatav lihasjõu juurdekasv pole selline nagu seda taotlevad sportlannad jõutreeninguga. Pigem on tegemist lihaste arendamisega, et hästi toime tulla kehaga, valitseda seda, ning tulemusena olla olmetegevuses raskusteta. Kestusharjutuste mõju kindlustamiseks tuleb nonstopmeetodil võimelda vähemalt 30 minutit.
seni olnud väheaktiivsed, peaksid mõõduka intensiivsusega kehalise aktiivsusega tegelema vähemalt 30 minutit päevas. Kui selline tase on saavutatud, tuleks kehalise aktiivsuse kestust suurendada 60 minutile päevas. 2) Veelgi soodsama mõju avaldamiseks oma tervisele peaksid noorukid sportima vähemalt 3 korda nädalas intensiivsusega, mis on mõõdukas kuni suur ning kestab vähemalt 20 minutit. 3) Vähemalt 2 korda nädalas peaks tegelema kehaliste harjutustega, mis soodustavad lihasjõu ja painduvuse arengut ning säilitamist ja soodustavad mineraalainete ladestumist luudesse. Liikumist vähemalt 30 min peetakse praegu minimaalseks tervist säilitavaks kehaliseks aktiivsuseks, kuid 1 tund mõõduka intensiivsusega kehalist tegevust päevas on tervisele soodsam, kui 30 min ja seda eriti eelkoolieas.. Mõõduka intensiivsusega tegevuste hulka kuuluvad peale hoogsa kõndimise jalgrattasõit, ujumine, tantsimine jne. Sellist liikumist võivad sisaldada kooli
puhkepausi kestvust. Pea meeles: Puhkeseisundis kaotab lihas juba ühe nädalaga 30% oma jõust. Kontraktsioon maksimaalse jõuga viib kiiremale ja suuremale jõu kasvule kui kontraktsioon submaksimaalse jõuga. Treening suurema intensuuvsuse ja väiksema mahuga on efektiivsem kui väikese intensiivsuse ja suure mahuga. Jõutreeningu riskid: Kuna jõuharjutustega tegelevad sportlased pole alati kusis õige jõutreeningu tehniliste külgedega, võivad vasti sooritatud harjutused lihasjõu tugevdamise asemel hoopis organismi kahjustada. Kui lisaks valele tehnikale kasutatakse lisaks liialt suuri raskusi, on eriti suur oht lülisamba kahjustamiseks.Kui me hoiame ülakeha vertikaalasendist vaid 5cm eespool, langeb seljalihastele 100kg suurem koormus. Võivad tekkida väsimusmurrud. Vigastustele võib viia ka liialt tugev ja ebasobivate harjutustega treening, mis esmalt põhjustab lihaskanguse tekke. Lihaskangus tekib tavaliselt 1-2 päeva pärast koormust, on sel
regulaarne vastupidavustreening mis on vastupidavusliku töövõime suurenemise aluseks. Vastupidavusliku töövõime paranemise alus vastupidavustreeningu tulemusena on organismi maksimaalse hapnikutarbimise võime kasv, anaeroobsele lävele vastava koormuse ja liikumise ökonoomsuse kasv. (Olulisima tähtsusega on ilmselt südame kui pumba funktsiooni täiustumine ja kapillaaride tiheduse suurenemine skeletilihastes.) 4) Selgita lühidalt, millel põhineb esialgne kiire lihasjõu kasv ja selle hilisem pikemaajaline areng jõutreeningu mõjul. Jõutreeningu efekt põhineb peamiselt nn neuraalsel kohanemisel ja skeletilihaste hüpetroofial. Esimene neist omab lihasjõu suurenemise seisukohast olulisimat tähtsust treeningu esimese 6-8 nädala vältel. Pikemaajalisel treeningul aga sõltub jõu juurdekasv järjest enam lihasmassi suurenemisest, mille alus on omakorda lihaskiudude läbimõõdu suurenemine. Inimese kohanemisvõime
Inimese füsioloogia 1. Miks me vananeme? Nimetage vananemise tunnuseid (4) Vananeme sest kromosoomide jagunemine lõpeb, DNA kahjustub keskkonnatingimuste mõjul, vabade radikaalida ühinemine hapnikuga. Tunnused: luustiku kulumine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine 2. Selgitage 3-km jooksja energeetilisi kulutusi. Millised on vajalikud ATP allikad, ja nende kasutamise järjekord ja kestvus ning selle alusel selgitage, mis on energeetiline pidevus. Organismi esimese energiavaru moodustavad ATP ja kreatiinfosfaadi varud, millel on väga kõrge energiatootmise võimsus, kuid need varud on organismis väga väikesed. Teisena aeroobne treening, ehk hapniku juuresolul, lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadud
Doping spordis Sportlikku saavutusvõimet suurendavate meetodite kasutamine on ajalooliselt sama vana kui sport ise. Antiloobi liha söömine pidavat arendama kiirust ning tiigriliha andvat suurema lihasjõu. Dopingu mõiste võeti esmakordselt kasutusele 1889. aastal. Sõna dope (ingl. k.) all mõisteti preparaati (narkootilist ainet), mida anti traavlile, et mõjutada tema jooksukiirust ja vastupidavust. Sel ajajärgul kasutati põhiliselt erguteid, mida anti lisaks sportlastele ka traavivõistlustel hobustele ja võidujooksudel koertele. 20. sajandil omandas dopingu mõiste hoopis laiema tähenduse ning seda on aastate vältel püütud korduvalt defineerida. Üldkasutatavaks ja lihtsaimaks loetakse Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sõnastust: Doping on Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni poolt kehtestatud dopinguainete nimekirja kuuluvate keelatud ainete ja meetodite kasutamine. Sportlastel on ...
d) positiivne töö ja regionaalne töö Kas õhu suhtelise niiskuse suurenemisel haistmisretseptorite tundlikus a) suureneb b) väheneb c) ei sõltu niiskusest d) võib nii suureneda kui ka vähended Töövõimet määratatakse a) tööpuhuse pulsisageduse, O2 tarbimise ja EMG-aktiivsuse alusel b) tööpuhuse pingutuse, kestuse ja pH taseme hulga muutusega veres alusel c) töö hulga, intensiivsuse ja kestuse alusel d) tööpuhuse vererõhu, lihasjõu ja EMG-aktiivuse muutuse alusel Millal loetakse kehalist tööd juba raskeks? Siis kui energiakulu ööpäevas on a) 8000-10000 kcal b) 6000-8000 kcal c) 4000-6000 kcal d) 2000-4000 kcal Ergonoomika Kui suur osa lihasmassist on rakendatud üldise töö puhul? Iseloomustage töövõime tsooni varujõud: Loetlege summaarse tehtava töö A viis komponenti, .....................punktist teise liikumisel.
Treenimata inimesel on lihasjõud kõige suurem 20-30 aasta vanuses ja püsib peaaegu muutumatuna 50. eluaastani. Seejärel lihaste jõud hakkab kahanema umbes 1% aastas ja vähenemise kiirus pärast 65. eluaastat 1,5-2%-ti aastas. Hormonaalsete muutuste tõttu hakkab naistel menopausi ajal lihaste jõud kiiremini langema. Alajäsemete ja kehatüve lihaste jõu langus on vananemisel mõnevõrra kiirem kui ülajäseme lihastel. Lihasjõu vähenemine on tingitud eelkõige lihasmassi vähenemisest. Vanuse tõustes väheneb lihasrakkude arv. Vananevale lihasele on omane side- ja rasvkoe suurenemine ja lihasrakkude arvu vähenemine. Sarnased muutused võivad tekkida ka üpris varases nooruses noortel inimestel. Vananemisega seotud lihaste massi kahanemine ning sellest tingitud jõunäitajate vähenemine on suuresti lihaste vähema kasutamise tagajärg.Lihase maksimaalne jõud hakkab 60
otsene päikesekiirgus) · Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: · Ajukoorerakkude arvu vähenemine · Kuulmise nõrgenemine · Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine · Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae) · Kopsumahu vähenemine · Südame löögimahu vähenemine · Neerude töövõime vähenemine · Seedehäired · Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine · Termoregulatsiooni häired · Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel · Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrenemine · Naha elastsuse vähenemine (,,kortsud") · Juuste hõrenemine Treeningu füsioloogia Lihaste liigutamiseks on vaja energiat. Vahetuks energiaallikaks rakus on ATP adenosiintrifosfaat. Kui hakkame lihaseid liigutama, siis selleks
Lihasvastupidavusel ja lihasjõul on väga suur tähtsus meie igapäevaste toimingutega hakkamasaamisel. Lihaskonna hea töövõime on meile vajalik liikumiseks, töötamiseks, kukkumise vältimiseks ja tasakaalu säilitamiseks. (Fogelholm jt 1995: 101). Ka koormus aitab säilitada lihaskonna töövõimet ja struktuuri. Koormuse võib tagada kas mingi kehaline tegevus millel on treeniv toime või siis mingi teadlik treening. Inimestel, kes on vähe trenni teinud, on vananemisega kaasnev lihasjõu vähenemine palju suurem, kui neil, kes on kehaliselt aktiivsed. (Fogelholm jt 1995: 101). 1.2. Vaimne tervis Inimese psüühiline tervis koosneb kahest komponendist: negatiivsest ja positiivsest. Negatiivse komponendi osad on ängistus, masendus ja kindlasti ka muud stressiga kaasnevad emotsionaalsed seisundid. Positiivsed pooled on usk oma võimetesse, enesehinnang ning positiivsed tunded. (Fogelholm jt 1995: 101).
Väheliikuv eluviis põhjustab organismis muutusi, mille iseloom sõltub organismi kohanemisest liikumisvaegusele. Liikumisvaegus mõjub kõigile elunditele ja kudedele, nii noortel kui täiskasvanuil. Noortel on liikumisaktiivsuse pideva vähenemise tulemuseks tervise nõrgenemine, sagenevad külmetushaigused, väheneb organismi kehaline töövõime, nõrgenevad südame ja vereringe töö, muutuvad vereomadused, väheneb lihasjõu areng. Täiskasvanuil lisanduvad mitmed haigused, mida tänapäeval tsivilisatsioonihaigustena tuntakse. Jalak, E. (2007). ,,Liikumisharrastuse olulisus ja vajalikkus". Liikumine ja sport. Tervisesport on inimese elus väga tähtsal kohal. Regulaarselt sportides me tõstame oma füüsilist võimekus, oleme tervemad ning energilisemad. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis
patsiendid teevad harjutused supervisioonil, et hinnata nende progressiooni ning õige harjutuste sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata järgmisi tegevusi: väikse esemete nagu nupud, mündid võtmine ning panemine teisele kohale; kirjutamise harjutamine; puzzle kokku panemine; joonistamine; pliiatsi pööramine pöidla ja sõrmede vahel jne (Pürg et al., 2011).
patsiendid teevad harjutused supervisioonil, et hinnata nende progressiooni ning õige harjutuste sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata järgmisi tegevusi: väikse esemete nagu nupud, mündid võtmine ning panemine teisele kohale; kirjutamise harjutamine; puzzle kokku panemine; joonistamine; pliiatsi pööramine pöidla ja sõrmede vahel jne (Pürg et al., 2011).
Referaat ,,Vesiaeroobika" Antud referaat annab kerge ülevaate vesiaeroobika eesmärgist ning tutvustab selle põhilisi jooni ja olemust. Nendele, kelle jaoks on see 21.sajandi uus suund spordimaailmas võõras, leiab siit kindlasti palju valgustavat informatsiooni ülevaateks. Mis on vesiaeroobika? Vesiaeroobika treening on emotsionaalne, annab hea koormuse ning kulutab palju energiat. Klassiklaine tunni pikkus on 45-60 minutit. Nagu iga treening koosneb ka vesiaeroobika treening nö kolmest osast: soojendusest, aeroobsest treeningust ja lihastööst ning lõppeb kergete venitustega. Soojenduse põhieesmärgiks on keha ette valmistada algavaks lihastööks ning tavaliselt kestab see 5-10 minutit. Aeroobses osas (keskmiselt 20-40 min) toimub keha intensiivne töö tõusva koormuse foonil ja jõuosa (keskmiselt 5-15 minutit) koosneb tasakaalustatud lihastreeningust. Tunni lõpuosas venitatakse (keskmiselt 3-5 minutit) kõiki koormatud lihaseid oma esialgs...
Lihaseid ja liigeseid säästev treening Priit Teniste, füsioterapeut Kai Siidirätsep Peale treeningut on mõni liiges valus või lihased tulitavad. Mis on valesti? Keha sõnumeid aitab lahti mõtestada füsioterapeut. Tervisespordiga tegeleb üha rohkem inimesi. Kui mõelda, et samal ajal kasvab kiirelt ka liikumisvaeguse käes kannatavate inimeste arv, on see tendents vaid tervitatav. Ometigi on iga inimene ainulaadne oma oskuste, lihasjõu, painduvuse, koordinatsiooni, kehakaalu, samuti treenituse ja uute oskuste omandamiskiiruse poolest. Kuna harrastussportlaste hulka tuleb üha rohkem ka vähese spordialase ettevalmistusega inimesi passiive elustiiliga inimesed, vanurid, ülekaalulised jt on oluliselt kasvamas ülekoormusest ja valest treeningmetoodikast tingitud tervisekahjustuste hulk. Tervisesport peaks jääma siiski tervist edendavaks spordiks! Vigastuste eest pole keegi kaitstud, aga me
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond SIHTVÕIMLEMINE PIKAMAAJOOKSJALE Referaat Ege Luts Kehaline kasvatus ja sport Juhendaja: Kaja Hermlin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused...........................................................4 Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale..........................5 Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale..............7 Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks pikamaajooksjale.....................8 Kokkuvõte...................................................................................................
etikoolanoloon jne.) See esineb nii meeste kui naiste organismis (naistel reeglina 10 korda vähem) Naistel toodetakse meessuguhormoone munasarjades ja vähesel määral neerupealistes Mehe organismis moodustab testosterooni 2-14 korda rohkem kui naistel ja seda on kõige rohkem 30. eluaasta paiku. Pärast seda hakkab testosterooni aeglaselt vähemaks jääma. Peale suguküpsuse perioodi saabumist on noormeeste lihasjõu treenitavus 2x suurem kui tütarlastel. Jõuharjutused soodustavad meessuguhormoonide tootmist. Pärast jõutreeningut on hormoonide toomine organismis maksimaalne! Jooksmine, pallimängud jne pärsivad meessuguhormoonide tootmist Potents- sugujõudlus sõltub suguhormoonide tasemest veres. Looduslikud potentsitõstjad on kreeka pähkli-, linaseemine-, viinamarjaseemne-, nisuidu-, päevalilleõlid. Doping: Süstid, joogid, tabletid jm
tuharalihased ja ülakeha lihased). (9) Teiseks on ülimalt oluline arvestada seeria- ja kordusskeeme, mille järgi treenitakse. Tippkiirusel jooksmine nõuab väga suure jõu esile kutsumist, sellest tulenevalt peaks ka jõutreening olema sellise iseloomuga, mis nõuab lihastelt väga kiireid ja jõulisi lihaskokkutõmbeid. (9) Selleks, et sportlane saaks keskenduda harjutuse kiirusele ja sagedusele on vaja saavutada õige harjutuse tehnika. Kuna liigutuste kiirus on seoses lihasjõu rakendamisega, siis on ka lihasjõu osa harjutuste kiirel sooritusel väga oluline. Kiirust ei saa arendada ilma vajaliku vastupidavuseta. Seda tuleks õpilastel arendada läbi sportmängude ja teiste vastupidavusalade (ujumise, suusatamise, jalgrattasõidu jm) harrastamise. (5) 10 1.5. Kehalised võimed ja kiirusvõimete testimine Kehalisi võimeid saab määrata erinevate harjutuste kaudu. Erinevate kehaliste võimete
P2. Beeta-blokaatorid (keelatud näiteks bobisõidus, suusatamises ja lumelauasõidus 5 (3). 2.2 Näiteid keelatud ainetest ning nende seletused Androgeense toimega anaboolsed steroidid (AAS) on hormoonid. Nii nagu enamik homoone liiguvad nad vereinges, et reguleerida teatud organismide funktsioone. Nende kasutamine spordis on seotud valgu ainevahetuse mõjutamisega, anaboolne toime avaldub lihasjõu ja lihasmassi kasvus. Lisaks kutsuvad ained esile eufoorilise seisundi, suureneb agressiivsus ja motivatsioon. Anaboolse toimega ainete kasutamine võib esile kutsuda maksakahjustusi, avaldab negatiivset mõju maksa ainevahetusele, suureneb südamehaiguste risk. Naistel võivad tekkida mehelikud tunnused ülemäärane karvakasv, nahakahjustused, madal hääl. Meestel võib langeda seksuaalne aktiivsus. Androgeense (mehestava)
inimeselt nõuavad. Me sünnime kõrge aluselise vere PH-tasemega 7.44. Kui me vanemaks saame, langeb vere PH-tase 7.35 või madalamale. Vananemise tunnused: · Luude hõrenemine · Lõhna ja maitsetundlikuse vähenemine · Ajukoore rakkude vähenemine · Kuulmise halvenemine · Nägemise halvenemine · Kopsumahu vähenemine · Südamemahu vähenemine · Neerude uriinitootmise vähenemine · Seedehäired · Lihasjõu vähenemine · Termoregulatsiooni häired Esmaseks märgatavaks vananemise tunnuseks on kortsud. Seda aitab vältida UV kaitsefaktoriga päikesekreemi kasutamine, peakatete kandmine, naha niisutamine kreemiga, õige toitumine. Küünte kasv aeglustub, värvus muutub kollakaks. Küüned paksenevad, lõhenevad. Juuste kasv aeglustub ja muutub halliks. Pigment melaniin asendub värvitute õhu molekulidega. Vananemine ja kesknärvisüsteem: · Unehäired
lihased rohkem mitokondreid, lihaste töö kordineeritum, müoglobiin aitab O2 siduda 32. Muutused inimese vananemisel: juuste hõrenemine või täielik väljalangemine lõhna- ja maitsetundlikkuse, kuulmise, nägemise nõrgenemine ajukoore rakkude vähenemine kopsumahu ja südamemahu vähenemine neerude uurinitootmisvõime vähenemine luude hõrenemine seedehäired lihasjõu vähenemine naha elastsuse vähenemine termoregulatsiooni häired 33. Haigused vananemisel ja nende leevendus/ravi: Liigesepõletik operatsioon osteoporoos saab ennetada (piimatooted, kehaline aktiivsus) Alzheimeri tõbi ravi puudub Parkinsoni tõbi ravi puudub, kuid leevendust võib tuua mõne dopamiini erimi manustamine 34. Vananemise põhjusteks peetakse vabu radikaale (veresoonte lupjumine, südameinfarkt,
korduste arv seerias harjutuste sooritamise tempo (ajakulu ühe seeria sooritamiseks) seeriate vahelise puhkeintervalli kestus seeriate arv. Mida vähem kasutatakse ära oma keha või vahendi reaktiivjõude ja inertsi, seda suurem peab olema lihaspinge ühesuguse liigutusliku efekti saavutamiseks. Järelikult, mida parem on tehnika, seda väiksem on kasutatav jõud. Sporditulemuste tõus viimastel aastakümnetel on toimunud peamiselt jõutreeningu mahu suurenemisega, s.o lihasjõu taseme tõusuga. Jõuharjutuste tähtsus sporditreeningus seisneb järgmises: tagab üldkehalise ettevalmistuse vajaliku taseme tagab nende lihasgruppide jõu arendamise, mille jõud määrab edu valitud spordialal võimaldab fikseerida tähelepanu õpitava liigutuse üksikutele osadele, paremini 5 tunnetada spordiharjutuse struktuuri võimaldab tunnetada ja kinnistada kinesteetilisi aistinguid'' (tlu.ee) (kasutatud 03.03.2017) 2.2
Raku iga pooldumisega telomeerid lühenevad. Kui need on lühenenud kriitilise pikkuseni, kaotavad rakud pooldumisvõime. Kui rakud enam poolduda ei saa, siis pole ka võimalik kudesid regenereerida ja organism hakkab "kuluma". Vananemise tunnused: Juuste hürenemine või täielik väljalangemine; Lõhna- ja maitsetundlikuse nõrgenemine; Kuulmise nürgenemine, eriti kõrgemate helide osas; Nägenemise halvenemine; Kopsumahu, südamemahu ja neerude uriinitootmisvõime, ajukoore rakkude arvu, lihasjõu, naha elastsuse vähenemine; Luude hõrnemine. Seedehäired. Termoregulatsiooni häired. Veebilanss - Veekoguste summa, mida organism saab, kaotab ja akumuleerib. Vett saame 2/3 joogiga, 1/3 toiduga, ja väike kogus ainevahetuse käigus. Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel, higistades(aurustub ka nahast ilma higistamatta). Higistades toodab organist soolast vedelikku, et säilitada ühtlane temperatuur, kui pärast higistamist vett juurde ei saa, toodab organist vähem uriini
Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrenemine, Naha elastsuse vähenemine (,,kortsud"), Juuste hõrenemine Organismi talitluse reguleerimine Homöostaas püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss *Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama: Südame töö , Hingamise, Toidu seedimise , Neerude
Füsioteraapia. Teenus sisaldab füsioterapeutilist hindamist, terapeutilist harjutust ja füüsikalist ravi, koduprogrammide koostamist ja abivahendite vajaduse määramist ning nende kasutamise õpetust. Tegevused · lihastoonuse häirete käsitlus, mille tulemusel tagatakse patsiendile parim võimalik liigutuslik toimetulek · sihipärase motoorse programmeerimise ja planeerimise õpetamine · asendi-, tasakaalu- ja kaitsereaktsioonide arendamine ja kinnistamine · lihasjõu ja vastupidavusnäitajate arendamine liikumistegevuste ohutustamiseks · põhiliikumisoskustega seotud ja eakohast kommunikatsiooni võimaldavate asendite kasutamine · liikumistegevuste õpetamine, liigutusliku aktiivsuse ja omaalgatuslikkuse stimuleerimine, komplekssete liikumistegevuste arendamine teraapiatunnist igapäevaellu ja seeläbi elukvaliteedi ja iseseisvusastme tõstmine · liikumisorientatsiooni ja taju arendamine Tegevusteraapia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
