· Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. Need on plaatjad moodustised, mis tavaliselt lähevad üle laiadeks õhukesteks kõõlusteks kilekõõlusteks e aponeuroosideks. 59. Nimeta lihaste abiseadeldised Lihaste abiseadeldised sidekirmed, sünoviaalpaunad ja kõõlusetuped, plokid, seesamluud. · Sidekirmeks ehk fastiaks nim kiulisest sidekoest kesta üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber. Need ei lase lihaseid paigalt nihutada, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. · Sünoviaalpaunad esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi (luu, teine lihas, kõõlus jm) suhtes, need hoiavad äa lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. · Kõõlusetuped täidavad samasugust ül, mis sünoviaalpaunadki. Need ümbritsevad kõõlust ulatuslikult,
INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõ...
* Õlapõimik moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste vahel, kust suundub esimese roide ja rangluu vahelt koos rangluualuse arteriga kaenlaauku. Sellest põimikust lähtuvad lühikesed närvid õlavöötme lihastele ja pikad närvid ülajäseme lihastele ja nahale. Suurimad harud selles põimikus: kodarluunärv innerveerib õla ja küünarvarre tagumisi lihaseid ja nahka 1 keskpidine närv innerveerib enamikku küünarvarre eesmistest lihastest küünarluunärv innerveerib osalt küünarvarre eesmisi ja väikesõrme lihaseid ja nahka käe mediaalsel küljel. Küünarnuki piirkonnas kulgeb närv pindmiselt , seetõttu saab ta sageli põrutatud või muljutud ja käe mediaalne
21. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine kaelalihastest) 22. Päev- staadionil (kross) 23. Päev- spordiala tehnika omandamine (3-pointer) 24. Päev- spordiala tehnika omandamine (trahvivise) 25. Päev- spordiala tehnika omandamine (trahvivise) 26. Päev- spordiala tehnika omandamine(3 astet visega hommikul ja õhtul) 27. Päev- jõusaal (kõhu pumpamine – homikul) ja staaionil(tugevamine vasika lihaseid – õhtul) 28. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 29. Päev- ei ole treeningut 30. Päev- ei ole treeningut 31. Päev- staadionil (kross) Üks treening kestab ümbes 2 tundi. Keerulisemad treeningud on päeval. Aga jooks on õhtul. Toidurežiim. 7-9 – Hommikusöök 11-12 - Toitu hommiku treeningute pärast (tundi jooksul) 13-14 - Lõunaoode 15-16 - Lõunasöök
nucl oculomotorius accessorius'est ja lülituvad ümber ganglion ciliare's (eferentne ganglion), postganglionaarsed parasümpaatilised kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m sphincter papillae't ja m ciliaris't IV N trochlearis velum medullare läbib sinus harusid ei anna; tuum asub mesencephalon'i Somiidilihaste närv, somaatilis- superius'e cavernosus'e innerveerib m obliquus superioris't tegmentumis:
roided sõrmeluud Nimme- küünarluu lülid randmeluud puusaluu kodarluu riistluu niudeluu reieluu pindluu sääreluu Põlve- Pöia luud keder Kanna luud Lihased ja ülesanded Kaitsevad siseelundeid Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Keha liigutajad Siseelundite tööks LIHASED Inimesel on 3. eri tüüpi lihaseid: Südamelihased ei allu inimese tahtele töötavad automaatselt süda võib toimida ka väljaspool keha LIHASED Inimesel on 3 eri tüüpi lihaseid: Silelihased ei allu inimese tahtele asuvad elundite seintes tõmbuvad kokku aeglaselt LIHASED Inimesel on 3 eri tüüpi lihaseid: Skeletilihased vöödilised ja luude küljes auvad inimese tahtele energiat saadakse glükoosi
Nende tegemiseks kasutatakse sageli abivahendeid kummilintidest hantliteni. Pilatese võimlemine pole ainult harjutuste süsteem,vaid ka filosoofia.Pilatese tehnika ei ole seotud müstika ega usundiga.See on füüsist arendav,sise-ja välislihaseid intensiivselt treeniv ning hingamist parandav tehnika. Pilates sarnaneb rohkem joogaga, ehkki siin pole nii palju pooside staatilist hoidmist. Samas on ka Pilateses (nagu joogaski) üheaegselt võimalik arendada nii lihaseid kui ka oma vaimset tasakaalu.Tunni ülesehitus on teistsugune küll kui näiteks aeroobikas või joogas. Pilatese süsteem põhineb ennekõike õigel hingamisel hingatakse diafragmaga, sügavalt sisse ja suu kaudu välja. Ka treenitakse ja tugevdatakse palju sisemisi lihaseid, mis tavaelus eriti koormust ei saa. Treenitud väikesed sisemised lihased toetavad aga suurte tööd ja keha suudab harmoonilisemalt toimida. Palju tegeleme näiteks vaagnapõhja lihaste arendamisega
Seda harjutust võid alguses teha seliliasendis, jalad põlvist kõverdatud, hiljem aga ka istudes või seistes. Pinguta vaagnapõhjalihaseid (need lihased ümbritsevad kusitit, tuppe ja pärakut), hoia 3-5 sekundit ja lõdvesta aeglaselt lihased. Korda 10-30 korda (nii kuidas jaksad, ära harjutades kunagi üle pinguta), päeva jooksul võiksid seda harjutust teha mitu korda. Sama harjutuse teine variant on selline, et 10 sekundi jooksul püüad võimalikult kiiresti pingutada ja lõdvestada lihaseid, seejärel puhkad ja teed veel 2-3 korda. 2. Kui sa oled juba oma vaagnapõhjalihased “üles leidnud” ja saad nende harjutusega hakkama, püüa teha harjutuse raskemat varianti: püüa pingutada kõigepealt pärakut ümbritsevaid lihaseid, lõdvestu, siis tuppe ümbitsevaid lihaseid, lõdvestu ning viimasena pinguta kusitit ümbritsevaid lihaseid ja lõdvestu. Kui sa saad sellega hakkama, püüa teha pingutusi ja lõdvestumisi kiiresti, nagu “laine” liiguks päraku juurest ettepoole
Lihased tagavad keha liikumise 1.Lihaste ülesanded: 1)Lihased liigutavad kehaosi 2)Lihased annavad kehale kuju 3)Osa lihaseid kaitseb siseelundeid 4)Lihased aitavad säilitada keha temperatuuri 5)Lihased on vee ja valude tagavara 2.Lihaskoe talitlemine Lihaste põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad. Ka siseelundites toimuvad liikumised tänu lihastele. Inimese kehas on 3 tüüpi lihaseid. Skeletilihased ehk vöötlihased kinnituvad luudele, südamelihased moodustavad südame põhimassi ja silelihased moodustavad siseelundite lihastiku. Lisaks lihasrakkudele ja side- koele sisaldab lihas veel närve ja veresooni. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus. 3.Lihaste liigid 1)Skeletilihased (e.vöötlihased) Ehitus koosnevad pikkadest ristivöötide rakkudest Paiknemine organismis luudel
10 treeningmüüti! Maailm on täis illusioone ja eksiarvamusi. Kõikides valdkondades leiab mingisuguseid tõe pähe võetavaid müüte ning treening ei ole ses suhtes mingisugune erand. Järgnevalt tutvume kümne tavalisima treeningmüüdiga, millest teadlik olles õnnestuks ehk kasvatada rohkem lihaseid. 1. Naised peaksid treenima teistmoodi kui mehed Tahaksin meelsasti kohata seda inimest, kes on veennud paljusid naisi treenima üksnes kergete raskuste ning suure korduste arvuga. Naistel on ju palju vähem lihaseid ehitavat testosteroon-hormooni. Sellest tulenevalt on naistel palju keerulisem oma lihasmassi suurendada kui meestel. Miks peaksid nad siis treenima kergemini kui mehed? Naised peavad treenima palju intensiivsemalt kui mehed, et saavutada samu tulemusi, ning isegi
Treeningkava koosatamise alused Kui oled otsustanud koostada endale isikliku treeningkava oleks tarvis teada põhilisi punkte mida koostamisel järgida. Võid vabalt varieerida harjutusi, katsetades erinevaid jõutreeningu tehnikaid ning luua just oma vajadustele vastav kava. Esiteks tuleks selgeks teha mis on sinu eesmärgid! Kui soovid panna rõhku teatud kehapiirkonna treenimisele, on sul vaja võtta kavva harjutusi, mis keskenduvad sellele piirkonnale. Kui soovid relieefsemaid lihaseid , võid vajad aeroobse treeningu osakaalu suurendamist. Suured raskused ,aeglane tempo ja väiksem arv kordusi aitavad kasvatada suuremaid, tugevamaid lihaseid. Kergemad raskused ,kiirem tempo ja suurem arv kordusi aitavad suurendada lihasvastupidavust. Veel üks oluline asi millele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata on su kehatüüp. Suurema kehakaaluga inimestel kes ka lihtsamalt kaalus juurde võtavad peaksid valima kiire treeningtempo ja lühikesed pausid seeriate vahel
tugevuse ja ühtlaselt tasakaalustatult arenenud lihased. Rühiharjutuste toime sõltub sellest, kui õigesti harjutusi tehniliselt sooritatakse. Algul tuleb saavutada kontroll keha asendi üle, õpitakse kaela ja lülisammast sirutama, seejärel asetub suurem rõhk nõrgalt arenenud lihaste treenimisele, et parandada lülisamba stabiilsust ja seljalihaste vastupidavust. On vaja treenida nii õiget kehahoidu säilitavaid ehk staatilisi lihaseid kui ka liigutusi teostavaid ehk dünaamilisi lihaseid. Kehahoidu korrastavad ja treenivad harjutused: 1.Kõnnireeglid 2.Käte ja õlavöötme harjutused 3.Kõnniharjutuste kompleks 4. Selja sirutust ja süvalihaste kasutamise oskust õpetavad harjutused 4. Passiivsed lõdvestusharjutused 6. Venitusharjutuste kompleks 7. Kõhulihaste harjutused 8. Vaagnavöötme harjutused 9.Seljalihaste jõuharjutused 10.Pöiavõimlemine Mõningad harjutused rühi parandamiseks:
lamad. Selline asend on sinu lülisambale neutraalne või kõige kergem, mugavam asend. Erinevad rühid Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa trapets- ja romblihas ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Õige rüht Hoiab luud ja liigesed oiges asendis ja vahekorras, nii et lihaseid kasutatakse õigesti Aitab vähendada liigespindade ebanormaalset kulumist, mis võib viia liigespõletikeni Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust Hoiab ära lülisamba fikatsiooni ebanormaalses asendis Hoiab ära väsimuse teket, kuna lihaseid hakatakse kasutama palju efektiivsemalt, mis võimaldab kehal vähem energiat tarbida Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid Hoiab ära seljavalu ja lihasvalud
Tund lõpeb venitusharjutustega, erilist tähelepanu pööratakse nende lihaste venitamisele, mis said tunnis suurema koormuse. Sobiv erineva treenitusega harrastajatele, kuna lisaraskustega on võimalik reguleerida koormust. Fat-Burning (kasutusel ka Cardiobody) -- pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treening peab kindlasti haarama kõiki suuremaid lihasrühmi - mida rohkem lihaseid tööle panna, seda suurem efekt rasva "põletamisel " saavutatakse. Sobib kõigile, kellel põhisammud on juba omandatud. ANTSULINE aeroobika (kasutusel ka nimetused Latino, Funky, Dance Mix,
Kõhulihased vabanevad lisapingest ning tegelikult ka soolesüsteem hakkab paremini tööle. Üleüldine enesetunne paraneb, peavalud ja väsimustunne vähenevad. Kõigepealt tuleks vaadata, kuidas probleem üldse alguse sai. Tänapäeva ühiskonnas soodustavad suurem osa tegevustest rühiprobleemide tekkimist: sa istud arvuti taga selg kõver, õlad ja kael ees. Autoga sõites hoiad samasugust pinges asendit ning jõusaalis selle vastu võideldes võib juhtuda, et vigastad oma liigeseid või lihaseid. Rühi parandamiseks pole absoluutselt vaja rakendada sama tehnikat nagu jõusaalis, sest treenitakse paindlikkust ning liigeste liikuvust, mitte lihaseid. Nüüd, et vältida vigastusi tuleks rangelt selja-, kaela-, õlaprobleemidega inimestel kindlasti külastada arsti. See võib tunduda imelik, kuid kui näiteks õlg on olnud pikka aega vales asendis siis mõnda harjutust tehes võib liiges liiga palju koormust saada ning teha asja hullemaks. Nüüd siis harjutuste juurde. Esiteks,
Lihased tagavad keha liikumise Lihaste ülesanded: Lihased liigutavad kehaosi Lihased annavad kehale kuju Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased kaitsevad kõhuõõnes asuvaid siseelundeid Lihased on ka vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri. Kui lihased töötavad eraldub osa energiat soojusena Lihaste liigid: 1. Skeletilihaseid on inimese organismis kõige rohkem. Nende tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi
61. Seljaajunärvide põimikud(4), nende intervatsiooni piirkonnad(juhtimis-tagasiside). Joonis 19. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela, õla, nimme ja ristluu piirkonnas koonduvad põimikuteks, mis asuvad luude ja lihaste poolt kaitstud regioonides ning millest lähtuvad närvid innerveerivad(juhivad ja annavad tagasisidet) keha kindlaid piirkondi. 1) Kaelapõimik - 4 ülemise kaelanärvi kõhtmised harud innerveerivad kaela ja kukla piirkonna nahka ja lihaseid 2)Õlavarrepõimiku 4 alumist kaelanärvi ja esimese rinnanärvi kõhtmised harud - innerveerivad kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka. * Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel innerveerivad roietevahelisi ja kõhulihaseid ning kopsu- ja kõhukelmet.
seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põimikuteks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikud ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes. 164. Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad Kaelapõimik moodustub 4 ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. Selle põimiku närvid innerveerivad kaela- ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on vahelihase närv, mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast, sensoorsed perikardi ja pleurat. 165. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsioonipiirkonnad. Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. See põimik innerveerib kaela-, õlavöötme-, rindkere- ja vaba ülajäseme lihaseid ja nahka. 166. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid
massiga kehade kiirus. Vastastikmõju liigid: Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Vastastikmõju tugevuse iseloomustamiseks kasutatakse jõudu. N. gravitatsioonijõud, raskusjõud, üleslükkejõud. 2. Jõud Jõu väljendamiseks kasutame kõnekeeles mitmeid sõnu: tõuge, trügimine, vedamine jne. Neid sõnu tarvitame enamasti siis, kui pingutame lihaseid. Meie tegevustes ongi jõud seotud lihaste pingutamise ja tugevusega. Palli viskamisel pingutad sa lihaseid ja paned palli liikuma ehk teisiti öeldes, käsi lükkab palli. Mitmesuguste tegevuste, nagu lükkamine, tõmbamine, löömine jne. Kohta öeldakse ka – mõjutamine. Käsi mõjutab palli. Ka palli püüdmisel tuleb pingutada lihaseid, et palli peatada. 2010 PTG 1 Leili Jaagant
rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. POSITIIVSED KÜLJED: - aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani. ujumine on üks paremaid võimalusi hea füüsilise vormi saavutamiseks ja hoidmiseks, seda ka raseduse ajal.Ujutamine mõjub imikule rahustavalt, lõdvestab väikeseid lihaseid, annab palju häid emotsioone . - arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. - parandab liikuvust - aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine - veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele - veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu - kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, sest vees on keha
kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest (tõstes üles ja lastes vabalt alla) ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga on saavutatud aktiivne rüht. Õige kehaasendi korral on lihased minimaalset koormatud. Kahjuks ei suuda lihased kaua töötada staatilisel reziimil. Nad väsivad üsna kiiresti ega täida enam oma tugifunktsiooni. Keha kaotab stabiilsuse, lülisamba füsioloogilised kõverused süvenevad ja tekib lihasdüsbalanss (osa lihaseid pingestuvad, osa lihaseid lõtvuvad). Lihasdüsbalansiga kaasneb lihaste üle- või alatoonus ja nende pikenemine või lühenemine ning ainevahetushäired ja liigeste ebaühtlane koormamine. Liigestele ja sidemetele langeb suurem koormus. Aktiivne rühi saavutamiseks istudes tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada
pööratakse nende lihaste venitamisele, mis said tunnis suurema koormuse. Sobiv erineva treenitusega harrastajatele, kuna lisaraskustega on võimalik reguleerida koormust. FATBURNING (kasutusel ka Cardiobody) -- pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treening peab kindlasti haarama kõiki suuremaid lihasrühmi mida rohkem lihaseid tööle panna, seda suurem efekt rasva "põletamisel " saavutatakse. Sobib kõigile, kellel põhisammud on juba omandatud.
(S. Mumford 2001: 10) 1.1 Peamassaazi mõju Peaaju kui organismi juhtpult on küllaltki hästi koljuluude poolt kaitstud, seega aju masseerida ei saa, küll aga mõjutada. Peaajust saavad alguse 12 paari kraniaalnärve, mille lõpmeid saab massaaziga mõjutada. Peamassaazi toime avaldub hästi just vaimse väsimuse korral. Närviülekannete korrastamine, ainevahetuse kiirenemine ja jääkainete väljutamine organismist võimaldavad peal puhata ja taastavad keskendumisvõime. Peas asub lihaseid, mille pinge võib viia enesetunde halvenemise või peavaluni. Massaaziga saab mõjutada nii lihaseid kui ka nahka ja aktiveerides nahanäärmete tööd, aeglustub ka juuste väljalangemine ja hallinemine. Idamaade meditsiin tegeleb mööda meridiaane ringleva yin ja yang energia tasakaalusta- misega. Olulised kanalid asuvad ka peas. Puudutustega saab energiablokeeringud kõrval- dada ja kui energia liikumine on taastatud, saab keha end ise tervendada. Shiatsu massaazi
......................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Sissejuhatus Valisin referaadi treeningu mõju lihastele, sest mind huvitab antud teema väga ja puutun igapäevaselt kokku lihastreeningutega. Referaadi eesmärgiks oli teada saada rohkem lihaste ehitusest ning kuidas erinevad treeningud mõjutavad lihaseid. 2 1. Lihas 1.1 Lihase olemus ja ehitus Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihased koosnevad umbes 73% veest ning lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). Lihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad pikkadest peenikestest vöötlihaskiududest. Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid,
......................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Sissejuhatus Valisin referaadi treeningu mõju lihastele, sest mind huvitab antud teema väga ja puutun igapäevaselt kokku lihastreeningutega. Referaadi eesmärgiks oli teada saada rohkem lihaste ehitusest ning kuidas erinevad treeningud mõjutavad lihaseid. 2 1. Lihas 1.1 Lihase olemus ja ehitus Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihased koosnevad umbes 73% veest ning lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). Lihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad pikkadest peenikestest vöötlihaskiududest. Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid,
Seljaaju närve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu- ja 1 paar õndranärve. 164. Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad: Kaelapõimik moodustub nelja ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. See asub esimeste kaelalülide ja nendega külgnevate süvade kaelalihaste kohal. Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 165. Õlavarrepõimik, selle moodustumine innervatsiooni piirkonnad: Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv, küünarluunärv, kodarluunärv, roietevahelised närvid. 166
crosstrainerid, kõhulihastepingid, kangid, hantlid, sõudeseadmed, treeningpingid, stepprid, kummilindid jm.) . Jõuharjutuste harrastamist ei takista vanus ega sugu. Treeningute õigel doseerimisel on see kasulik nii 14-aastastele neidudele kui ka 40-aastastele täismeestele. Jooksurada Jooksmine tugevdab kehalist võimekust, südame-vereringe talitlust ja aitab põletada rasvu. Lisaks jooksmisele võib rajal ka kõndida. Crosstrainer Tõhus treeningmeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Jalgade töö crosstraineril tugevdab esmajoones jala-, tuhara- ja puusalihaseid, samaaegne ülakeha treening omakorda käsi, õlavöödet, rindkeret ja selga. Harjutamisel crosstraineril tuleb kindlasti järgida õiget tehnikat, et mitte hoopis terviseprobleeme tekitada. Sõudeergomeeter Hea toime südame-vereringele, tugevdades samaaegselt ka ülajäseme ja alajäseme lihaseid ning rindkere. Algajal on siiski soovitatav enne treeneriga nõu pidada, sest vale
c) Pseudounipolaarne neuron (spinaalganglionides) - kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. d) Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt.seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 53.Närvikiu mõiste. liigid ehituse ja talitluse alusel: Närvikiud- närviraku jätke, millel on isolatsioon ümber. Ehituse alusel: a) müeliiniga kiud- väga kiired, juhivad liigutusi b) müeliinita kiud-juhivad siseelundite talitlust, suht aeglased 3 m/s Talitluse alusel:
tervisehädade käes. Inimese kloonimine toimub selliselt et, munarakku doonori tuum eemaldatakse ja ühildatakse kloonitava keharakuga, neid mõjutatakse elektriga, siis on munarakk keharaku tuumaga, embrüo, siis munarakk viiakse doonoremasse ja sünnib kloonitud laps. Kloonitud lamba Dolly loonud Ian Wilmut ja tema teadlaste meeskond on saanud Suurbritannia valitsuselt loa kloonida inimese embrüoid.Embrüote abil hakatakse uurima teatavat inimese närvisüsteemi ja lihaseid hävitavat haigust, mis on kiire kulgemisega ning tavaliselt sureb inimene selle kätte 14 kuu jooksul pärast diagnoosi. Kloonitud embrüoid kasutatakse võimaliku ravimeetodi väljatöötamise tarbeks ning mõne päeva vanused embrüod hävitatakse kohe peale edasisteks uuringuteks vajaminevate tüvirakkude eraldamist. Suurbritannia valitsus andis loa embrüote kloonimiseks juba 2001. aastal ning professor Wilmutile antud luba on alles teine sarnane võimalus.
Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline
nõrk immuunsus, efektiivsuse kahanemine erinevatel tegevustel, tujukus, entusiasmi vähenemine, kahanenud söögiisu, palju vigastusi, ning mis kõige hullem, treeningtulemuste langemine ajendab inimest sageli veel treenima, et tulemused ikka paremaks läheks. Tuleb arvestada sellega, et keha lihasmassi kasv ning jõu suurenemine ei toimu jõusaalis, vaid 2-7 päeva jooksul pärast treeningut, kui inimese keha vaikselt taastab kahjustunud lihaseid, kõige paremini teeb ta seda siis, kui inimene on toitunud tervislikust ja valgu- ning vitamiinirohkest toidust ja võtab piisavalt aega puhkamiseks. See aeg mis kulub lihaste parandamiseks ning üldiseks keha tervenemiseks, sõltub sportlase treenituse astmest. Tublimad sportlased kes oma keha hästi tunnetavad ja treenivad seda efektiivselt, võivad oma lihaseid niimoodi kahjustada, et need taastuvad 5-7 päeva, algajad sportlased, kes ei tunneta
Vastavalt muusikale saab läbi viia erinevaid treeninguid, kergemaid ja raskemaid. Erinevaid aeroobikastiile on viimasel ajal lisandunud järjest enam. Tähtsamad aeroobikastiilid: · Low impact - madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni- ja sammukombinatsioonidel. Treeningtunnis ei kasutata jooksu ja hüplemist, muusika on rahulik, harjutades on üks jalg põrandaga pidevalt kontaktis. Ei koorma liigselt lihaseid ja seetõttu on sobiv just algajaile. · Hi impach - suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnuile, kellel ei ole probleeme põlvede ja seljaga. Muusika tempo on kiire ja liigutused väiksema ulatusega. Suure koormuse tõttu liigestele esineb suur vigastusoht. Stiili kasutatakse teiste treeningtundide ühe osana.
BODY aeroobika - on tund, kus põhirõhk on asetatud lihastreeningule. Tunni esimeses pooles tehakse kergemaid liikumisi ning edasi järgneb lihastreening, kus erinevaid jõuharjutusi sooritades treenitakse lihasvastupidavust, tugevdades tasakaalustatult kõiki lihasrühmi. FAT-BURNING - pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. STEP aeroobika - on treeningtund, kus kasutatakse spetsiaalset step-pinki. Pingi kõrgus ja seega harjutuse koormus on vajaduse järgi reguleeritav. Erinevate sammukombinat-sioonidega astutakse pingile ja maha, mis võimaldab anda osalejatele väga tugeva füüsilise koormuse. Sammukombinatsioonid on erineva raskusastmega, vastavalt sellele, kas tund on mõeldud
16. Seljaajunärvide arv, jagunemine 31 paari: 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluu-, 1 õndraluunärvidpaar. 17. Seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni prk-d a) Kaelapõimik innerveerib vahelihast, laupa ja kukalt b) Õlavarrepõimik innerveerib kaela, ülemiste ülajäsemete ja rinnalihaseid, õlavööndit ning nahka nendest piirkondades c) Nimmepõimik innerveerib kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, mundanditõsturit d) Ristluupõimik innerveerib reie tagumise rühma, vaagnapõhja, sääre- ja jalalihaseid ning nahka nendes piirkondades e) Õndrapõimik innerveerib õndraluu piirkonda 18. Ülenevate ja alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine Ülenevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Alanevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub peaajust seljaajju.
Vahest pedagoogitel pole piisavalt teadmisi ja ettevalmistust selles valdkonnas. Paljud muusikateadlased väidavad, ei iga muusika elus füüsilised harjutused peavad seisma olulisel kohal. Asi on selles, et füüsilised harjutused aitavad täiendada oma eriala tehnikat ja aitavad vältida professionaalseid haigusi. Väga kasulik on võimlemine hommikul, veeprotseduurid, karastamine ja massaaž. Mõned teadlased rangelt soovitavad arendada ja treenida oma lihaseid, tegeleda talviste ja suveste spordialadega, tennisega, ujumisega. Ujumist üldse peetakse kõige sobivamaks spordialaks muusikute jaoks, esialgu puhkpillimängijate ja lauljate jaoks, kune ujumene arendab hingamissüsteemi. Lisaks, enamus lihaseid on lõdvestanud, väheneb pinge selgroo peale. Lisaks, ujumine aitab füüsiliste traumide ravimisel (nihestus, venitus). Oluline on see, et ujumine karastab. Kasulikud on ka
......................................................lk 9 · Kokkuvõtteks...................................................................lk 10 · Kasutatud kirjandus..........................................................lk 11 SISSEJUHATUS: Soojendus enne sportimist on väga oluline osa treeningprogrammist!!! Soojendus aitab sul vältida vigastusi ja ka valusid, mis treenides muidu kimbutama võivad tulla. Lisaks on soojendus ka füsioloogilisest aspektist oluline - soojendades lihaseid, pumpate verd veresoontes ringlema kiiremini, see aga omakorda varustab lihaseid hapnikuga. Soojendusharjutuste eesmärgiks on tõsta kehatemperatuuri 1-2 kraadi võrra. Juhul kui vereringlus on väga aeglane soovitatakse katsetada ka enne treeningut sooja dussi all käimist. Kui vereringesüsteem aktiveeritud ja ka liigesed ning lihased treeninguks ettevalmistatud, pead treeningul palju kauem vastu. Kindlasti on oluline ka venitamine,
ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Aponeuroos Kilekõõlused, mis ühendavad ülakeha laiu lihaseid kerega või paiknevad kõhuõõnes Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda 4. Selgitage mõisted: lihastoonus Lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest. lihasväsimus Lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine. 5
roietevahemikes. 119. Nimeta seljaajunärvide põimikud, nende innervatsiooni piirkonnad: · Kaelapõimik innervatsioon kaela- ja kuklapiirkonnas (nahk ja lihased); · Õlapõimik innervatsioon kaela-, õlavöötme-, rindkere- ja vaba ülajäseme piirkonnas (nahk ja lihased); · Nimmepõimik innerveeritakse kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid ning munanditõsturit. · Ristluupõimik innerveeritakse vaagnapõhja lihaseid, munandikoti, (suurte häbememokkade) tagumist osa, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre- ja labajalalihaseid ning selle piirkonna nahka, v.a sääre mediaalse pinna nahka. · Õndrapõimik inerveerib õndraluu piirkonna nahka. 120. Roietevahelised närvid, arv, innervatsiooni piirkonnad: Roietevahelised närvid
10. Algul tuleb treenide seljalihaste vastupidavust ja seejärel jõudu. 11. Alusta staatilistest harjutustest ehk harjutustega, mis nõuavad asendi hoidmist (20-30sek.) Isomeetrilises reziimis lihastöö (lihas ei lühene), mõjub lülisambale stabiliseerivalt, sest asendi hoidmine nõuab eelkõige süvalihaste korrektset tööd. 12. Vali harjutused nii, et tagatud on sirutajate- ja painutajate lihaste tasakaalustatud areng. 13. Hea rüht ei tähenda üksnes tugevaid lihaseid. Väga paljud ebamugavustunded saavad alguse just ülemäära pinges lihastest. Leia üles pinges lihased ja venita neid mõnuga. 14. Lihaspinge häirib verevarustust, surudes närvijuurele tekitab valu. Valu võib kiirguda tekkekohast üllatavalt kaugele. 15. Tugevalt kuklasse viidud pea ja kokku surutud kaela korral pingestuvad lülisamba rinnaosa lihased .Reie eesmise grupi lihaste pinge koormab põlvi, reie tagumise grupi lihaste lühenemisel on piiratud puusaliigese liikuvus
hapnikku tuua. · 100 naeru päevas = 10 min aerutamist Naermine 100-200 korda päevas võrdub 10 minutilisele aerutamisele. Kui palju inimesed päevas üldse naeravad? Palju rohkem kui nad ise aru saavad, ning lisab, et naermine aitab hingamisaparaadi tööle ning lihased liikumisse.Teised uuringud kinnitavad, et naermine tugevdab ka immuunsust, reguleerib stressiga kaasnevat südame arütmiat, arendab hingamissüsteemi ja lõdvestab pinges lihaseid. Väide: Komöödiafilmi vaatamine parandab verevarustust ning vähendab südamehaiguste riski, kinnitavad teadlased. · Marylandi Ülikooli Meditsiinikeskuse uurijad võrdlesid naljafilmide ja draamade mõju inimesele, vahendab BBC. · Pisarakiskujate toimel vähenes inimestel verevool umbes 35 protsenti, ent naermine parandas verevarustust 22 protsenti. · Uuringus osales 20 tervet, mittesuitsetavat vabatahtlikku, kelle keskmine vanus oli 33 eluaastat
• painduvus (väljendub liigutuste liikumisulatuses) ja üksikute liigeste liikuvus; • optimaalne kehaehitus. Treeningu tulemusena kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, elutalitlusprotsesside täiustumist ning funktsionaalsete võimete suurenemist. Selle põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus ning tervise paranemine. Mida enam lihaseid on töösse rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda kiiremini tugevneb tervis. Igasuguse kehalise koormuse mõju organismile on individuaalne. See sõltub paljudest faktoritest, eelkõige aga treeningu intensiivsusest, treenitusest, inimese east ja soost. MÕJU HINGAMIS- JA VERERINGEELUNDKONNALE Optimaalne vastupidavustreening tõhustab vereringeelundkonna tööd, mille tulemusena suureneb organismi
liitunud õndraluuks. Kõverused selgroos aitavad tasakaalu säilitada. Selgroo rinnalülid , roided ja rinnak moodustavad rinnakorvi mis kaitseb südant ja kopse. Vaagna moodustavad puusaluud mis liituvad äigalt ristluuga. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Lihased aitavad ka kehatemp. Säilitada , sest et lihastest eraldub osa eneriast soojusena. Osadel on ka kaitseülesanne (kehaõõnes siseelnidid kaitsevad kõhulihased). Lihased annavad kehale kuju. Kolme tüüpi lihaseid _ Skeletilihased ehk vöötlihased on inimese kehas kõige rohkem. Nende talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad onn tugevad ja kiired. Südamelihased saranevad oma ehituselt ja talitluselt eelmistega. Ei allu nend talitlus meie tahtele. St tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata. Silelihased tõmbuvad kokku aeglased ja meie tahtest sõltumata nt soolestiku lainelised liigutused.Pealihased on mälumis ja miimilised lihased nt saame toitu
Tund lõpeb venitusharjutustega, erilist tähelepanu pööratakse nende lihaste venitamisele, mis said tunnis suurema koormuse. Sobiv erineva treenitusega harrastajatele, kuna lisaraskustega on võimalik reguleerida koormust. FAT-BURNING (kasutusel ka Cardiobody) -- pikema aeroobse osaga tund, kus ühtlase pulsisageduse hoidmiseks tehakse suure korduste arvuga lihtsamaid liikumiskombinatsioone vaheldumisi püstiasendis sooritatavate ja enamasti alakeha lihaseid treenivate jõuharjutustega. Jõuharjutused on suunatud probleemsetele piirkondadele tuharad, reied, kõht. Treeningu eesmärgiks on lihaste kütusena kasutada võimalikult rohkem rasvavarusid. Treening peab kindlasti haarama kõiki suuremaid lihasrühmi - mida rohkem lihaseid tööle 5 panna, seda suurem efekt rasva "põletamisel " saavutatakse. Sobib kõigile, kellel põhisammud on juba omandatud.
n. obturatorius - plexus lumbalis 4) mis närv, millisest põimikust innerveerib: m. deltoideus, m. tibialis anterior m. deltoideus - n. axillaris (plexus brachialis) m. tibialis anterior - n. peroneus profundus (plexus sacralis) 5) millise lihase all asub kaelapõimik plexus cervicalis, kuidas nimetatakse kohta kust väljuvad nahaharud paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; nahaharud väljuvad punctum nervosum’ist 6) milline närv, mis põimikust innerveerib õlavarre eesmise rühma lihaseid n. musculocutaneus - plexus brachialis 7) spinaalnärvi harud, milliseid neist moodustavad põimikuid (tõmmata joon alla) ramus ventralis, ramus dorsalis, ramus meningeus, rami communicantes; ventraalharud (v.a. rinnanärvid) moodustavad põimikuid 8) plexus lumbalis’e moodustumine (segmendid), harud alajäsemele, milliseid lihasrühmi innerveerivad moodustavad 12. rinnanärvi ja 1-4. nimmenärvi ventraalharud; harud alajäsemele: 1. n. cutaneus femoris lateralis 2. n
õhtuks väheneb. Painduvuse sõltub Treenitusseisundist Lihasmassist, rasvkoest ja sidekoest Õhutemperatuurist Keha ja lihase temperatuurist Vanusest, soost, tervislikust seisundist, hormonaalsest seisundist Vaimsest pingest, stressist, lõõgastusvõimest Liigese liikuvust piiravad tegurid Liigese ehitus, liigeskapsel, liigest ümbritsevad kõõlused, liigessidemed, lihased ja nahk Lihaste kaitsereflekside süsteem, mis tõmbab lihaseid kokku Painduvuse arendamise meetodid üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks. abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu Kordusmeetod Põhiline meetod on kordusmeetod, mis tähendab, et harjutust tuleb teha 15 korda järjest, 3-5 seeriat, kuna ühekordne maksimaalne painutus pole küllaldane Peamised harjutused
Arendamaks õlgade avatust on võimalik sooritada erinevaid venitusharjutusi. Venitusharjutusi õlgade avatuse suurendamiseks (Jalak, Naissaar 2006: 24-25): 1. Seistes näoga seina suunas, tõstetud sirged käed pihkudega seinal. Suruda rindkere ette. 2. Põlvituses, käed sirgelt põrandal, suruda rindkere alla. 3. Painutada ette ja toetuda ülestõstetud kätega seinale või toele. Kätelseisus püsimiseks on vaja tugevaid kerelihaseid ja oskust õigel hetkel õigeid lihaseid pingutada. Järgnevalt tuuakse välja kere lihaseid aktiveerivaid harjutusi, mis sobivad nii kerelihaste treeninguks kui ka soojendusena lihaste aktiveerimiseks. Kerelihaseid aktiveerivad harjutused: 7 1. Hollow body rocks. Pigista jalad kokku, tõsta käed pea kohale. Õlad ja jalad ei puuduta maad, kiiguta keha nagu kiiktooli. (Nemer, Sauer-Klein 2008: 28) 2. Press walks ehk Elevandikõnd. Ettepainutus, käed toengus
kehalisi piiranguid, et nad ei pingutaks üle jõusaalis, sest paljud just arvavadki, et kui käivad palju jõusaalis jõudu tegemas saab neist tipp sportlane, maailma kõige tugevam.Selle kohapealt nad eksivad rängalt suurem osa kes ilma treenerita seda teevad saavad tavaliselt nii hullu vigastuse et ei saa sportlas karjääri jätkata. Õnneks on suuremosal sportlastel ikka olemas oma treener kes neid juhendab ja nõu annab, kus ja kui palju ning mis lihaseid treenida.Just treenerit tuleb kuulata hoolega, sest neil olemas aastate pikkused kogemused, ning ka saanud koolitust kuidas vigastusi maksimaalselt ennetada. Teatud vanuses hakkavad sportlased tarvitama teatud toidu lisandeid, mis aitavad neil lihastel kiiremini taastuda.Kuid jällegi ilma bioloogiata ei teaks sportlane milliseid ja kui palju aineid ta võtta tohib. Levinuimad ained mida noorsportlased võtavad on proteiin, kreatiin ja erinevad amino happed.
tagumiselt kolmandikult) ja uitnärvi (epiglotise piirkonnast) kiududega nucleus tractus solitariuse maitsmisosa neuronitele. Sensoorsed ja maitsmiskiud koos vistseraalse- motoorse komponendiga moodustavad eraldiseisva lateraalse näonärvi juure-nervus intermediuse (Wrisbergi närv) (Adel jt 1998:163). 1.2 Motoorsed komponendid Nägemisnärvis on kahte tüüpi motoorseid kiude: somaatilisi ja sekretomotoorseid kiude. Somaatilised motoorsed kiud innerveerivad miimilisi lihaseid (koos platysma´ga), suupõhjalihaseid (m. stylohyoideus, m. digastricus´e tagumine kõht), m. levator veli 3 palatini, m. stapedius. Sekremotoorselt innerveeritakse nina limaskesta, pisara- ja süljenäärmeid ( v.a. gl. parotidea, gll. buccales) ( Lepp jt 1990: 12). 4 2 PERIFEERNE NÄONÄRVIHALVATUS
Sooja vanni võib endale igaüks lubada, vanni mõju tõhusamaks muutmisel kasutatakse erinevaid lisandeid; vanniõli, meresool, spetsiaalsed lisandid, piim jne., efektiivsust tõstab masseerimine veejugadega ning mullivanni puhul ka õhumullide masseeriv toime. Vesiravi alla kuuluvad veel ka erinevad mähised ja kompressid. Vesiravi sobib suurepäraselt kasutamiseks koos teistev erinevate teraapiameetoditega, nt. massaaz, sest soe vesi pehmendab lihaseid ning loob suurepärased eeldused tulemuslikuks protseduuriks. 4.1. Ürdi-pärlivann Sooja vee ja ravimtaimedest valmistatud erinevate ürdikontsentraatide koostoimel parandatakse vereringet, lõdvestatakse lihaseid ning vaigistatakse valu. Protseduuri valimisel arvestatakse erinevate ürtide erinevate toimetega (rahustav, ergutav, valuvaigistav, ainevahetust stimuleeriv). Vannivee temperatuur on 36-38 kraadi. 4.2. Veealune massaaz
peaajust tulevaid "käsklusi". S E L J A A J U N Ä R V I D e. spinaalnärvid Vastavalt seljaajusegmentidele on inimesel 31 paari seljaaju- ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on nad kõik seganärvid (sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude). Kõikide seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks) haruks. Tagumised harud innerveerivad selja süvasid lihaseid ja seljapiirkonna nahka. Kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud moodustavad omavahel seostudes põimikuid e. pleksusi . Igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta. Neid nim. roietevahelisteks ehk interkostaalnärvideks ja nad innerveerivad roietevahelisi lihasid, rinnanahka, pleurat, samuti kõhu külg- ja eesseina lihaseid ja nahka. Koostanud M
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
