Pilatese võimlemine (1)

3 HALB

Mis on Pilatese võimlemine?
Selle võimlemissüsteemi lõi 1920. aastatel saksa-kreeka päritolu iseõppija Joseph H. Pilates . Juba lapsena tundis ta huvi oma keha arendamise vastu, sest oli sünnipäraselt nõrguke. Teiste lastega mängimise asemel luges ta tundide kaupa anatoomiaatlast ja hulkus metsades.
Esimese maailmasõja ajal elas mees Inglismaal ja töötas põetajana raskelt haavatud Briti sõdurite haiglas. Põetajana töötades kinnitas ta liikumatuks jäänud patsientide voodite külge venivad paelad ja niimoodi sündisid uued harjutusmasinad. Pärast I maailmasõda töötas Pilates Hamburgis ja arendas edasi oma "sisemiste lihaste jõu" teooriat, mis 1920. aastate lõpus ilmus trükist "Kontroloogia" nime all. Esimese stuudio avas Pilates 1926. a. New Yorgis ning see sai kohe populaarseks tantsijate hulgas, eesotsas kuulsa koreograafi Martha Grahamiga.
Pilatese süsteem koosneb tervikuks ühendatud lihas-, hingamis- ja tasakaaluharjutuste kompleksist, milles tähelepanu on sisemise kontsentratsiooni arendamisel.
Pilatese süsteem koosneb enam kui 500 harjutusest. Nende tegemiseks kasutatakse sageli abivahendeid kummilintidest hantliteni.
Pilatese võimlemine pole ainult harjutuste süsteem,vaid ka filosoofia.Pilatese tehnika ei ole seotud müstika ega usundiga.See on füüsist arendav,sise-ja välislihaseid intensiivselt treeniv ning hingamist parandav tehnika. Pilates sarnaneb rohkem joogaga, ehkki siin pole nii palju pooside staatilist hoidmist. Samas on ka Pilateses (nagu joogaski) üheaegselt võimalik arendada nii lihaseid kui ka oma vaimset tasakaalu.Tunni ülesehitus on teistsugune küll kui näiteks aeroobikas või joogas. Pilatese süsteem põhineb ennekõike õigel hingamisel – hingatakse diafragmaga, sügavalt sisse ja suu kaudu välja. Ka treenitakse ja tugevdatakse palju sisemisi lihaseid, mis tavaelus eriti koormust ei saa. Treenitud väikesed sisemised lihased toetavad aga suurte tööd ja keha suudab harmoonilisemalt toimida. Palju tegeleme näiteks vaagnapõhja lihaste arendamisega. Kundalini jooga printsiipide kohaselt asub just nimelt inimese alakõhus tema suurim energiakeskus .
Pilatese süsteemis on tegelikult väga palju erinevaid harjutusi, üleminekud ühelt harjutuselt teisele on hästi sujuvad. Kõige tähtsamal kohal on aga harjutused, mis stabiliseerivad lülisammast. Ja harjutusi tehakse "neutraalse selgrooga" – selgroog peab kogu pikkuses olema otseses kontaktis põrandaga. Ainult nii töötavad õiged lihased. Väike detail, mida näiteks aeroobikatunnis ei märkagi. Mujal maailmas tegelevad Pilatese võimlemise juhendamisega personaaltreenerid, ja see pole sugugi odav lõbu.
Ühe harjutuse seeria on lühike – kõige rohkem 10, enamasti 5-6 kordust. Tähtis on, et igat kordust tehtaks maksimaalse pingutusega. Ei saa öelda, et tund Pilatese võimlemist oleks kerge. Kui harjutusi püüdlikult, n.-ö. hingega teha, saab väga korraliku koormuse. Ja lihaseid vormib Pilatese võimlemine kenasti, ainult võhma ta ei anna. Pilates on üks järjekordne võimlemisvorm, mis kõikjal maailmas innukaid järgijaid leidnud. Joseph H. Pilatese leiutatud nähtus erineb võhiku silmaga vaadates teistest omasugustest põhiliselt selle poolest, et mingit erilist rahmeldamist või higistamist siin eesmärgiks ei seatagi - võimleja lesib suurema osa ajast üleüldse maas ja tegeleb kõikvõimalike painutuste ja vibutustega. Seega, kaalu alandajat pilatesest ilmselt pole, tegu on pigem painduvust ja rühti parandava rabelemislaadiga. Algselt oli pilates eelkõige tantsijate treeninguks mõeldud.
Pilatese mõistes õige ehk siis lateraalne hingamine on selles võimlemissüsteemis väga olulisel kohal. Täpselt nagu joogaski. Tänapäeval on Pilatese süsteemil mitu eri koolkonda , ehkki süsteemi põhimõtted – õige hingamine, maksimaalne keskendumine lihaste tööle, õige harjutuste sooritamise tehnika ja kontroll iga oma keha liigutuse üle – on jäänud samaks. Läbi korrapärase ja tunnetatud hingamise tugevdame ja venitame lihaseid, mis omakorda on abiks keha liigutuste stabiilsuse saavutamisel. Luuakse tasakaal keha ja vaimu vahel.
Pilates parandab kopsude ventilatsiooni ja organismi verevarustust , kuna kogu harjutuste kompleks sooritatatakse läbi sügava ja õige hingamise.
Läbi hingamise ja keha tunnetamise saame treenida süvalihaseid ehk lihaseid mis hoiavad keha rühti. Treenides selja- ja kõhulihaseid, parandame ja ennetame seljavigastusi.
Tugevad süvalihased kaitsevad ja toetavad siseelundeid, vältides näiteks mao venimist, mis aitab hoida söögiisu kontrolli all, niiviisi aidates kaasa kehakaalu langetamisele või säilitamisele. Pilatese võimlemine sobib tegelikult väga paljudele . Rasedatele näiteks. Traumajärgseks taastusraviks. Isegi mediteerimiseks.
Kasutatud materjal:
www.emajalapsekeskus.ee
www.sloleht.ee
www.kaalukad.ee
www. sansaara .ee
www.pilates.ee
www.tervis.ee

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 30 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

munaroog Õppematerjali autor

pilates

Kasutatud allikad

https://www.tervis.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

Joseph Pilates

Pilates Tartu Ülikool 2010-05-10 Pilates on kaasaaegne keha vormi säilitamise süsteem, mis on saanud nime oma looja Joseph H. Pilatese järgi. Algselt nimetas pilates selle kontroloogiaks, kuid tänapäeval tuntakse seda Pilatese nime all. Pilatese definitsiooni kohaselt on kontroloogia keha, vaimu ja meelelaadi täielik kooskõla. Selles mõttes erineb see teistest tänapäevastest treeninguvormidest, nagu näiteks aeroobikast, kuna selle eesmärk on vaid füüsiline vorm. Joseph Pilatese elu Joseph Pilates 1880-1967 Joseph Pilates sündis 1880. aastal Saksamaal. Lapsena ta kannatas astma, rahhiidi ja reuma all ning just snende lapsepõlvehaiguste tulemusena avastas ta meetodi neist jagu saamiseks

Füsioloogia

ppt

Pilates

Pilates Joseph Pilatese elulugu Joseph Hubertus Pilates sündis Saksamaal 1880. aastal. Lapsena põdes ta rahhiiti ning astmat. Ta õppis põhjalikult anatoomiat ja bioloogiat ning sai aja jooksul üle oma nõrkusest. Füüsiline tippvorm säilis tema elu 70.-ndate aastateni. I maailmasõjas tekkis tal mõte kinnitada liikumisvõime kaotanud kaasvangidest patsientide vooditele venivad paelad, et taastada lihaste toonust ja liigeste liikuvust. 1923 emigreerus Pilates Ameerika Ühendriikidesse ning asus elama New Yorki, kus ta avas 1926 Manhattani 8. avenüül esimese stuudio. Ta hakkas treenima ja pakkuma taasturavi professionaalsetele tantsijatele, kelle hulka kuulusid balleti suur õpetaja George Balanchine ning moderntanstu diiva Martha Graham. Algselt arendas Pilates välja matiseeria harjutused, mis olid mõeldud kõhulihaste jõu ning keha kontrolli üles ehitamiseks. Mõningad neist meenutasid keskaegseid piinamisseadeldisi.

Inimeseõpetus

docx

Tantsimine ning selle alarühmad

rasvasid. Treening algab soojendusega, mille eesmärk on lihtsate liigutustega pulss tõsta rasvapõletustsooni ja valmistada keha treeninguks ette. Treening jätkub tõhusa sammukombinatsiooniga stepilaual, hoidmaks pulssi rasvapõletustsoonis. Liikuvale osale järgneb lihastreening, kasutades hantleid, kange või ainult oma keharaskust sooritatakse funktsionaalseid harjutusi trimmimaks naiste keha kõige strateegilisemaid piirkondi. Treening lõppeb lõdvestuste ja venitustega. (10). 6.6. Pilates Kaasaegne keha vormi säilitamise süsteem, mis on saanud nime oma looja Joseph H. Pilatese järgi. Pilatese eesmärk on lihaste tunnetamine ja arendamine. Tunnis tehakse peamiselt staatilisi harjutusi, keskendudes kerelihaste treenimisele. Rahulik ja mõõdukas treening annab regulaarsel harjutamisel treenitavatele hea rühi, painduvuse ja tasakaalu, arendades lihaste ja sidemete elastsust, jõudu, lihastevahelist ja lihastesisest koordinatsiooni

Sport

docx

Pilates

Pilates Kristiine Salumäe Pilates on kogu keha hõlmav treeningsüsteem, mille arendas 20. sajandi alguses välja Saksamaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides tegutsenud Joseph Pilates. Pilatese-tehnika looja Joseph H. Pilates sündis 1883. aastal Saksamaal. Lapsepõlves nõrga tervisega hädas olnud, nii astma, rahhiidi kui liigesepõletike all kannatanud Pilates pühendas kogu oma elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Ta uskus, et kui inimese nahk on võimeline pidevalt uuenema, siis peab samamoodi olema võimalik tervendada ja tugevdada kõiki organeid ning kogu organismi. Selle põhjal arendaski Pilates välja oma harjutuste kava ning töötas välja mitmesuguseid treeningmasinaid. Oma õpetuse edasi andmiseks rajas Pilates New Yorki stuudio, kus tema käe all õppis mitmeid Pilatese meetodi hilisemaid edasiarendajad

Kehaline kasvatus

docx

Pilates

Pilates on kogu keha hõlmav treeningsüsteem, mille arendas 20. sajandi alguses välja Saksamaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides tegutsenud Joseph Pilates. Pilates keskendub inimese jõu tugevdamisele ja keha üle kontrolli saavutamisele. Pilatese süsteemi looja Joseph Pilates (pildil 59. aastane) sündis erinevate allikate põhjal, kas 1880.- või 1883. aastal Saksamaal. Lapsepõlves oli ta viletsa tervisega: põdes astmat, rahhiiti ja reumat. Oma haiguste tõttu pühendas J.Pilates kogu oma elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Ta uskus, et kui inimese nahk on võimeline pidevalt uuenema, siis peab samamoodi olema võimalik tervendada ja tugevdada kõiki organeid ning kogu organismi. 14-aastaselt oli temast saanud treenitud

Sport

docx

Pilatese referaat

Jüri Gümnaasium Referaat Pilates Juhendaja: Ülle Uuemaa Koostaja: Agnes Anderson Jüri 2011 Pilatese põhimõtted · HINGAMINE loob vastupidavust ja energiat, hoiab hapnikku veres puhtana · KEHA ASETUS kõhulihased, alaselg ja tuharad moodustavad meie keha keskme. · KONTROLL keha kontrollimine on esmatähtis vigastuste vältimiseks

Kehaline kasvatus

pdf

TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL

............................ Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnikast lähtuvalt..................................................................................................11 2.2 Alexander'i tehnikast lähtuvalt............................................................................................13 2.3 Skinner'i releasing-tehnikast lähtuvalt................................................................................15 2.4 Body-mind centering tehnikast lähtuvalt ...................................................................

Tantsimine

doc

Skolioosi harjutuskava

MIS ON SKOLIOOS? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadaates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see aitab skolioosi

Kehaline kasvatus

Rohkem sarnaseid