Rüht ja rühihäired (0)

Rüht ja rühihäired
Rühiks nimetatakse  inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta . Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas.   Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti.  Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud  täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja -, painutaja- ja paarislihased  on võrdselt koormatud . See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste  eest.ning tagab lihastes- liigestes   normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest.
 
Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks  pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Seda võib saavutada teadliku ja kontrollitud tegevusega . Toetudes võrdselt mõlemale jalale, surudes suurevarba otsa vastu aluspinda , vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), pingutades kergelt tuharalihaseid ja tõmmates kõhtu sisse, sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest (tõstes üles ja lastes vabalt alla) ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga – on saavutatud aktiivne rüht. Õige kehaasendi korral on lihased  minimaalset koormatud.
Kahjuks ei suuda lihased kaua töötada staatilisel režiimil. Nad väsivad üsna kiiresti ega täida enam oma tugifunktsiooni. Keha kaotab stabiilsuse, lülisamba füsioloogilised kõverused süvenevad ja tekib lihasdüsbalanss (osa lihaseid pingestuvad,  osa   lihaseid lõtvuvad).   Lihasdüsbalansiga kaasneb lihaste  üle- või alatoonus  ja nende pikenemine või lühenemine ning ainevahetushäired ja liigeste ebaühtlane koormamine. Liigestele ja sidemetele langeb suurem koormus. Aktiivne rühi saavutamiseks  istudes  tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha  vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis  koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15-kraadises kaldes. Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv  ergonoomiline tool,  millel  saab muuta  istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet.
Igasuguseid kõrvalekaldeid õige rühi tunnustest nimetatakse rühihäireteks. Sageli kujunevad rühihäiretest välja iseloomulikud haigused või vigastused. Üldjuhul arenevad  tugi-liikumisaparaadi häired märkamatult. Kliinilised sümptomid avalduvad alles täiskasvanueas. Rühihäirete süvenemise ja fikseerumisega kaasnevateks probleemideks on kiire väsimine, valu, funktsiooni häired või liikumisvõimetus. Rühihäirete ja nende tekkepõhjuste tundmine annab võimaluse neist tulenevate probleemide ennetamiseks.
 
Rühihäiretest saab eristada kaasasündinuid  ja elu jooksul omandatuid. Suurema osa moodustavad elu jooksul omandatud rühihäired. Omandatud rühihäirete põhjuseks võivad olla  ebaõiged harjumused (raskuste  kandmine ainult ühes käes või ühel õlal, harjumus seista ühel jalal, lamaskleda toolil, istuda põlv üle teise   jne); passiivne rüht, nõrk või tasakaalustamata lihaskond , kauakestev ühes asendis viibimine , ebamugav iste, ebasobiva kõrgusega töölaud, ebaõigesti paigutatud töövahendid, ebamugav riietus või jalatsid jne. Rühihäired võivad tekkida  haiguste ( rahhiit , lastehalvatus, astma )   tagajärjel ja noorukitel kiire kasvu perioodil. Kiire kasvu perioodil tekkib nn. transistoorne ülekasvamise sündroom. Pikenenud luud venitavad kõõluseid, sidemeid , liigeskapsleid eriti nimmepiirkonna fastsiat.  See põhjustab nimme-niudelihase jäikuse ja reie tagumiste lihaste lühenemise. Fastsia venitus ja reie tagumiste lihaste jäikus soodustab nimmenõgususe süvenemist ning kompensatoorse kumerselgsuse kujunemist. Selle ennetamiseks on oluline tugevdada kõhu- ja tuharalihaseid ning venitada nimme-niude ning reie tagakülje lihaseid.              
 
Rühihäirete tekkimist võib soodustada ka vale treeningmetoodika, mis seisneb ühekülgses treeningus või mingit piirkonda stabiliseerivate lihaste seisundit mittearvestavas harjutuste valikus.
Hea rüht kindlustab meile luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus . Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid.