Samuti kajastab erinevaid nüansse kloonimise iseärasustest ning probleemidest. Välja on toodud ka kronoloogia tähtsamatest saavutusest selles valdkonnas ning lühiülevaade esimesest kloonitud imetajast. Referaadi eesmärk on teavitada lugejat kloonimise olemusest, selle kasutamisest ja tagajärgedest inimkonnale. Isikliku varasema kokkupuute puudumise tõttu, tundus antud teema valik suhteliselt aktuaalne. 2 1. KLOONIMINE (1) Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima
Kloonimine · Mis on kloonimine? · Kloonimise etapid. · Kloonimise verstapostid. · Kloonlammas Dolly. · Kloonimisega kaasnevad raskused. · Kokkuvõte. Mis on kloonimine? · Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. · Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Reproduktiivne kloonimine · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munarakujagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Ravikloonimine · Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost. · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse
Feromoonid- putukate lõhnaained, olulised siginemisperioodil. Piimavalk-kaseiin. TAIMEDE MERISTEEMPALJUSUS: Kloon->geneetiliselt identse järglane,kromosoomistik identne. Kui paljundame taimi vegetatiivselt,saab klooni. Totipotentsed rakud: rakud,mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks,nendest võib areneda terve organism. Taimedel asuvad totipotentsed rakud, kõikide pungade kasvupuhikuks, juuretipu kasvupuhikutes lambiumis,kalluses. Meristeemkude e algkude. Meristeemkoest lõigatakse väike rakkude kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid. EMBRÜOSIIRDAMINE: seisneb arengu algusjärgus oleva
Kloonimine · DNA fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine · Kloonimine o Reproduktiivne (uue organismi saamine või loomine) Embrüonaalkloonimine Tuumkloonimine o Terapeutiline (raivotstarbeline eesmärk) Embrüonaalkloonimine · Embrüolühestuse meetodil · Toimub munaraku viljastamine in vitro · Moorula ehk kobarloode (2-16 rakku) jagatakse osadeks · Rakud embrüos on totipotentsed (areneb tervikorganism) · Embrüod siiratakse erinevate retsipientloomade emakasse Tuumkloonimine · Munarakust eemaldatakse munarakust tuum · Keharaku tuum siirdatakse munarakku · Rakku mõjutatakse elektriimpulsiga · Embrüo siiratakse kolmanda looma emakasse · Kloonorganism on geneetiliselt identne tuumadoonoriga Terapeutiline kloonimine · Tekitatakse kloonembrüo keharaku tuuma siirdamisel tuumata munarakku
Kloonimine Mis on kloonimine? Milleks seda kasutatakse ja kui vajalik ta tegelikult on? Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Teisisõnu enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide replitseerimine. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu nad on identsed. Võtame näiteks taime kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega
See näitas, et meie geneetiline materjal täiskasvanud rakust on võimeline nii palju ümber programeeruma, et luua täiesti uus organism. Seda polnud suudetud veel varem teha. Selgroogseid loomi klooniti juba 1970ndatel. Tol ajal kasutati konna naharakkude DNA-d, et kloonida konnakulleseid. Kuid konnakullesed ei läbinud moonet ja neist ei saanud kunagi konnad. (Truve, 2003) Alates sellest ajast on olnud suur huvi inimeste kloonimise vastu. Inimese kloonimine tähendab varem eksisteerinud inimese kopeerimist. Seda väljendit kasutatakse kunstlikus kontekstis. Inimese loomulikul teel toimub ,,kloonimisprotsess" paljunemise ajal, mil munaraku jagunemine varases staadiumis võimaldab saada identsed kaksikud. Praeguseks pole inimest teadaolevalt kloonitud. On katsetatud lehma munaraku DNA ja inimese jalaraku siirdamist. Need hävitati enne, kui embrüo sai 14 päevaseks, seega ei saa neid veel käsitleda kui inimorganisme. 2008-ndal aastal annetasid USA
1. Kuidas tekivad imetajatel looduslikud kloonid? (Vt. lk 28) Varase embrüo iseenesliku lõhestumise tagajärjel tekib ühemunamitmikud, kõige sagedamini kaksikud. 2. Milles seisneb... (Vt. lk 28) ... Embrünaalkloonimine seisneb munaraku viljastamisest in vitro, seejärel jagatakse moorula staadiumis embrüo osadeks, lastakse taastuda ja siis siidratakse mitme isendi emakasse (varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks) ... Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud 3. Kirjelda tuumkloonimist lammas Dolly näitel! (Vt. lk 29) Võeti tuumadoonorist udararakud, munaraku doonorist võeti munarakk, mille tuum eemaldati. Seejärel liideti rakud elektriimpulsiga, see impulss käivitas ka sügoodi embrüonaalse arengu.
Need pered näiteks, kelle laps on hukkunud või õnnetuses näiteks surma saanud tahaksid endale samasuguse välimusega last ja ainuke võimalus oleks kloonida selline inimene. Teiseks argumendiks oleks see, et kõik viljastumismured kaoksid, näiteks inimesed, kes ei saaks lapsi, neile oleks see kasulik. Teadus ja tehnika areneb ning võib-olla on lähitulevikus võimalik saada elujõus ja täiuslik inimene kloonida. Kolmandaks oleks ohustatud liikide kloonimine. Kõik ohustatud liigid saaks päästa. Kloonitaks neid loomi, kes on ohustatud liikide hulgas ning see päästaks need liigid, mis on väljasuremiseohus. Neljandaks väiteks on see, et kloonitud loomade liha võib süüa ning see on ohutu. See tooks letile palju rohkem ja maitsvamaid tooteid, sest näiteks kui mingi teatud tõug annab head liha või piima, siis saaks selliseid isendeid juurde kloonida. Viiendaks ehk viimaseks argumendiks oleks see, et saaks inimestele, kellel on mingi
annaabi.ee 
10 punkti
~ 2 lehte
91 laadimist
2 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid