Kiirendus ja jõud (Konspekt) (0)

Füüsika X
Tööleht nr 4. Kehade vastastikmõju. Jõud
1. Kehade vastastikmõju
Kui pall vee alla suruda, tõukab vesi ta jälle pinnale; sportlane sikutab tõstekangi maast lahti. Selliseid näiteid on palju, nad on kõik väga erinevad, aga omavahel on neil siiski ühine joon – ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Neid näiteid ühendab nähtus, mida füüsikas nimetatakse vastastikmõjuks.
Kehade vastastikmõju tõttu muutub:

• Keha kiiruse arvväärtus
  
• Keha kiiruse suund
  
• Keha kuju
  

Vastastikmõjus osalevate suurema massiga kehade kiirus muutub vähem, kui väiksema massiga kehade kiirus.
Vastastikmõju liigid:

• Gravitatsiooniline vastastikmõju
  
• Elektromagnetiline vastastikmõju
  
• Tugev vastastikmõju
  
• Nõrk vastastikmõju
  

Vastastikmõju tugevuse iseloomustamiseks kasutatakse jõudu. N. gravitatsioonijõud, raskusjõud , üleslükkejõud.
2. Jõud
Jõu väljendamiseks kasutame kõnekeeles mitmeid sõnu: tõuge, trügimine, vedamine jne. Neid sõnu tarvitame enamasti siis, kui pingutame lihaseid. Meie tegevustes ongi jõud seotud lihaste pingutamise ja tugevusega.
Palli viskamisel pingutad sa lihaseid ja paned palli liikuma ehk teisiti öeldes, käsi lükkab palli. Mitmesuguste tegevuste, nagu lükkamine , tõmbamine, löömine jne. Kohta öeldakse ka – mõjutamine . Käsi mõjutab palli. Ka palli püüdmisel tuleb pingutada lihaseid, et palli peatada.
Palli liikumapanemiseks või peatamiseks on vaja palli mõjutada mõne teise kehaga, näiteks käega.
Kui me soovime keha kiirust muuta, panna teda liikuma kas kiiremini või aeglasemalt, peame seda keha mõjutama . Et keha kiirust suurendada, tuleb keha tõugata liikumise suunas. Et keha kiirust vähendada, tuleb keha mõjutada liikumisele vastassuunas .
Keha kiiruse muutumiseks peab sellele kehale mõjuma mingi teine keha.
Kindlasti oled sa püüdnud oma kaaslase eest ära joosta. Kui seejuures sattus ette puu või post, haarasid sa sellest kinni ja muutsid nii oma liikumise suunda. Postist hoides pingutad sa käelihaseid. Selle pingutuse tulemusena ei hakanud sa jooksma ei kiiremini ega aeglasemalt, vaid muutus hoopis jooksu suund.
Keha liikumise suuna muutumiseks peab kehale mõjuma mingi teine keha.
Ühe keha mõju suurust teisele kehale nimetatakse jõuks.
Üks keha võib teist keha mõjutada erineva jõuga. Sa võid palli visata nõrgalt või tugevalt. Kui viskad palli nõrgalt, siis rakendad pallile väikest jõudu. Kui viskad palli tugevalt, siis sa rakendad pallile suurt jõudu.
Jõu suurust saab mõõta. Jõu mõõtmiseks kasutatavat mõõteriista nimetatakse dünamomeetriks.

• Jõud on füüsikaline suurus.
  
• Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise.
  
• Jõud iseloomustab ühe keha mõju suurust teisele kehale.
  
• Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
  
• Jõud on vektoriaalne suurus, see tähendab, et lisaks arvulisele väärtusele on jõul ka suund.
  
• Jõu tähis on F.
  
• Jõuühik on 1 N (loe: üks njuuton)
  

1 N ( üks njuuton) on niisugune jõud, mis 1 sekundi jooksul muudab ühe kilogrammise massiga keha kiirust 1 m/s võrra.
3. Newtoni I seadus
Mehaanika osa, milles uuritakse kiiruse tekkimise põhjusi ning vaadeldakse selle arvutamise viise nimetatakse dünaamikaks.
Dünaamika aluseks on kolm liikumisseadust, mis avastas I. Newton ja mis kannavad tema nime.
Newtoni I seadus:
Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui talle ei mõju teised kehad või need mõjud kompenseeruvad (tasakaalustuvad).
Newtoni I seadus määrab ära, millal keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Näiteks: raamat seisab laual, kuna jõud kompenseeruvad. Raamatule mõjub raskusjõud (suunatud alla) ja laud mõjutab raamatut elastsusjõuga ( suunatud üles).
Näiteks: hokilitter liiguks jääl ühtlaselt sirgjooneliselt, kui puuduks hõõrdumine. Litter jääks liikuma lõpmatuseni ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Loe õpikust § 4. 1. Newtoni esimwene seadus ja § 4.2. Inertsiaalsed taustsüsteemid ning vasta järgmistele küsimustele:

Kuidas liiguvad esemed siis, kui puudub igasugune vastastikmõju? Too näide.

Sõnasta Newtoni I seadus. Tee joonis.

Miks ei kuku inimesed läbi põranda?

Mida nimetatakse inertsiks ?

Kus kehtivad mehaanikaseadused?

Mida nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks?
3
2010 PTG
Leili Jaagant