Valitsus. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §3 lg5 ) 3. Kes on Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator ja millised on tema kohustused? Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator (edaspidi koordinaator) vähemalt 3-aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi; (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1 § 11 lg3). Ehitustööde tegemise ajal on koordinaator kohustatud: 1) korraldama ja koordineerima tööohutusalast tegevust ehitusplatsil; 2) tagama tööohutuse plaani tutvustamise ühisel ehitusplatsil töötavatele töötajatele, nende tööandjatele, FIE-dele ja teistele isikutele; 3) kontrollima tööohutuse plaani järgimist ja seda ajakohastama, kui töös tekib muudatusi; 4) jälgima, et kõik maasisesed ja maapealsed kaablid, torud jm paigaldised ning ohualad
Piinamine on füüsiline vahend haiget tegemiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Probleemkohaks, kas piinamine on ka vaimne valu. Piiriklausel puudub. Kas §28 on vabaduspõhiõigus? Isikuvabadus §20, 21 mõeldakse füüsilist vabadust, võimalust kuskilt ära liikuda. Vabaduse võtmise all mõeldakse inimese aheldamist millegi külge, kinni panemist jms. Ei laiene füüsilistele isikutele. §20 lg2 piiriklausel on väga detailne. Erinormideks §20 lg3, 21 lg2, 36 lg2. Eraelu ja isikusfääri puutumatus §26 alla kuuluvad kõik eraelu valdkonnad: intiim- (isiklikud märkmed), seksuaalse enesemääramise (sugu, partneri valik), informatsioonilise enesemääramise sfäär (isiklikud andmed), õigus oma pildile ja sõnadele. Ei kaitse juriidilisi isikuid, sest neil puudub eraelu. Sisaldab kvalifitseeritud piiriklauslit, kuigi „avalik kord“ teeb temast lihtsa piiriklausli
(TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3). · Milliseid dokumente tuleb nõuda? Vanema kirjalik nõusolek, isiklikud kontaktandmed, tööinspektori nõusolek · Millise töölepingu teie äriühingu juhina sõlmiksite? Ülesanne 11 Töötaja oli tööle võetud 6-kuulise katseajaga. Pärast 5-kuulist töötamist lõpetati temaga tööleping katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Seejuures selgus, et töölepingu lõppemise hetkel oli töötaja veel alaealine. · Kuidas teie hindate sellist töölepingu lõpetamist?
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada
§7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3). · Milliseid dokumente tuleb nõuda? Vanema kirjalik nõusolek, isiklikud kontaktandmed, tööinspektori nõusolek · Millise töölepingu teie äriühingu juhina sõlmiksite? Ülesanne 11 Töötaja oli tööle võetud 6-kuulise katseajaga. Pärast 5-kuulist töötamist lõpetati temaga tööleping katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Seejuures selgus, et töölepingu lõppemise hetkel oli töötaja veel alaealine. · Kuidas teie hindate sellist töölepingu lõpetamist?
Objektiivne omistamine- tegu, mis on omistatav objektile Regressikeeld- isik alustab põhjuslikku ahelat, mingi hetk võtab selle üle kannatanu ning eelnevate põhjuste juurde enam tagasi ei mindagi (narkomaanid jagavad aineid ja süstlaid, üks sureb, kuid vastutab ise, sest võttis vastutuse vabatahtlikult üle) Subjektiivne koosseis- peegeldab teo toimapanija suhtumist teosse; tahtlus või ettevaatamatus, motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus (§12 lg3) Subjektiivse koosseisu liigid: Kavatsetus- seab eesmärgiks ja teab või peab võimalikuks Otsene tahtlus- teab ja tahab või vähemalt möönab Kaudne tahtlus- peab võimalikuks või möönab Kergemeelsus- peab võimalikuks aga loodab vältida Koosseisueksimus- Isikul puudub arusaam oma teo tähenudsest (nt seksuaalvahekord isikuga, kes nägi välja nagu 16, aga tegelik vanus oli 13) Koosseisueksimuse liigid:
Sellest lähtuvalt kohalikud omavalitsused planeerivad erinevaid parke ja haljasalasid, nn. teemaplaneering. Arvestatakse nii sotsiaalmaa kui elamumaa jaotusprintsiipidega. Kuna sotsiaalmaad on üldkasutatavad ja nende pealt ei maksta makse, siis üldjuhul rajatakse haljasalad ja pargid vms. just sellistele aladele. Siinkohal toome väljavõtte "Teemaplaneeringu ülesannetest" (PLS §8 LG3): · Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; · Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasmaade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja
2. Õiguste teostamise piiramine (õiguste kuritarvutamise keeld) * Sa ei või teostada ebaausalt omandatud õigust (nt TsÜS § 104) * Sa ei või kasutada ebaproportsionaalseid õiguskaitsevahendeid. * Sa ei või käituda vastuoluliselt. * Sa ei või oma õigust teostada, kui sul ei ole kaitsmisväärset huvi. * Teatud juhul kaotad sa oma õiguse (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) Mõistlikkuse põhimõte (VÕS §7) Kohaldamisala kohta VÕS §24 lg1, §25 lg2, §26 lg3, §28 lg2 Dispositiivsuse põhimõte (VÕS §5): võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. *Tuleneb privaatautonoomia ja lepinguvabaduse põhimõttest. *Peamised erandid dispositiivsusest: - seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud); - seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud. Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase
Pooled võivad sõlmida ka lepinguid, mis ei ole seaduses nimetatud, kuid need ei või olla seaduse sisu ja mõttega vastuolus. 2. Kestusvõlasuhted. Lepingulised võlasuhted võivad olla suunatud soorituste tegemisele või vahetamisele ühekordse toiminguna või lühiajalise protsessina. Leping võib pooli kohustada ka pikemaks ajaks. Lepingud, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele, nim kestuslepinguteks (VÕS § 195 lg3). Kestuslepingud on näiteks töö-, üüri-, rendi- ja kindlustuslepingud. Teatud juhtudel võivad kestuslepingud olla ka müügilepingud, millega kohustatakse tarnima kaupu pikema aja jooksul, ning tööettevõtelepingud, kui teenuseid osutatakse korduvalt teatud aja jooksul. Kestuslepinguks on tavaliselt näiteks käsundusleping. Kestuslepingu kohustuste maht sõltub sellest, kui pikaks ajaks on leping sõlmitud.
maini. Mari nõustus. 5. mail tuli Mari aga Karli juurde kingadele järele ja teatas, et kirjalikus vormis sõlmitud lepingut saab muuta üksnes samas vormis ja kirjalikult ei ole Mari kunagi nõustunud lepingu tähtaega pikendama. • Kas lepingu tähtaeg on pikenenud 10. maini või mitte? Kui kõne on lepingu muutmises, siis ei ole see TsÜS §77 lg3, vaid TsÜS §83 lg 2. Jah, leping on pikenenud 10.maini vastavalt TsÜS §83 g 2, sest pooled leppisid kokku teatud suulises vormis, ning seadusest ei tulene teisiti • Kas Mari saab 5. mail Karlilt kingade üleandmist nõuda? Ei saa, vastavalt VÕS §84 lg 1, sest tähtaeg ei saabunud. Vt TsÜS § 77; VÕS § 13 lg-d 2, 3
selles tähenduses et peaks konkreetselt määratlema kahju või et tegu oleks kahju hüv alusega. Teabe väljaminek peab olema kuidagi vastuolus oü huvidega! juhatus ei olegi väitnud, et tekitatakse olulist kahju ei ole võimatu seda tõendada, aga raske st ei esine alust keeldumiseks (juhatuse toodud keeldumise alus ei ole seaduslik) väga kaalutluslik asi "on alust eeldada", st ei tule hinnata kahju suurust, vaid võimalust, et kahju tekib- tegu on hagita menetlusega §166 lg3 räägib sellest. ei tule tõendamise eeldamisega üle pingutada kui nt osanik on keegi, kes konkureerib sama OÜga, siis on kahju tekkimise potentsiaal olemas vt ka TsÜS § 32: juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve äkki on tegemist õiguste kuritarvitamisega- kas kohus peaks siis jätma rahuldamata hagi kuna see käib tõesti
Sätestatud on see üldises plaanis PS §9 II Piiritlemisprobleemid- 1. Subjektiivsed õigused VS objektiivsed printsiibid PS §27 lg 5 2. Subjektiivsed õigused VS organi pädevused PS §62 Füüsilised isikud Põhimõte on sätestatud PS §9 lg1 Kvalifitseeritud subjektid- isikud, kelle on teatud tunnus ja põhiõigus seob põhiõiguse kandja selle tunnusega • Kodakondsus- §36 lg2 ◦ Ehtsad õigused ◦ Mitteehtsad õigused §28 lg2 • Eestlane- §36 lg3 • Vanemad- §27 lg3 • Abikaasa- §27 lg2 • Autor- §39 lg1 Algus ja lõpp 1.-8- nädal- idulane 9.nädal- loode e. vililane Alaealisus Loobumine Juriidilised isikud Põhimõte on sätestatud §9 lg2 Abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õiguvõime • Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu • MTÜ, sihtasutus • Selting Põhiõiguste adressaadid §14
ettenähtud hüved, sh vaba aja andmise või tasulise puhkuse. Koostas: A. Juurikas 2010-2011 13 Koostas: A. Juurikas 2010-2011 14 Töölepingule kohaldatavad seadused TLS §2 TLS §1 lg3 töölepingule kohaldatakse Töötaja kahjuks kõrvalekalduv käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS-is ei sätestata teisiti. kokkulepe on tühine, va juhul, kui Tööõigus kuulub eraõiguse valdkonda, on kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on seega osa õigussüsteemist
Vaidlus pole valduse kaitse sätete, vaid valduse seaduslikkuse üle. AÕS (320 I [kasutusvaldaja teatamiskohustus]) kehtetati. SEMINAR 2 Kaasus 10 A on valduse teenija. Omanik on M. A teenib tema valdust. A kingib kella T'le. Kas omand ja valdus on üle läinud? Valdus üle läinud. Kas oli isik õigustatud asja üle andma? Ei olnud. T poolt välistab omandamise see, et asi on M valdusest läinud välja tema tahte vastaselt §95 lg3. A võõrandas kella kinkelepingu alusel T'le. Selleks et ta kingiks ei olnud M'l soovi. See M tahte vastane. Heauskne omandamine välistatud. 3-2-1-10-04. M kella omanik alguses. A valduse teenija. Müük ei ole M tahte vastane. Kokkulepe omandi üleminekuks olemas. Valdus läks K'le üle õiguslikult. Asjaõiguskokkulepe M nimel. K on igaljuhul omanikuks saanud, kuna ta ei pidanud teadma sisesuhtest tulenevat kokkulepet. Seal rikkunud A sisesuhet ja peab M ees vastutama. Kaasus 11. SE
) ◦ alusetu rikastumine ◦ käsundita asjaajamine ◦ tasu avalik lubamine ◦ muu seadusest tulenev alus (VÕS§14,15)- 2.) Kohustused (teha ,mitte teha ja kaitsta): ühekordsed ja kestvad kohustused; esmased ja teisesed kohustused; põhi-ja kõrvalkohustused; mittetäielikud /naturaalkohustused (§4) Võlaõiguslikud nõuded (kaasuste lahendamine): Kes? Kellelt? Mida? Millistel õiguslikel alustel? 16.02 §1045- seadusega kaitstud hüved §1044 lg3- erandjuhus, mille alusel nõue esitatakse §101- abinorm õiguskaitsevahendite kohta (pole nõude alus) §108- kohstuste täitmise nõudmine VÕS hõlmab : 1) Subjektispetsiifiline regulatsioon: B2C (Business to Consumer) ehk tarbija-ettevõtja vahel sõlmitud leping B2B (Business to Business) ehk lepingud ettevõtjate vahel P2P (Private to Private) ehk lepingud isikute vahel, kes ei ole tarbijad ega ettevõtjad teineteise suhtes
kulgema järgmisest päevast. 4.P III AKT see on Põhiseaduse Täiendamise Seadus. Akti lisamine tekitab pigem segadust kui loob selgust. Sõnaselgus on muutmise soovitatav tingimus. VII PS ARENG (oli tehtud 4 muudatust) 1. §156 (§166) (4a) 2. PSTS (§164) (EL, ja PSTS) 3. Preambul (§165) (eesti keele) Eelnõusid on olnud veelgi. 1) L. Meri: EV president otsevalitavaks, PS Kohus. 2) T. H. Ilves :Riigikaitse peatüki muutmine. Probleemiks §127 lg3. §4 PS TÕLGENDAMINE I Tõlgendamise mõiste 1) Tõlgendamine kõige laiemas mõistes e. largissimo sensu see on arusaamine esememõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades oma võimet siduda esemega mõte(mõtestada ese). 2) Tõlgendamine largo sensu: arusaamine keelelistest väljenditest 3) Tõlgendamine sensu stricto: Algab hüpoteesiga ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust. St. et kitsamas tähenduses tõlgendamisega on tegu siis kui on mitu
N: Karistusseadustiku Paragrahv 113. Tapmine – karistatakse 6-15a vangistusega *alternativsed sanktsioonid on sellised, kus on valida kahe või enama sanktsiooni vahel. N: KarS Paragrahv 120. Ähvardamine – karistatakse rahalise karistuse või 1a vangistusega. *kumulatiivsed s-d on sanktsioonid, mis võimaldavad mitmeid sanktsioone kohaldada üheaegselt. N: mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades –LS Paragrahv 224 lg3: kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 10. Õigussuhte mõiste. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Lõpus on kokkuvõte…….õigussuhe on õigusega reguleeritav ühiskondlik suhe, mis sisaldab kolm õigussuhte elementi – need on õigussuhte subjektid, õigussuhte sisu ja õigussuhte objekt. 11
perekonnanime muutmise korras antud kahest nimest koosnevat perekonnanime, väljaarvatud erandkorras kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, kuid see peab ühtima vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega. [Nimeseadus 2005, §8 lg2] Eesnimi antakse lapsele vanemate kokkuleppel või ainsa vanema või eeskostja ettepanekul. Leidlapsele antakse nimed eeskosteasutuse avalduse alusel. [Nimeseadus 2005, §8 lg3] Surnult sündinud lapsele antakse perekonnanimi ja vanemate soovil ka eesnimi, arvestades isukunime andmise põhimõtteid. [Nimeseadus 2005, §9] 2.3. Isikunime õigekirjutus Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid, vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. Isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse nime kirjapilt asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele
HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3 2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1 3) EL põhiõiguste harta art 39 4) Euroopa inimõiguste ja põhivabanduste kaitse konventsiooni 1.lisaprotokoll art 3 * Riigikohtu lahendid, Euroopa inimõiguste lahendid – hoiab aega kokku, oluline teada kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse (RKPJKo 01.09
võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest. Tehingu tegi juhatuse liige, kas tal oli õigus enne ühingu registrisse kandmist teha tehing? ÄS § 247 rahalise sissemakse tasumine, § 248 mitterahaline sissemakse. VÕS § 582 lg 2, seltsing. Mõlemad vastused on võimalikud, et oli õigus, ei olnud õigus. Tuleb põhjendada. Oli õigus 253 lg2, lg3 Ei olnud õigus, 253 lg1, võs 582 lg2. Kes saab üldkoosoleku otsust vaidlustada? ÄS § 302 lg 3 järgi ei ole lepingupartneril vaidlustusõigust, seega kohus jätab selle vaidlustuse menetlusse võtmata. Tehing kehtib, küsimus selles, kelle suhtes, täitmist saab nõuda, aga kelle käest? ASilt ei saa nõuda lepingu täitmist, vaid see juhatuse liige, kes tehingu sõlmis. Nõue on õige, aga mitte Asi vastu, vaid juhatuse liikme vastu. III Aktsiaseltsi üldkoosolek 3
kui teine pool on lepingut oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on tegemist kui ( VÕS § 116 lg 2) 1) teine pool jääb oluliselt ilma sellest, mida ta lepinguga taotles 2) kohustuse täpse täitmise vastu oli õigustatud poolel eriline huvi 3) teine pool rikkus kohustust tahtlikult või raskelt hooletult 4) rikkumine annab alust eeldada rikkumisi ka edaspidi 5) teine pool ei täida kohustust täiendava tähtaja jooksul VÕS § 116 lg3 kohaselt kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Siinjuures lepingust tervikuna võib taganeda üksnes siis, kui võlausaldajal ei ole kohustuse osalise täitmise vastu õigustatult huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes.
konkreetselt määratlema kahju või et tegu oleks kahju hüv alusega. Teabe väljaminek peab olema kuidagi vastuolus oü huvidega! juhatus ei olegi väitnud, et tekitatakse olulist kahju ei ole võimatu seda tõendada, aga raske st ei esine alust keeldumiseks (juhatuse toodud keeldumise alus ei ole seaduslik) väga kaalutluslik asi "on alust eeldada", st ei tule hinnata kahju suurust, vaid võimalust, et kahju tekib- tegu on hagita menetlusega §166 lg3 räägib sellest. ei tule tõendamise eeldamisega üle pingutada kui nt osanik on keegi, kes konkureerib sama OÜga, siis on kahju tekkimise potentsiaal olemas vt ka TsÜS § 32: juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve äkki on tegemist õiguste kuritarvitamisega- kas kohus peaks siis jätma rahuldamata hagi kuna
konkreetselt määratlema kahju või et tegu oleks kahju hüv alusega. Teabe väljaminek peab olema kuidagi vastuolus oü huvidega! juhatus ei olegi väitnud, et tekitatakse olulist kahju ei ole võimatu seda tõendada, aga raske st ei esine alust keeldumiseks (juhatuse toodud keeldumise alus ei ole seaduslik) väga kaalutluslik asi "on alust eeldada", st ei tule hinnata kahju suurust, vaid võimalust, et kahju tekib- tegu on hagita menetlusega §166 lg3 räägib sellest. ei tule tõendamise eeldamisega üle pingutada kui nt osanik on keegi, kes konkureerib sama OÜga, siis on kahju tekkimise potentsiaal olemas vt ka TsÜS § 32: juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve äkki on tegemist õiguste kuritarvitamisega- kas kohus peaks siis jätma rahuldamata hagi kuna
selle täielikku, projektikohast ümberehitamist asendustäitmise korras teise katuseehitusettevõtja poolt. BCC keeldus neist võimalustest. Kuidas lahendada vaidlus? Lahendus: Soovitaksin BCC'l nõustuda Tõnis T poolt pakutud lahendustega, sest: EhS §4 lg 1 alusel peab ehitusettevõtja tagama , et töö vastab lepingule ja ,et ei ilmne defekte garantiaja jooksul. Tekkimise korral on kohustatud need kõrvaldama, kuid seda ehitaja teha ei suutnud. VõS §127 lg3 alusel peab lepingut rikkinud osapool hüvitama kannatanule põhjustatud kahju väljaarvatud, kui kahju oli põhjustatud tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel. Ehitaja peaks teadma konstruktsioonide omadusi ning lisaks puudus ehitusluba seega peab ehitaja vastutama täies mahus.
· Kui parlamendi liige saab valitsuse liikmeks, suus peatub tema staatus parlamendi liikmena, hiljem taastub. Kõigil neil on oma pos ja neg külg. Kui parlamendi liige kaotab oma koha, siis tipppoliitikud ei taha minna valitsusse. Kui need ametid oleks ühildatud, siis väikeste parlamentide puhul §64 lg 2 p1 tõesti?? Kuhugi mujale ei saa ju nii kaua nimetada. Ühtki muud funktsiooni täita ei saa. Keegi ei rakenda seda. Tegelikult pole see reaalselt kehtiv. §99 §147 lg3 Tasakaalustatus Võimud peavad olema omavahel enam-vähem balansis · Võimude vahel a. parlament vs valitsus, parlament ei tohiks asuda reguleerima üksikjuhtumeid, see peaks jääma valitsuse teha või täitevvõimu teha laiemalt, va PS ettenähtud ametisse nimetamised (tallexi erastamise seadus tallina ekskavaatori tehas). b. Valitsus vs parlament. Praeter legem määrused need on määrused, mis on ilma seadusliku aluseta
eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. §29 lg3 Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda ( lisatasu, aastatulemustasu jne). Majandustulemuselt makstav tasu ( TLS § 30). Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.
seadusse sisse viidud Karistusseadustiku rakendamise seaduse §-ga 29: 1) Ideaalkonkurentsi korral ei mõisteta enam liitkarsitust, vai mõistetakse üks karistus raskema kuriteo eest (vrdl KrK § 40 lg 1 ja KarS § 63 lg 1) 2) Reaalkonkurentsi korral ei ole suurim karistus mitte karistusliigi ülemmäär ega 30 aastat, vaid raskeima kuriteo eest ettenähtud maksimaalkaristus (vrdl KrK § 43 lg 3 ja 31 ning KarS § 64 lg3) 3) Tagantjärele tuvastatud konkurensti puhul arvestatakse esimese kohtuotsusega mõistetud karistus maha ka siis, kui see on täielikult ära kantud. Seeda pöördutakse uues õiguses tagasi kuni 1996 aastani kehtinud süsteemi juures (vrdl KrK § 40 lg 3 ja KarS § 65 lg 1) 11. Aegumine 11.1. Aegumistähtajad Kuna KarS-is ei ole kuriteoastmeid enam kolm, vaid kaks, on ka kuriteo astmest sõltuvad aegumistähtajad sätestatud teisiti. Seda selgitab tabel 2.
informatsiooni töötlevad andmekasutajad peavad olema registreeritud. Eestis reguleerib andmekaitset 1966. aasta vastu võetud "Isikuandmete kaitse seadus", mis viidi Euroopa Liidu nõuetega kooskõlla 2003. aasta oktoobris ning mille täitmist kontrollib Andmekaitse Inspektsioon. Andmekaitse Inspektsioon on Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev sõltumatu järelevalveasutus Eesti Vabariigis. Isikuandmete kaitse seaduse järgi on delikaatsed isikuandmed järgmised (IKS $4 lg3): · poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; · etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; · andmed terviseseisundi või puude kohta; · andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; andmed seksuaalelu kohta; · andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. §29 lg3 Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda ( lisatasu, aastatulemustasu jne). Majandustulemuselt makstav tasu ( TLS § 30). Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.
Võlgnikul on õigus: 1.esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS-is ettenähtud korras (TMS § 221 lg 1). Hagi võib esitada kuni täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist (TMS § 221 lg 3); 2.tutvuda täitetoimikuga ning saada sellest ärakirju ja õiendeid (TMS § 35 lg 1); 3.taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist täitedokumendi esitamise tõttu (TMS §24 lg3 p5); 4.esitada kohtule täitemenetluse peatamise või täitmise pikendamise või ajatamise avaldus, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane (TMS § 45); 5.esitada kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avaldus: 5.1 võlgniku piiratult teovõimeliseks muutumisel kuni talle eestkostja määramiseni (TMS § 46 lg 1 p 5); 5.2 võlgniku abikaasa või otseses ülenevas või alanevas liinis sugulase või õe või venna surma puhul avalduse laekumise kuupäevast alates 30
· Täielikud õigusnormid toovad kaasa vahetult õigusliku tagajärje. H+D H+S · Mittetäelikud õigusnormid on õiguslausena igati korrektsed. Mittetäielikud õigusnormid · Konstitutsiooniline (PS §2) · Definitiivne (KarS §3 lg1) · Deklaratiivne (Hasartmänguseadus §1 lg1) · Kollisiooninorm · Seletavad teatud mõttes analoog definitiivsele normile. (Riigikogu valimiste seadus §1 lg3) · Viitavad sisaldavad viite kas hüpoteesile või dispositsioonile. (Perekonnaseadus §180 lg2) Võib rääkida nn otsesest viitest ja blanketsest viitest. Otsene viitamine on võte, kus normitekst viitab mõnele samas õigusaktis olevale normile. Blanketne esitamisviis on võte, kus normitekst viitab mõnes teises õigusabis olevale normile. · Kitsendavad välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada
Eksimus Tsüs §92 Eksimus on ebaõige ettekujutlus tegelikest asjaoludest. 20 Tehinguid on võimalik tühistada siis kui tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul. Oluline eksimus §92 lg2 kui eksinud isikuga sarnane mõistlik isik tegelikke asjaolusid teades ei oleks tehingut teinud. 1. peab olema oluline eksius 2. tuleb kontrollida teist poolt, peab esinema vähemalt üks §92 lg3 sätestatud asjaolu (eksimuse põhjustasid teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või nendest teatamata jätmine, kui on heausu põhimõttega vastuolus) Pettus Sarnaneb eksimusele.. petetud isikul on olnud ebaõige ettekujutus asjaoludes. Pettuse puhul tehingu teine pool esitab teadlikult ebaõigeid andmeid, tahtlik eksimusse viimine ja eksimuses hoidmine. Ähvardus ja vägivald Tahe on ebaõigesti kujunenud. Ei ole tegelikku tahet tehingut teha
Riigivastutuse seadus piiritleb ka selle, mida kolmas isik võib nõuda: - kantud kulutuste hüvitamist - äralangenud ülalpidamise hüvitamist (saamatajäänud tulu, v.a ulatuses, milles isikul tekkis õigus saada toitjakaotuspensioni). 46 - Vastutuse äralangemine või piiramine Vastutuse äralangemine või piiramine Vastutuse äralangemine (RVS §13 lg3). - Kui kahju vastutust ei olnud võimalik vältida avaliku ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Vastutuse piiramise alused (RVS §13 lg1) - Kahju tekkimine oli ettenägematu. Kui on tegemist väheolulise rikkumisega, on tegemist vastutuse piiramisega. Ka siis, kui kahju täielik hüvitamine oleks ebaõiglane. Samuti piirab vastutust kannatanu kaassüü. Kahju hüvitamiseks kohustatud isikud (RVS §12) Kannatanu ees vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja
1. §1 Riigivastutuse mõiste, olemus ja põhiseaduslikud alused [vt meruski pdf-id] 2. §2 Riigivastutuse materiaalõiguslikud alused [vt meruski pdf-id] 3. §3 Õiguste kaitse ja taastamine [vt meruski pdf-id] 4. §4 Kahju hüvitamine Vt. riigivastutuse seadus § 7 jj. Vastutuse äralangemine või piiramine Vastutuse äralangemine (RVS §13 lg3). - Kui kahju vastutust ei olnud võimalik vältida avaliku ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Vastutuse piiramise alused (RVS §13 lg1) - Kahju tekkimine oli ettenägematu. Kui on tegemist väheolulise rikkumisega, on tegemist vastutuse piiramisega. Ka siis, kui kahju täielik hüvitamine oleks ebaõiglane. Samuti piirab vastutust kannatanu kaassüü. Kahju hüvitamiseks kohustatud isikud (RVS §12) Kannatanu ees vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja
Hõljumise ajal tehtud käsunduslepingus on tühised siis, kui see tingimus saabub. Pg 106 lg 2 käsutustehing on tühine, järelikult see teine ostja(kui peaks olema nii), siis ta pole omandanud asja. Otja saab selle välja nõudma. (noh, tavaliselt ei ole topeltmüüd keelatud, aga praegusel juhul on justkui). Käsutustehing on tühine, siis teine ostja ei ole omanik, müüja saab selle tagasi ja temalt võib esimene ostja seda nõuda. VMT. ERAND: 106 lg3 lõikes 2 sätestatu ei piira ega välista kolmandate isikute heauskselt omandatud õigusi. 9.3 Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus Võimatu tingimus on selge, et päris võimatu see olla ei saa. Võimatu tingimuse puhul on tegemist tingimusega, mille puhul on teada, et seda tingimust ei saabu niikuinii. Äramuutva tingimuse puhul loetakse tehing sõlmituks ilma selle tingimuseta. Edasilükkava tingimuse puhul loetakse tehing tühiseks.
Hõljumise ajal tehtud käsunduslepingus on tühised siis, kui see tingimus saabub. Pg 106 lg 2 – käsutustehing on tühine, järelikult see teine ostja(kui peaks olema nii), siis ta pole omandanud asja. Otja saab selle välja nõudma. (noh, tavaliselt ei ole topeltmüüd keelatud, aga praegusel juhul on justkui). Käsutustehing on tühine, siis teine ostja ei ole omanik, müüja saab selle tagasi ja temalt võib esimene ostja seda nõuda. VMT. ERAND: 106 lg3 lõikes 2 sätestatu ei piira ega välista kolmandate isikute heauskselt omandatud õigusi. 9.3 Võimatu tingimus. Seadusvastane tingimus Võimatu tingimus – on selge, et päris võimatu see olla ei saa. Võimatu tingimuse puhul on tegemist tingimusega, mille puhul on teada, et seda tingimust ei saabu niikuinii. Äramuutva tingimuse puhul loetakse tehing sõlmituks ilma selle tingimuseta. Edasilükkava tingimuse puhul loetakse tehing tühiseks.
- surma põhjustamisel - kehavigastuse tekitamisel - tervise kahjustamisel Riigivastutuse seadus piiritleb ka selle, mida kolmas isik võib nõuda: - kantud kulutuste hüvitamist - äralangenud ülalpidamise hüvitamist (saamatajäänud tulu, v.a ulatuses, milles isikul tekkis õigus saada toitjakaotuspensioni). - Vastutuse äralangemine või piiramine Vastutuse äralangemine või piiramine Vastutuse äralangemine (RVS §13 lg3). - Kui kahju vastutust ei olnud võimalik vältida avaliku ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Vastutuse piiramise alused (RVS §13 lg1) - Kahju tekkimine oli ettenägematu. Kui on tegemist väheolulise rikkumisega, on tegemist vastutuse piiramisega. Ka siis, kui kahju täielik hüvitamine oleks ebaõiglane. Samuti piirab vastutust kannatanu kaassüü. Kahju hüvitamiseks kohustatud isikud (RVS §12) Kannatanu ees vastutab kahju tekitanud avaliku võimu kandja
lepingut oluliselt rikkunud. Olulise lepingurikkumisega on tegemist kui ( VÕS § 116 lg 2) 1) teine pool jääb oluliselt ilma sellest, mida ta lepinguga taotles 2) kohustuse täpse täitmise vastu oli õigustatud poolel eriline huvi 3) teine pool rikkus kohustust tahtlikult või raskelt hooletult 4) rikkumine annab alust eeldada rikkumisi ka edaspidi 5) teine pool ei täida kohustust täiendava tähtaja jooksul VÕS § 116 lg3 kohaselt kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Siinjuures lepingust tervikuna võib taganeda üksnes siis, kui võlausaldajal ei ole kohustuse osalise täitmise vastu õigustatult huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes.
(oluline lepingurikkumine). §116lg2p3 Olulise lepingurikkumisega on tegemist, kui: kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 9. Kas lepingupooled võivad seaduses ettenähtud vastutust kokkuleppega muuta? Too näiteid. 1) §106lg1 Võlgnik ja võlausaldaja võivad eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. 2) Jah, kuid §42 Tüüptingimuse tühisus lg3 Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustavaks eelkõige tüüptingimus, millega: p1 välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks, kui põhjustatakse teise lepingupoole surm või kahjustatakse tema tervist, samuti muuks juhuks, kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 10. Kas vastutuse piirang võib sisalduda tüüptingimustes? Millised kokkulepped vastutuse
Seda on võimalik nõuda ainult siis, kui vastav kohustus on põhiseadusest allpool olevas seaduses sätestatud. Vastasel korral tekiks paratamatult konflikt põhiõiguste ja põhikohustuste vahel. Nimelt piirab igasugune põhikohustus vähemalt §-is 19 nimetatud üldist vabadusõigust (õigus vabale eneseteostusele). PS §10 (nagu ka põhiõiguste puhul) jätab põhikohustuste kataloogi avatuks. Põhikohustused on sätestatud §-des 17, 19 lg2, 25, 27 lg3-5, 32 lg 2, 3. lause, 37 lg1 2. lause, 53, 54 lg1, 55, 113, 124 lg 1. Seejuures mõned põhikohustused seovad ka füüsilisi isikuid omavahel, nt §17, 25, 27 lg 3-5, sellises valdkonnas aga sellisel horisontaalsel siduvusel erilist praktilist tähendust ei tohiks olla, sest vastavad valdkonnad on seadustega täidetud.
eest, mil üürnik ei saanud asja nõuetekohaselt kasutada. Kui üürile antud asjal esinevad puudused võib üürnik ühepoolselt vähendada üüri selle ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja nõuetekohaselt kasutada. Seda muidugi juhul, kui üürnik ei ole puuduste tekkimises süüdi. Kui puudused on tekkinud üürniku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel on üürileandjal õigus nõuda üürnikult tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 296 lg3 kohaselt võib üürnik üürist maha arvata üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. Üürnik võib vastava mahaarvamise teha ka siis, kui üürnik ei saanud asja kasutada üürnikust endast tuleneval põhjusel. Üüri alandamiseks peab üürnik tulenevalt VÕS § 112 tegema üürileandjale sellekohase avalduse, milles teatatakse kas
Hüpoteeki saab pantida ainult tervikuna. Pantimise kohta kantakse kinnistusraamatusse pandipidaja kohta vastav märkus. Panditud hüpoteegi kustutamiseks või hüpoteegisumma või intressimäära või kõrvanõuete vähendamiseks vajab hüpoteegipidaja isiku, kellele hüpoteek on panditud nõusolekut. Hüpoteegi pidajal on õigus jagada hüpoteek osadeks. Osahüpoteegid asuvad senise hüpoteegi järjekohale (AÕS § 333 lg3). Hüpoteegi jagamiseks, samuti jagamisel tekkivate osahüpoteekide omavahelise järjekoha määramiseks ja muutmiseks ei ole vaja omaniku nõusolekut. Hüpoteegi alaliigid Nõude olemasolu mitte-eeldav ja eeldav hüpoteek Eesti hüpoteek on erinevalt teiste riikide hüpoteekidest mitteaktsessoorne, st ei eelda tagatava nõude olemasolu. Sellest tuleneb ka, et hüpoteek lõpeb mitte nõude lõppemisega vaid alles hüpoteegikande kustutamisega kinnistusraamatus
annaabi.ee 
