Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inglismaa, Prants, Usa, SLV (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Inglismaa
Valitsemine:
  • Riigikord – parlamentaarne monarhia
    • Ülemkoda –lordid
    • Alamkoda – III seisus
  • Troonil Elisabeth II (Riiki juhib tegelikult peaminister parlamendiga)
  • 2 – parteilisus
    • Leiboristid – Tööerakond; sekkuvad majandusse (sotsiaalprogrammid, tööstusettevõtete natsionaliseerimine)
    • Konservatiivid – ei sekku majandusse

Majandus:
  • Thatcher muutis kokkuhoiupoliitikat – Suletakse kahjumiga ettevõtted (varem pumbati kahjumiga ettevõtetesse raha)
  • Kahjumiga ettevõtete sulgemise tõttu tööpuudus
  • Majandus hakkas taas tõusma tänu kõrgtehnoloogia arendamisele – töökohad tulevad tagasi
Sisepoliitika
  • Probleem – Iirimaa (Põhja) Usulised vastuolud katoliiklaste ja protestantide vahel
    • Iirlane – katoliiklane (vähemus)
    • Inglismaa – protestant

Vähemus tahab Põhja-Iirimaaga ühineda
Välispoliitika
  • Kolooniate iseseisvumineInglased kaotavad oma positsiooni, mõjuvõimu vähenemine. Kolooniate iseseisvumine läheb valutulult.
  • Suessi kriis – Kanalit üritati enda valduses hoida.
  • Ühinemine Euroopa Liiduga alles 1973 aastal

Prantsusmaa:
Valitsemine ja sisepoliitika:
  • Riigikord – parlamentaarne vabariik (4 vabariiki, kuni 1958 aastani)
    • 1958 – Presidentaalne vabariik (5-es.) Alzeeria sõda viis presidentaalse vabariigini.
    • Prantsusmaa püüdis oma kolooniaid hoida iseseisvumast.

Olukord oli prantslastele psühholoogiliselt keeruline.
  • De Gaulle sai presidendiks 1959.

Positiivne samm oli poolte lepitamine ( Lepib Saksamaa ja NSV-liiduga)
Ta oli president 1969 aastani. Astus tagasi noorterahutuste tõttu.
Majandus:
  • Kiirem areng kui Inglismaal (1970nda aastani)
  • Riigistamine
  • Heldelt makstakse toetusi
  • Kõrged maksud
Välispoliitika:
  • Koloniaalpoliitika kadumine – teistsugune kui Inglismaal, s.t ei lähe valutult, koloniaalvalduste iseseisvumisest üritatakse iga hinna eest loobuda
  • Suessi kriis- kanalit üritati oma valduses hoida
  • Prantsusmaa oli ka üks Euroopa Liidu algatajaid/alustajaid

Saksamaa
Valitsemine:
  • Puudub ühtne saksa riik (3 territooriumi )
  • SLV riigikord – parlamentaarne monarhia
  • Kohalikel omavaltsustel on suur otsustamisõigus
  • Palju-parteiline süsteem – kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid olulisel kohal (juhtivad parteid ka tänapäeval)
Sisepoliitika
  • Sõjajärgsel (kuni 1969aastani) võimul kristlikud demokraadid
  • Sakslaste põhiline probleem: sõja kaotus, okupatsioon kestab ikka (kuni 1951 aastani)
Majandus

  • Sotsiaalne turumajandus (vabadus ettevõtteid rajada, tugev sotsiaalpoliitika
  • Saksamaa saavutab kiireima majanduskasvu
  • Suur langus (70ndate kriis) – kasvutempo ei ole enam nii kiire
  • Võimule tulevad sotsiaaldemokraadid (ei suuda kriisi ületada)
  • 80ndatel majandustõus
Välispoliitika:
  • Kuni 69nda aastani kristlikud demokraadid –ei tunnistanud SDV
  • Kui võimule tulevad sotsiaaldemokraadid – suhted tihenevad Nt. Poola ja NSV-liiduga
  • Saksamaade ühinemine 90ndatel – Nõukogude Liidu nõrgenemisel
  • Saksamaa ja Prantsusmaa Euroopa Liidu algatajad/alustajad
USA
Valitsemine:
  • Demokraatlik vabariik
  • Täidesaatevvõim-president
  • Seadusandlik võim – kongress (esindajate koda ja senat )
  • Kaks peamist parteid- vabariiklased ja demokraadid
  • Maailma stabiilsuse eest vastutav üliriik
Sisepoliitika:
  • Riik sekkus rohkem sotsiaalküsimuste lahendamisesse
  • Teaduse ja tehnika kiire areng nõudes rohkem haridust
  • Võitlus rassilise võrduse eest – mustanahalised nõudsid võrdõiguslikkust
  • Noortemäss (Vietnami sõja tõttu)
  • Vägikaikavedu – töövõtjate-ja andjate vahel

Majandus:
  • Kiire kasvutempo
  • Madalama sissetulekuga vaeste arvu vähenemine
  • Naftahindade järsk tõus
  • Valitsus kulutas liiga heldelt raha sotsiaalprogrammidele, mis vähendas tööstiimulit
  • Maksude ja sotsiaalsete toetuste suurenemine

Välispoliitika:
  • Lüüasaamine Vietnami sõjas
  • Loobuti isolatsionistlikust välispoliitikast
Inglismaa-Prants-Usa-SLV #1 Inglismaa-Prants-Usa-SLV #2 Inglismaa-Prants-Usa-SLV #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ketukas13 Õppematerjali autor
Inglismaa -Valitsemine: Majandus: SisepoliitikaVälispoliitika Prantsusmaa- Valitsemine ja sisepoliitika: Majandus: Välispoliitika: Saksamaa - Valitsemine: Sisepoliitika Majandus, Välispoliitika:USA - Valitsemine ,Sisepoliitika: Välispoliitika:Majandus:

Sarnased õppematerjalid

Demokraatlikud lääneriigid pärast-Teist maailmasõda
11
doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

maailmaga: SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: · 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. · 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB! idalepingud ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972.a. klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta). 1971.a. USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja NAV Liit leppisid kokku Lääne-Berliini staatuse osas- Lääne-Berliin on iseseisev poliitiline üksus, kuid SLV-l on õigus esindada linna rahvusvahelisel tasandil. Taastus maismaaühendus SLV ja Lääne-Berliini vahel. Suhted SLV ja SDV vahel: · 1972.a. sõlmiti leping erineva sotsiaalse süsteemiga riikide rahulikust kooseksisteerimisest SDV ja SLV vahel (see võimaldas luua kahe riigi omavahelised

Ajalugu
Ajalugu eksam 1
5
docx

Ajalugu eksam 1

20. saj hakkasid järjest rohkem kaitsma vaba turgu ja majanduslikku liberalismi. Sotsialistid-lihttööliste huvide kaitsjad pahem poolne partei , hiljem lisandusid neile sotsiaaldemokraadid ja nende oluseim sõnum /suurem nõudmine oli lihtrahva elu parandamine ja varalise ebavõrdsuse vähendamine , reformid , rikastele suuremad maksud. Nimeta kahe maailmasõja vahelise perioodi demokraatlikke ja diktatuuri riike . Mis on neile iseloomulik ? Kaks demokraatlikku riiki :prantsusmaa , inglismaa, Üldised iseloomulikud jooned :Sõna vabadus , inimõiguste olemasolu, Kaks diktatuuri riiki: Saksamaa ,NSVL Üldised iseloomulikud jooned :ainu partei , juhikultus . Mussolini pooldajad mustsärklased. 1922 Hitleril ebaõnnestunud riigipöörde katse.1933-1945 aprill saksamaa diktaator 1933-1945 kevad , F.D.Roosevelt- valiti neli korda presidendiks tõi USA välja majanduskriisist teise maailma sõjaajal president Vol 2

Ajalugu
Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

USA pärast Teist maailmasõda USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme:  demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu  mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas:  sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust.  sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit  riigi tööstuspotensiaal säilis  Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut  USA sai tagasi sõjaaegseid laene  Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti  USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa Kuni 1970.aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970.aastate algul tabas USA

Ajalugu
USA majanduse areng peale II MS
16
docx

USA majanduse areng peale II MS

USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme:  demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu  mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas:  sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust.  sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit.  riigi tööstuspotensiaal säilis  Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut  USA sai tagasi sõjaaegseid laene  Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti  USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused:  suured sõjalised (võidu

Ajalugu
Majanduse areng peale II Maailmasõda
8
docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas: sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust. sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit. riigi tööstuspotensiaal säilis Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõ

Ajalugu
1960 aastad lootuste ja mässu aeg-kahepooluseline maailm
16
docx

1960.aastad lootuste ja mässu aeg, kahepooluseline maailm

hariduskulude suurendamist(liitusid töölised, kes nõudsid palga tõusu) kommunistlik liikumine- põgeneti läände parema elu nimel. Mustanahaliste liikumine)martin luther king võitles mustanahaliste eest- nõuti võrdsust seaduse ees. Naised nõudsid õigusi-naise koht pole kodus, edu. Seksuaalrevolutsioon- vahekord enne abielu , rasestumisvastased vahendid. INGLISMAA Usas valitsevad parteid?vabariiklased ja demokraadid Iseloomusta inglismaa riiklikku korraldust!Kes oli võimul? Parlamentaarne monarhia, troonil Elisabeth II, võimul vaheldumisi leiboristid ja konservatiivid. Kuidas mõjutas Suessi kriis inglismaad? Suessi kriis 1956a. Inglismaa pidi loobuma kolooniatest. Inglismaa kaotas om ajuhtpositsiooni maailmas. Millised asjaolud võimaldasid Inglismaal võimalikult rahulikult leppida ja kohaneda koloniaalimpeeriumi kadumisega? Alaline positsioon ÜROs.Briti Rahvaste Ühendus osutus elujõuliseks. Majanduskasv.

Ajalugu
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

juhuslikult David Lloyd George." Valimis süsteem - meestel ja naistel ei olnud võrdsed valimis õigused. Nende ja paljude teiste naiste õiguste eest hakkasid võitlema sufrazetid ehk naisõiguslased. Nende juhiks oli E. Panckhurst. Sufrazetide võitluste tulemusena said naised osaliselt nõutud õigused. Home rule - Iirlaste võitlus omavalitsuse eest. 1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega

Ajalugu
Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikv

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun