Demokraatia aastatel 1920-1930 (4)

Sarnased õppematerjalid

19

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

o Pandi kinni väiksemad pangad. o Põllumajandus ­ riik maksis põllumehel hüvitist sellisel juhul kui saak hävis. o Tööstuses- hädaabi tööd (raudteede rajamine jms) o Sotsiaalhoolekandes (pensionid, töötu abiraha) Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljusid maailma riigid 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist. Järgnes uus majanduskasv, millele kaudselt aitas kaasa ka võidurelvastumine. 4. Demokraatia tugevused ja nõrkused peale I MS (suurriikide näitel ­ USA, SBR, Pr) Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. USA SBR Prantusmaa

Ajalugu

32

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad

Ühiskond

54

doc

Kodanikuõpetuse kursus

2. garanteeritud kodanikuõigusi; 3. ühiskonna sotsiaalseid probleeme ei tule lahendada mitte üksikjuhtumite kaudu, vaid vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi abil; 4. seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule; 5. õigus informatsioonile ja selle levitamisele; 6. kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia. Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus (valgustusfilosoof Charles de Montesquieu määratlus). Rahva valitud esinduskogu (parlament, Eestis Riigikogu) tegeleb seadusandlusega ­ seadusandlik riigivõim, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), õigusemõistmisega tegeleb seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim. Ükski neist ei saa täita teiste riigiorganite ülesandeid

Ühiskonnaõpetus

46

doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

Inglismaale(Palestiin, transioldaania alad, Mesopotaamia e iraagi alad) ja Prantsusmaale (Süüria ja Liibanoni alad) kontrolli alla. Neuvilly rahuleping- sõlmitakse Bulgaariaga. Temalt võetakse ära tükk maad väljapääsuga Egeuse merele.(Jugoslaavia, Kreeka) Venemaa laguneb. Selle tulemusena ilmub Euroopa kaardile 5 riiki( Soome, Läti, Leedu, Eesti, Poola). Revolutsiooni tulemusena kaotab trooni Romanovite dünastia. Kaotab territooriumit Rumeeniale( bussasaariba, bukoviina). Tuleb demokraatia esimene laine. Kehtestatakse üldine valimisõigus, kaotatakse soolised piirangud, vanuselised piirangud. 1920 nim petsifismiajastuks. Luuakse rahvasteliit- Põhitegelane Wilson. Sellega taotleti igavesti kestvat rahu. Pärast 1 Msi mingit desarmeerimist ei toimunud ja kõigil olid omad ambitsioonid, kontrollitavad sõjaväe poolt alad. Kontrolltöö küsimused: 1)Osata iseloomustada imperialismiajastut, missugused olid imperialistlikud suurriigid

Ajalugu

15

odt

Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg

Inimestel ei olnud enam raha ja ostujõud oli madal, nii langesid hinnad madalamaks. Hindade langetamine ei tasunud enam ära, põhjustades järgmiste ettevõttete pankroti ja inimeste töötuksjäämise. Demokraatia ja diktatuur kahe maailmasõja vahel Kohe esimese maailmasõja järel oli kaks diktatuuririiki ­ Nõukogude Venemaa ja Ungari. Ungaris üritati mõneks ajaks saada kommunism. 1929 aastaks lisandusid Poola, Leedu, Jugoslaavia. Vahetult pärast esimest maailmasõda levis demokraatia väga laialdaselt. Levik oli selle tõttu, et võitjariigid olid demokraatlikud, seega tundus demokraatia parima võimuga. Uued riigid, mis tekkisid, valisid võimukorralduse aluseks demokraatia. Toimus ka demokraatia laienemine riigisiseselt ­ järjest rohkem inimesi sai osaleda riigi valitsemises, sest paljudes riikides kadus meeste puhul varanduslik tsensus. Kõik kodanikud said valida. Lisaks said paljudes riikides (mitte kõigis! Prantsusmaal ei olnud) valimisõiguse ka naised ­ 20

Ajalugu

23

pdf

Ühiskonna valitsemine

1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse.

Ühiskonnaõpetus

52

docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole rahvavalitsust vms. Riik kujundab rahvuse mitte rahvus ei kujunda riiki! (Saksamaa ühinemisega on et rahvas loob riigi, aga Lääne-Euroopas on vastupidi) Eestis nt enne tekib rahvus ja alles seejärel luuakse riik, Prantsusmaal ja Inglismaal tekkis enne riik ja siis alles rahvus. 19

Ajalugu

56

doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor

Ühiskond

Kommentaarid (4)