riigiühendus. Pärast Esimest maailmasõda laienes see Saksamaale ja Türgile kuulunud alade arvel. Tõsiselt hädas olid inglased India ja Iirimaa iseseisvuslastega. Ideeliseks juhiks Indias oli Mahatma Gandhi. 1930.aastail algatasid Gandhi pooldajad kodanikuallumatuse kampaania, mis seisnes selles, et indialased ei täitnud inglaste seadusi ja korraldusi. 1914 võeti vastu seadus, millega Iirimaa pidi saama autonoomia. Kuid seadus jäi Esimese Maailmasõja tõttu rakendamata. Iirlased otsustasid hankida vabadust relvaga. 1921 sai Iirimaa dominiooni staatuse. Kõik kuulutati Briti Rahvaste Ühenduse vabatahtlikeks liikmeiks, keda ühendas ühine riigipea-Suurbritannia monarh. 4. VÄLISPOLIITIKA – põhisuund oli mitme sajandi vältel tasakaalu hoidmine Euroopas. Londoni suhted Saksamaaga olid üsna vastuolulised. Britid nägid Sakslastes ohtu, samas oli Saksamaa inglaste jaoks tasakaalustavaks jõuks Euroopas
Ent armee jäi Weimari vabariigile truuks ja nn. õllekeldriputs suruti järgmisel päeval maha. Hitler mõisteti aastaks vangi, kuid ta vabanes juba 9 kuu pärast. Vanglas valmis tal raamat "Mein Kampf"("Minu võitlus"), milles ta sõnastas ja põhjendas oma programmi. 1924. a. hakkas Saksamaa majanduslik olukord paranema ning seetõttu vähenes ka natside mõju. 3. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1920. AASTAIL VÄLISPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel hakkas Euroopa järk-järgult loovutama oma juhtpositsiooni maailmas. Esiplaanile nihkusid nüüd Ameerika Ühendriigid. Ühendriikide panus Saksamaa purustamisse oli minimaalne ning nende endi kaotused väikesed. Kuid varustades oma toodanguga sõdivaid Antandi maid, kasvas USA tööstustoodang viiendiku võrra ning muutus ka rahanduslik seisund. Enne Esimest maailmasõda olid Ühendriigid võlgu Euroopa riikidele, kuid nüüd tasuti tarnitud toodanguga
osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. Nii näiteks elas 1909. aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korra rohkem: 349 miljonit inimest. Paraku hakkasid vabad, koloniaalvallutusteks sobivad maad 20. sajandi alguseks otsa saama. See teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvitatud Saksamaa, kes noore suurriigina oli maailma jagamisele hiljaks jäänud ning oli seetõttu pidanud rahulduma tagasihoidlikuma saagiga. Suurt huvi pakkus Euroopa riikidele sel perioodil Aafrika. 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast erinevate Euroopa suur- ja väikeriikide valduses. Kõige suuremad valdused Aafrikas olid Suurbritannial, kuid Prantsuse koloniaalimpeerium ei jäänud palju maha.
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed
Prantsusmaal õnnestub täielikult kuninga järgi tsentraliseeritud riigi loomine. Inglismaal see kah õnnestub, aga mitte sellisel määral nagu Prantsusmaal. Need on sellised pika ajalooga rahvusriigid. Prantsusmaa ja Inglismaa ongi sellised ,,vanad" riiklikud rahvused. Sel ajal oligi nii, et enne kujunevad piirid ja alles seejärel 19.saj kujunes nende piiride sees moodne rahvustunne (Poliitiline rahvuslus Lääne-Euroopa rahvuslus. Prantsusmaa ja Suurbritannia = poliitilise rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser
IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke
Maal jõuti individuaalse majapidamiseni viiendik taludest, kuid pinged külas jäid püsima või koguni suurenesid. tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus). Üleüldiselt: 1900 aastal oli 300 tööstusettevõtet, neist 9s oli 500 töölist ja 66% eestlasi, 1914 oli selliseid aga 14 ettevõtet ja 73% eestlasi. Sõja ajal oli oluline metalli ja riiete tootmine sõjatöööstusele. Maailmasõja eelõhtuks andis tekstiilitööstus 36%, metalli ja masinatööstus 19%, Paber 14%, toiduained 12% jne. Põhja-Eestis töötas maailmasõja eel vabrikutes 80% rahvast, sõja ajal 90% tööliskonnast. Oluline tööstusharu oli tekstiilitööstus(puuvill, kalev ja lina). Puuvill oli domineeriv, kui toorainet pidi sisse vedama. Tehti niiti ja toorriiet, aga saadeti edasi venemaale. Kalevitööstus oli väike. Linavabrikuid oli mitmeid, eriti väikseid pärnus ja viljandis. Linavabrikute
Kõik kommentaarid