· Itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised · Maailmavaate keskmeks on humanism- veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng · Oluliseks on isikuvabadus · M.Luther luteri kiriku reformatsioon, luteri koraalid. · Luteri kiriku hümn M.Luthe ,,üks kindel linn ja varjupaik". · Korralik muusikaõpetus koolides · Renessanss jaguneb vara-, kõrg-, hilisrenessansiks. · Stahl andis välja esimese Eesti lauluraamatu BAROKK (17.saj- 18. saj I pool) · Suurvormide ajastu · Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, dünaamiline, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas · Puudus muusika sisemine areng · Kontsertstiili teke · Viisirikkus-sopran · Rütmika muutumine motoorseks · Dünaamika · Piano, forte vaheldumine · Instrumentaalmuusika populaarsuse kasvamine · Pillide tormiline areng
Pärast Põhjasõda sai tagasilöögi ka rahvaharidus. Koolide arv oli kahanenud, rahvaharidust edendasid üksikud pastorid, õpiti rehetubades, kus oli vähe ruumi, külm ning tuba suitsu täis. 1739. aastal kehtestati koolikorraldus, mille põhjal oli kooliskäimine kohustuslik vaid 7 12 aastastele lastele, v.a nendele, keda õpetati kodus. Õpiti Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamist, iseseisvat piibli lugemist ja lauluraamatu kasutamist. 1765. aastal võeti vatsu uus koolikorralduskava, mis nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, võidi mõis kooli pidamise kohustusest vabastada. 18. sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast. Valgustusajal nägid trükivalgust esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud, enamasti olid need tõlked saksa keelest. F.G
Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna 1525.a trükiti Lübeckis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja lätikeelse selgitava tekstiga. Seda loetakse esimeseks kindlasti teadaolevaks eestikeelseks trükiseks. Varsti koostaati Tallinnas luterlik katekismus (usuõpetuse käsiraamat). Mille pani kokku Simon Wanradt, eesti keelde tõlkis Johann Koell, trükiti Saksamaal 1535.a. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna Juba XVI saj tehti mitu katset piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks. Piibli tõlkimisega tegeles Hans Susi, kes oli andekas poiss, kes sai koolituse vanaema rahast. Hans suri katku. Pole teada, kaugele tõlkimisega jõuti. Peale reformatsiooni kloostrikoolide osa langes, põhikoormust kandsid linnakoolid, aadlike lastel olid koduõpetajad. Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur.
lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17. sajandi lõpul valitsev vokaalzanr (aaria ajal kogu tegevustik seiskub) Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv). Kantaat- vokaalteos, mis on pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. (Kirikukantaat- vaimulike, piiblist võetud või kiriku lauluraamatu tekstidega). Oratoorium- kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Puudub lavastus. Passioon- oratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuste lugu. Tekst pärit Uuest Testamendist, tähtis osa on kooril, kes laulavad hulga tegelaste repliike. Ooperi kujunemine- ooper kujunes välja keskaegsetest tragöödiatest ja õukonnapalletist, kus mõlemas oli laulul tähtis koht ning edasi anti mingi lugu. Claudio Monteverdi- ,,Orpheus" 1637
Suurenesid teokohustused ja maksud (10%-ilt 25%-le). Talupoegadelt võeti relvakandmisõigus. Kujunes välja pärisorjus. 3. Esitage näiteid ristiusu möjudest vaimuelule keskaja Eestis järgmiste valdkondade kaupa: Haridus ja kirjasõna: Kerjusmungaordud pöörasid tähelepanu rahva usulisele harimisele ning rahvuskeelele. Reformatsiooniaegsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat (luterlik katekismus). Juba 16. sajandil tehti esimesed katsed ka piibli ja lauluraamatu tölkimiseks. Asutati linnakool (Tallinnas Oleviste kiriku juures). Maailmapilt: Eestlaste kujutelmi möjutas see, et vabadusvöitluses olid nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla. Loobuti oma kõrgjumalatest ning hakati austama kristlaste Jumalat. Kunst ja arhitektuur: Tallinna kiviarhitektuur-Tlna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlike hooneid ja elamuid, arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja
Sellel ajal ei olnud reaalne, et akadeemilist haridust võiks anda mõnes muus keeles. Eestlaste, kui talurahva maakeel ei olnud veel selleks ajaks arenenud kultuurkeeleks, milles oleks olnud võimalik teadustöö ja ülikooliharidus. Tartu ülikooli kasvandikest aitas eesti keelt edendada Johann Gutslaff, kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Piibli, Andreas Virginius kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Uue Testamendi, osa Vanast Testamendist,ning osales suure katekismuse ja lauluraamatu tõlkimises. Martin Gillaäust peetakse esimeseks, kes mõistis, mis on eesti keeles omastav kääne. 2.Venemaa keisririigi aeg Tartu Ülikoolis 1802 sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool. 1809 valmis ülikooli praegune peahoone. Asutati Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Üliõpilaste Selts. 1889. aasta venestuslainega kehtestati õppetöö andmise keeleks vene keel. Tehti palju muudatusi ning ülikool haris vene impeeriumile palju kõrgeid ametnikke ning teadlasi.
Ivan III- Martin Luther-usupuhastuse algataja M. Hoffmann-rüüstaja tartus W. von Plettenberg-ordumeister Wolter von Plettenbergi eestvõttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16.saj. algul Simon Wandadt-(Niguliste kirikuõpetaja saksakeelne tekst katekismusele Johann Koell-katekismuse autor Wanradt-Koelli, katekismus usulise sisuga käsiraamat ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge. Balthasar Russow- Hans Susi-Katsed piibli- ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln. linnakooli õpilane Hans Susi) Bernt Notke - oli saksa maalikuntsnik ja skulptor Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik 1227-1558- 1238- Konflikt Liivi ordu ja Taani vahel, mida reguleeris Stensby leping 1248-Eesti linnad said selle naabermaade eeskujul (nt. Tallinnal oli Taani kuningalt saadud Lübecki linnaõigus 1248) 1343 23.apr.Jüriöö ülestõus 1345-saaremaa ülestõus 1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa
Lutherile ka mitmed tema kaastöölised. Kaasajaks on Piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui 2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga. 8. EESTIKEELSED PIIBLITÕLKED Esimesed katsed Esimesed teadaolevad katsed Piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti 16. sajandil. Tallinna koolipoiss Hans Susi suutis 1551. aastaks tõlkida ära evangeeliumite perikoobid ja lauluraamatu, kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata. Pikemaid katkeid Piiblist sisaldus 17. sajandil luteri pastorite poolt koostatud käsiraamatutes, näiteks 1632. aastal lõunaeesti keeles ilmunud Joachim Rossihniuse piiblilugemistes ja 1637. aastal põhjaeesti keeles ilmunud Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatus. Eestikeelne Uus Testament Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. See kandis tollases
asedirektor. Ta oli ka kontaktis Põltsamaa kirikuõpetaja A. W. Hupeliga. Hiljem töötas ta Saksamaa kultuurikeskuses Weimaris kirikuõpetajana, tehes koostööd Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki pidas ta vajalikuks ainult seni, kuni rahvas on rumal. Hariduse kaudu pidi saama õiglaseks. Patriotism pidi olema õiglane, mitte ebaõiglane teiste rahvaste vastu. Andis välja Euroopa rahvaste lauluraamatu. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. 19. sajandil hakkas saksa rahvas koonduma ühe rahvuse ja keele ümber. IMMANUEL KANT (1724-1804) Oli 18. sajandi II poole suurim filosoof. Sai mõjutusi soti empiirik David Hume`ilt. Ta õpetas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainest, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika" (1781). Enne Kanti olid paljud mõtlejad
ette kannab. · Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus. 2) Atharva veda osa proosas, osa värsivormis. 20 raamatut, 371 teksti, enamasti loitsud. See on nö. mitteametlik religioon. Kasutati inimeste endi poolt mitteametlikus kultuses. Sisaldab loitse, mis on inimestele endile vajalikud, nt. rikkus, jõud, tugevus. Sisaldas omaaegset slängi, maalähedane. 3)Sama veda lauluraamatu moodi. Tekstid Rg ja Atharva vedadest. Originaalkontekstist välja kistud värsid, et saaks kasutada rituaalides. Laulutarkus. 4) Yajur veda kirjeldab ohvrirituaale. Kuidas valida ohverdamiseks kohta, kuidas ette valmistada jne. Ohvritarkus. · Brahmana tekstid, mis aitavad mõista Brahmani absoluuti. Kommenteerivad vedasid. · Annavad veda teksti kommenteerides edasi uut informatsiooni · Kirjutatud preestriklassi poolt (kastisüsteem)
aasta detsembrini. Pärast sõda töötas Harri Kõrvits Eesti Raadios, Kunstide Valitsuses ehk Eesti NSV Kultuuriministeerium, Teatri- ja Muusikamuuseumis jm. 1952. aastal lõpetas ta konservatooriumis Artus Vahteri juhendusel muusikateaduse ala. 5 LOOMING Harri Kõrvits kirjutas 1992. aastast kuni 1998. aastani 15 koraali segakoorile. Kasutatud on lauluraamatu tekste, millel polnud iseseisvaid viise ega vaimulikku luulet. Stiililt on need luterlikule traditsioonile toetuvad palvelaulud, laulatuse-, leeripüha- ja leinalaulud. Eriti hindas Harri enda lauludest: "Halleluuja, Jeesus elab", "Jeesuse käed" ja "Õhtupalve". Need laulud trükiti ka 1998. aastal Kirikumuusika Liidu poolt. Harri on ka loonud mitu kaunist jõululaulu segakoorile. 1996. a pühendas ta Tallinna
suundades. Surmakülastajad, hoiatas Snape'i lahkumisel, ründavad Harry ja tema sõpru. Voldemort jälitab Harry alla, kuid Harry sõrm vabastab Voldemorti välja, näib olevat ilma Harry abita. Harry saabub Burrowisse ja kui tema sõbrad satuvad, siis ta õpib, et Moody't on tapetud ja George Weasley hävitas jama. Harry hakkab nägemusi, milles ta näeb, mida Voldemort Voldemorti silmis teeb, ja tunnistajad Voldemorti, kes küsivad lauluraamatu tegijat, püüdes välja selgitada, kuidas Harry võita. Harry, Ron ja Hermione kogusid raamatuid ja tööriistu, mis olid vajalikud selleks, et astuda üles kallale, mille Dumbledore jättis: leida ja hävitada Horcruxes, kuhu Voldemorter paigutas oma hinge fragmendid, muutes end nii surematuks kui objektid ellu jäävad. Magic'i minister Rufus Scrimgeour annab neile need esemed, mis Dumbledore jättis nende tahtmist. Harry jäeti Snitchi, keda tabas tema
edendamine jäi peamiselt üksikute pastorite teeneks. Koos ainelise olukorra paranemisega kasvas ka koolide arv. Õpiti enamasti rehetubades. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid 7-12 aastastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Rahvahariduse miinimumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine. Puudust oli koolmeistritest, raskusi oli ka laste kooli saamine, sest taluperedes nähti koolikohustust kui täiendavat koormist. (1765) Liivimaa maapäeval võeti vastu uus koolikorralduskava, mis nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. 18.sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast. Kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna.
Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puuduliku moraali, ratsionalistid aga sotsiaalset ebavõrdsust.Ratsionalismi tuntuim esindaja oli August Wilhelm Hupel. 1715.a. ilmus põhjaeestikeelne Uus Testament. 1739.a.ilmus Piibel Anton Thor Hellelt. 9) Rahvaharidus. Vastus: Rootsi ajal loodud haridussüsteemi jätkati. Esimene ühtne koolikorraldus tuli 1739.aastal. Koolikohustus oli 712.aastastele, miiniumnõueteks oli katekismuse tundmine, Piibli lugemine, lauluraamatu tundmine. 1765.a.Liivimaa maapäeva otsusega loodi rahvakoolid kõigisse suurematesse mõisatesse, lubatud oli ka kaduõpe. 18.sajandi lõpuks oskas Liivimaal ülepoolte talurahvast lugeda, Eestimaal veidi vähem. Kirjutamise oskus oli haruldasem.
· Simon Wanradt ja Johann Koell. · Trükiti aastal 1535 Saksamaal, kuid keelati "rohkete vigade tõttu". · Arvatavasti oli 1550. aastatel olemas ka laialtkasutatav eestikeelne katekismus, mille eksemplare pole kahjuks leitud. · Probleemiks oli, millist keelemurret tarvitada, mis teravnes seda enam, mida intensiivsemaks muutus eestikeelsete raamatute väljaandmine Wanradti ja Koelli katekismuse säilinud fragment Piibli tõlkimine · Piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks tehti esimesed katsed juba XVI sajandil. · 1549. aastal tegeles Piibli tõlkimisega Hans Susi. · Susi kapital ja teised annetused vaeste koolipoiste jaoks. · Pole teada, kaugele sel ajal piiblitõlgetega jõuti, sest käsikirjad ei jõudnud trükki ega pole säilinud. Kooliolud peale reformatsiooni · Vana- Liivimaa koolioludes midagi olulist ei toimunud · Langes kloostrikoolide osa, põhikoormus linnakoolidel. · Kodanike ja aadlike perekondades kasvas
miimika. Kogu esitususel asub mitme kultuurivaldkonna piiril, tekib seoseid folkloori, kirjanduse, muusika, näitekunstiga. Contra ei tunne oma tekste esitades piinlikkust. Kui need on raamatus kirjas, siis ei ole mõeldud need vaikselt lugemiseks, vaid kõva häälega laulmiseks, nagu Contra ei püüa autorsust omal ajal rahvaluule. endale hoida. Tema lauluraamatu "Üüratu üürlane" tiitellehe pöördele kirjutatud: "Nende tekstide loata kasutamine pole karistatav!!" Eraelu Contral on naine Airi (35) ja 2 poega -Verner (7) ja Herbert (9). Contra on öelnud: "Ega lapsesaamine Tartu maratonist palju lihtsam olnud." Contra teeb veel mulgikeelseid uudiseid Eesti Raadiole ning
miimika. Kogu esitususel asub mitme kultuurivaldkonna piiril, tekib seoseid folkloori, kirjanduse, muusika, näitekunstiga. Contra ei tunne oma tekste esitades piinlikkust. Kui need on raamatus kirjas, siis ei ole mõeldud need vaikselt lugemiseks, vaid kõva häälega laulmiseks, nagu Contra ei püüa autorsust omal ajal rahvaluule. endale hoida. Tema lauluraamatu "Üüratu üürlane" tiitellehe pöördele kirjutatud: "Nende tekstide loata kasutamine pole karistatav!!" Eraelu Contral on naine Airi (35) ja 2 poega -Verner (7) ja Herbert (9). Contra on öelnud: "Ega lapsesaamine Tartu maratonist palju lihtsam olnud." Contra teeb veel mulgikeelseid uudiseid Eesti Raadiole ning
säilitanud tänaseni. Rahvuslik emantsipeerumine nii 19. sajandi teisel poolel kui ka 20. sajandi algul võis niisamuti olla ka arrogantne oma tegelike juurte suhtes. Laulupidude ellukutsuja, eesti ajakirjanduse loojaid Johann Voldemar Jannsen alavääristas näiteks aastatuhandete pikkust eesti regilaulutraditsiooni, mille kõiki väärtusi ta saksameelse poolharitlasena mõista ei suutnud. Selle asemel läksid talle palju rohkem korda lääged seltskonnalaulud ja kiriklik lauluraamatu repertuaar. Selline kadaklik võõraiha pole tundmatu ka kaasaegses eesti kultuuris. Ka Jakob Hurt, kelle hariduslik horisont oli Jannseni omast palju avaram, käsitles eesti rahvaluulet ennekõike kui arhailist, meelelahutuslikku või muinasjutulist fenomeni. Just Hurda initsiatiivil sai 1888. aastal alguse eesti pärimuse üldine kogumine. Ja kuigi Hurt oli teadusmehena igati asjatundlik kogutud materjali olemuse suhtes, oli tema nägemus folkloorist pigem minevikku kui tulevikku vaatav.
süsteem taas jalule 2.3.4.3. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava 1739 2.3.4.3.1. Koolikohustus neile 7-12-aastastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada 2.3.4.3.2. Miinimumnõudeks Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine 2.3.4.4. Puudus õpetajatest ja raskused õpilaste koolisaamisega 2.3.4.5. Liivimaa maapäeval 1765. aastal vastu võetud korralduskava nägi ette rahvakooli rajamist igasse suuremasse mõisa 2.3.5. Eestikeelne kirjasõna 2.3.5.1. Avaldati ka põhjaeestikeelne Uus testament 1715 2.3.5.2
andis välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike õppetus..." · Haridus Põhjasõda andis tagasilöögi ka haridusele. Esialgu jäi hariduse edendamine üksikute kirikuõpetajate teeneks. 1739. aastal kehtestati kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduse kava kohustus kehtis vaid neile 7-12 aastastele, kes polnud kodus lugemist selgeks saanud. Miinimumnõuded: · Iseseisev piibli lugemine · Iseseisev lauluraamatu kasutamine · Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine 1765. aastal Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, nõuti, et igasse kihelkonda, ka suuremasse mõisa asutataks kool. Samas suur roll koduõppel, kirjutamisoskus oli siiski haruldane Eestimaa kubermangus rajati koole veelgi aeglasemalt. · Kirjasõna 1739 Piibel A. T. Helle 1730. aastatel esimesed teadaolevad eestikeelsed kalendrid. Kalendrisabades avaldati
Inimesed olid nüüdsest tõesti sügavalt usklikud. Nende eneseteadvus kasvas, sest koguduses said kõik inimesed kaasa rääkida. Kadrina palvemaja Mõju muusikale 2 Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterliku koraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne. Mitmehäälse koorilaulu arengut hoogustavaks asjaoluks oli 1637. a. ilmunud Stahli lauluraamatu II osa ilmumine, millel oli juures ka väike noodilisa. 1685. a. ilmus Adrian Virginiuselt "Tarto-Ma Kele Lauluraamat" samuti noodilisaga lõpus. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Esimene teade neljahäälsest kooris laulmisest eestlaste hulgas pärineb 1818. a Kanepi
· Tähtsaim filosoof Kong Fuzi o Hiljem sai pühakuks o Hindas kõrgelt eetilisi probleeme o Filosoofiline õpetus, kuidas õigesti käituda Austus keisrisse, vanematesse Põlvkonnad elasid koos ühes hoones Paari pandi seisuste järgi Konkubiinid - vabaabielu elav naine o Kong Fuzi on kirjutanud lauluraamatu · Vanimad noodid pärinevad 4. Saj eKr · Muusikat peeti kõikide teaduste allikaks ja on tihedalt seotud ning arenenud koos paljude kunstidega (tantsimine, näitlemine jne.) · Tants o Keisrikojas klassikaline o Muu rahvas folkloorset tantsu Liigutustel oli oluline roll · Teatri maailm on seotu karakterite ja värvidega o Must ausameelsus o Valge petis, suli o Punane ustavus o Kollane kavalus
koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 7-12aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2. 1765.a kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse. 9. Milliseid õppeaineid koolis õpetati? Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jagatud mõisa, kiriku ja valitsuse vahel? Koolis õpetati lugemist, lauluraamatu kasutamist (mis tähendas, et koolis lauldi) ja õpetati ka katekismust tundma. Mõis – leida lapsi õpetavaid korralike õpetajaid, kes oskaks keelt ning oleks kindlad usus. Samuti pidid rajama koole, eraldama ruume kodukoolide pidamiseks. Pidi tagama, et lapsed läheks kooli ning targemad ka edasi õpiks. Kirik – pastorid eksamineerisid koduõppel olevaid lapsi; koostama nimekirja lastest, kes peavad vanuse poolest koolis käima.
Joachim Jhering andis välja eimese eestikeelse aabitsa ning töötas välja ajastule iseloomuliku range kirikukaristuse süsteemi(kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitmesugused rahatrahvid jm) Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, kus sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga, mis jäi aga rahvakeelest kaugele. 1630 ilmunud mitmeosalises käsiraamatus avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara(lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid ja teisi riiklike talituste tekste) Johann Hornungi esimene ladinakeelne eesti keele grammatika ilmus 1693. Seal oli märksa rohkem arvestatud eesti keele eripäraga ning see reeglistik on tuntud kui vana kirjaviis, mis oli kasutusel kuni 19.sajandi keskpaigani Johann Skytte tegi ära tegeliku töö Tartu Ülikooli asutamisel, mis avas uksed 1632 aastal
aastal. 1524. aastal vallandus Tallinnas pildirüüste, kus eestlased ja sakslased alustasid mässu: tungiti kirikutesse, purustati pühapilte ja kujusid ning reliikviaid. Sama juhtus ka teistes Liivimaa linnades. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu: ordu Preisimaa haru saadeti laiali.See viis reformatsiooni mittetäieliku lõpuniviimiseni. Enamik inimesi jäi katolikule kirikule truuks. 16. sajandi esimesel poolel tehti esimesed katsed piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks eesti keelde. Ülesanne anti Tallinna linnakooli õpilasele Hans Susile, kuid töö jäi poolikuks, sest Susi suri 1549. aastal katku. 6 Eesti asustus ja rahvastik Keskaegne ühiskond oli eelkõige agraarühiskond. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad. Teiste ühiskonnakihtide osa ei ületanud 6,5%. Keskaja jooksul Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes. Eesti rahvaarvu on 13. saj algul hinnatud 150 000-180 000 inimesele
Jumalasõna allikast. Tema Piibli tõlge saksa keelde (1522-1534) paneb aluse tänapäeva saksa kirjakeelele. (Luther oli suur muusika armastaja. Ta laulis suurepäraselt ja mängis lautot. Ta ütleb, et miski ei ole kuraditele vastumeelsem ja talumatum kui muusika. Teoloogia järel annab ta muusikale järgmise aukoha.) Tema komponeeritud ja sõnastatud on luterliku kiriku hümn ,,Üks kindel linn ja varjupaik" ja meie lauluraamatu laulud Ma tulen taevast ülevalt, Nüüd ristirahvas laula sa, Su poole Issand südamest,.. Kokku on Luther loonud üle 30 laulu osalt siinjuures ka teiste viise kasutades. Kindlasti tema üks kuulsamaid kirjutisi on ,,Väike katekismus", selle teksti kirjutamise ajendiks oli esimene kirikuvisitatsioon Saksimaal 1527. aastal, mille käigus ilmnesid puudujäägid nii koguduseliikmete kui ka vaimulike teadmistes. Nende kõrvaldamiseks otsustas Luther kirjutada
Õpikutena kasutati aabitsaid, katekismuse- ja lauluraamatuid. Vaatamata kõigele suur osa talurahvast lugeda siiski oskas. Õpiti kodudes, õpetajaks oli enamasti 18. saj algul isa, hiljem ema ja lugemisvaraks palve- ja lauluraamatud (kirikukirjandus). Ilmne vajadus eestikeelse kirjasõna järele viis selleni, et · 1715.a. ilmus uus testament · 1721 käsiraamat "Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko- Ramat", sisaldas katekismuse, osa uuest testamendist, üle 300- leheküljelise lauluraamatu ja ulatusliku palveraamatu. · 1731.a-st pärineb varaseim teadaolev kalender loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. Praktilise käsiraamatuna pälvis rahva poolehoiu. · 1739.a. trükiti eestikeelne Suur Piibel tõlke viis lõpule Anton Thor Helle · 1766.a. hakkas ilmuma Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri "Lühhike Öppetus..." pastor August Wilhelm Hupel ja arst Peter Wilde. (kokku ilmus 41 numbrit). Alg- ja keskharidus 19. saj. I poolel 19.saj
mille ettevalmistamisel osalesid lisaks Lutherile ka mitmed tema kaastöölised. Kaasajaks on Piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui 2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga. [6]. 4.1 Eestikeelsed piiblitõlked Esimesed teadaolevad katsed Piibli tõlkimiseks eesti keelde tehti 16. sajandil. Tallinna koolipoiss Hans Susi suutis 1551. aastaks tõlkida ära evangeeliumite perikoobid ja lauluraamatu, kuid tema tehtud töö jäi trükis avaldamata. Pikemaid katkeid Piiblist sisaldus 17. sajandil luteri pastorite poolt koostatud käsiraamatutes, näiteks 1632. aastal lõunaeesti keeles ilmunud Joachim Rossihniuse piiblilugemistes ja 1637. aastal põhjaeesti keeles ilmunud Heinrich Stahli käsi- ja koduraamatus. [6]. 4.2 Eestikeelne Uus Testament Uus Testament tervikuna tõlgiti lõunaeesti keelde 1686. aastaks. See kandis tollases
koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 712-aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2) 1765. aastal kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli rajada igasse kihelkonda ning suurematesse mõisatesse. 9. Milliseid õppeaineid koolis õpetati? Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine, lauluraamatu kasutamine. 10. Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jagatud mõisa, kiriku ja valitsuse vahel? a) mõis tuli rajada kodukool; otsima korraliku õpetaja; tagama, et õpilased kooli tuleksid. b) kirik peab tegema nimekirja lastest, kes peaksid koolis käima; peab aitama lapsed kooli; eksamineerima koduõpetusega lapsi. c) valitsus kooliraamatute olemasolu kindlustama küllaldasel määral, odavate hindadega, läti kui ka eesti maakondades.
osanud esialgu veel keelt. Põhjasõja ajal ei trükitud juurde vaimulikke raamatuid peale 1715. a. Uue Testamendi ja neist oli nüüd suur puudus. Tallinna käsiraamatust valmistati ette uus väljaanne, mis rahulepingu allakirjutamise aastal, s.o.1721 Halles trükist ilmus. Selles oli tervenisti sees Hornungi ,, Ma kele Kodo ja Kirgo Ramat". 1723. a. anti Riias Hornungi lauluraamat teist korda välja. 1729. a. ilmus Tartu lauluraamatu kolmas trükk, mida Sangaste õpetaja Gotthard Ferdinand Rauschert ja Kambja õpetaja Albrecht Sutor olid enne ulatuslikult parandanud ja täiendanud. Kaks aastat varem olid samad mehed Riias Wastse Testamendi teise trüki välja andnud. 1729. a. anti välja ka põhjaeesti murdes Uue Testamendi kordustrükk. See lühikese aja jooksul välja antud kirjanduse hulk näitab, et rahval oli vaimuliku toidu järele suur nälg.
igused Viljandi, Paide, rakvere, Valga ja liideti ümbruskonna möisatega)+ 1783. Paldiski Rogerwieck ja Võru (Katariina II?) (kokku 12 linna) 9. Isikud George Brown iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes tegi Browni positiivsed määrused a 1765. Forselius rajas 1684.a Tartu lähedale öpetajate seminari, Stahl koostas 1637.a I eesti keele grammatika, mis oli muidugi saksa keeles. Avaldas I eest ikeeles usuöpetuse raudvara: lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid jt tekste, mis idid hölbustama kirikuöpetajatel eesti keele kasutamist. Hornung 1693 aastal ilmus tema ladinakeelne eesti keele grammatika, tema kehtetatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi, mis oli kas kuni 19. saj keskpaigani. Skytte Tema eestvedamisel asutati 1632 TÜ Hupel Pöltsamaa pastor, literaat, kes koos P. Wildega andis välja I eestikeelset ajakirja Lühike Öpetus. Adrian ja Andreas Virginius tölkisid 1686
(1540-1588) lauluraamatus, mis ilmus enne aastat 1583. Teine versioon «Te Deumist» ilmus «Virsikirjas» number 321 all ning on tõlgitud soome keelde rootsi keelest. Eestikeelse teksti on kiriku laulu- ja palveraamatu jaoks koostatud õpetaja Ivar-Jaak Salumäe, kasutades ladina-, saksa-, soome- ja eestikeelseid materjale. Viimati redigeeriti teksti seoses EELK lauluraamatukomisjoni ja E.E.L.K. lauluraamatukomitee materjalide korrastamisega lauluraamatu ladumiseks 1990. aastal. Kasutatud kirjandus: E. W-n 1938. «Ambrosius oli ladna mees». Kuulsa üliõpilaslaulu sünniradadel. Rahvaleht 7. Kiriku laulu- ja palveraamat. EELK. Tallinn 1992 http://www.eelk.ee/laululugu29-39.html
ootas ees Rostocki linnakoolist tuttav H. Vulpius, saabuski R. Brockmann 1634. aasta kevadel Tallinnasse. Juunis 1634 asus ta pidulikult uuele ametikohale. 20. aprillil 1635 abiellus R. Brockmann endise Niguliste kirikuõpetaja J. Temme tütre Dorotheaga. Abielust sündis kolm tütart ja poeg, samuti Reiner, kes jätkas isa tööd alates 1666. aastast Laiuse (Lais) pastorina, 1678. aastast Tartumaa praostina ning piiblitõlke ja lauluraamatu väljaandmise eestvedajana. R. Brockmanni osalemine Tallinna kirjanduselus R. Brockmann võttis tollasest Tallinna kirjanduselust kohe saabumise järel aktiivselt osa. Ühelt poolt kuulus ta gümnaasiumiprofessorite kirjanduslembesesse seltskonda, mis aastatel 163536 ning 1639 puutus tihedalt kokku Holstein-Gottorpi hertsogi Friedrich III saatkonnaga nende Idamaa-reisi vahepeatusel Tallinnas. Kirjanduslikult
· 1697. Aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Vanem eestikeelne kirjasõna: · Esimese eesti keele grammatika koostas 1637. Aastal Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. · 1630. Aastatel ilmunud mitmeosalises käsiraamatus avaldas Stahl esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara: Lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid ja teisi kiriklikke talituste tekste, mis pidid hõlbustama kirikuõpetajatel eesti keele kasutamist. · Esimese eestikeelse piibliväljaandena ilmus 1686. Aastal lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poegAdrian. · 1693. Aastal ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesi keele grammatika, mis erinevalt Stahli grammatikast arvestas eesti keele eripära märksa rohkem.
aastal jesuiidikolleegium eesti esimene kõrgem kool. Siin anti välja ka esimesed eestikeelsed kirikuraamatud. 2) Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? V: Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla, Ida-Eest jäi Venemaa valdusse, Saaremaa aga Taanile ning Lõuna-Eesti Poola kätte. 3) Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. V: Lõuna-Eestis taastati katoliiklus. Avaldati eestikeelne katekismus koos lauluraamatu osaga, mis sisaldas esimesi eestikeelseid kirikulaule. Tõenäoliselt olid neile lisatud ka noodid. Põhja-Eestis, kus valitses luteri kirik, püüti juurutada uut, Saksamaalt üle võetud koraalilaulu traditsiooni. Rahvas ei mõistnud koraalide tekste, raske oli omandada ka võõrapäraseid viise. Esialgu polnud ei ema- ega võõrkeelseid laulukogumikke, kuid peagi võeti kasutusele Saksamaal trükitud lauluraamatud. Minu arvates oli Lõuna-Eesti olukord parem, kuna seal
õukondlasena Tallinnas. Flemingi eestvedamisel asutavad gümnaasiumi professorid lamburiringi, kus tegelevad usinasti luuletamisega mitmes keeles. Loe Herbert Salu romaane ,,Lasnamäe lamburid" ja ,,Siiditee serval". 163536. Rembrandti maal ,,Autoportree Saskiaga". 1636 Reiner Brockmann eestindab oma esimesed kirikulaulud. 1636 Pedro Calderón de la Barca avaldab kuulsaima hispaania barokkdraama ,,Elu on unenägu". 1637 Heinrich Stahl avaldab (nüüd juba Tallinnas trükitud) eestikeelse lauluraamatu, teise osa pastoreile mõeldud käsiraamatust ,,Hand- und Hauzsbuch...". 1637 Heinrich Stahl avaldab esimese eesti keele grammatika ,,Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen". 1637 Reiner Brockmann kirjutab eestikeelse luuletuse ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum" (Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne luuletus aleksandriinides) ja seda saatva saksakeelse Lectori Carminis
kiriku õpetaja seda kõike teab. Tuli välja, et sauna tädi käis õpetaja naise pool ja rääkis neid jutte. Õpetaja naine rääkis kuuldu edasi õpetajale ja see teadis kõike oma koguduse liikmete kohta.*Pearu palkas Laulu-Lullu lorilaulu tegema. See läks pulma ja laulis, aga nii et endres ei kuuleks. Andres saatis kellegi teise enda eest kuulama ja sai teada, millest laul oli ja lõi Laulu-Lullut.*Marile ta sellest laulust ei rääkinud, aga varsti leidis Mari aidast lauluraamatu vahelt teksti- see oli laul. Ta peitis selle riiete alla. Kuid Andres sai sellest siiski teada ja käskis Maril selle laulu tema kätte tuua. Mari keeldus ja siis tahtis Andres Marit lüüs, aga lapsed tulid Mari ümber ja siis Andres ei löönud. Pärsat tõi Mari selle laulu Andresele. Vahepeal oli ta selle laulu paku alla peitnud.*Kiriku kellamees Aaaseme Aadu teadis Andresele rääkida, et sauna tädi käib õpetaja proua juures ja kutsus sauna tädi perre
püksiid--ümmargune hõbedast või elevandiluust karbike, millega hostia viiakse haige juurde. reposorium--puhkealtar. Katoliku kiriku suurtes protsessioonides kantakse sellekohastes nõudes hostiat. Aeg- ajalt peatub protsessioon palvetamise ajaks. Sel ajal asetataksegi hostia (armulaualeib) sellisesse väikesesse altarisse. Kirikupingid. kirikupink--pikad pingid kirikus kahel pool keskkäiku, varustatud raamaturiiuliga (lauluraamatu jaoks) põlvitamilauaga ja vahel ka otsuksega. Tähtsamatel perekondadel on kohalikus kirikus sageli nimelised pingid. kolmikiste--varagooti kiriku kooriosas asetsev troonitaoline iste preestri ja mõlema missal teeniva diakoni jaoks. kooritoolid--omavahel seotud individuaalsed istmed kahel pool kooriosa kiriku võimukandjate ja missal teenivate isikute jaoks. On harilikult rikkalikult skulptureeritud selja-ja käetugedega. dorsaal--a) kooritooli seljatugi, b) altarikapi tagasein.
kuulda ei tohtinud. Andresele oli aga poiste naermine tundunud kahtlane ning kui teda ennast ei lubatud kuulama, siis saatis ta enese asemel kellegi teise, keda ei teatud karta, ja see avaldas värskele peiule laulu sisu. Teada saades, sai Andres tulivihaseks ning lasi kohe poisid minema saata. Marile ei tahtnud ta aga põhjust öelda, miks ta poisid oli ära ajanud. Kuid Mari pinnis nii kaua, kui ikkagi teada sai, milles asi seisnes. Ühel hommikul leidis Mari aidast kirstukapist lauluraamatu vahelt paberilehe selle sama Lullu laulu sõnadega. Oma mehele otsustas ta seda aga mitte mingil juhul näidata. Kuid tal tuli seda siiski teha, sest Andres oli teada saanud, et see laul olla Marile toimetatud. Alguses ajas Mari küll vastu, kuid lõpuks andis ta siiski järele ning Andres sai seda laulu lugeda. Kui Mäe peremees aga teada sai, et kogu laulu sisu kohta kandis keelt nende saunaeit, ei olnud Andrese
Detsembris jõudsid rootslased Tartu lähistele, kolleegium saadeti laiali, koolitegevus katkes. Sõjast laastunud linnas algas koolitegevus 1611. aastal, kui rootslased suudeti Liivimaalt tõrjuda. Tõlkide seminar avati uuesti, kuid õpetajaid ja õpilasi oli vähe. 1625. aastal langes Tartu jälle rootslaste kätte. Jesuiidid lahkusid, kool ja tõlkide seminar suleti. Jesuiitide tegevuse saavutuseks võib lugeda kirikukirjanduse tõlkimist eesti keelde ja katekismus-lauluraamatu trükkimist 1585. aastal. Katoliikliku kirjasõna väljaandmine, kolleegiumi ja tõlkide seminari olemasolu sundisid luterlikku kirikut kooliõpetuse parandamisele ja eestikeelsele protestantliku kirjanduse levitamisele rahva hulgas. Jesuiitide koolide ajel hakati õpetama eesti poisse protestantlike pastorite järgi. Tartus oli teinegi protestantlik kool, kus pärast alghariduse omandamist võis haridust jätkata. Jesuiitide koolid avaldasid kultuuriliselt elustavat mõju oma ümbruskonnale
kuigi ta seda kunagi tõsiselt ei mõelnud ega kavatsenudki Jussi juurest ära tulla, oskab ta ikkagi end nii süüdistada, et kõik talu õnnetused kuidagi ta fantoomkuriteoga seotud on. Juss maetakse surnuaia taha, kelli talle ei lööda, kirik ei taha enesetapja surmaga midagi tegemist teha. Mari on mehe surmast nii löödud, et kavatseb kindlasti Vargamäelt lahkuda. Jääma paneb ta (teadmatult) Andres, kes Jussi matusel võttis lauluraamatu ja luges talle nagu poleks ta surmas midagi põlgusväärset ega ebanormaalselt, luges, nagu Krõõdalegi lugenud oli. Seda ei suutnud Mari unustada. Vahepeal muutub naabrite vahekord aina veidramaks ja pärast mõnda intsidenti ja kohtuprotsessi Pearu piirinihutamise pärast, saab Oru peremees aru et Andresega on suisa jama asju ajada. Nimelt arvas ta, et ainult tema krutskeid täis on, kuid ei - Andres laseb purjus(magava) Pearu oma rukkihakkidesse sõita ja nõuab selle eest kohtus
· Võimaluse korral koduõpetaja · Eestikeelse koolihariduse tekkimine Tln's, vaestest peredest andekate poiste koolitamine koguduse anneste toel 5. Eestikeelne trükisõna a) 1525 vanim eestikeelne trükis, mis pole säilinud jumalateenistuse käsiraamat b) 1535 Wandadt-Koelli katekismus - usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) c) Katsed piibli ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln linnakooli õpilane Hans Susi) 6. Kroonik Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika"(ilmus 1572 Saksakeeles) eesti ajaloo tähtsamaid allikaid a) Vana-Liivimaa ajalugu ja eluolu, Liivi sõda b) poolehoid eestlastele c)kritiseerib aadli eesõiguseid ja vallutajate omavoli 7. Kunsti areng a) ehituskunstis kiviarhitektuur · 13-15saj rajati Oleviste kirik(123,7m-kõigeim hoone maailmas Eiffeli torni valmimiseni 1889-300m)
üldse. Kogudus laulis tavaliselt eeslaulja (köstri) järgi ning enamasti väga venivas tempos. Koraaliviisidele lisati ohtralt improviseeritud kaunistusi - selliselt laulduna ei kõlanud laul muidugi ühehäälselt vaid heterofooniliselt. Nii kujunes suur hulk rahvalikke koraalivariante, milliseid näiteks Cyrillus Kreek hiljem Läänemaalt hulganisti kirja on pannud. Neid tuntakse ka kui "vaimulikke rahvalaule". Selline koguduselaul toetus peamiselt suulisele traditsioonile ning ametliku lauluraamatu tekste lauldi erinevates kogudustes väga erinevalt. 1825. aastal algatas Liivimaa pastor Punschel koguduselaulu reformi: ta soovis kogudustes kinnistada koraalide lihtsa, kaunistamata ja puhtalt ühehäälse laulmise. Sealjuures pidi samu viise kõikjal ühtmoodi lauldama. Nii nagu Saksamaal ja Skandinaavias, hakati ka Eestis 19. sajandi I poolel oreleid maakirikutesse ehitama ning koguduselaulu juhtimine sai organisti ülesandeks
talurahvale mõeldud juturaamatud, mugandatud saksa keelest, ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut" ... F. W. Willmann? Karja kirikuõpetaja, rahvajutud. Kellele kehtestati koolikohustus ja mida koolis õpiti? Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jaotatud kiriku ja mõisa vahel? 17239. kehtestati koolikorralduskava, koolikohustus 7-12 aastastele lastele, kellel polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Nõue: Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine Taluperedes nähti koolikohustust täiendava koormisena. 1765. uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse.
39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eesti-saksakeelset kogumikku. Esimene, ,,Hand- und Hauszbuch für..." (,,Käsi- ja Koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal"1632-38), sisaldas Lutheri väikese katekismuse, evangeeliumid, lauluraamatu ja psalme, palveid, laule. Teine, ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637), ei sisalda süstemaatilist grammatikat, vaid juhatuse eri vormide või konstruktsioonide moodustamiseks ning sõnastiku. 17.s ilmub veel eri autorite grammatikaid (Hornungi oma reeglistab vana kirjaviisi) ja J. Rossihniuse lõunaeestikeelsed evangeeliumid, epistlid, katekismus. 5. 1686 ,,Wastne Testament" 1739 Piibel 6. Eestikeelne juhuluule
Fischeri tegevusega, koondas enda ümber Lõuna-Eesti pastoreid, kes oskasid eesti keelt, viljakamaiks isa Andreas ja poeg Adrian Virginius. Andreas, hea eesti keele tundjana tõlkis Uue Testamendi lõuna-eesti keelsesse murdesse ning osa Vanast Testamendist. See eeltöö oli abiks pojale Adrianile, 1683. aastal kutsus Fischer Riiga endale abiliseks Adrian Virginiuse, kes toimetas trükki lõunaeestikeelse suure katekismuse (1684), lauluraamatu (1685), "Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" (1686), viimane neist oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjasõna arengut mõjutav, kultuurilooliselt oluline teos. Tõenäoliselt viimase tõlkinud Andreas Virginius ja tõlget viimistlenud Adrian Virginius. Esimene läbini eestikeelne teos. 1687. aastal hakkas Adrian Virginus koos Hornungiga Puhjas ettevalmistama põhja-eesti-keelset Uut Testamenti.
läbi jala peale risti, mähkida pahkluu juures ümber sääre ja sõlmida. Pastlad 19 Tasku, kott Mitmesuguste vajalike esemete paigutamiseks kanti seeliku all vööle köidetavat taskut. Tasku seati kohakuti seeliku kinniselõhikuga, kust oli hõlpus kätt taskusse pista. Suuremate esemete, näiteks poolelioleva kudumistöö või kirikusse minnes lauluraamatu kaasaskandmiseks tehti riidest kott (vardakott, raamatukott). Kott õmmeldi kokku riidelappidest või valmistati mõnest ülikonna juurde sobivast kangatükist. Kotid olid nii suuava palistusest läbitõmmatud kurrupaeltega, mille otstest moodustati sangad, kui ka üle suuava ulatuvate riidest sangadega. Ka tänapäeval sobib selline kott rahvarõivaülikonna juurde. 20 Ristsõna: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8
meeldis mõte saada Mäe perenaiseks, ja kuigi ta seda kunagi tõsiselt ei mõelnud ega kavatsenudki Jussi juurest ära tulla, oskab ta ikkagi end nii süüdistada, et kõik talu õnnetused kuidagi ta fantoomkuriteoga seotud on. Juss maetakse surnuaia taha, kelli talle ei lööda, kirik ei taha enesetapja surmaga midagi tegemist teha. Mari on mehe surmast nii löödud, et kavatseb kindlasti Vargamäelt lahkuda. Jääma paneb ta (teadmatult) Andres, kes Jussi matusel võttis lauluraamatu ja luges talle nagu poleks ta surmas midagi põlgusväärset ega ebanormaalselt, luges, nagu Krõõdalegi lugenud oli. Seda ei suutnud Mari unustada. Vahepeal muutub naabrite vahekord aina veidramaks ja pärast mõnda intsidenti ja kohtuprotsessi Pearu piirinihutamise pärast, saab Oru peremees aru et Andresega on suisa jama asju ajada. Nimelt arvas ta, et ainult tema krutskeid täis on, kuid ei -
seda ette kannab. · Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus. 2) Atharva veda osa proosas, osa värsivormis. 20 raamatut, 371 teksti, enamasti loitsud. See on nö. mitteametlik religioon. Kasutati inimeste endi poolt mitteametlikus kultuses. Sisaldab loitse, mis on inimestele endile vajalikud, nt. rikkus, jõud, tugevus. Sisaldas omaaegset slängi, maalähedane. 3)Sama veda lauluraamatu moodi. Tekstid Rg ja Atharva vedadest. Originaalkontekstist välja kistud värsid, et saaks kasutada rituaalides. Laulutarkus. 4) Yajur veda kirjeldab ohvrirituaale. Kuidas valida ohverdamiseks kohta, kuidas ette valmistada jne. Ohvritarkus. · Brahmana tekstid, mis aitavad mõista Brahmani absoluuti. Kommenteerivad vedasid. · Annavad veda teksti kommenteerides edasi uut informatsiooni · Kirjutatud preestriklassi poolt (kastisüsteem)
Francesco Fortunato Grammatika reeglid 1572. a. asutatakse Accademia della Crusca (“Kliide akadeemia”) 1672. a. Vocabolario (e. sõnaraamatu). 34. Rumeenia keele esimesed kirjalikud mälestised ja kirjakeele kujunemine 16. saj. bojaar Neacşu kiri Cîmpulungist Braşovi linnapeale (Johannes Benkner) türklaste röövretkest Doonaul (1521)Coresi, diakon ja trükkal (Evangeeliumite tõlge Tetraevenghelul 1560-61) valahhia murre slaavi-rumeenia kakskeelne psalter Voronetsist kalvinistliku lauluraamatu fragment (u. 1570) jne. Ilukirjandus: bütsantsi kirjandusest inspireeritud teosed (kirillitsas) dako-rumeenia dialekt 17. saj.: Piibli tõlge Bukarestis 1688. a., Moldaavias kirjutatud kroonikad Ilukirjandus 18. – 19. saj. alguses Esimene grammatika 1757. a. Ladina alfabeet alates 1780. a., juurdub alates 1860. a. 19. saj. alguses rahvuslik liikumine, frankofiilia puhang
annaabi.ee 
