100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaisumai
Õppematerjali autor
................................................................................3 Tartu Ülikooli ajalugu......................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud materjal..........................................................................8 Pildid..........................................................................................9 Sissejuhatus Tegin referaadi Tartu Ülikoolist, sest mulle anti valida klassitsistlike hoonete hulgast ja otsustasin teha meie kuulsast ülikoolist. Olen seda oma elus näinud ja nüüd otsustasin midagi juurde õppida. Põhjasõda tegi keskaegse Tartu maatasa. Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel südalinnas alles oli. 18. sajandi lõpul algas Tartu uuestisünd. Tartu ajaloo uus lehekülg algas aastal 1802, mil Tartus taasavati ülikool saksa-ja ladinakeelsena
Johan Skytte ja Tartu Ülikooli asutamine Kes oli Johan Skytte? Mai 1557-25.märts 1645 Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, sai 1617. aastal riiginõunikuks, oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja- Soome laamanina, oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president, saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Rootsiaegne Tartu Ülikool (1632-1710) Esimesed üliõpilased kanti sisse 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn
SISUKORD ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS...........................................................3 1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3 1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3 1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3 EESTI...............................................................................................................5 2.1. Kõrgharidus Eestis..........................................
Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond TARTU LINNA JA ÜLIKOOLI AJALUGU Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Tartu linn........................................................................................................................ 4 1.1Keskaeg.................................................................................................................... 4 1.2Poola aeg ................................................................
*1710: 170 000 120 000 inimest -Tuli Põhjasõda -1709 1710 oli Eestis katk Haldusjaotus Rootsi ajal Kubermangud *Eesti alade ei olnud ühtne tervik, oli kaks kubermangu *Põhja-Eestis Eestimaa kubermang, keskus Tallinn *Lõuna-Eestis (ja Põhja-Lätis) Liivimaa kubermang, keskus Riia *Kubermangu juhtis kindralkuberner või kuberner *Kubermang jagunes maakondadeks: -Eestimaal: Harju, Viru, Järva, Lääne (seal ka Hiiumaa) -Liivimaal: Pärnu, Tartu, Riia, Võnnu, (ka Saaremaa arvestati maakonnaks, aga oli veidi erinev) *Kuberneri ülesanded -Kontrollis kohal olevat sõjaväge -Allusid riigiametnikud maakonna ja kubermangu tasandil -Allus postiteenistus (Tallinn-Pärnu-Riia maantee; Tallinn-Narva maantee) -Pidas järelvalvet sildade ja teede üle *Välja antud seadused ja käsud olid patendid. -Ette käis ka kuberneri nimi -Brauni patent
Eestlaste seisukohalt omas kõige kaugemale ulatuvat mõju protestantlik põhimõte, et kuivõrd iga inimene peab ise jumalasõna mõistma teenistusi tuleb pidada emakeeles. Eestlased õppisid lugema, laulma. Usupuhastuse ajal ja järel algas katoliiklaste ja protestantide vahel sellealane võidujooks, mis eesti kirjakeele sünnile oluliselt kaasa aitas. Esimene osaliselt eestikeelne raamat trükitud Lüübekis 1525., Tartu pildirüüste aastal. 1535 trükiti Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelse tekstiga luterlik katekismus. Eestlaste osa vaimulikkonnas suurenes. Reformatsioonile järgnenud sajandist on meil nimeliselt teada hulk pastoreid, kellest on eestlaseks arvatud Johann Koell (Kool või Kõll), Hans Kuhn (oma kodukihelkonna, Jüri, pastor), Jürgen Kur, Matthias Kempf (Kempe), Bartholomäus Gilde ja Balthasar Russow. 1583 asutati Tarusse jesuiitide residents ja selle juurde gümnaasium, mida võib pidada
● Piiblikonverentsid (targad mehed tulid kokku ja arutasid keelereegleid) ● 1686. a anti välja lõunaeestikeelne Uus (Wastne) Testament, autorid isa ja poeg Virginius ● 1693. a J.Hornung ladinakeelne eesti keele grammatika, pani kirja põhja-eesti õigekirja reeglid (vana kirjaviis) Vaimuelu (haridus). ● (1629. a) Kindralkuberneriks J.Skytte ● 1630. a asutati Tartusse 1. gümnaasium ● 1632. a asutati Tartu Ülikool ○ TÜ Tartus, sest hea asukoht (teede ristumiskoht),... ○ Skyttelt tuli idee asutada lisaks gümnaasiumile ka ülikool ○ TÜ asutajaks peetakse siiski Gustav II Adolfit, sest tema allkiri kinnitas ülikooli asutamise. ○ Gustavi kuju eemaldati NSVL-i poolt, sest see oli tugev meeldetuletus Rootsi ajast, mis oli eestlaste mällu sööbind kui vana hea rootsi aeg.
viljelnud haritlaste vanem põlvkond. Liivi sõja tõttu varises Vana-Liivimaa könföderatsioon kokku: tallin, Harju-, Viru- ja Järvamaa liideti Rootsiga, Lõuna-Eesti läks Poola koosseisu, Saare-Lääne piiskop müüd oma valdused Taani kuningale. Rekatoliseerimist alustati rahvakeelt oskavate jutlustajate, pihiisade ja pastorite ettevalmistamisest. Erilist tähelepanu pöörati seejuures noorsoo kasvatamisele ja õppeasutuste rajamisele. Tartu kool sai 1585.a. kolleegiumi õigused. Õpilased elasid internaadis. Jesuiitide kolleegiumid jagunesid õppetegevuse alusel alam- ja ülemastmeks. Esimeses astmes oli viis, teises kolm klassi. Tartus avati viis klassi, mis vastas gümnaasiumi kursusele. Põhiainete õpetamine tomus ladina keeles. 1585. aastal avati tõlkide seminar, kuhu tuli kasvandikke mitmelt poolt. Jesuiidid said aru, et vanade õppe- ja kasvatusmeetoditega pole võimalik protestantismi vastu võidelda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid