Hüdrosfäär Veeringe koosneb erinevatest lülidest: -Auramine -Jõgede äravool -Infliltratsioon (Osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee) -Veebilanss Nii palju kui kulus energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi. Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, n...
Töö teostaja: Eesmärk: Saada aru protsessidest mis toimub rannas mere tegevusel tagajärjel ja kuidas see mõjutab randa. Minu töö on tehtud peipsi ranna kohta. Peipsi rannas uurisin ja vaatlesin kuidas on ranna olukord, milline on lainetus, kuidas lainetus mõjutab randa. Lisaks, millised on sealsed hoovused ja milline rannanõlva reljeefi . Peipsi rand kuulun laugrannikute hulka, kuna seal on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks (joonis 1). Laugrannikutel on ülekaalus laienete kuhjav tegevus. Enamasti toimub sellistes randades setete edasikanne ja kuhjumine rannale, tugeva tormilainetuse tõttu. [1] Antud joonisel (joonis 1) on näidatud kuidas toimub liiva ümberpaigutamine lainetuse mõjul laugrannikul. [1] [2] Joonis 1 Laugrannik [1] VAATLUSE TULEMUS Peipsi randa mõjutab enamasti ainult tugevad tuuled, mille mõjul toimub setete ümberpaigutamine ühest kohast teise. Antud hetkel(18.10
HÜDROSFÄÄR Selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult
vastaskülge; sisuliselt venitab Kuu Maad piklikuks. See venitus avaldub kogu planeedile, kuid eelkõige näeme selle mõju just maailmamerele, sest vesi on vedel ja allub moondustele kergemini. Päikese põhjustatud looded toimivad samamoodi, kuid on väiksemad, sest Päike asub palju kaugemal kui Kuu. Üldiselt Päike kas võimendab või vähendab Kuu põhjustatud loodeid. 5) selgita lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning too näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele; a) Järskrannikutel sügavneb meri kiiresti ja lained jõuavad rannale suure energiaga, seetõttu on ülekaalus lainete kulutus. Ookeanilained on võimas rannikut erodeeriv ja uuristav jõud. Järskrannikul näeme rannaastanguid, panku ehk klinte, murrutuskulpaid, murrutuslavu, võlvkaari ja jäänukkaljusid. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu
liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi(-25). Ülejäänud aasta väike(-5). Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 5.Too näited teguritest, mis kujundavad rannikut. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus., lainetus. 6.Selgita lainete tegevust rannikutel. Lainetus, mõjutab rannikut kõige enam: järskrannikutel kulutavad, kui kulutatakse aluspõjakivimeid tekib pank või pankrannik. Laugrannikutel laened kuhjavad, tekivad rannavallid ja rannabarrid. Kui lanetus jõuab rand teatud nurga all toimub stete pikkiränne ning võivad tekkida maasääred. 7.Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava ja kuhjava tegevuse vahel. Mida suurem on jõe lang seda suurem on veevoolukiirus. Mida suurem on voolukiirus seda jämedamat setet suudab vesi kanda. Kiiruse vähenemisel eraldub jämedam materjal ga peenet kantakse ikka edasi. Jämedat materjali liigutatakse mööda põhja. Peenem
Laugrannik, rannavallid (suur lainetus), barrid (mere põhi lainetab. Väikese lainetuse ühesuunaliste tuulte ja hoovuste mõjul) Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb eelkõige: Lainetuse tugevus Kivimite vastupidavus lainetusele Tektoonilised liikumised (maapinna tõus ja vajumine) Lisaks võivad veel eelnevale kaasa aidata mõned teised tegurid TEGUR MÕJU RANNIKULE Lainetus järskrannikutel kulutav tegevus, laugrannikutel kuhjav tegevus Hoovused paigutavad setteid ümber (transportiv tegevus) Tuul kuhjevormid rannikul: luited Merejää rannikule jõudes kulutav tegevus; kui meri on jäätunud - kaitsev funktsioon - lained ei saa mõjutada rannikut Taimed kinnistavad liivasid (rannakaitsefunktsioon) Loomad tallavad või lõhuvad taimejuuri Jõed toovad setteid (-> ilusad deltatasandikud) Inimene ehitustega muudab (muulid, sadamakaid
Hoovusi tekitavad: Tuuled, vee tiheduse erinevused, veepinna kallakus. Hoovuste seaduspärasused: Põhjapoolkeral liiguvad päripäeva ja Lõunapoolkeral vastupäeva. 4) Tõus ja mõõn on maailmamere loodete poolt tekkinud ning eristatakse vastavalt sellele, kas veetase on keskmisest kõrgem või madalam. Tõusu ja mõõna tekitavad taevakehade gravitatsiooniline külgetõmme. 5) Laugrannikute kuhjav tegevus: Kuna laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus haarab torm kaasa kruusast ja liivast settematerjali ning paiskab rannanõlvale rannajoonest kaugemale. Sedasi tekivad kuhjumisest rannavallid. Samuti võivad tekkida leetseljakuid, kus on madalam, kui mujal vees. Samuti võib tekkida maasäär Järskrannikule tulevad lained suure energiaga, ning seetõttu on ülekaalus kulutav tegevus ja tekivad kulutusrannad. Lained purustavad või kannavad
kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultset, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada 100 m sügavuseni. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. 26.Mere kuhjav tegevus: Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumine tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid. Mere kulutav tegevus: Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad.
Hoovuste mõju kliimale · Soojad hoovused toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. · Külmad hoovused toovad kaasa kuiva ja jahedat õhku, sademeid ei teki. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. Rannikut mõjutavad tegurid · Lainetus · Tuul · Hoovused · Tõus ja mõõn · Merejää · Taimed, loomad · Jõed · Inimene Laugrannik · Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. · Lained kaotavad rannajoonele energia ja rannajoone lähedal on neil setteid liigutav jõud. · Kujunevad kuhjerannad. · Rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid, maasääred. · Veealused vallid ehk rannabaarid. · Rannik muutub liigestatumaks. Järsarannik · Järsarannikutel süveneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. · Ülekaalus lainete kulutav tegevus.
erineva ränisisaldusega. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. 2)Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud. Orgaanse aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, nii kantakse veega mullast ära. Viljakus langeb. Levinud okasmetsades (parasvöötmes). 3)Milline on lainetuse mõju pinnamoele järsk- ja laugrannikutel? Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jäävad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus on lainete kulutav tegevus, lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid. Laugrannikutel on ülekaalus kuhjuv tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. 4)Aasia kaart PILET 10 1)Milline on võimsa vulkaanipurske mõju lähiaastate kliimale Maakeral?
sulaveest. 10. Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid (töös 2 pilti, peab teadma, kas kulutav või kuhjav ning mille järgi seda aru saab). Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11. Selgita lainete tegevust rannikutel. 12. Iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikutel. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mispärast tekivad rannajärsakud ning võib tekkida pankrannik. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Tormilainetus suudab kaasa haarata jämedamat kruusast ja savist settematerjale ja paisata seda rannajoonest kõrgemale, sinna kujunud materjalist kujunevad
kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultset, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada 100 m sügavuseni. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. Mere kuhjav tegevus: Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumine tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid. Mere kulutav tegevus: Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad.
Mõõna teke- Tõusu ja mõõna mõju rannikutele- vee liikumine risti rannajoonega, kannab setteid kaasa jne Lainete kuhjav ja kulutav tegevus: Järskrannikutel- veekogu sügavneb kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure hooga (kulutav tegevus, tekivad kulutusrannad). Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, kivimeid. Moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Moodusutub pank, ning see on pankrannik. Laugrannikutel- kuhjav tegevus, kujunevad kuhjerannad- lained viivad setteid rannikule ning lõpuks koguneb sinna neid palju, nii et enam laine ei ulatu rannikuni. Inimtegevuse mõju rannikutele- sadamate ehituse käigus takistatakse setete teket, rannajoonele liiga lähedale ehitatud hooned on raskuseks ning võivad tekkida varingud Liustike tekketingimused- sajab rohkem tahket, kui ära sulab, negatiivne temperatuuraastaringselt, Mägiliustikud- 2% oruliustikud, libisevad mägedest mööda orgusid alla
sademete teket HOOVUSE LIIGID TEKKE ALUSEL: I TRIIVHOOVUSED ehk TUULEHOOVUSED- tekivad püsivalt ühes suunas puhuvate tuulete mõjul Püsivad tuuled: · KIRDEPASSAAT põhjapoolkeral KIRDEPASSAATHOOVUS- (Golfi hoovus, Põhja- Atlandi hoovus) · KAGUPASSAAT lõunapoolkeral · Hoovused liiguvad ringlevalt · Hoovused- ammendamatud energiaallikad 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; RANNIKUPROTSESSID Mitmete tegurite mõju rannikutele ( tv. lk. 58 ül. 3) Tegur Mõju rannikule lainetus Järskrannikud taanduvad lainetuse tõttu. Lauged rannikud täituvad setetega. TEKIVAD RANNAVALLID, MAASÄÄSRED.Need tekivad kujherannikutel hoovused Kannavad ära jõgede poolt kaasa toodud setted
(mere poole). Rannikutel esinevad pinnavormid: 1) rannavallid 2) rannabarrid- vee all olev liivast või kruusast koosnev vall 3) pankrannikud Eristatakse järskrannikuid(Põhja-Eestis) ja laugrannikuid( Lääne-Eestis) Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad randa suure energiaga, seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrannad. Kui järsak on kujunenud tugevatesse aluspõhja kivimitesse siis nim seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus ja kujunevad kuhjerannad. Peamised rannamoodustised on rannavallid ja rannabarrid. Jõed toituvad lumesulaveest, vihmaveest, liustike sulaveest. 1)ekvaatori lähedal palju sademeid, aasta läbi jõgede suur vooluhulk- Amazonas, Kongo... 2)lähisekvatoriaalne- suurvesi suvel, kui esinevad mussoonid (Indus ja Ganges...) 3)troopika vööde 4)lähistroopiline 5)parasvööde Jõega seonduvad mõisted Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe
mineraalaineid, mis on vajalik planktoni tekkes. 12.Lained tekivad, kui tuul paneb vee pinnakihi osakesed liikuma, mille kõrgus, pikkus, liikumiskiirus sõltuvad tuule kiirusest, ulatusest, suunast. 13.Järskrannikul on lained suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav toime, mille tulemusena kujunevad välja kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ja kivimeid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. 14.Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav toime. Lainete liikumisel puutuvad veeosakesed juba kaugel enne rannajoont põhjaga kokku. Rannajooneni jõudes on lainetel setteid liigutav jõud. Kõrgemad lained kannavad endaga kaasa jämedamaid setteid, paisates neid rannajoonest kõrgemale. Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid, mis on rannajoonega paralleelsed. 15.Inimese mõju rannajoonele: 1)sadamate ehitamisega võib rannajoon muutuda, sest vee tavaline liikumine on takistatud.
Rannik hõlmab rannaga piirneva maismaa ja mere osa. *Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Moodustuvad suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nim seda pangaks, vastavat rannalõiku pankrannaks. *Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e õgvenemine, mis on tingitud poolsaarte otses olevatest kulutavatest lainetest. *Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Rannad on lauged. *Rannavallid on rannajoonega paralleelsed settevallid. Rannabarrid on veealused vallid. Kui setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, nim seda setete pikirändeks. *Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kindlatest looduslikest teguritest, mida kajastab jõe veereziim, milles saab eristada suur- ja madalvett ning juhuslikke tulvasid. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga.
soolsuse korral ja väiksem 5-15 promillise soolsuse korral. (Ntks Läänemere elustiku liigiline vaesus ongi seletatav vee väikese soolsusega, eriti lahtedes) Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga-kujunevad kulutusrannad Pankrannik- murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID (Kuhjav tegevus laugrannikutel) ; Tekivad kuhjerannad Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest · Lisajõgedest · Põhjaveest Äravoolu mõjutavad: Sademed,Õhutemperatuur (auramine),Lume sulamine ja liustike sulamine,Juurdevool lisajõgedest,Läbivool järvest,Paisu ehitamine. Üleujutuste põhjused:1) merevee ootamatu tõus, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul 2)kui madalas rannikupiirkonnast paikneb lisaks suure ja veerohke jõue suue,
Mõju kliimale 6. Miks tekivad tõus ja mõõn? Selgita tõusu ja mõõna mõju rannikutele. Tõusu ja mõõna tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel. Mõistetes lahti seletatud! 8. Too näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele. Süvendamine muudavad lainetuse mõju ja setete liikumist. Otsene mõju on ehitustegevus rannikul (sadamaehitised), kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. 9. Nimeta maailmamere reostumise põhjuseid ja analüüsi nende mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale
kõrgus, pikkus ja liikumiskiirus sõltuvad tuule kiirusest, ulatusest ja suunast. 13. Selgita lainete kulutavat toimet järskrannikul Järskrannikul lained suure energiaga, ülekaalus lainete kulutav toime, mille tulemusena kujunevad välja kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ja kivimeid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. 14. Selgita lainete kuhjavat toimet laugrannikul Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav toime. Lainete liikumisel puutuvad veeosakesed juba kaugel enne rannajoont põhjaga kokku. Rannajooneni jõudes on lainetel setteid liigutav jõud. Kõrgemad lained kannavad endaga kaasa jämedamaid setteid, paisates neid rannajoonest kõrgemale. Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid, mis on rannajoonega paralleelsed. 15.Selgita inimese mõju rannajoonele *ehitatakse sadamaid- rannajoon muutub, sest vee tavaline liikumine takistatud
Lauge rannanôlvaga aladel kujuneb lai madalaveeline vöönd, kus lained kaotavad merepôhjaga hôôrdumise tagajärjel oma avaveel kogutud energiat pikkamööda. Rannajoone lähedal on sellistel lainetel vaid setteid liigutav jôud. Sellised lained paiskavad setteid rannajoonest kôrgemale, kus kujunevad akumulatiivsed rannamoodustised. Selliseid lauge rannanôlvaga akumulatiivsete rannavormidega rannikualasid nimetatakse ka akumulatsioonirannik . Rannaprotsessid laugrannikutel-ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad tekivad seetõttu, et kruusa-, veeristiku-, ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa
leiab otsema tee ning vana looge e soot eraldub jõest, sest tal ei ole sinna enam asja. 23. Kus on kiire ja kus on aeglane veevool? Kus kulutab jõgi kallast ja kuhu materjali maha jätab? Kus tekib soot ehk vanajärv? kurvides on kiire, jõgi kulutab kaldaid, soot võib tekkida joonisel paremale suurele kaldale 24. Lõpeta tabel: Jõe mõju Reljeefi mõju reljeefile jõele: 25. Selgita lainetuse tegevust järsk- ja laugrannikutel Järskrannikutel sügavneb veekogu Laugrannikutel on ülekaalus lainete kiiresti ja lained jõuavad rannajoone kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga lähedale suure energiaga. Seetõttu aladel ulatub lainetusest tingitud on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani tegevus. Rannajärsakutelt lahti juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste murtud materjal sorteeritakse hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained
jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Seda nim pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvendamine. Selline protsess on iseloomulik ka Eesti randadele. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjuv tegevus. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid- rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks e rannabarrideks. 6.4. Jõgede toitumine ja veereziim Vee omaduste järgi võime öelda, missugustelt aladelt on vesi pärit. Jõe veerohkuse,
Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11.Selgita lainete tegevust rannikutel ja iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mispärast tekivad rannajärsakud ning võib tekkida pankrannik. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Tormilainetus suudab kaasa haarata jämedamat kruusast ja savist settematerjale ja paisata seda rannajoonest kõrgemale, sinna kujunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Lainetus võib haarata ka peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kujuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kohtades kus rannajoon muudab järsult suunda võivad tekkida maasääred. 11
Järskrannikutel läheb veekogu kiiresti sügavaks ning lained jõuavad kaldale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad ranna astangud ja suure kaldega nurgad. Kui järsak tekib monoliitsesse aluspinnakivimisse siis nimetatakse seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Kulutusrannikutele on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine ehk õgvenemine, kuna poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, kuna sellistel rannikutel ulatub lainetest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest ning lained kaotavad järk järgult energiat. Kohale jõudes on neil vaid setteid liigutav jõud. Kruusa-, veeristiku- ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamast kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid
23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi ning selgitab erinevuste põhjusi; 25. teab hoovuste tekkepõhjust, liikumise seaduspära ning selgitab hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; 27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; 28. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee
· Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) · Mõju kliimaleTULETA MEELDE! Mere kuhjav ja kulutav tegevus rannikul RANNAPROTSESSID · Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga kujunevad kulutusrannad Pankrannik murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID · Kuhjav tegevus laugrannikutel Tekivad kuhjerannad Rannavallid Rannabarridveealused vallid Maasääred TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE! MAAILMAMERE REOSTUMINE · Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostusjõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine MAAILMAMERE REOSTUMINE · Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud
Vastuhoovusteks on lääne pool Labradori, Ida Grööni ja idapool Kanaari külmad hoovused. Vaikse ookeani soe põhjapassaathoovus mõjutab kliimat Jaapanis ja Kuriilidel. Tema jätku nimetatakse Kuro_io hoovuseks. Põhjas pöördub see Ameerika poole soojendades Kanada läänerannikut ja Alaskat. Kompensatsioonihoovusteks on külm Oja_io hoovus lääne pool piki Aasia rannikut ja Kalifornia hoovus piki USA läänerannikut. 26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel kulutav tegevus ning kujunevad rannajoonest
17.Tuule tegevusega seotud geoloogilised protsessid- Kulutav tegevus, edasikanne ja akumulatsioon-tekivad tuulevired ja luited. Transpordi käigus osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Tuuleerosioon-seenkaljude teke. Deflatsioon ehk setete ärakanne tuule poolt. 18.Merede geoloogilise tegevusega seotud protsessid: Kulutus ehk murrutus, Transport, Akumulatsioon, settimine. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. 19.Jõgede geoloogilise tegevusega seotud geoloogilised protsessid: Jõed on oluline geoloogiline välisjõud, uuristades maapinda ja kandes maismaa kulutamisel tekkinud murendit siseveekogudesse ja ookeani. Erosioon-tahkete osakeste ja lahustunud komponentide eemaldamine algsest kivimkehadest. Põhjaerosioon-süvendamine, küljeerosioon-laiendamine. Alluviaalsed setted. 20.Jää geoloogiline tegevus: Jää tegevuse tagajärjel moodustuvad
paiknevad ühel sirgel. Looded kannavad endaga kaasa ookeanist toitaineid, mis on väga hea väetis. Loodetest tulev energia on väga hea elektrienergia allikas. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus Järskrannikud – kuna veekogu muutub nendes kohtades kiiresti sügavaks, jõuavad lained rannajoone lähedale väga suure energiaga. Lained võtavad endaga kaasa setteid ning seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Moodustuvad rannajärsakud jms. Laugrannikud - Laugrannikutel muutub vesi aeglaselt sügavaks ning seega veeosakeste hõõrdumisel liivaga väheneb lainete jõud. Kuna jõud on väga väike, suudavad lained vaid setteid kuhjata. Lainete kulutav tegevus esineb ainult tormilainetusega. Tekivad ilusad ja liivased kuhjerannikud. Inimese mõju rannikule - Otsene mõju on ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni.
· Merevee soolsus mõjutab otseselt elustikku, näiteks liikide arvu. Merevee koostises on enam klooridesulfaate ja karbonaate. Keskmine soolsus on 35 promilli. Mere soolsust mõjutavad: · Sademete hulga ja auramise vahekord · Jõgede suubumine · Ühendus ookeaniga 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsak- ja laugrannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained
Tuulte kaart M K M M Rannajoone kirjeldus Islandi rannajoon on pidevas muutumises. Rannajoone pikkus 4970 meetrit Arktilised ja polaarsed frondid tekitavad võimsaid talviseid ekstratroopilisi tsükloneid, mille lained mõjutavad, mis mõjutavad tugevalt Islandi rannajoont, eriti lõuna poolt. Islandi rannajoon on liigendatud, esinevad vulkaanilised kivimid. Rannaprotsessid Laugrannikud Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoonel on neil ainult setteid liigutav jõud. Laugrannikuid ilmestavad rannavallid, rannabarrid, leetseljakud, maasääred ja tombolod. Maasääred on setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees, mis on kujunenud tavaliselt rannajoone suuna järsu muutumise piirkonnas.
Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 22. . teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 23. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; 24. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 25. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained
sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjal kantakse lahepäradesse, kus see settib. *Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakesed puudutavad põhja juba kaugel ja kaotavad randa jõudes energia ning toovad randa vaid setteid. Kui laine paiskab rannanõlvale rannajoonest kõrgemale rasket kruusast ja liivast settematerjali, siis nendest kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid e. rannavallid. Vesi haarab tagasi valgudes kaasa peent materjali, mis kuhjub veealusteks vallideks e. rannabarrideks. Koht, kus rannajoon järsult suunda muudab, võib kujuneda
kujunevad kulutusrannad (kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine). Lained purustavad ja kannavad rannajoonelt setteid , mistõttu moodustuvad sinna rannajärsakud. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Laugrannik on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Sellistel rannikutel suudab tormilainetus kaasa haarata vaid jämedamast kruusast või liivast setteid ja paisata seda rannanõlvale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid. Rannale paisatud vesi aga haarab kaasa peenemat
PILET nr 4 77. Miks väheneb Araali mere pindala? PILET nr 10 78. Milline on maailmamere osa Maa soojusbilansis? 79. Milline on aurumise osa soojuse ülekandumisel ookeanilt mandritele? Miks on ekvatoriaalses kliimas auramisele kuluv soojushulk väiksem kui troopilises kliimavöötmes? 80. Milline seos on merevee soolsuse ja meres elavate liikide arvukuse vahel? 81. Millised maailmamere osad on kalarikkamad ja miks? 82. Milline on lainetuse mõju pinnamoele järsk- ja laugrannikutel? PILET nr 13 83. Miks elab suur osa inimestest rannikualadel? 84. Millised tegurid mõjutavad jõe veereziimi? Kirjeldage Eesti jõgede veereziimi ja võrrelge seda vahemerelise lähistroopika ja mussoonkliimaga alade jõgede reziimiga. PILET nr 15 85. Miks võiva d mõnedel jõgedel tekkida katastroofilised üleujutused ja millistel jõe osadel need esinevad? 86. Kirjeldage Eesti jõgede veereziimi ja eri toiteallikate osatähtsust erinevatel perioodidel. 87
· Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab: · Püsiva suunaga tuuled. · Vee soolsuse- või temperatuuride erinevus. · Tugev tõus ja mõõn (looded) · Suurte jõgede suubumine 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; 27 Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu
Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga jõgi deltaga rannik, laguun merelaht, mida eraldab merest meresäär, limaanrannik deltasuue, lehtersuue, meri tunginud jõesuudmesse. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Setete ärakandumine järsak monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse pank pankrannik. Laugrannikutel on ülekaalus kuhjav tegevus, lainetusest tingitud veeosakeste liikumine ulatub veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Hõõrdumise tõttu kaotavad lained rannajoone juures energiat ja neil vaid setteid liigutav jõud Mere geoloogiline tegevus: kulutab tekib järskrannik(abrassoon), transporditegevus, kuhjav tegevus (laugrannik). Rannikul erinevate pinnavormide kujunemine oleneb lainete tugevusest, kivimite vastupidavusest
· Liustike sulamisest c) Hoovuste tekke põkjuse, liikumise seaduspärasus ning hoovuste roll maa kliima kujundamisel Hoovused tekivad ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalsel liikumisel. Külmad hoovused tovad kaasa jaheda ja kuiva ilma, tekivad kõrbed nende äärde Soojad hoovused toovad kaasa niiske sademeterohke sooja ilma d) Kuhjuv ja kulutav tegevus järsk- ja laugrannikutel. Inimtegevuse mõju rannikutele Kulutav rannik e järsk rannik: · Meri kulutab randa nt pankrannik ja kriidikaljud Kuhjuvrannik e laigrannik: · Toimub setete kuhjumine kaldale nt Pärnu rand ja skäärrannik Inimesed süvendavad randasid ja teevad sadamaid mis rikub algelise kuju, ehitavad majad liida ranniku peale mis võib põhjustada varisemist. e) Maailmamere reostumise põhjused ja selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale
MERE KULUTAV TEGEVUS e. MURRUTUS e. ABRASIOON Rannik muutub sirgemaks e. õgvendub MURRUTUSKULBAS - rannajärsakus (pangas) olev õõs, selle kokkuvarisemisel võib kujuneda MURRUTUSTASANDIK MERE KUHJAV TEGEVUS e. AKUMULATSIOON Jõuline lainetus -> rannavallid Nõrk lainetus -> veealused vallid e. BARRID Settevoolud e. maasääred selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained kaugel rannajoonest
Atlandi hoovuse kohalt toovad läänest itta liikuvad tsüklonid meieni niisket õhku ja koos sellega ka soojust. Külmas hoovuses on vesi külmem kui ümbruskonnas. Jahedam õhk sisaldab vähe niiskust, on tihedam ja raskem ega soodusta sademete teket. Nõnda põhjustavadki rannalhedased külmad hoovused mandril kuiva ja mõnevõrra jahedamat kliimat. 26. Mere kuhjuva ja kulutava tegevus järsk-ja laugrannikutel; näited inimtegevuse mõjust rannikutele Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunenud kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse
sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks. HÜDROSFÄÄR 26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. kujunevad kulutusrannad
Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks. HÜDROSFÄÄR 26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. kujunevad kulutusrannad
· Järskrannik: fiord kitsas merelaht, skäärrannik? väike kaljusaar, dalmaatsiarannik. Laugrannik: deltaga jõgi deltaga rannik, laguun merelaht, mida eraldab merest meresäär, limaanrannik deltasuue, lehtersuue, meri tunginud jõesuudmesse. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Setete ärakandumine järsak monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse pank pankrannik. Laugrannikutel on ülekaalus kuhjav tegevus, lainetusest tingitud veeosakeste liikumine ulatub veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Hõõrdumise tõttu kaotavad lained rannajoone juures energiat ja neil vaid setteid liigutav jõud · Mere geoloogiline tegevus: kulutab tekib järskrannik(abrassoon), transporditegevus, kuhjav tegevus (laugrannik). Rannikul erinevate pinnavormide kujunemine oleneb lainete tugevusest, kivimite vastupidavusest lainetuse suhtes, tektoonilised
kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrandlad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud ehk rannapangad (murrutuspangad) või suure kaldega nõlvad. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Jämedam materjal jääb järsaku jalamile paigale (lava). Iseloomulik rannajoone muutumine sirgemaks ehk õgvenemine, mis toimub väga pika aja jooksul. Laugrannikutel (kuhjav) on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, mille tulemusena tekivad kuhjerandlad. Laugel rannikul ulatub lainetusest tingitud vee liikumine veekogu põhja juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu vastu põhja kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Sinna moodustuvad kuhjunud materjalist rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid
Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nn. osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks. Hüdrosfäär Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu kulutav tegevus ning kujunevad põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste kulutusrannad. Lained purustavad ja hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained
................................................ 30 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi ning selgitab erinevuste põhjusi; ...................................................................................................................... 30 25. teab hoovuste tekkepõhjust, liikumise seaduspära ning selgitab hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 31 26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; ....................................................................................................................................................... 32 27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; ......................................... 32 28
moodustunud hiiglaslike mõõtmetega igijää- ja igilumeväljad. Sellise jääkilbi paksus võib ulatuda mitme kilomeetrini. Seda jääkilpi nimetatakse mandrijääks. Mandrijää pealmiste kihtide aina uuel ladestumisel muutuvad nad nii raskeks, et mandrinõlva piisavalt suure kallaku korral võib see hakata mööda kallakut allapoole libisema, moodustades niimoodi mandriliustiku. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult
kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda
26. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ning lained jõuavad kaldale suure energiaga. Setõttu on ülekaalus lainte kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad ranna astangud ja suure kaldega nurgad. Kui järsak tekib monoliitsesse aluspinnakivimisse siis nimetatakse seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks.Kulutusrannikutele on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine ehk õgvenemine, kuna poolsaarte otstes on lainte kulutav tegevus suurem. Laugrannikutel on ülekaalus lainte kuhjav tegevus, kuna sellistel rannikutel ulatub laintest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest ning lained kaotavad järk järgult energiat. Kohale jõudes on neil vaid setteid liigutav jõud. Kruusa-, veeristiku- ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid
annaabi.ee 
