11.Millised olid peamised ehitusmaterjalid? Peamiseks ehitusmaterjaliks põletatud või põletamata savitellis, mida võidi tugevdada pillirooga. 12.Mis on tsikkuraar? Kus asub vanim? torntempel e tsikuraat, mille tipus paiknes linna kaitsejumala pühamu. Vanim asub Uri linnas. 13.Kuidas kujutasid sumerid oma skulptuuridel inimesi, kuidas loomi? Inimesed olid kohmakad ja sageli lapsikult kujutatud, avarate silmadega ja madala laubaga. Loomad olid kujutatud ilmekalt ja dünaamiliselt. 14.Millise kirja võtsid kasutusele sumerid? Kiilkirja pehmetele savitahvlitele. 15.Kes oli Sargon? Kuidas teda kujutati? Kuningas. Proportsioonilt tõepärasem kui sumeritel. 16.Kuidas kujutati valitsejat Naram-Sini steelil? Suuremana kui sõdurid ja armu paluvad vaenlased. 17.Iseloomusta lõvi kujutamisviisi? Lõvi on kujutatud kui väga suurt ja tugevat looma, kellel on väga väike pea ja tänu sellele ka väga väike aju. 18
Sokrates elas aastatel 469399 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, kes õpetas ja elas Ateenas. SOKRATESE VÄLJANÄGEMINE NING PEREELU: Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku laubaga mees. Tema isa (Sophroniskos) oli kiviraidur-kujur, ema (Phainarete) aga ämmaemand. Räägitakse, et laps, kelle nimeks sai Sokrates, olevat juba esimesel hetkel peale sündi naerma puhkenud. Isa pani talle nime oma vanaisa järgi, sest toogi olevat tähelepanuväärselt rõõmsameelne inimene olnud. Noorena oli Sokrates isale abiks tema kiviraiduriametis. 18-aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimekirja ja temast sai efeeb ehk tänapäeva mõistes ajateenija sõjaväes
1. Kirjelda Sokratese isikut, milles seisnes tema isiksuse erilisus? Sokrates tõmbas endale tähelepanu peaaegu kõigega: välimuse ja eluviisiga, tegevuse ja õpetusega. Erinevalt tasulistest tarkuseõpetajatest, kes toretsevates rõivastes ringi uhkeldasid, rõivastus Sokrates alati tagasihoidlikult ning käis sageli paljajalu. Sokrates oli võrdlemisi inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhuga ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku kumera laubaga mees. Muljet inetust välimusest ei suutnud leevendada isegi ta väärikas kõnnak. Sokratesele ei olnud üldsegi tähtis, kas inimene on ilus või mitte. Kõiki neid väärtusi, mida inimesed ülistavad ei pidanud ta millekski, arvates, et ka me ise ei kujuta endast mitte midagi, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid teeskles kogu oma elu lihtsameelset ning narritas inimesi. Sokrates oli oma käitumises ja kõnedes
Teda võis kohata turuväljakul, relvategija, puusepa või kingsepa töökojas, gümnaasiumeis ja palestrais, ühesõnaga, peaaegu igal pool, kus ta sai inimestega suhelda ja vestelda. Erinevalt tasulistest tarkuseõpetajatest, kes toretsevates rõivastes ringi uhkeldasid, rõivastus Sokrates alati tagasihoidlikult ning käis sageli paljajalu. Sokrates oli võrdlemisi inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhuga ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku kumera laubaga mees. Muljet inetust välimusest ei suutnud leevendada isegi ta väärikas kõnnak. Sokratese nina oli lame ja ülespidine, ninasõõrmed olid laiad ja puhevil, huuled meelad ja paksud, nägu punsunud, silmad olid pungis ja peale selle oli tal pidev harjumus vaadata veidi altkulmu. Kokkuvõetult, Sokratese välimus rääkis vastu kõigile kreeklaste ettekujutlustele ilust, oli neile otsekui pilkeks, nende karikatuuriks. Ent see inimene, kel oli niivõrd ebameeldiv välimus, oli võluv isiksus.
hoidma. S elas vaeselt ja tagasihoidlikult, sest tema arvates tuleb hing vabastada suhtlemisest kehaga ja muretseda ja kuulata hinge saab vaid minimeerides omi tahtmisi. Turul käies imestas ta, kui palju on asju, milleta on võimalik elada. Kreeklased, kui harmooniat hindav rahvas, kes vaimsuse kõrval pidasid tähtsaks ka kehalist ilu, ei leidnud S-s midagi imetlusväärset: väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhuga, lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku laubaga. Ateena olustik: S. nägi oma eluajal nii Ateena kõrgpunkti, kui sellele järgnevat langust. Traditsioonid olid nõrgenenud ja sestap ei võetud miskit omaks lihtsalt seetõttu, et see on niimoodi olnud. Radikaalne demokraatia aastast 462 millesarnast maailma hilisem ajalugu ei tunne. Praktiliselt iga meeskodanik võis ja pidigi olema vähemalt korra oma elu jooksul tähtsas riigiametis. Riigiametitesse valiti ekleesiatel (kodanikekogunemised agoraal
a) negatiivne eelinfo B) positiivne eelinfo - viga mis on pühjustatud negatiivsest hoiakust Nt õpilane kellel on hoiak ,,ta ei salli mind" tajub õpetajat vaenulikuna, tigedana- otsib märke selle kohta ja leiab. Mitmed tajuvead tulenevad mõtlemisvigadest, mis loovad hoiakuid. -Haloefekt- üks tunnus varjutab ülejäänud omadused( kes on ühes asjas hea arvataakse heaks kõikides asjades) iidol -etalonidest lähtumine Etalonid on üldistused ( rahvatarkused) Kõrge laubaga tark Prillidega tark Blond naine- rumal Neeger- terrorist Sotsiaalne roll kui etalon( jurist , õpetaja, direktor,arst) Meile meeldivad need kellele meie meeldime!!!- sellest tulenevad kontakti loomise reeglid See kellena ja millisena partnerit tajutakse määrab avatuse suhtlemisel ja selle kuidas suheldakse Interaktsioon- vastastikune mõjutamine Suhtlemistasandid Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest Vanem Täiskasvanu Laps NB
Kesköösel toimus Maa ja Taeva jumalatele ohverdamine. Õue seati üles ohverduslaud, mis oli vaatega lõuna poole. Sellele asetati altaripilt jumalate kujutistega, selle ette nõud ohvriandidega. Tavaliselt annetati liha, puuvilju, ube, riisi, veini ja teed. Lauale asetati kaks punast küünalt, lõhnakepikesed ja kaks vaasi lilledega. Rituaalis osalesid mehed. Perekonna pea seisis ohvrilaua ees, nägu oli tal põhja poole. Ta laskus põlvili ja kummardas sügavalt kolm korda, puudutades laubaga maad. Seejärel ta tänas jumalaid kaitse eest eelmisel aastal ja palus koduõnne uueks aastaks. Abistaja ulatas süüdatud lõhnakepikese, mis asetati teraviljaga täidetud anumasse. Seda tehti kaks korda uuesti. Põletati ka hobuse kujutisega ohvrirahasid ja pabereid. Lõpuks põletati ära jumalate pildid. Köögis riputati üles uus Zaowangi pilt ja austati ka teda. Kummardati ja austati kodualtari jumalaid ja kaitsjaid. Lõpuks austati
põhidetailid on kuklal. Eriti halb on kukla osalt üles viidud juuksed. · Siselõikuva lõua - puhul on soovitav poolavatud kõrvad ja soengu põhidetailid viiakse kuni silmade piirjooneni. Tukk võib olla erinevalt vormi, kuid ta peaks 10 olema kerge ja ei tohiks laupa täielikult sulgeda. · Madala laubaga näole - soovitatakse soengut mitte eriti pikka tukaga. Kõrvad peaksid olema poolavatud, soeng peaks olema kerge. Soengu põhilised detailid peaksid olema pealael. · Kõrge laubaga näole - sobib pika tiheda tukaga soeng, kohane ei ole kõrge soeng. · Kitsa laubaga näole sobib lühike ,kuid kohev soeng ja põhidetailid peaksid asuma oimukohtadel. Sobiv on asümmeetria. Soovitavad sirged ja kõverad juukselahud. Ei sobi lõuapiirkonnas olev soeng.
1)Kore- riietatud naised, ehete ja uhke soenguga meeleolu rõõmus ja pidulik. 2)alasti mehed, sõjakangelased ja sportlased. (mõlemal oli egiptuse kunsti mõju) II klassikaline. Vabafiguuris toimusid muutused. Tardunud poos kadus ja inimesi hakati kujutama liikuvana. Figuuride ilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikuks. Elavuse saavutamiseks hakati kasutama ka nn kontraposti- keharaskus ei lange seistes mõlemale jalale ja nõjatub teisele. Kujunes klassikaline näo tüüp: kitsas nina, laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, võikene täidlane suu. Skulptoreid ei huvitanud konkreetne inimene. Ta püüdis jäädvustada inimest, kui ilu, tarkuse ja jõu kehastust. Keha proportsioone käsitleti sama teaduslikult, kui arhitekt hoone plaane. 1) Polykleitos "Odakandja"(Sparta skulptor 5. saj eKr) kreeka sõdalaste ideaal tüüp, mille müütmed kujunesid kehtivaks normiks e kaanoniks. Keha proportsioone püüdis ta põhjendada matemaatiliste arvutustega.
Ka ülejäänud planeetide seisud, majad ning aspektid viitavad tema iseloomule: egoism, püüd saavutada sotsiaalset õiglust, äärmiselt tugev isiksus, suhtlemisgeenius, tegevusele on iseloomulik distsipliin ja konkreetsus, arvestatav konkurent ja ohtlik vaenlane. 1.3. Vanemad Soso isa, Vissarioni Dzugasvili e Beso, oli vägivaldse iseloomuga joodikust rändkingsepp, kes pekksis meeletult oma poega ja naist. Ta oli musta verd, keskmist kasvu, kõhn, madala laubaga, kandis vuntse ja habet. Koba oli temaga väga sarnane. Ema oli Jekaterina (neiupõlvenimi Geladze) e Keke oli armsake, heleda naha ja tedretähnidega, väga uskilik, oskas kirjutada ja armastas muusikat. Ta algul kannatas mehe võimu all, kuid hiljem hakkas vastu ning viskas mehe välja. Keke käis rikaste kaupmeeste juures tööl, et Sosot harida. Ka tema peksis oma poega, sest muud moodi ei olnud enam võimalik teda kuulama panna. 1.4. Lapsepõlve aeg
jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu ja telgi ning spetsiaalseid anatoomia-alaseid termineid. Kehale tõmmatakse läbi kindlate punktide mõttelised omavahel ristuvad tasapinnad: sagitaalsed, frontaalsed, horisontaalsed. 1.Sagitaalpind vertikaalne, keha eest-taha suunas parem ja vasak pool. Keskpidine e.mediaantasapind sagitaalpind, mis läbib keha keskkohalt. 2.Frontaaltasapind tasapind, mis läbib keha vertikaalsuunas, on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne laubaga. Frontaaltasapind jagab keha 2: eesmiseks e.kõhtmine(ventraalne) ja tagumine e.selgmine(dorsaalne). 3.Horisontaal-e.transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt, jaotab selle ülemiseks e.kraniaalseks ja alumiseks e.kaudaalseks osaks. Eristatakse 3 telge(omavahel ristuvad): 1.sagitaaltelg(eest taha) 2.frontaaltelg(vasakult paremale) 3.vertikaaltelg(ülalt alla) 3.Luu kui organi ehitus(toruluu näitel) epifüüs metafüüs diafüüs
Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske (pilt 7). Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Hilise vabariigi ajastul suunasid kunstnikud oma tähelepanu näo karakteriliste
näinud. Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske (pilt 7). Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Hilise vabariigi ajastul suunasid kunstnikud oma tähelepanu näo karakteriliste joonte edasiandmisele võimalikult täpselt, samas toogasse riietatud figuuri anti edasi
ekspressiivne, inglid kõhu alt SLAIDID Püha Perekond Elizabethiga (Dresdeni galerii) Kolgata grupp Surnud Kristus (kujutas Neitsi Maarjat vanana) Püha Sebastianus (hallikassinine koloriit, korintose stiilis samba taustal) Karjaste kummardamine Ferrara 25. Cosimo Tura - mehhaanilised voldid, äärmuseni arendatud plastilisus, veider, järsk ja ekspressiivne joonestiil, rikkalik arhitektuuri dekoratsioonid. Kõrge laubaga tädid 26. Francesco del Cossa - 1435-1477, võimsalt tõsine, paiguti kirglikult dünaamiline SLAIDID Kuulutamine - tigu esiplaanil Püha Luciea - silmad käes Veneetsia 27. Gentile de Fabriano - 1370-1427, tobedad, veidrad lapsed, ebaproportsionaalselt kuldne, kõrggraatsiline hoiak. 28. Carlo Crivelli - 1430-1494, varastes töödes gootilikud jooned, harduspildid ja suurejoonelised altarid,
kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr konsul Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele. 47 eKr sai Caesar poja Kleopatraga. Poja nimeks sai Caesarion. Caesari välimust on kirjeldatud kui ilus, pikka kasvu, kõhnavõitu, liigutused elegantselt lõdvad, hoolikalt riides mees, kes väljanägemisele suurt rõhku pani. Alati piinliku hoolega lõigatud habe ja juuksed. Täidlane kõrge laubaga nägu, pikk kitsas nina, väga suur suu, väike, aga kindlalt etteulatuv lõug. Silmad elavad mustad, hääl pehme ja kõlav. Noorena nõrga tervisega, mehena üks vastupidavamaid vastupidavate hulgas, hiljem kannatas epilepsia ja piinavate peavalude all. Kuid need ei vähendanut ta töövõimet. Iseloomult olevat ta olnud alati vastutulelik, heatahtlik, õrn ja rõõmsameelne, käitumises lihtne ja otsekohene- seejuures piiritult iseteadev
umbes 600 saabunud kliima Bondi sündmusega. 4 Elulugu Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale. Ta sündis ja elas Ateenas, kus ta veetis enamus oma ajast entusiastlikult ,,tarkust taga ajas". Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ning hiiglasliku laubaga mees. Tema isa Sophroniskos oli kiviraidur-kujur, ema Phainarete aga ämmaemand. Noorena oli Sokrates isal abiks tema kiviraiduriametis. 18 aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb, s.o tänapäevamõistes ajateenija sõjaväes. Esimene aasta kulus sõdimisoskuste omandamisele, teisel aastal osalesid efeebid vajaduse korral juba lahingutes. Üldse võttis Sokrates oma elu jooksul lahingutest osa kolmel korral ning näitas end vapra sõjamehena.
8 m a tagasi Gruusia. Püstine inimene pikima eksisteerimisajaga inimlane – üle 1.5 m a. Euroopas arenes temast neandertali inimene . Jässakas keha, tugev lihastik, suurem ajukolju. Kohastumine jääaja tingimustele. Aruka inimese Homo spaiens esimene pop tekkis teatud vaheastme kaudu Aafrika püstisest inimesest kusagil lõunapool Saharat u 250200 tuhat a tagasi. Kolju ümber, kõrge laubaga, nõrkade kulmumõigastega, arenenud lõuatsiga, väikesed hambad. Tööriistad muutusid mitmekesisemaks ja paremini töödelduks, graveeringud. Nendest pärinevad nüüdisinimese kõik pop Maal. 100 k a tagasi nüüdisinimese 1. väljaränne Aafrikast. 2. 7060 k a tagasi. Idaaasiasse 50k a, euroopasse 4540 k a. Nüüdisinimese tunnustega vanimaid fossiilseid skelette leiti esmakordselt Prantsusmaalt
Homo erectus püstine inimene. (algselt püstine ahvinimene). Vanim mitte-aafrika leid 1.8 m a tagasi Gruusia. Püstine inimene pikima eksisteerimisajaga inimlane üle 1.5 m a. Euroopas arenes temast neandertali inimene. Jässakas keha, tugev lihastik, suurem ajukolju. Kohastumine jääaja tingimustele. --- Aruka inimese Homo spaiens esimene pop tekkis teatud vaheastme kaudu Aafrika püstisest inimesest kusagil lõunapool Saharat u 250-200 tuhat a tagasi. Kolju ümber, kõrge laubaga, nõrkade kulmumõigastega, arenenud lõuatsiga, väikesed hambad. Tööriistad muutusid mitmekesisemaks ja paremini töödelduks, graveeringud. Nendest pärinevad nüüdisinimese kõik pop Maal. 100 k a tagasi nüüdisinimese 1. väljaränne Aafrikast. 2. 70-60 k a tagasi. Ida-aasiasse 50k a, euroopasse 45-40 k a. --- Nüüdisinimese tunnustega vanimaid fossiilseid skelette leiti esmakordselt Prantsusmaalt Cro-Magnoni koopast -> kromanjoonlased , 40k a vanad
: frontaaltelje (vasakult paremale) ümber toimub painutus ja sirutus ning liikumised ette ja taha. Frontaalteljega risti on sagitaaltelg (eest taha), mille suhtes toimub eemaldamine ja lähendamine. Piki keha kulgeb vertikaaltelg, mille ümber toimub keha pööramine. Mediaantasapind kulgeb aga piki keha ja jaotab selle vasakuks ning paremaks pooleks. Mediaantaapinnaga paralleelseid tasapindu nim sagitaaltasapindadeks. Viimasega risti, ent paralleelselt laubaga (vasakult paremale) kulgevad frontaaltasapinnad, mis jagunevad eesmiseks ehk ventraalseks ja tagumiseks ehk dorsaalseks. Horisontaal- ehk transversaaltasapinnad jaotavad keha ülemisteks ja alumisteks osadeks. . 1 Tallinn 8. Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide: on kahte liiki
Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates elas üle nii Ateena demokraatia ja kultuuri õitsengu, mida üldiselt seostatakse Periklese valitsemisajaga kui ka Ateena languse pärast täielikku lüüasaamist Peloponnesose sõjas. Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ning hiiglasliku laubaga mees. Noorena oli sokrates isal abiks tema kiviraiduriametis. 18-aaastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimstusse ja temast sai efeeb e tänapäevamõistes ajateenija sõjaväes. Esimene aasta kulus sõdimisoskuste omandamisele, teisel aastal osalesid efeebid vajaduse korral juba 8 lahingutes.Üldse võttis Sokrates oma elu jooksul lahingutest osa kolmel korral ning näitas end vapra sõjamehena.
pärslaste, mongoli hõimude poolt. 1220 rüüstas linna Tsingis-khaan.Õitseng toimus 14. sajandil Timuri (Tamerlani) verisel valitsusajal. Samarkandist kujunes sel ajal islamimaailma kultuurisüda. Timur. Timur ibn Taragai Bahadur; Timur-leng (Lonkur*) Tamerlan (Tsingis-khaani poeg). Lonkur tal oli füüsiline puue. Timur elas 1336 -1405, Usbeki valitseja ja väejuht. Araabia biograafi kirjelduste kohaselt ta polnud mongol. Ta olevat olnud pikk, tugev, avara laubaga, pika habemega, heleda naha ja pikkade jalgadega mees. Ta polevat tundnud surmahirmu, ei sallinud pilkeid ja valet, ei hoolinud naljast ning lõbust, teda ei rõõmustanud edu ega kurvastanud ebaõnn. Timurit on peetud Usbekistani suurimaks ,,uhkuseks", kellel õnnestus 14. sajandi teisel poolel Aasiat Indiast kuni Türgini valitseda. Ta kohtles alistatuid ülimalt vägivaldselt (nt. lasi 2000 vangi elusalt müürida või siis 5000-l pea raiuda ja nii igal maal tuhandete kaupa). Mees
naiste kujud. Skulptuur Domineeris vabaplastika (igast küljest vaadeldav kuju), mida valmistati pronksist, hiljem marmorist. Arhailises skulptuuris oli tunda Egiptuse möju, ainuke arinevus oli nn alaline naeratus. Pöhiliselt tehti alasti meestekujusid kuroseid ja riietatud naistekujusid koresid. Kreeka skulptuur aga iseseisvus kiirest ja arenes realismi suunas. Juuste lokid muutusid loomulikumaks, naeratus asendus rahuliku ilmega, kujunes nn klassikaline näotüüp kitsas nina laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. Klassikalisel ajal ehk körgajastul olid tuntumad skulptorid ja teosed: Myron ,,Kettaheitja" (asend on ilmekas ja dünaamiline, tundeid ei tohi näidata), Polykleitos ,,Odakandja", teos ,,Kaanon" (tähtis on lihaste modellering, toetub ühele jalale, mis teeb keha nötkeks ja sisemiselt liikuvaks), Pheidias Athena ja Zeusi kuju (puust skulptuuri juuste- ja riideosa katsid kuldplaadid, paljad kehaosad elevandiluu)
Euroopas ja Aasias oli levinud neandertaallased. Nime said I leiu järgi saksamaalt Neanderi jõe orust 1856. Skelett leiti peaaegu terviklikult, maetud oli lubjakiviseina orgu , võrdlemisi kõrgele . Neandertallased elasid Euraasias u 200 000 - 30 000 a eKr. Neandertallaste luustiku põhjal hakati tegema rekonstruktsioone. Lühikesed, jässakad ja lühikeste luudega. Kolju ajumaht väga suur, keskmiselt 1600cm3 . Tp inim hulgas leiame väga vähe nii suure ajumahuga inim. Madala laubaga, esiletungivad kulmud, korralik lõuats puudub. Kolju venis tahapoole välja. Neandertallasi kujutatakse metsikuna enamasti . Aines Euroopas neandertallaste kohta vastuoluline. Neandertallaste hulgas oli ka neid , kes tegelesid kannibalismiga. Teatud paikades oli komme, et vanemate kõige püham koht oli laste kõhus. V sageli oli dneandertallaste luud kindlatest kohtadeks puruks murtud ja seal on terava kiviga jälgi näha. Kui
eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja-Prantsus- maal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas. Sead on stressile vastu-
kokkupuude neandertallastega. 1985 ekstraheeris Egiptuse muumiast DNA. 2007. aastal valiti Pääbo 100 kõige mõjukama teadlase hulka. Aurignac'i kultuur Kromanjoonlased - peetakse Euroopa varjasteks modernseteks inimesteks (Homo sapiens sapiens, enantropoloogiliselt välja kujunenud tänapäeva inime). 1868. aastal avastas Louis Lartet Cro-Magnoni koopa. Vanimad kromanjoonlaste jäänused on pärit u. 43k a. e.m.a. Kromanjoonlased olid pikad (keskmine pikkus 187cm), muskulaarsed, sirge laubaga ning suure koljumahuga. Kromanjoonlaste saabumisega kadusid Euroopast neandertallased (kromanjoonlased saabusid Euroopasse u. 40k a. tagasi, neandertallased surid välja u. 30k a. tagasi). Kiviaja arheoloogilised põhiperioodid: Paleoliitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Mesoliitikum (10 000 - 5000 e.m.a.) Neoliitikum (5000 - 2000 e.m.a.) Paleoliitilised kultuurid ja paleoliitiline kunst Paleolitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Varapaleoliitikum:
pjeträän, hämpšir, eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja- Prantsusmaal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas. Sead on stressile vastuvõtlikud, mistõttu nende
Skulptuur Kreeka skulptuuri eripära varasematega võrreldes oli vabaplastika domineerimine. Alates 6.sajandist eKr kasutati enim marmorit. Arhailises skulptuuris on valdavad egiptuse mõjud. Keha hoiak ja ehitus on egiptuse pärane, kuid näod on naiivselt naerul. Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid kuroseid ja riietatud neiukujusid koresid. Kreeka skulptuur iseseisvus kiiresti ja arenes realismi suunas. Kujunes nn klassikaline näotüüp kitsas nina laubaga ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. Kunstniku ei huvitanud mitte konkreetne inimene, vaid inimene üldse, inimene oma parimas variandis. Klassikalisel ajastul osati juba skulptuurile anda kõikvõimalikke poose, parim näide Myroni ,,Kettaheitja" (säilinud rooma marmorkoopiad). Täiustus lihaste modelleerin. Kujur Polykleitos mõõtis inimesi ning töötas välja ideaalse inimese proportsioonid. Tema ,,Odakandja" skulptuuri vaadates oli see madal jõuline figuur
elundkonna (tugi-liikumiselundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: a) Sagitaaltelg - eest taha. b) Frontaaltelg - vasakult paremale. c) Vertikaaltelg - ülalt alla. d) Sagitaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks. e) Fontaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, on paralleelne laubaga ja risti sagitaalpinnaga. See jagab keha kaheks: eesmiseks ehk kõhtmiseks ja tagumiseks ehk selgmiseks. f) Horisontaaltasapind - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ja alumiseks osaks. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: a) Abduktsioon - eemaldamine. b) Aduktsioon - lähendamine. c) Ekstensioon - sirutamine. d) Fleksioon - painutamine. e) Rotatsioon - pööramine. 7. Luukoe ehitus:
sammas koosneb kolmest osast baas(puudub dooria sambal), tüves ja kapiteel. vertikaalsed süvendid samba pinnal on kannelüürija muidugi väga oskuslikult viilkatustele paigutatud skulptuurid.3 erinevat stiili dooria, joonia, korintose sammas. 2.Kuidas muutus kreeka skulptuuris figuurikäsitlus alates arhailisest ajastust kuni hellenismini? Arhailine skulptuur on egiptuse mõjutustega, kehahoiak on jäik ja jalgade asend on saamatu, näoilmel naeratus. kreeka skulptuur - kitsas laubaga ühel joonel nina, sügaval asetsevad silmad, väike ja täidlane suu. klassikaline ehk kõrgajastu - skulptuuride asend muutus ilmekamaks ja dünaamilisemaks. figuuris tulevad esile modelleeritud ja proportsionaalsed lihased hellenismi ajajärk - rõhutati kannatusi ja traagikat. skulpt. olid veenvamad , valitsejate skulptuure idealiseeriti. figuur muutus saledamaks, tundlikumaks, graatsilisemaks ja ilusamaks. 22.Peatükk.Rooma. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1
sammas koosneb kolmest osast baas(puudub dooria sambal), tüves ja kapiteel. vertikaalsed süvendid samba pinnal on kannelüürija muidugi väga oskuslikult viilkatustele paigutatud skulptuurid.3 erinevat stiili dooria, joonia, korintose sammas. 2.Kuidas muutus kreeka skulptuuris figuurikäsitlus alates arhailisest ajastust kuni hellenismini? Arhailine skulptuur on egiptuse mõjutustega, kehahoiak on jäik ja jalgade asend on saamatu, näoilmel naeratus. kreeka skulptuur - kitsas laubaga ühel joonel nina, sügaval asetsevad silmad, väike ja täidlane suu. klassikaline ehk kõrgajastu - skulptuuride asend muutus ilmekamaks ja dünaamilisemaks. figuuris tulevad esile modelleeritud ja proportsionaalsed lihased hellenismi ajajärk - rõhutati kannatusi ja traagikat. skulpt. olid veenvamad , valitsejate skulptuure idealiseeriti. figuur muutus saledamaks, tundlikumaks, graatsilisemaks ja ilusamaks. 22.Peatükk.Rooma. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1
(Autor: Uku Paal) (Fringilla coelebs), (Autor: Uku Paal) Pilt 18. Metsvindi isaslind (Fringilla coelebs), (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.5. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: pääsulased (Hirundinidae) 2.4.5.1. Suitsupääsuke (Hirundo rustica) Minu vaatluse kohaselt suitsupääsukesel on pikad teravaotsalised tiivad, sügava väljalõikega. Ülemine kehapool on sinakalt must. Alumine kehapool valge ning punase kurgualuse ja laubaga. Nokk on lühike ja suhteliselt paks. Jalad on tumedamat värvi ja lühikesed. (Vaata pilt 19) Suitsupääsukest leidub palju telefonitraatidel või puuokstel. Tavaliselt sellistes paikades ta otsib endale toitu. Toidu aeg on lindudel hommikul ja hilispäevasel ajal. Lendavad kõrgel päikselise ja selge ilmaga, vihmasel ajal aga madalamal. Rändlind, keda võib Eestis kohata aprillist oktoobrini. Toitub lendavatest putukatest. Harva
2 6) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks – vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 7) Liigutuste liigid telgede suhtes Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e
elundkonnaks. seedeelundkond, hingamiselundkond vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad? Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e
seedeelundkond, hingamiselundkond vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad? Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks – vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e
elundkonnaks. seedeelundkond, hingamiselundkond vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad? Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks. Vastavalt tasapindadele eristatakse vertikaal,- frontaal- ja sagitaaltelge. 4 6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e
11,4 põrsast; võõrutatud põrsaste arv 9,7. 52. Pjeträän. Pjeträän (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjeträäni tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja-Prantsusmaal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Sigadel on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad. Käel küllalt lühike, kuiv. Põsed vähearenenud, mitterasvased. Rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk. Singid ümarad, ulatuvad hüppeliigesteni. Sigadel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, kõnnak vaba. Loomad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Kuuekuuselt kaaluvad suguemikud 80-90 kg, kuldid 90-100 kg, aastaselt vastavalt 125-140 kg ja 135-160 kg
päriselu olid välja näinud. Nähtavasti usuti et läbi välise sarnasuse kindlustatakse esivanema vaimu kohalolek. Sarnasuse saavutamiseks kasutasid kujurid arvatavasti vahast surimaske. Nagu varem öeldud sai, püsis too realistliku kujutise austus ka esivanemate kultuse taandudes. Nii loodi teenekatest riigitegelastest vägagi reaalseid püste. Näitena võib siin tuua lisaks juba ülal mainitud Pompeiuse portree kõrvale Cicero püsti. Cicerot on kujutatud vana ja roidununa, avara laubaga, huulil kerge irooniline naeratus. Meie ees ei ole tavainimene vaid ergas mõtleja. Kaugeltki pole idealiseeritud ka Caesari skulptuure ega kujutamist müntidel. Seda kõike silmas pidada võime arvata, et käsitletava perioodile on iseloomulik püüe pääseda tagasi nn juurte ehk siis vanade itaalia eeskujude juurde. Rooma maalikunsti on vähe säilinud. Peamiselt on neid Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji linnas ja mõnes kohas veel. Seal on enamikes majades põrandamosaiike ja seinamaale
ja silm , all kott nagu lehed on ~ohukesed, siis laieneb , millele raskuseks li- t¨ahendus u ¨ldisemalt ~ohukeste asjade t¨ ahistamisele. On satud maa . t¨ahendab seotud m¨argiga nii kujult t¨ atoveeritud laubaga orja ehk . m¨ argi pa- kui ka foneetiliselt. rempoolses osas esinev on / ¡ H¨ a¨aldusosutina
✂形声 ✁H¨aa¨ ldusosutiks on 重. Pronkskirjas kasutatakse 動 asemel 童 m¨arki, millest しん もく ka 動 h¨aa¨ ldus ja t¨ahendus. 童 u¨ laosas on t¨atoveerimisn˜oel 辛 ja silm 目, all kott とう おもり nagu 東, millele raskuseks 錘 lisatud maa 土. 童 t¨ahendab t¨atoveeritud laubaga 100 どれい どう りき すき orja 奴隷 ehk 僮. 動 m¨argi parempoolses osas esinev 力 on p˜olluharimisriista 耒 どうぼく のうこう kujutis. 動 t¨ahendab orjade 僮僕 p˜ollut¨oo¨ d 農耕, praegu kasutatakse ‘t¨oo¨ tama’ どう
tähelepanu kulges oma ringteed nagu päikene: see oli alanud ühest saali otsast, peatunud üürikese aega saali keskel ja jõudnud nüüd saali teise otsa. Marmorlaua ja brokaa-diga 2 4 kaetud poodiumil oli oma aeg juba olnud: nüüd oli järgi Louis XI kabeli käes. Tee oli vaba kõiksugu hullus-tele/sest saali olid jäänud ainuüksi flaamlased ja pööbel. Algas lõustade näitus. Esimesena ilmus ümmargusse auku nägu pahupidipööratud punaste silmalaugudega, pärani avatud suuga ja laubaga, mille kortsud sarnanesid meie keisririigi husaaride saapasäärte omadega. See kutsus välja säärase naerupuhangu, et Homeros oleks kõiki neid matse pidanud jumalateks.* Suursaal oli aga kõike muud kui Olümpos, seda teadis kõige paremini Gringoire'i vaene Jupiter. Järgnes teine ja kolmas lõust, siis tulid järgmised ja saalis kasvas järjest naerulagin ja rõõmujuubeldus. Sellel etendusel oli mingi haruldane, pead pööritama panev, joovastav ja võluv võim, 44
annaabi.ee 
