Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Molübdeen (0)

1 Hindamata
Punktid
Molübdeen
Tutvustus
• Molübdeen on keemiline element, metall 
järjenumbriga 42. Aatommass 95,94.
• Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 92, 94, 95, 
96, 97, 98 ja 100.
• Normaaltingimustel on molübdeeni tihedus 10,22-10.28 
g/cm3. 
• Tema sulamistemperatuur on 2623 Celsiuse kraadi.
Materjali avastamise ajalugu
• Molübdeeni avastas Carl Wilhelm  Scheele  1778. aastal 
aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob 
Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge 
temperatuuriga ahju. 
• Carl Wilhelm Scheele
Nimetuse legend (1)
• Nimi tuleb ladina keelsest sõnast molybdaenum Vana-
Kreekast Μόλυβδος molybdos, mis tähendab pliid, kuna 
selle osakesed meenutasid plii osakesi.
Nimetuse legend (2)
Plii
Molübdeen
Aine omadused (1)
• Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja 
toatemperatuuril keemiliselt püsiv. 
• Ta juhib hästi elektrit. 
• Väikse soojuspaisumisteguriga, tänu millele saab teda 
paljudes  seadmetes  kasutada.
• Venitatav ja sepistatav on ta vaid kõrgel temperatuuril.
• Ei ole väga toksiline
Aine levik maal (1)
• Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu, küll aga 
ühenditena .
• Mo peamiseks  ühendiks  on molübdeniit ehk molüdeenläik MoS2.
• Molübdeeni võib leida erinevates oksüdatsiooniastmetes 
mineraalidest .
• Peamised molübdeeni sisaldavad toiduained on loomaliha, 
lehma- ja kitsepiim,  austridkaunviljadteraviljad
täisteraviljatooted, kookospähklid, melonid,  kakaopulber
tumerohelised  aedviljad  (näiteks  lehtsalat , spinat, mitmed 
kapsa  teisendid ). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus 
oleneb selle elemendi rohkusest pinnases. 
Aine levik maal (2)
• Kõige sagedamini võib leida molübdeeni molübdeniidist, 
wulfeniidist, ja CaMoO  (Powellite).
4
• Molübdeen
Aine levik maal (3)
• Wulfeniit
• CaMoO4 (Powellite) 
 
Aine levik maal (4)
• Mineraali  hoiused  asuvad Alaskal, Californias, 
Colorados , Oregonis,  Utah `s, Washingtonis, Lõuna 
Ameerikas, Hiinas ja veel mõningas kohas. 
• Kõige suuremad molübdeeni tootjad on Ameerika 
Ühendriigid, Hiina,  Tšiili , Peruu  ja Kanada.
• Alates augustist 2009 on tonni molübdeeni väärtus 
30.000 eurot
Aine levik 
maal (5)
Maailma molübdeeni 
varude jaotus.
Aine levik 
maal (6)
• Hiinas, Tšiilis ja 
Ameerika 
Ühendriigis asub 
84,5% maailma 
Molübdeeni 
varudest .
Aine levik 
maal (7)
Ameerika 
Ühendriigid, Tšiili ja 
Hiina tootsid aastal 
2013 76,9% 
maailma 
molübdeeni 
varudest.
Kuidas saadakse?
• Vaba molübdeeni saadakse maagi särdamisel, mille 
tagajärjel tekib molübdeentrioksiid MoO . See omakorda 
3
redutseeritakse  vesinikuga  ning saadakse pulbriline 
molübdeen. Et seda kompaktseks muuta, pressitakse  
seda kõrgel temperatuuril. Molübdeen reageerib 
hapnikuga ainult kõrgema temperatuuri juures, mille 
juures tekib molübdeentrioksiid MoO . Oksiidile  vastavat 
3
hapet nimetatakse molübdeen(IV)happeks H MoO , 
2
4
happe  sooli  aga molübdaatideks. Molübdeen lahustub 
konsentreeritud väävelhappes, lämmastikhappes ja 
kuningvees.
Kuidas kasutatakse? (1)
• Umbes 25% toodetud molübdeenist läheb roostevaba terase 
tootmiseks, umbes 25% määrdeainete tootmiseks ja umbes 50% 
muuks otstarbeks, peamiselt mitmesuguste rauasulamite 
tootmiseks.
• Molübdeentraati kasutatakse ahjudes, mille temperatuur võib olla 
ligi 1600 C.
•  Molübdeenplekki tarvitatake aga raadio ja röntgentehnikas. 
• Molübdeenterasest valmistatakse  püssi - ja suurtükkitorusid ning 
soomusplaate.
•  Molübdeenist tehakse ka lennukite reaktiivmootorid ja  turbiinid
mis peavad kannatama suurt kuumust ja samas olema ka tugevad.
Kuidas kasutatakse? (2)
• Kunagi kasutati molübdeeni värvi tegemiseks, võimalik oli 
toota sinist, punast, kollast, pruuni ja musta värvainet, 
millega värviti siidi,  puuvilla , lina, villast riiet, nahka ning 
puitu. 
• Vanasti kasutati molübdeeni mõõkade valmistamisel, sest 
selle  kasutamisel  ei muutunud mõõgad nüriks ja olid väga 
kõvad ning tugevad.
•  I Maailmasõja ajal kasutati molübdeeni ja  nikli  sulamit ka 
tankisoomuste tegemiseks, kusjuures kolm korda  õhem  
soomus  oli ikkagi tugevam kui  eelmine  76 mm 
mangaanterasest soomus.
Kuidas kasutatakse? (3)
•  Mingil määral kasutatakse molübdeeni ka väetistes, 
sest see suurendab taimede saagikust. Kui taimedel on 
vähe molübdeeni, siis nende kasv aeglustub, saak 
väheneb, lehed muutuvad plekilisteks ja  õied  võivad 
maha langeda ning taimedel on probleeme 
ainevahetusega.
Kuidas kasutatakse? (4)
Kuidas kasutatakse? (5)
• Molübdeen on väärtuslik legeerimise vahend, kuna see annab 
palju juurde kõvadusele ja tugevusele kustutatud ja karastatud 
terasel.
• See suurendab terase  vastupidavust  kuumusele.
• Kasutatakse sulamites, elektroodides ja katalüsaatorites.
• Elektroonilistes ja elektrilistes seadmetes hõõgniidina
• Molübdeeni pulbrit kasutatakse vooluringi  juhina  trükkplaatides, 
mikrolaineahjus  ja radikates
• Põhiliselt kasutatakse nikli baasil sulamites, nagu selleks on 
"Hastelloys(R)", mis on  kuumakindel , korrosioonikindel ja 
vastupidav keemilistele  lahustele .
Kuidas kasutatakse? (6)
• Hiljuti on leitud  kasutust  elektroodides elektrilipliitidel ja 
föönidel.
• Tuumaenergiat kasutavates seadmetes on leitud samuti 
kasutust molübdeeni sisaldavad osad
Kasu inimestele? (1)
• Molübdeeni on vaja ka inimestel. 
• Molübdeeni nimetatakse üheks luude hoidjatest, sest 
molübdeeni on vaja luukoe tekkeks ja arenguks, 
vereloomeprotsessideks, mitmete väävliühendite 
ainevahetuse korrastamiseks, kehavõõraid ühendeid 
kahjutuks muutvate süsteemide toimimiseks. 
Kasu inimestele? (2)
• Kui aga organismis on liiga palju molübdeeni, soodustab 
see  podagra  teket. Molübdeen oksüdeerib puritiini 
kusihappeks, neerud  ei jõua seda kehast välja viia, mille 
tulemusena sadestub see sooladena kudedesse. 
Kusihapet peeti geniaalsuseaineks, sest paljudel 
silmpaistavatel teadlastel ja väejuhtidel oli podagra, 
näiteks Aleksander Suurel, Cromwellil, Newtonil, 
Darwinil, Goetheil ja Rubensil. Podagrahaiged on 
tavaliselt sihikindlad ja erakordselt töövõimelised.
Kasu inimestele? (3)
• Molübdeeni on vaja veel:
1. Nukleiinhapete  metabolismiks  ja süsivesikute 
oksüdatsiooniks
2. Maksas leiduvate rauavarude kasutamise 
soodustamiseks.
•.Parimateks molübdeeni allikateks on maks, kaunviljad, 
täisteratooted, piimatooted , ja munad.
•.Liigtarbimisel võib tekkida nahalööve, nahasügelus, 
põletikulised selja- ja liigesehaigused ja kasvu 
aeglustumine.
Huvitavad faktid (1)
• Kõik  eukarüoodid  (päristuumsed organismid) vajavad 
molübdeeni
• Molübdeenil on kuues kõige suurem 
sulamistemperatuur.
• Venelaste kosmoseprogramm  Luna  24 avastas kuu pealt 
Molübdeeni.
•  Sakslased  kasutasid Esimeses Maailmasõjas Big Bertha 
valmistamisel terases molübdeeni.
• Kõige vähem esinevatest elementidest maakoores asub 
molübdeen 50. kohal.
Huvitavad faktid (2)
• Molübdeeni kasutati esimesel maailmasõjal ohtralt, kuid 
peale sõda seda enam ei olnud vaja, kuniks autotööstus 
hakkas laineid  lööma  ja seda oli jälle kasutusele vaja 
võtta.
Huvitavad 
faktid (3)
• Big Bertha
Kasutatud kirjandus
•  http://www.rsc.org/periodic-table/element/42/molybdenu m
•  http://molybdenumelement.weebly.com/fun-facts.html
•  https://www.livescience.com/34687-molybdenum.html
•  http://www.softschools.com/facts/periodic_table/molybdenu m
_facts/217/
•  https://et.wikipedia.org/wiki/Mol%C3%BCbdeen
•  http://toitumine.ee/energia-ja-toitainete -
vajadused/ mineraalained /molubdeen
•  http://metalpedia.asianmetal.com/metal/molybdenum/resour
ces& production .shtml
Tänan  kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Tutvustus
  • Materjali avastamise ajalugu
  • Nimetuse legend (1)
  • Nimetuse legend (2)
  • Aine omadused (1)
  • Aine levik maal (1)
  • Aine levik maal (2)
  • Aine levik maal (3)
  • Aine levik maal (4)
  • Aine levik maal (5)
  • Aine levik maal (6)
  • Aine levik maal (7)
  • Kuidas saadakse?
  • Kuidas kasutatakse? (1)
  • Kuidas kasutatakse? (2)
  • Kuidas kasutatakse? (3)
  • Kuidas kasutatakse? (4)
  • Kuidas kasutatakse? (5)
  • Kuidas kasutatakse? (6)
  • Kasu inimestele? (1)
  • Kasu inimestele? (2)
  • Kasu inimestele? (3)
  • Huvitavad faktid (1)
  • Huvitavad faktid (2)
  • Huvitavad faktid (3)
  • Kasutatud kirjandus
  • Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Molübdeen #1 Molübdeen #2 Molübdeen #3 Molübdeen #4 Molübdeen #5 Molübdeen #6 Molübdeen #7 Molübdeen #8 Molübdeen #9 Molübdeen #10 Molübdeen #11 Molübdeen #12 Molübdeen #13 Molübdeen #14 Molübdeen #15 Molübdeen #16 Molübdeen #17 Molübdeen #18 Molübdeen #19 Molübdeen #20 Molübdeen #21 Molübdeen #22 Molübdeen #23 Molübdeen #24 Molübdeen #25 Molübdeen #26 Molübdeen #27 Molübdeen #28
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor parmott Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Molübdeeni referaat
4
docx

Molübdeeni referaat

Molübdeen Molübdeen (Mo) on omadustelt metall järjenumbriga 42, aatommassiga 95,94 ning tihedusega 10,22-10,28 g/cm3. Sulamistemperatuuriks on 2623 Celsiuse kraadi ja keemistemperatuur on 4650 kraadi. Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos ja tähendab pliid. Molübdeeni avastas 1778 aastal Carl Wilhelm Scheele, aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril

Keemia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun