P ja D metallid (2)

p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV.
Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel viimases kihis elektrone ja need loovutatakse.
Alumiinium on vastupidav õhu ja vee toime suhtes, sest pinnale tekib nende vastu kaitsev õhuke oksiidikiht . Kasutatakse tarbeesemete valmistamisel, ehitusel, sulamite koosseisus . Al. ei reageeri konts. H2SO4, sest selles reakt. Al passiveerub ja tekib väga vastupidav kaitsekiht.
Alumiiniumnõud on vähe vastupidavad hapete ning leeliste suhtes, mistõttu ei tohi neis hoida hapusid toiduaineid.
Al2O3 – polümeerse strukt. aine. Inertne aine, mis on väga vastupidav vee toimele ja prakt . ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega .
Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt . Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3.
Tina ja plii on madala sulamis. temp. Õhu ja vee toime suhtes vastupidavad. Zn reag. hapetega aeglaselt, Pb ei reageeri üldse.
Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2).
d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tuntumad Fe, Cu, Zn. Viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tavaliselt väliskihil 2 elektroni, erandiks Cu rühma elemendid. O.A. muutuv, v.a. Zn 2 ja Ag 1. Raua O.A. ühendites on II ja III (püsivaim).
Siirdemetallid on A-rühmade metallidega võrreldes kõvemad ja kõrgema sulamistemp.
Raua pinnale tekib järgmise koostisega oksiidikiht:

• seismisel niiskes õhus – kohev punakaspruun roostekihtFe2O3 x nH2O
  
• kuumutamisel – tihe rauatagi kiht (sisaldab Fe3O4 , FeO, Fe2O3
  

Raudtsisternides on võimalik hoida kont . väävelhapet hoolimata aktiivsest hapete lahustega reageerimisest sellepärast, et raud passiveerub. Ohtlikke aineid sisaldavaid seadmeid ja materjale ei tohi visata prügimäele, sest loodusse sattudes põhjustavad keskkonna reostumist kahjulike ühenditega. Eriti ohtlikud on Hg, Pb, Sb ja Cd ühendid, mis on organismidele väga mürgised. Siirdemetallide hüdroksiide on võimalik saada kaudselt, lisades vastavate soolade lahustele leeliste lahust. Vaserühma metallid: Cu, Ag, Au. Keemil. sidemeid moodustavad nii väliskihi kui ka eelviimase kihi elektronid ja orbitaalid . Rühmale iseloomulik kompleksühendite moodustamine: selles osalevad vabad orbitaalid. Tuumalaengud suuremad. Tsingirühma metallid: Zn Cd Hg. (d10s2). Kuna eelviimase elektronkihi d alatase täitunud, erinevad märgatavalt teistest d-metallidest. Samuti ei reageeri veega.
p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV.
Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel viimases kihis elektrone ja need loovutatakse.
Alumiinium on vastupidav õhu ja vee toime suhtes, sest pinnale tekib nende vastu kaitsev õhuke oksiidikiht. Kasutatakse tarbeesemete valmistamisel, ehitusel, sulamite koosseisus. Al. ei reageeri konts. H2SO4, sest selles reakt. Al passiveerub ja tekib väga vastupidav kaitsekiht.
Alumiiniumnõud on vähe vastupidavad hapete ning leeliste suhtes, mistõttu ei tohi neis hoida hapusid toiduaineid.
Al2O3 – polümeerse strukt. aine. Inertne aine, mis on väga vastupidav vee toimele ja prakt. ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega.
Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3.
Tina ja plii on madala sulamis. temp. Õhu ja vee toime suhtes vastupidavad. Zn reag. hapetega aeglaselt, Pb ei reageeri üldse.
Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2).
d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tuntumad Fe, Cu, Zn. Viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tavaliselt väliskihil 2 elektroni, erandiks Cu rühma elemendid. O.A. muutuv, v.a. Zn 2 ja Ag 1. Raua O.A. ühendites on II ja III (püsivaim).
Siirdemetallid on A-rühmade metallidega võrreldes kõvemad ja kõrgema sulamistemp.
Raua pinnale tekib järgmise koostisega oksiidikiht:

• seismisel niiskes õhus – kohev punakaspruun roostekihtFe2O3 x nH2O
  
• kuumutamisel – tihe rauatagi kiht (sisaldab Fe3O4, FeO, Fe2O3
  

Raudtsisternides on võimalik hoida kont. väävelhapet hoolimata aktiivsest hapete lahustega reageerimisest sellepärast, et raud passiveerub. Ohtlikke aineid sisaldavaid seadmeid ja materjale ei tohi visata prügimäele, sest loodusse sattudes põhjustavad keskkonna reostumist kahjulike ühenditega. Eriti ohtlikud on Hg, Pb, Sb ja Cd ühendid, mis on organismidele väga mürgised. Siirdemetallide hüdroksiide on võimalik saada kaudselt, lisades vastavate soolade lahustele leeliste lahust. Vaserühma metallid: Cu, Ag, Au. Keemil. sidemeid moodustavad nii väliskihi kui ka eelviimase kihi elektronid ja orbitaalid. Rühmale iseloomulik kompleksühendite moodustamine: selles osalevad vabad orbitaalid. Tuumalaengud suuremad. Tsingirühma metallid: Zn Cd Hg. (d10s2). Kuna eelviimase elektronkihi d alatase täitunud, erinevad märgatavalt teistest d-metallidest. Samuti ei reageeri veega.
p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV.
Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel viimases kihis elektrone ja need loovutatakse.
Alumiinium on vastupidav õhu ja vee toime suhtes, sest pinnale tekib nende vastu kaitsev õhuke oksiidikiht. Kasutatakse tarbeesemete valmistamisel, ehitusel, sulamite koosseisus. Al. ei reageeri konts. H2SO4, sest selles reakt. Al passiveerub ja tekib väga vastupidav kaitsekiht.
Alumiiniumnõud on vähe vastupidavad hapete ning leeliste suhtes, mistõttu ei tohi neis hoida hapusid toiduaineid.
Al2O3 – polümeerse strukt. aine. Inertne aine, mis on väga vastupidav vee toimele ja prakt. ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega.
Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3.
Tina ja plii on madala sulamis. temp. Õhu ja vee toime suhtes vastupidavad. Zn reag. hapetega aeglaselt, Pb ei reageeri üldse.
Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2).
d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tuntumad Fe, Cu, Zn. Viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tavaliselt väliskihil 2 elektroni, erandiks Cu rühma elemendid. O.A. muutuv, v.a. Zn 2 ja Ag 1. Raua O.A. ühendites on II ja III (püsivaim).
Siirdemetallid on A-rühmade metallidega võrreldes kõvemad ja kõrgema sulamistemp.
Raua pinnale tekib järgmise koostisega oksiidikiht:

• seismisel niiskes õhus – kohev punakaspruun roostekihtFe2O3 x nH2O
  
• kuumutamisel – tihe rauatagi kiht (sisaldab Fe3O4, FeO, Fe2O3
  

Raudtsisternides on võimalik hoida kont. väävelhapet hoolimata aktiivsest hapete lahustega reageerimisest sellepärast, et raud passiveerub. Ohtlikke aineid sisaldavaid seadmeid ja materjale ei tohi visata prügimäele, sest loodusse sattudes põhjustavad keskkonna reostumist kahjulike ühenditega. Eriti ohtlikud on Hg, Pb, Sb ja Cd ühendid, mis on organismidele väga mürgised. Siirdemetallide hüdroksiide on võimalik saada kaudselt, lisades vastavate soolade lahustele leeliste lahust. Vaserühma metallid: Cu, Ag, Au. Keemil. sidemeid moodustavad nii väliskihi kui ka eelviimase kihi elektronid ja orbitaalid. Rühmale iseloomulik kompleksühendite moodustamine: selles osalevad vabad orbitaalid. Tuumalaengud suuremad. Tsingirühma metallid: Zn Cd Hg. (d10s2). Kuna eelviimase elektronkihi d alatase täitunud, erinevad märgatavalt teistest d-metallidest. Samuti ei reageeri veega.
p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV.
Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel viimases kihis elektrone ja need loovutatakse.
Alumiinium on vastupidav õhu ja vee toime suhtes, sest pinnale tekib nende vastu kaitsev õhuke oksiidikiht. Kasutatakse tarbeesemete valmistamisel, ehitusel, sulamite koosseisus. Al. ei reageeri konts. H2SO4, sest selles reakt. Al passiveerub ja tekib väga vastupidav kaitsekiht.
Alumiiniumnõud on vähe vastupidavad hapete ning leeliste suhtes, mistõttu ei tohi neis hoida hapusid toiduaineid.
Al2O3 – polümeerse strukt. aine. Inertne aine, mis on väga vastupidav vee toimele ja prakt. ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega.
Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3.
Tina ja plii on madala sulamis. temp. Õhu ja vee toime suhtes vastupidavad. Zn reag. hapetega aeglaselt, Pb ei reageeri üldse.
Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2).
d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tuntumad Fe, Cu, Zn. Viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tavaliselt väliskihil 2 elektroni, erandiks Cu rühma elemendid. O.A. muutuv, v.a. Zn 2 ja Ag 1. Raua O.A. ühendites on II ja III (püsivaim).
Siirdemetallid on A-rühmade metallidega võrreldes kõvemad ja kõrgema sulamistemp.
Raua pinnale tekib järgmise koostisega oksiidikiht:

• seismisel niiskes õhus – kohev punakaspruun roostekihtFe2O3 x nH2O
  
• kuumutamisel – tihe rauatagi kiht (sisaldab Fe3O4, FeO, Fe2O3
  

Raudtsisternides on võimalik hoida kont. väävelhapet hoolimata aktiivsest hapete lahustega reageerimisest sellepärast, et raud passiveerub. Ohtlikke aineid sisaldavaid seadmeid ja materjale ei tohi visata prügimäele, sest loodusse sattudes põhjustavad keskkonna reostumist kahjulike ühenditega. Eriti ohtlikud on Hg, Pb, Sb ja Cd ühendid, mis on organismidele väga mürgised. Siirdemetallide hüdroksiide on võimalik saada kaudselt, lisades vastavate soolade lahustele leeliste lahust. Vaserühma metallid: Cu, Ag, Au. Keemil. sidemeid moodustavad nii väliskihi kui ka eelviimase kihi elektronid ja orbitaalid. Rühmale iseloomulik kompleksühendite moodustamine: selles osalevad vabad orbitaalid. Tuumalaengud suuremad. Tsingirühma metallid: Zn Cd Hg. (d10s2). Kuna eelviimase elektronkihi d alatase täitunud, erinevad märgatavalt teistest d-metallidest. Samuti ei reageeri veega.
p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV.
Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel viimases kihis elektrone ja need loovutatakse.
Alumiinium on vastupidav õhu ja vee toime suhtes, sest pinnale tekib nende vastu kaitsev õhuke oksiidikiht. Kasutatakse tarbeesemete valmistamisel, ehitusel, sulamite koosseisus. Al. ei reageeri konts. H2SO4, sest selles reakt. Al passiveerub ja tekib väga vastupidav kaitsekiht.
Alumiiniumnõud on vähe vastupidavad hapete ning leeliste suhtes, mistõttu ei tohi neis hoida hapusid toiduaineid.
Al2O3 – polümeerse strukt. aine. Inertne aine, mis on väga vastupidav vee toimele ja prakt. ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega.
Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3.
Tina ja plii on madala sulamis. temp. Õhu ja vee toime suhtes vastupidavad. Zn reag. hapetega aeglaselt, Pb ei reageeri üldse.
Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2).
d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tuntumad Fe, Cu, Zn. Viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tavaliselt väliskihil 2 elektroni, erandiks Cu rühma elemendid. O.A. muutuv, v.a. Zn 2 ja Ag 1. Raua O.A. ühendites on II ja III (püsivaim).
Siirdemetallid on A-rühmade metallidega võrreldes kõvemad ja kõrgema sulamistemp.
Raua pinnale tekib järgmise koostisega oksiidikiht:

• seismisel niiskes õhus – kohev punakaspruun roostekihtFe2O3 x nH2O
  
• kuumutamisel – tihe rauatagi kiht (sisaldab Fe3O4, FeO, Fe2O3
  

Raudtsisternides on võimalik hoida kont. väävelhapet hoolimata aktiivsest hapete lahustega reageerimisest sellepärast, et raud passiveerub. Ohtlikke aineid sisaldavaid seadmeid ja materjale ei tohi visata prügimäele, sest loodusse sattudes põhjustavad keskkonna reostumist kahjulike ühenditega. Eriti ohtlikud on Hg, Pb, Sb ja Cd ühendid, mis on organismidele väga mürgised. Siirdemetallide hüdroksiide on võimalik saada kaudselt, lisades vastavate soolade lahustele leeliste lahust. Vaserühma metallid: Cu, Ag, Au. Keemil. sidemeid moodustavad nii väliskihi kui ka eelviimase kihi elektronid ja orbitaalid. Rühmale iseloomulik kompleksühendite moodustamine: selles osalevad vabad orbitaalid. Tuumalaengud suuremad. Tsingirühma metallid: Zn Cd Hg. (d10s2). Kuna eelviimase elektronkihi d alatase täitunud, erinevad märgatavalt teistest d-metallidest. Samuti ei reageeri veega.
p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV.
Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel viimases kihis elektrone ja need loovutatakse.
Alumiinium on vastupidav õhu ja vee toime suhtes, sest pinnale tekib nende vastu kaitsev õhuke oksiidikiht. Kasutatakse tarbeesemete valmistamisel, ehitusel, sulamite koosseisus. Al. ei reageeri konts. H2SO4, sest selles reakt. Al passiveerub ja tekib väga vastupidav kaitsekiht.
Alumiiniumnõud on vähe vastupidavad hapete ning leeliste suhtes, mistõttu ei tohi neis hoida hapusid toiduaineid.
Al2O3 – polümeerse strukt. aine. Inertne aine, mis on väga vastupidav vee toimele ja prakt. ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega.
Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3.
Tina ja plii on madala sulamis. temp. Õhu ja vee toime suhtes vastupidavad. Zn reag. hapetega aeglaselt, Pb ei reageeri üldse.
Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2).
d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tuntumad Fe, Cu, Zn. Viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tavaliselt väliskihil 2 elektroni, erandiks Cu rühma elemendid. O.A. muutuv, v.a. Zn 2 ja Ag 1. Raua O.A. ühendites on II ja III (püsivaim).
Siirdemetallid on A-rühmade metallidega võrreldes kõvemad ja kõrgema sulamistemp.
Raua pinnale tekib järgmise koostisega oksiidikiht:

• seismisel niiskes õhus – kohev punakaspruun roostekihtFe2O3 x nH2O
  
• kuumutamisel – tihe rauatagi kiht (sisaldab Fe3O4, FeO, Fe2O3
  

Raudtsisternides on võimalik hoida kont. väävelhapet hoolimata aktiivsest hapete lahustega reageerimisest sellepärast, et raud passiveerub. Ohtlikke aineid sisaldavaid seadmeid ja materjale ei tohi visata prügimäele, sest loodusse sattudes põhjustavad keskkonna reostumist kahjulike ühenditega. Eriti ohtlikud on Hg, Pb, Sb ja Cd ühendid, mis on organismidele väga mürgised. Siirdemetallide hüdroksiide on võimalik saada kaudselt, lisades vastavate soolade lahustele leeliste lahust. Vaserühma metallid: Cu, Ag, Au. Keemil. sidemeid moodustavad nii väliskihi kui ka eelviimase kihi elektronid ja orbitaalid. Rühmale iseloomulik kompleksühendite moodustamine: selles osalevad vabad orbitaalid. Tuumalaengud suuremad. Tsingirühma metallid: Zn Cd Hg. (d10s2). Kuna eelviimase elektronkihi d alatase täitunud, erinevad märgatavalt teistest d-metallidest. Samuti ei reageeri veega.
p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV.
Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel viimases kihis elektrone ja need loovutatakse.
Alumiinium on vastupidav õhu ja vee toime suhtes, sest pinnale tekib nende vastu kaitsev õhuke oksiidikiht. Kasutatakse tarbeesemete valmistamisel, ehitusel, sulamite koosseisus. Al. ei reageeri konts. H2SO4, sest selles reakt. Al passiveerub ja tekib väga vastupidav kaitsekiht.
Alumiiniumnõud on vähe vastupidavad hapete ning leeliste suhtes, mistõttu ei tohi neis hoida hapusid toiduaineid.
Al2O3 – polümeerse strukt. aine. Inertne aine, mis on väga vastupidav vee toimele ja prakt. ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega.
Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3.
Tina ja plii on madala sulamis. temp. Õhu ja vee toime suhtes vastupidavad. Zn reag. hapetega aeglaselt, Pb ei reageeri üldse.
Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2).
d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tuntumad Fe, Cu, Zn. Viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tavaliselt väliskihil 2 elektroni, erandiks Cu rühma elemendid. O.A. muutuv, v.a. Zn 2 ja Ag 1. Raua O.A. ühendites on II ja III (püsivaim).
Siirdemetallid on A-rühmade metallidega võrreldes kõvemad ja kõrgema sulamistemp.
Raua pinnale tekib järgmise koostisega oksiidikiht:

• seismisel niiskes õhus – kohev punakaspruun roostekihtFe2O3 x nH2O
  
• kuumutamisel – tihe rauatagi kiht (sisaldab Fe3O4, FeO, Fe2O3
  

Raudtsisternides on võimalik hoida kont. väävelhapet hoolimata aktiivsest hapete lahustega reageerimisest sellepärast, et raud passiveerub. Ohtlikke aineid sisaldavaid seadmeid ja materjale ei tohi visata prügimäele, sest loodusse sattudes põhjustavad keskkonna reostumist kahjulike ühenditega. Eriti ohtlikud on Hg, Pb, Sb ja Cd ühendid, mis on organismidele väga mürgised. Siirdemetallide hüdroksiide on võimalik saada kaudselt, lisades vastavate soolade lahustele leeliste lahust. Vaserühma metallid: Cu, Ag, Au. Keemil. sidemeid moodustavad nii väliskihi kui ka eelviimase kihi elektronid ja orbitaalid. Rühmale iseloomulik kompleksühendite moodustamine: selles osalevad vabad orbitaalid. Tuumalaengud suuremad. Tsingirühma metallid: Zn Cd Hg. (d10s2). Kuna eelviimase elektronkihi d alatase täitunud, erinevad märgatavalt teistest d-metallidest. Samuti ei reageeri veega.
p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV.
Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel viimases kihis elektrone ja need loovutatakse.
Alumiinium on vastupidav õhu ja vee toime suhtes, sest pinnale tekib nende vastu kaitsev õhuke oksiidikiht. Kasutatakse tarbeesemete valmistamisel, ehitusel, sulamite koosseisus. Al. ei reageeri konts. H2SO4, sest selles reakt. Al passiveerub ja tekib väga vastupidav kaitsekiht.
Alumiiniumnõud on vähe vastupidavad hapete ning leeliste suhtes, mistõttu ei tohi neis hoida hapusid toiduaineid.
Al2O3 – polümeerse strukt. aine. Inertne aine, mis on väga vastupidav vee toimele ja prakt. ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega.
Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval leelise lahust ning lahusest sadeneb välja Al(OH)3.
Tina ja plii on madala sulamis. temp. Õhu ja vee toime suhtes vastupidavad. Zn reag. hapetega aeglaselt, Pb ei reageeri üldse.
Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2).
d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV perioodis. Nimetus tuleneb sellest, et viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tuntumad Fe, Cu, Zn. Viimasena elektronidega täitunud alakiht on eelviimase kihi d-alakiht. Tavaliselt väliskihil 2 elektroni, erandiks Cu rühma elemendid. O.A. muutuv, v.a. Zn 2 ja Ag 1. Raua O.A. ühendites on II ja III (püsivaim).
Siirdemetallid on A-rühmade metallidega võrreldes kõvemad ja kõrgema sulamistemp.
Raua pinnale tekib järgmise koostisega oksiidikiht:

• seismisel niiskes õhus – kohev punakaspruun roostekihtFe2O3 x nH2O
  
• kuumutamisel – tihe rauatagi kiht (sisaldab Fe3O4, FeO, Fe2O3
  

Raudtsisternides on võimalik hoida kont. väävelhapet hoolimata aktiivsest hapete lahustega reageerimisest sellepärast, et raud passiveerub. Ohtlikke aineid sisaldavaid seadmeid ja materjale ei tohi visata prügimäele, sest loodusse sattudes põhjustavad keskkonna reostumist kahjulike ühenditega. Eriti ohtlikud on Hg, Pb, Sb ja Cd ühendid, mis on organismidele väga mürgised. Siirdemetallide hüdroksiide on võimalik saada kaudselt, lisades vastavate soolade lahustele leeliste lahust. Vaserühma metallid: Cu, Ag, Au. Keemil. sidemeid moodustavad nii väliskihi kui ka eelviimase kihi elektronid ja orbitaalid. Rühmale iseloomulik kompleksühendite moodustamine: selles osalevad vabad orbitaalid. Tuumalaengud suuremad. Tsingirühma metallid: Zn Cd Hg. (d10s2). Kuna eelviimase elektronkihi d alatase täitunud, erinevad märgatavalt teistest d-metallidest. Samuti ei reageeri veega.