Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raud (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

RAUD
    • Rauatoodang moodustab 90% kõigi metallide aastasest toodangust.
    • Levikult maakoores on raud üldjärjestuses neljas element.
    • Tuuma koostises on kõige rohkem rauda.
    • Looduses esineb raud pealmiselt ühenditena, kuid vähesel määral võib teda leida ka ehedana .
    • Lisandina on rauda kõikjal – liiva koostises, savides, kivimites , looduslikus vees ja mujal.
    • Tähtsamad rauamaagid sisaldavad rauda oksiididena.
    • Pruuni ja punase rauamaagi põhikoostisaineks on raud(III) oksiid Fe2O3.
    • Mustas rauamaagis ehk magnetiidis aga Fe3O4.
    • Magnetiidi nimetus tuleb tema magnetilistest omadustest.
    • Varem oodeti Eesti rauda soorauamaagist (sisaldab rauda pealmiselt hüdroksiidina).
    • Rauda leidub ka vere punalibledes.
    • Raud kuulub siirdemetallide hulka.
    • Raud kuulub keskmise aktiivsusega metallide hulka.
    • Väga puhas raud on vee ning õhuhapniku suhtes küllaltki vastupidav.


Raua füüsikalised
omadused:
  • Hõbehall läikiv metall
  • Suhteliselt raske (tihedus 7,9 g/cm3)
  • Kõrge sulamistemperatuuriga (~ 7540º C)
  • Mehhaaniliselt hästi töödeldav
  • Suhteliselt kõva
  • Magnetiliste omadustega

Raua
oksüdatsiooniaste II
tekib, kui raua aatomid loovutavad oma väliskihi elektronid.
Fe – 2e-
→ Fe2+
Fe2+: +26 | 2)8)14)
Raua
oksüdatsiooniaste III
tekib, kui aatomid loovutavad ka eelviimaselt kihilt ühe eletroni
Fe – 3e-
→ Fe3+
Fe3+: +26 | 2)8)13)
Roostetamisel
raud oksüdeerub,
moodustub põhisaadusena raud(III)oksiid Fe2O3
4Fe
+ 3O2
Raud #1 Raud #2 Raud #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KristiV Õppematerjali autor
Konspekt KT jaoks raua kohta.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
doc

RAUD - referaat

....................................... 8 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Sissejuhatus Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus Raua omadused Füüsikalised omadused Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raua keemilised omadused Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks

Keemia
thumbnail
2
doc

Metallide kasutamine igapäevaelus

Erivevaid asju valmistatakse väga erinevatest mettallidest ning mettallisulamitest. Mettallide omadused on: tavatingimustes tahked ained, (erand elavhõbe), hallika värvitooniga (varieerub hõbevalgest terashallini), peegeldavad hästi valgust, metalne läige, käega katsumisel külmad, head soojus- ja elektri juhid, hästi sepistatavad, plastilised, tugevad. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Raud ­ tähtsaim ja odavaim metall. Eestis toodeti rauda vanasti soorauamaagist. Rauda leidub ka elusorganismides, vere punalibledes hemoglobiini koostises. Raua omadused: läikiv hõbevalge metall, suhteliselt raske, kõrge sulamistemp, meh. Hästi töödeldav, suhteliselt kõva, magnetilised omaduses, keskmise aktiivsusega, niiskes õhus või vees tekib nende pinnale kohev roostekiht. KASUTAMINE: Sepisrauast väravad. Raud(III)oksiidi - keemilise püsivuse ja ilusa värvuse tõttu kasutakse seda

Keemia
thumbnail
5
doc

Raud

Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit

Keemia
thumbnail
14
doc

Raud, nikkel, koobalt

Raud. Fe. Ferrum Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm 3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on inimesele tuntud väga ammu. Oli ju pärast pronksiaega rauaaeg, mis Eestiski algas juba e. m. a. Metallidest on levikult raud teisel kohal pärast alumiiniumi, kuid toodangult esikohal, sest on kõige kättesaadavam metall. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab.

Keemia
thumbnail
4
doc

Vask plii raud tsink

Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. · Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud meteoriitides, kuid ka mõningates magmakivimeis. Maa tuum koosneb metallilisest rauast. Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esimalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena.

Keemia
thumbnail
12
doc

Referaat metallid

Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10 Väärisgaasid Raud (Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. **Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element

Keemia
thumbnail
10
doc

Põhikooli keemia lõpueksamiks

Looduses levinuim metall (O ja Si järel) · Kasutatakse kööginõude, pakkefooliumi, elektrijuhtmete ja kergete, kuid vastupidavate sulamite (duralumiiniumi) jaoks lennuehituses. · Al2O3 ­alumiiniumoksiid. Korund, on väga kõva. Looduses leiduvad suured läbipaistvad korundikristallid on hinnatud vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised: punased on rubiinid, sinised ja kollased on safiirid. 2. Raud. Hõbehall, suhteliselt raske, magnetiliste omadustega, mehaaniliselt hästi töödeldav metall. Kõige enam toodetav metall. · Fe2O3 ­raud(III)oksiid, punase ja pruuni rauamaagi põhikoostisaine. Rauasulamid: malm (Fe+C) ­keskkütteradiaatorid, pliidirauad, hautamispotid, vannid. Teras (Fe+C, süsinikku vähem kui malmis) ­tööriistad, puurid, autokered jt tooted. Raua saamiseks maagist tuleb raud(III)oksiid redutseerida vabaks metalliks. Kõige enam

Keemia
thumbnail
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud, seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemiline korrosioon esineb näiteks gaasiturbiini labidates, reaktiivmootori düüsides, sisepõlemismootori silindrites jm. 4. Elektrokeemiline korrosioon Võtab osa kaks metalli ja elektrolüüt. Elektrokeemiline korrosioon ehk galvaaniline korrosion on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kuikaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask on kontaktsi elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline korrosioon käsitleb korrosiooniprotsessikui anoodi ,,lahustumisprotsessi", st. aktiivsema metalli või põhimetalli aatomid loovutavad elektrone ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. Olenevalt keskkonnast redutseeruvad katoodil kas vesinikioonid, mille puhul eraldub vesinik, või redutseerub elektrolüüdi lahuses lahustunud hapnik hüdroksiidiioonideks:

Keemia




Kommentaarid (3)

Xarro profiilipilt
Xarro: päris põhjalik
19:12 19-11-2008
SoSweet profiilipilt
SoSweet: Põhjalik :)
21:07 17-02-2009
Anita profiilipilt
Anita: väga hea!!
20:38 17-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun