Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnomaterjalid kodune töö: tarbeplastid (0)

1 Hindamata
Punktid
KODUNE ÜLESANNE 
TARBEPLASTID  
1.  Polüvinülideenkloriid (PVC) on materjal, mis säilitab aja jooksul oma värvi ja läike 
ning  tagab  hea  korrosioonitõkke.  Materjali  võib  kasutada  väga  intensiivse  UV-
kiirguse,  kõrge  temperatuuri  ja  suure  suhtelise  õhuniiskusega  kohtades.  Kasutatakse 
seda näiteks soojustamiseks katuse-, seina- ja fassaadisüsteemides. 
 
2.  Fenoolformaldehüüdvaik (PF) on ebaregulaarne läbipaistev tahke ja lahustuv  ester , , 
Vaigutärpentin,  bensiini  lahusti,  kuiv  õli  jne.  .See  on  valmistatud  kondenseerumisel 
para-tertsiaarne   butüül   fenooli  ja  formaldehüüdi  katalüüsi  kaltsiumhüdroksiidi. 
Fenoolformaldehüüdvaiku  toodetakse  fenooli  ja  formaldehüüdi  reaktsiooni  abil  ning 
see  leiab  rakendust  järgmistes  toodetes:  lihvkettad,  pidurite  hõõrdkatted,  laminaat, 
vineer , klaaskiu, tindi tööstuse, tööstus-laminaadid ja rehvitööstustele. 
 
 

3.  Polüstüreen  (PS),  puhas  polüstüreen  on  kõva,kuid   rabe ,  klaasjas,väikese 
löögitugevusega  ja  läbipaistev  polümeer.  Ta  on  kergesti   töödeldav   ning  tal  on  hea 
mõõtmete  püsivus. Seevastu on tal väga madal  kemikaalikindlus  ja ta on tundlik UV-
kiirgusele.  Polüstüreenil  põhinevaid  plaste  on  mitut  liiki.  Levinuim  polüstüreen  on 
vahtpolüstüreen.  Vahtpolüstüreenil  on  väike  tihedus  ja  head  soojusiolatsiooni 
omadused. Kahes suunas venitatud polüstüreenist kile on läbipaistev ja  laseb  õku läbi. 
Selleks, et vähendada polüstüreeni rabedust lisatakse sellele elastomeere ehk kummi. 
Sel  juhul  saadakse  löögikindel  polüstüreen,  mis  on  tunduvalt  sitkem  ning  parema 
vastupanuga orgaanilistele lahustele , õlidele ja rasvadele.  
Puhtast  polüstüreenist  valmistatakse  topse  toidu  säilitamiseks  ja  näiteks  ka 
ühekordseid  plastikklaase.  Vahtpolüstüreenist  valmistatakse  aluseid,  mille  sisse 
pakendatakse  tavaliselt  kaubanduskeskustes  puuvilju,  juurvilju  ja  palju  teisi 
toiduaineid.  Kahes  suunas  venitatud  polüstüreenist   kilet   kasutatakse  tihti  värske 
toodangu pakkimisel: näiteks lehtsalat. 
Löögikindlat polüstüreeni kasutatakse piimatoodete pakendamisel, näiteks jogurti- või 
joogitopside valmistamisel. Lisaks on klaasjat polüstüreeni hea töödelda ning sellel on 
hea mõõtmete püsivus. Seevastu on tal väga madal kemikaalikindlus ning on tundlik 
UV-kiirgusele.  
Tehnomaterjalid kodune töö-tarbeplastid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maiky92 Õppematerjali autor
Tehnomaterjalid kodune töö tarbeplastid

Sarnased õppematerjalid

Tarbeplastid
1
docx

Tarbeplastid

Tarbeplastid Polüpropüleen. Polüpropüleeni on maailmas toodangult teine plast polüetüleeni järel, mida kasutatakse väga palju torustiku kasutamisel , kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. Polüetüleenil on hea hinna ja omaduste suhe. Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem ning tema kasutustemperatuur on ka kõrgem. PP on vastupidab õlile ja rasvale . Orienteeritud polüpropüleenil on väiksem permeatsioonivõime ning seda on võimalik valmistada kile kahesuunalise või ühesuunalise venitamisega. Polüpropüleenist valmistavate toiduga kokkupuutuvate toodete nimistu on lai: pudelid, mahutid, leiva ja saia pakkekiled, ämbrid, kausid , topsid jne. Viimasel ajal on polüetüleenist kile hakanud asendama kondiitritoodete pakendamisel kasutatavat regereeritud tsellulooskilet. Polüstüreen Polüstüreenil põhinevaid plaste on mitut liiki. Puhas polüstüreen on täiesti läbipaistev, kõva , kuid rabe ja väikese löögitugevuse

tehnomaterjalid
TARBEPLASTID
1
pdf

TARBEPLASTID

TARBEPLASTID (polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen) Polüetüleen: Saamisviis pohineb eteeni (CH2=CH2) polümerisatsioonil. Need on värvitud pooläbipaistvad (läbiv valgus hajub struktuurse ebaühtluse tõttu) "vahase" pinnaga termoplastid, veekindlad, vastupidavad kemikaalidele, suure elektrilise eritakistusega. Seda kasutatakse pakendimaterjalina (polüetüleenkile), mahutite, toidunõude jpm. valmistamiseks. UHMWPE on kasutusel ülitugevate fiibrite valmistamiseks. Polüpropüleen: Propeeni monomeer on sarnane eteeniga ja nagu eteen, sisaldab ta kahekordset kovalentset sidet, mis avanedes polümeriseerub. PP on suurema tugevusega ja kõvadusega kui HDPE. PP tihedus on vorreldav LDPE-ga, hea keemiline vastupanu, kõrge vasimustugevus, eripäraks on väga hea korduvpainutustugevus. Madalatel temperatuuridel muutub hapraks. väga tundlik UV-kiirguse suhtes ja väga hasti ümbertöödeldav. Polüpropüleenist valmistatavate to

Materjaliõpetus
Gaasilised ja vedelad dielektrilised materjalid
17
doc

Gaasilised ja vedelad dielektrilised materjalid

Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid REFERAAT Õppeaines: Elektrimaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 11 Juhendaja: Uno Muiste Tallinn 2011 SISUKORD ..............................................................................................................................................1 Gaasilised ja vedel dielekrtilised materjalid........................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................2 Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Sissejuhatus............................................

Elektrimaterjalid
Referaat-Plastmass kui materjal
8
doc

Referaat: Plastmass kui materjal

Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise minimaalne vajadus, toote o

Keemia
Pakenduse kordamisküsimused
7
doc

Pakenduse kordamisküsimused

Kordamisküsimused 1. Milliseid polümeere kasutatakse pakendimaterjalidena, millest neid toodetakse, mida toodetakse kõige rohkem? Plast-laialt levinud orgaaniline polümeermaterjal.toodetud enamast naftast ja maagaasist.kerge materjal mis ei ima vett, ei kannata kõrget temper.Plast ei põle vaid sulab. Plastiku tüübid Kõrge tihedusega polüetüleen*, tihedus > 940 kg/m3 (nt HDPE kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid) Madala tihedusega polüetüleen*, tihedus 915 – 935 kg/m3, LDPE elastne – mõõdukal deformeerimisel taastab esialgse kuju (kilekotid jm pakend, põllumajanduskile) Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, LLDPE tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, sh mitmekihiliste kilede

Pakendamine
TEHNOMATERJALIDE EKSAM
30
docx

TEHNOMATERJALIDE EKSAM

Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe elektrone (1-3) ja neid hoitakse võrd

tehnomaterjalid
Tehnomaterjalide eksami materjal
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun