Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala?
  • Kuidas mõista termodünaamika seisukohast temperatuuri?
  • Kuidas määrata pH?
  • Milliseid võimalusi teate?
Kordamisküsimused eksamiks
Põhimõisted ja 1 seadus
1. Selgitage järgmisi keemilise termodünaamika põhimõisted :termodünaamiline süsteem, tasakaal,temperatuur.
Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala?
2. Energia. Töö. Soojus . Seos nende vahel.
Mis kujutab endast
3. Soojusmahtuvus . Cp ja Cv vaheline seos.
Mis kujutab endast
4. Iseloomustage pööratavaid ja mittepööratavaid protsesse paisumise ja kokkusurumise näite abil.
graafik
5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile isotermilise , isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral.
Arvutus isotermiline
6. Tuletage avaldis S = f (q) ja tõestage, et entroopia on olekufunktsioon
Entroopia tõestus. Valemid olemas tõesta lõppvalem.
7. Termokeemia . Reaktsiooni soojusefekti arvutamine. Hessi seadus. Soojusefekti sõltuvus temperatuurist. Kirchoffi seadus.
8. Entroopia pööratavates ja mittepööratavates protsessides. Spontaansete protsesside suund.
9. Absoluutse entroopia arvutamine
Ei
10. Entroopia statistiline interpretatsioon
11. Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia. Vaba energia kui protsessi suuna kriteerium .
Helmholtzi
12. Isobaarse potentsiaali sõltuvus rõhust
Oluline. Tõesta valem
13. Keemiline potentsiaal.
Tuleta reaktsiooni üldvõrrand
14. Keemilise tasakaalu üldvõrrand.
Tuleta reaktsiooni üldvõrrand
15. Rõhu ja temperatuuri mõju reaktsiooni tasakaalule. Tasakaalukonstandi erinevad väljendusviisid Kp, Kc ja Kx.
16. Reaktsiooni isoterm. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist
Ainult valem.
17. Gibbsi faaside reegel
18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm .
19. Clausiuse - Clapeyroni võrrand.
Valem
20. Kahekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammide abil. Tooge lihtsaimaid näiteid.
20.21.22. vali ise faasiga-kirjeldus ja joonis.
21. Faasidiagrammi alusel loetleda tasakaalulised faasid diagrammil ;
22. Piiratult lahustuvate vedelike kirjeldamine faasidiagrammi abil.
23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand.
Aint põhimõte.
24. Ideaallahused , lõpmatult lahjad lahused, reaalsed lahused.
Erinevus.
25. Ideaallahuste entroopia.
26. Lahustaja küllastatud aururõhk. Raoult i seadus. Rakendused ideaallahustele ja lõpmatult lahjadele lahustele .
Kuidas lihtsustub.
27. Lahuste keemistemperatuur . Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele.
27.28 lähtevalemid antud aint lõpp.
28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele.
29. Osmootne rõhk. Osmoosi tähtsusest.
30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele.
31.Aktiivsuse mõiste reaallahustele.
32. P- x ja T - x diagrammid ideaal- ja reaallahustele. Destillatsioon ja rektifikatsioon.
33. Gaaside lahustuvus vedelikes . Henry seadus.
34. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni põhjused.
35. Ostwaldi lahjendusseadus ja dissotsiatsioonikonstandi praktiline määramine elektrijuhtivuse môôtmise abil.
36. pH mõiste.
36.-40 vaata
37. Hüdrolüüs.
38. Puhverlahused .
39 .Ülekandearvud.
40. Konduktomeetriline tiitrimine. Tiitrimiskõverad.
41. Galvaanielemendi elektromotoorjõu arvutamise üldvõrrand. Nernsti võrrand.
Kindel.
42. Vesinikelektrood .
42.-45 ei tule.
43. Kalomelelektrood.
44. Kontsentratsioonelemendid.
45.Galvaanielemendi termodünaamika
Kirjeldage lihtsamat auru ja vedeliku tasakaalu faasidiagrammi kahekomponendilisele süsteemile kui komponendid ei moodusta
aseotroopset segu. Kuidas joonistate diagrammi T-x ja p-x teljestikus. Kuidas oleks komponente teineteisest võimalik eraldada?
Kuidas mõista termodünaamika seisukohast temperatuuri? Kuidason saadud absoluutse temperatuuri skaala ja tuletatud absoluutse
temperatuuri 0 - punkt?
Lähtudes termodünaamika 1. seaduse avaldisest q = dU+ pdV + dw` tuletage avaldis Gibbsi vaba energia jaoks ja selgitage tema
rakendust protsessi suunakriteeriumina.
pH mõiste. Kuidas määrata pH? Milliseid võimalusi teate?
Siseenergia, pööratavad protsessid, tuleta võrrand, galvaani element.
Eksam #1 Eksam #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor t082556 Õppematerjali autor
kordamisküsimuste vastused

Sarnased õppematerjalid

FKI- eksami küsimused-vastused
4
doc

FKI- eksami küsimused/ vastused

w rev - w 0 1. Selgitage järgmisi keemilise termodünaamika kuumemalt kehale külmemale. Kui gaas paisub mahust põhimõisted:termodünaamiline süsteem, vaakumisse siis x suureneb , q paisub, saabub tasakaal. tasakaal,temperatuur. 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile , kokkusurumisel: Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala? isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral. Termodünaamiline süsteem ­ süsteem eeldab et ta oleks V2 V1 piiritletud. Piiritletud ümbritseva

Füüsikaline keemia
Füüsikalise keemia kontrolltööde kordamisküsimused
10
doc

Füüsikalise keemia kontrolltööde kordamisküsimused

1kt TD mõisted Termodünaamiline süsteem ­ süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentalselt uurida. Olekuparameetrid ­ suurused, millega saab td. süsteemi olekut iseloomustada (U, H, S, G, F) Olekuvõrrand ­ süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus (ideaalgaasi olekuvõrrand, reaalgaasi olekuvõrrand) Olekufunktsioon ­ suurus, mis sõltub ainult süsteemi olekust, aga mitte selle oleku saavutamise viisist. Z = f(x, y) on olekufunktsioon, kui tema lõpmata väike muudatus dZ on täisdiferentsiaal: Z Z dZ = dx + dy x y y x Protsessifunktsioon ­ süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem ­ süsteem, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt. Heterogeenne süsteem ­ süsteem, mis koosneb m

Füüsikaline keemia
Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks
8
docx

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks Vaja on vastata 1) 1. Soola integraalse lahustumissoojuse määramine 1. Esimene termodünaamika põhiseadus. Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu:U = Q - A, kus Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on Apositiivne). Termodünaamika I seadus on üldise energia jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste protsesside korral. Jäävuse seaduse järgi on süsteemi energia tema oleku üheseks funktsiooniks. Väliskeskkonnast isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv. Mitmesuguste protsesside korral sellises süsteemis võib energia muunduda ühest liigis

Füüsikaline keemia
Keemia alused-Termodünaamika
6
doc

Keemia alused: Termodünaamika

Termodünaamika 1. Mis on süsteem ja keskkond termodünaamikas? Kuidas süsteeme klassifitseeritakse? Tooge näiteid! ­ Süsteem on see osa, millest oleme huvitatud (kapp). Kõik ülejäänu on ümbritsev keskkond (tuba kapiga jne). Süsteem võib olla: 1) avatud, kui ta vahetab (võib vahetada) keskkonnaga ainet ja energiat (auditoorium); 2) suletud, kui toimub ainult energiavahetus(õllepudel); 3)isoleeritud, kuimingit vahetust ei toimu(suletud termos). 2. Selgitage järgmisi mõisteid: olekuparameetrid, olekufunktsioonid, protsessi funktsioonid, intensiivsed ja ekstensiivsed suurused. Tooge näiteid! ­ Olekuparameetrid - Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku, mida saab mõõta.; Olekufunktioonid ­ süsteemi olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: tihedus, siseenergia (kõrgus merepinnast). Olekufunktsiooni erinevus kahe oleku vahel sõltub ai

Keemia alused
Füüsikaline ja kolloidkeemia
22
docx

Füüsikaline ja kolloidkeemia

Kordamine füs-kolloidkeemia Termodünaamika 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga? a. Kohv väga hea kvaliteediga termoses – isoleeritud b. Jahutusvedelik külmkapi jahutussüsteemis – avatud c. Pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni – isoleeritud d. Automootoris põlev bensiin – suletud e. Elavhõbe termomeetris – suletud f. Taim – avatud Füüsiline keemia kästileb keemilisi nähtuseid ja seaduspärasusi füüsika printsiipidega. 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetodidest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? Siseenergiat saab tõsta töö tegemisega, temperatuuri tõstmisega. Suletud süsteemis siseenergia väheneb, isoleeritud süsteemis siseenergia ei muutu, sest puudub soojusvahetus ümbr

Füüsika
Füüsikaline keemia
38
docx

Füüsikaline keemia

Termodünaamika seadused ja alused 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga: a) kohv väga hea kvaliteediga termoses; -isoleeritud b) jahutusvedelik külmkapi jahustussüsteemis; -suletud c) pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni; - isoleeritud d) automootoris põlev bensiin; - suletud e) elavhõbe termomeetris; - isoleeritud f) taim – avatud 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetoditest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni neist meetoditest kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? – avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga – suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). – isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Siseenergiat avatud süsteemis saab tõsta: ?

Füüsikaline keemia
Üldkeemia
34
pdf

Üldkeemia

SISSEJUHATUS BBC CHEMISTRY ­ A VOLATILE HISTORY ­ DISCOVERING THE ELEMENTS 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH­ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja mik

Üldkeemia
Füüsikaline ja kolloidkeemia
34
pdf

Füüsikaline ja kolloidkeemia

Sissejuhatus 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Fosforit. Henning Brand lasi uriinil seista mõned päevad, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Tekkis valge vahaline aine, mis heledas pimedas- fosfor. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: orgaaniline keemia- süsinikuühendi

Füüsikaline ja kolloidkeemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun