4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. 11
Vastastikmõjud: tugev(aatomis elementaaros. vahel), gravitatsiooniline, nõrk(lagunemine ja radioakt.), elektromagneetiline(elektr. magnet nähtused) elektrijaamad: Tuumajaam(kallis hooldada odav energia), hüdro(hävitab kalu) elektrilaeng-kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Pos- tõukuvad, neg- tõukuvad, eri- tõmbuvad. Elektronide lisandumisel aatomisse moodustub neg ioon lahknemisel pos. Voolu tekkimiseks on vajalik vabasid laengukandjaid ja nende jõudu. Pooljuht- laengukandjad pole vabad, kasutatakse elektroonikas. Dielektrikud- dest vesi, paber. Voolutugevus- kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I-voolutugevus(A)=q-laeng(C)/t-aeg(s) coulombi 2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega sõltub keskkonnast, milles laengud asuvad. F=k*q1*q2/E*r2 F-jõud, k-9*109Nm2/C2 , elektriväli-
Kus leidub vulkaane? - Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja sukeldumise vööndites. Näiteks : Islandil, Havaii saarestikul – muuseas on Havaii saarel asuv vulkaan Mauna Kea hetkel kõirgeim vulkaan, mille kõrgus on jalamilt tipuni 10 kilomeetrit. Kuidas on vulkaanid seotud laamade liikumisega?-Laamade lahknemisel ning ookeanilise maakoore sukeldumisel tungib magma pinnale ja esinevad vulkaanipursked. Sammuti tekivad vulkaanid ka siis, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? Vulkaane jaotatakse kustunuks, suikunuks või aktiivseteks. Vulkaanid võivad uinuda sadadeks, tuhandeteks ja isegi mitmeks sajaks tuhandeks aastaks, kogudes jõudu järgmisteks purseteks
..................................................................................................3 2. Kasutatud materjalid.................................................................................................................4 1. St Helensi vulkaan 1.1 Asukoht. St.Helensi vulkaan asub Põhja-Ameerika loode osas Washingtoni osariigis. Joonis 1. St Helensi vulkaani asukoht 1.2 Vulkaani teke St Helensi vulkaan on tekkinud Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama lahknemisel.Vulkaani piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanilist aktiivsust. Joonis 2. Vulkaani tekkimise kaart 1.3 Purse ja maavärinad Aastal 1980 20-ndal märtsil toimus St Helensi vulkaani juures 4.2 magnituudiline maavärin ning 27-ndal märtsil hakkas kraatris kerkima suitsu.18-ndal mail toimus teine, 5.1 magnituudiline maavärin, mille tagajärjel tekkis vulkaani põhjaosas suur varisemine.Vulkaani sees olev magma purskas välja, tekitades tohutu tuha pilve
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad kaks ookeanilist laama, tekivad vulkaanilised saarestikud. Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 6. Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kontinentaalne rift tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Kuum täpp magma maapinnale voolamise tagajärjel tekib ookeanilisi saari. 7. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine. 8. Kaldera negatiivne pinnavorm ; mudavool - peeneteralisest ainest ja veest koosnev tugev veevool ; vulkaan looduslik maakoore avaus ; magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass : laava - vedelas olekus
Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid?
paekivi - valge/kollakas/rohekas karbonaatne kivim, nt lubjakivi ja dolomiit liivakivi - valge/punakas ja kihiline settekivim tsementeerunud liivast põlevkivi - must/pruun ja peenkihiline settekivim graniit - hall/roosakas/punakas ja jämedateraline tardkivim või moondekivim Laamad on maakoore lõhenenud osad. Nende liikumist tekitab vahevöös sulanud magma, mis kuumenedes maakoore suunas tõuseb. Laamade servades võib toimuda põrkumine või lahknemine. Kahe mandrilise laama lahknemisel moodustub tühimik, mis omakorda surub kivimassi maapinnale moodustades vulkaane. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub ookeanilaama serv mandrilise alla, millest tekib tühimik merepõhjas ning mäestik mandri servas. Ookeanilaama kivimid sulavad ning tekitavad vulkaane. Tekib ka maavärinaid. Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub samuti ühe laama serv vahevöösse, millest tekivad kas veealused vulkaanid või vulkaanilised saared.
maakoor on murrangu tõttu murdunud ja üks osa sellest teise suhtes kõrgemale tõusnud. Nad tekivad kahe teineteisest eemalduva laama eralduspiiril. Üksteisest eemaldudes muutuvad kivimikihid õhemaks ja pragunevad. Tekkinud lõhedesse kukub suuri kivirahne. Need osad, mis jäävad kõrgemale, moodustavad ülangud ehk horstid, need osad, mis langevad alla, moodustavad alangud ehk grabeenid. Pangasmäestikud Tekivad laamade lahknemisel Ookeani keskahelikud Atlandi ookeani keskel, Island Kurdpangasmäestikud Tekivad mandrilise rifti kohal IdaAafrika Kuidas liiguvad laamad? Ookeaniliste laamade eraldumine: ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. Laamad Ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I
on väga paks. e) laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades. Esineb tugevaid maavärinaid 9.Kuidas on tekkinud islandi saar ? Vastus: Vulkaanilise tegevuse tulemusena. 10.Kuidas tekivad kurdmäestikud? Vastus: Juhul, kui kivimid alluvad survele, nagu laamade kokkupõrkel, siis tekivad kurdmäestikud.Kui kivimikihid pressitakse voltidesse ehk kurdudesse, toimub kurrutus. Himaalaja, Alpid 11. Kuidas tekivad murrangulõhed ? Vastus:Laamade lahknemisel tekivad pinged maakoores, toimuvad murrangud, mis tükeldavad ühtse maakoore pangasteks ehk plokkideks. 12. Miks tekivad murrangulõhed ? Vastus:Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab seda kõrgemale, maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore üksteise suhtes liikuvateks pangasteks. 13. Mis on ülang ja alang ? Kuidas nad tekivad ? Vastus:Ülang on pangas, mis kerkib ümbritsevast maapinnast kõrgemale.
Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse? Kuna ookeaniline maakoor on tiheduselt suurem seega raskem Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. T - Riftid(maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe) tekivad laamade lahknemisel. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad ookeanilised riftivöötmed, kus piki keskahelikku kulgeb pikk ja kitsas alang. Fossiil on moondekivim…V-fossiil on settekivim (settekivimid tekivad organismide elutegevuse saadustest) 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke;
· Tugevad maavärinad · Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: · Tekivad murrangud, sügavad lõhed · Maavärinad (nt Los Angeleses) · Nt San Andrease murrang 1.2 Vulkanism ja maavärinad · Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline
8) Poolkõrb ja kõrb. a) Gruusia. b) Venemaa. 9) Jää- ja külmakõrb. a) Norra(Teravmäed). b) Venemaa. 5. Euroopa pinnamood ja geoloogiline ehitus. Laamade liikumine (vt vihikust!) 1) Lauskmaa. a) Tasane maa. b) Väikesed kõrguste erinevused. c) Madalikud. d) Mäestikud. 2) Vulkaanid ja maavärinad. a) Tekivad laamade kokkupõrkamisel või lahknemisel. b) Mandriline maakoor. c) Ookeaniline maakoor.
Tugevad maavärinad Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: Tekivad murrangud, sügavad lõhed Maavärinad (nt Los Angeleses) Nt San Andrease murrang 1.1 Vulkanism ja maavärinad Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise
d) kahe ookeanilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, saarkaarte teke, üks laam hävib sulades vahevöös, süviku teke, kivimite moondumine nt: Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam e) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas- 5. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. Tekib kui maakoorelõhest tahab väljuda magma. Tekib ookeanilise ja ookeanilise laama põrkumisel, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel, ookeanilise laama lahknemisel, mandrilise ja mandrilise laama lahknemisel, laamade nihkumisel. Vulkaane leidub eelkõige laamade piirialadel, kõige rohkem on neid laamade lahknemise alal ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Samuti võib leiduda ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas nt: Hawaii saarestik ja Ida-Aafrika vulkaanid. 6. Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi.
moondekivimid; vanus 4mlj aastat. Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa. Kihtvulkaan - laavavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma on ränist ja gaasidest rikastunud ja suure viskoosusega. Tekivad mandril. Nt Etna. Kontinentaalne rift - on rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Nt: Reini jõe oru rift. Kurdmäestik - on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestiku. Mandrilise maakoore teke Tekib ookeani laamade vahevööse vajumise piirkonnas mis tungivad maapinnale ja võivad seal läbida moonde.
Glossopterist on leitud lõuna-ameerikast, indiast, austraaliast, antarktikast, 3)meosaurust on leitud lõuna-ameerikast ja aafrikast 8. Laamtektoonika mida kujutab, litosfääri laamade liikumist uuriv teadus laamade liikumise põhjus; vahevöö konvektsioonivoolude abil, subduktsioonivööndis avalduvad tõmbejõud protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi kohta 9. Maavärinad, energia vabanemine, mille tulemusel liiguvad seismilised lained, tekkimise põhjused, laamade äkiline omavaheline liikumine, maavärinatega kaasnevad nähtused, maanihked, üleujutused, mudalaviinid,tsunaami, maavärinate mõõtmine Mercalli(pallid, max12, vaatlused, hinnatakse purustusi), ja
Setted tekivad murenemise käigus, maa õhuke pindmine kiht, nt liiv, kruus, turvas, savi, moreen. Süvakivimid: maakoores tardunud, purskekivim: tekib maa pinnal vulkaanidest välja voolanud laavast. Laam on litosfääri plokk,mis triivib astenosfääril. Vahevöö sügavikust ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteistest eemaldumist. Laamad liiguvad 4cm/a. Ookeanilised laamad liiguvad kiiremini. Laamade lahknemisel toimub ookeanis: uue maakoore teke, vulkaanipursked, maavärinad, mäeahelike teke. Subduktsioon on ook.maakoore sukeldumine vahevöösse. Laama vahevöösse vajumisel: maakoor hävib, tekib süvik, tugevad maavärinad, tekivad magmakolded, magma tardub graniitseks kivimiks. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht maa pinnal, asub laamade all, laamade keskpaigas(nt Havai). Kuum täpp ookeanis: õhuke ook
Nt: Euraasia laama(Jaapan) ja Vaikse ookeani laama põrkumine. Nähtused: vulkaanilise saare teke, maakoor hävib, vilkaanide ja maavärinate teke, moondekivimite teke Nt: Lõuna-Ameerika laam ja Nazca laama põrkumine - moondekivimite ja magma teke, volkaanid, maavärinaf, kurdmäestike teke. Kontinent vs. kontinent, põrkumine, kuna sukeldumist ei toimu, mõlemad kerged. India laam põrkus Euraasia laamaga, tekkis Himaalaja mäestik(tõuseb 1 cm aastas) Divergentsed äärealad lahknemine Lahknemisel tekib maakoort juurde, vulkaanide ja maavärinate esinemine, vulkaanilised saared. Transformmurrangud San Andrease murrang - Põhja-Ameerika laama jaVaikse ookeani laama nihkumine (õrnad maavärinad) Kuuma täpi vulkanism - võib toimuda laamade äärealadest eemal - Hawaii saarestik Vulkaan maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, kust purskab välja magmat, purustatud kivimeid ja gaasi. Kustunud vulkaanid - inimajaloo vältel pole pursanud suikunud vulkaanid
Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar. Kui ookeanilaam vajub vahevöösse vastu mandri serva tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. 6. Kuidas tekivad kontinentaalsed riftid?
tõenäosus, et kaks üksteist välistavad sündmust toimuvad on võrdne kummagi nähtuse tõenäosusega näit: kas sünnib poiss või tüdruk on kummalgi juhul 50% Tõenäosus teise raseduse korral on jälle 50%. Kokkuvõte: · mendeli geneetika ehk mendelismi aluseks on kromosoomide ja neis olevate geenite ülekanne vanematelt järglastele ehk põlvkonnast põlvkonda · geenide ülekande mehhanism põhineb - alleelipaari lahknemisel ehk segregatsioonil erinevatesse gameetidesse - erinevate alleelipaaride sõltumatul jaotumisel sugurakkudesse · mendelismi printsiibid ja seaduspärasused on universaalsed kõikide suguliselt paljunevate organismide korral · mendeli seaduspärasused on oma loomult statistilised · paljud fenotüübilised tunnused on kompleksed ja määratud enam kui ühe lookuse poolt ning on mõjutatud keskkonna poolt Loeng 3
mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. ===== Alfred Wegener taipas, et rannajoonte sarnasus pole piisav argument. Mandrilavade e. šelfialade kontuurid sobivad kokku. Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile. Teatud tüüpi setted ja settekivimid kuhjuvad klimaatilistes tingimustes. 9. Laamtektoonika – mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi ===== Teooria litosfääri plokkide tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. 10. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. ===== Maavärin on maapinna järsk kõikumine seismiliste lainete tulemusena.
Kas maailm väsib vihkamast? Iga inimene siin maailmas on kord oma elu jooksul viha tundnud. Selle viha põhjustavad inimeste erinevad arusaamad maailmast ja ühiskonnast, mille on kujundanud nende kodune kasvatus ja keskkond, kus nad elavad. Tihtipeale ei suuda inimesed aktsepteerida, et ka teistel võivad olla teistsugused arvamused ning nad leiavad, et nende põhimõtted ja seisukohad ongi just kõige õigemad. Arvamuste lahknemisel tekivadki huvide konfliktid. Maailmas on ajaloo jooksul ennegi mindud sõtta kasvõi lihtsalt sellepärast, et ühele riigipeale ei meeldinud naaberriigi usund ning nad tahtsid enda usku naaberriigile peale suruda. Tänapäeval on ka sarnaseid juhtumeid, kus kasutatakse vägivalda, sest ühele riigile ei meeldi naaberrriigi rahvas, sest kunagi minevikus need riigid sõdisid teineteisega. Seega vahel vihatakse isegi ilma põhjuseta. Tekib küsimus, et kas enne lõppeb vihkamine või maailm
mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. ===== Alfred Wegener taipas, et rannajoonte sarnasus pole piisav argument. Mandrilavade e. selfialade kontuurid sobivad kokku. Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile. Teatud tüüpi setted ja settekivimid kuhjuvad klimaatilistes tingimustes. 9. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi ===== Teooria litosfääri plokkide tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. 10. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. ===== Maavärin on maapinna järsk kõikumine seismiliste lainete tulemusena.
ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam. Nt alpid või Himaalaja. · Vulkaaniline saar- saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. Koosnevad väljavoolanud ja tardunudkivimitest. Kuriilid,Hawaii saared, Island · Kuum täpp-laamasisene vulkaaniline piirkond. Koht ,kust voolab magma maapinnale. · Kontinentaalne rift-Tekkinud mandriline maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. · Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske järel maapinnale jõudnud. · Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm. Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb basaltseist laavavooludest. · Murrang- Murrangut mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes.
Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel tekkinud kivim. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest ja hävimisest. Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kontinentaalne rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Maavärina kolle ehk hüpotsenter ehk tekkekoht maa sees. Maavärina kese ehk epitsenter ehk punkt maapinnal hüpotsentri kohal. Seismograaf maavärinaid registreeriv riist. (richteri skaala) Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse.
maakoore all asetsev astenosfäär hakkab voolama). j. Laamade põrkumisel tekivad i. (om) süvikud, moondekivimid, kurdmäestikud, vulkaanid ja maavärinad[nt. LõunaAmeerika läänerannik]; ii. (oo) süvikud, maavärinad, moondekivimid, vulkaanilised saared[nt. Aleuudi sd]; iii. (mm) kurdmäestikud, maavärinad[nt. Himaalaja mäestik]. k. Laamade lahknemisel tekivad riftid(murrangulõhed), uus maakoor, pangasmäestikud, vulkaanid ja maavärinad.[ Nt. ookeanite keskahelikud, Punane meri, baikali järv.] l. Laamade nihkumisel tekivad murrangulõhed, maavärinad ja vulkaanid[Nt. San Andrease murrang –Vaikse o. laam nihkub PAm. laamast] 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate
ühtlasi uut maakoort. c)umbes 5% teadaolevatest vulkaanidest asuvad laamade keskel, mitte servadel. Need platookesksed vulkaanid on tekkinud kuumade täppide,ebatavaliselt kuumade piirkondade tõttu sügaval Maa sees. Magma tõuseb pinnale ja purskab laavat läbi maapinna pragude, tekitades vulkaane.Kui platoo liigub aeglaselt üle kuuma täpi, tekib vulkaanide ahel või vulkaaniline saar. Hawaii saarestik on nii tekkinud. d)tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. 30. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond, mis on kogenud vulkaanilist tegevust pika ajaperioodi jooksul. 31. Mariaani saared Vaikses ookeanis ( on tekkinud Vaikse ookeani ja Filipiini laamade põrkumisel). Laamade sukeldumis joonele on tekkinud maailma sügavam paik Mariaani sügavik. Väiksed Antillid Atlandi ookeanis ( on tekkinud Kariibi laama ja Põhja-Ameerika laama põrkumisel). 32. A -Cocos B-Nazca C- - D-Araabia
sagedusega 1 x 10–8 – 2 x 10-6. Nendes liitunud tuumades toimub mitootiline ristsiire sagedusega 1 x 10-3 – 2 x 10-2 iga tuumajagunemise kohta (Weber, 1993). Viimane arv võimaldab hinnata selle seene diploidina jagunemise võimet. Saades diploidseks, üks tuhandest kuni üks viiekümnest jaguneb rekombinantsena, oskamata jaguneda nii, et tema kromosoomid säilitaksid oma identsuse tütarkromatiidide lahknemisel. Ilmselt tuleneb see metafaasiplaadi puudumisest seentel. Kromosoomid pole mitoosi ajal kondenseerunud (pole loetavad). Tütartuumade laialitõmbamisel on tegev ainult seenele iseloomulik tuumaga assotsieerunud organell NAO (nucleous associated organelle), mis on tegev ka rakutuuma liikumisega interfaasis. Erinevalt kõrgemate eukarüootide avatud mitoosist on seentele iseloomulik suletud mitoos: jagunemine tuumamembraani säilimisega.
Maa pinnale nim kuumadeks täppideks. (Hawai ja Kanaari saared) *Mandriline rift ehk Mandriliste laamade lahknemine: Ida-.Aafrikas 3.VULKAANID Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad. Kus esineb? · Laamade äärealadel - laamade põrkumisel ühe laama serv sukeldub teise alla (Vaikse ookeani tulerõngas, nt Nazca + Lõuna-Ameerika laam, Andid) - laamade lahknemisel laamad eemalduvad üksteisest (Atlandi ookeani keskahelikul, nt Island) · Kuuma täpi piirkonnas (Vaikses ookeanis, Hawai) · Mandrite sisealadel kontinentaalse rifti piirkonnas (Ida-Aafrikas) Vulkaani nimetus on tulnud Vahemeres paikneva Vulcano saare järgi. Vulkaane on erinevaid: Vulkaani kuju, ehitus ja purske iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kui laava on paks, siis tardub see kiiresti ja moodustub kihtvulkaan
päästeameti sertifikaatidega. Tööde teostus peab olema sellisel tasemel, et oleks tagatud materjalide tehnilistes tingimustes esitatud garantiiaeg. Teostatavatele töödele antav garantiiaeg lepitakse kokku töövõtja ja tellija vahelise lepinguga. Kui see pole kokkulepitud teisiti, siis tuleb ehitustöödele anda garantiiaeg, mis on sätestatud kehtivas EHITUSSEADUSES vähemalt 2 aastat. Seletuskirjas ja tööjoonistel kirjeldatu lahknemisel tuleb lahenduse saamiseks pöörduda projekteerija poole. Töös kasutatavad ehitusained ja materjalid peavad olema dokumentidele vastavad. Kasutatavad ehitusmaterjalid tuleb ehitusel ladustada selliselt et nende kvaliteet ei halveneks. Kasutatavad töövahendid, masinad ning abiseadmed peavad olema eesmärgikohased ja vastama materjalide õige töötlemise ja tööohutuse nõuetele. Töötingimusi ja muid töötegemist mõjutavaid asjaolusid tuleb selgitada varakult enne töö alustamist
25. Hii ruut test. Tunnuste lahknemisel on statistilise iseloomuga, sest selles osaleb juhusliku iseloomuga tegur- gameetide paardumise juhuslikkus neis sisalduvate alleelide suhtes. Hii-ruut testi kasutatakse selleks et kontrollida kas faktiliselt saadud lahknemissuhe erineb teoreetiliselt oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusväärselt v on erinevused juhuslikku laadi ja lahknemist võib lugeda vastavaks ootuspärasele. Kõrvalekalded teoreetiliselt oodatavatest lahknemissuhetest ilmnevad sagedamini väikese arvu vaatluste puhul. Tingitud on see juhuslike hälvete suuremast mõjust. 26.Suguliiteline pärilikkus. Sugupoolega piiratud tunnused. Tunnuseid, määravad geenid asuvad sugukromosoomides ja need päranduvad edasi kas X või Y kromosoomiga. nim.suguliitelisteks.Sellised geenid asuvad peamiselt X-kromosoomis. Seepärast avaldub retsessiivne aleel suguliiteliste geenide korral alati heterogameetsetel (XY) sugupoolel, sest vastav ...
kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea) · kivimite ja geoloogiliste struktuuride jjätkumine erinevatel kontinentidel ( eriti aafrika ja l-ameerika vahel) · sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta. Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laam litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks (umbes 14)
kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea) · kivimite ja geoloogiliste struktuuride jjätkumine erinevatel kontinentidel ( eriti aafrika ja l-ameerika vahel) · sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 1. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta. Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laam litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks (umbes 14)
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
Murrang - Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel, laamade serval. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid. A kerkemurrang, B normaalmurrang, C nihkemurrang. Rift - Koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Riftide teke põhjuseks on laamade lahknemine. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad ookeanilised riftivöötmed, kus keskaheliku piki kulgeb pikk ja kitsas alang. Kohati voolab välja laava ja purskavad vulkaanid. Sageli esinevad tugevad maavärinad. Mandrilise maakoorega laamade või nende osade lahknemisel tekivad mandrilised riftivöötmed, mille keskosa piki kulgeb pikk ja kitsas alang. Seal tekivad kitsad ja pikad järved. Kohati voolab välja laava ja purskavad vulkaanid. Sageli esinevad tugevad maavärinad.
laava ja tuha kihtidest. Sageli murrab tugeva purske korral magma end maapinnale ka kesklõõrist hargnevate lõhede kaudu, moodustades vulkaani nõlvale parasiitseid šlakikoonuseid. b. kilpvulkaanid, tekivad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese vikoossusega aluselisest ehk basaltsest magmast. Magma on hästi voolav ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Vulkaani ehitus on vahelduv tardunud laava kihtidest. c. lõhevulkaanid tekivad ookanilaamade lahknemisel ookeanide põhjast. Magma on jõudnud maapinnale maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslike lõhede kaudu. 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved, kuumadest gaasidest ja tefrast koosnevad vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuvad tulikuumad pilved. Üks ohtlikemaid vulkaanidega seotud nähtusi. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis
11. 2. Ribosoom kui mitte mittemembrannoosne organell koosneb kahest ala-ühikust. Ribosoomide moodustumine toimub tuumakeses, kus ribosomaalse RNA abil DNA maatriksi põhjal toodetakse informatsiooni RNA? Ribosoomid väljuvad tuumakesest, läbi tuumammebraani pooride tsütoplasmasse. Paiknevad kas vabalt või asuvad karedal karedal enoplasmaatilisel retiikulumil. 12. 13. Toimub see siis kõigepealt DNA kaksikahela lahknemisel. Selle ahela põhjal informatsiooni RNA tootmisel ja selle informatisooni RNA põhjal siis vastava aminohapete järjestusega proteiini tootmisel. 14. 3. Entoplasmaatiline retiikulum membranoosne organell, koosneb siis mebraanidest moodustunud torukestestm vakuoolidest ja tsisternidest. Eristatakse tal kahte alavormi, üks kare(kranulaane, teine sile. 15. Kare ehk granulaarne, ehk (rER), kus sünteesitakse
sisaldab endas kas kadedust, süütunnet, viha või depressiooni.30 25 http://www.meestekeskus.ee/04raamatud/st/st_sisemised.htm 26 Grant 1998, lk. 51 27 Grant 1998, lk. 57 28 Grant 1998, lk. 22 29 Grant 1998, lk. 23 30 Campbell 1996, lk. 36 Kui teismelisel on probleem, mis puudutab madalamal astmel olevat kaaslast, on normaalseks tundeks süütunne. Kui aga kaaslane on temast kõrgemal, on tavaliselt tundeks kadedus. Huvide lahknemisel või võimuvõistluses, võidakse hakata manipuleerima. Mida tundlikum on laps, seda kergem on teda ära kasutada. Seetõttu ongi vaja õpetada last neid tundeid ära tundma ning siis neist võitu saama.31 31 Campbell 1996, lk. 36-37 Kokkuvõte Laps kasvab ja areneb kogu elu. Kõige suuremad muutused toimuvad teismeeas, mis tähendab, et laps hakkab saama täiskasvanuks. Ta muutub nii emotsionaalselt, kehaliselt kui ka psüühiliselt
7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? laam - triivivad plaadid litosfääris väiksema tihedusega massid liiguvad maapinna poole, suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole. (soojusringlus) 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. ookeanilaamade lahknemine e spreeding - laamad liiguvad üksteisest eemale, magma tõuseb ja jahtub vees ära, Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemisel keskahelikus on noored kivimid sukeldumine e subduktsioon - raskem laam sukeldub kergema alla (mandrilised), tekivad mäed, nt. Himaalaja mäestik - ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, kivimite sulamisega kerkib magma ja tekivad pinged, maavärinad nt. Jaapanis laamade nihkumine - laamad liiguvad samas suunas kuid eri kiirusel, 9
o Gameetide ühinemine on juhuslik, seepärast nende sõltumatute sündmuste tõenäosused korrutatakse. o Saadakse lahknemissuhe 1 : 1 (geno- ja fenotüüpide suhe on sama). Dihübriidne ristamine o o Ruudustiku lahtrites moodustuvad geno- ja fenotüübid, mille sagedus leitakse erinevate geenide monohübriidsest lahknemisest tulenevatest sagedussuhetest. o Geenide sõltumatul lahknemisel nende alleelid kombineeruvad üksteisega kõigis võimalikes variantides ja kindlates tõenäosuslikes sagedustes. Otsegeneetika Geen ise: kaks maailma = genotüüp o DNA maailm o RNA maailm Geen → Tunnus = fenotüüp o DNA → RNA → Valk → Rakk → Kude → Organism → Populatsioon → Biosfäär DNA struktuur o dsDNA tüübid B-konformatsioon
peritsentrilistest inversioonidest (inverteeritud segment sisaldas tsentromeeri), mille tulemusena muutus tsentromeeri asukoht kromosoomis. Lisaks inversioonidele kirjeldati ka retsiprookseid translokatsioone (näiteks translokatsioon viienda ja seitsmenda kromosoomi vahel gorillal, telomeeride liitumist (inimese lahknemise puhul toimus 2p ja 2q liitumine kromosoomiks number 2, 2q tsentromeer inaktiveerus). Inimese lahknemisel shimpansist on toimunud veel väikesed inversioonid kromosoomides 1 ja 18. Eeldatav vahevorm, mis eksisteeris enne orangutangi lahknemist hominoidsest eellasest, erines neist 3, 7, 10 ja Y kromosoomi poolest. Orangutangide karüotüüp erineb hominoidse eellase karüotüübist erinevuste tõttu kromosoomides 2q, 4, 8, 11, 17 ja 20. Hominoidse eellase kromosoomid olid suures ulatuses sarnased gorilla, shimpansi ja inimese kromosoomidele
tee, mida mööda toimus mingi konkreetse käitumise areng fülogeneesi käigus. Parsimoonia printsiibiga saab kindlaks teha, et kui alaliikidest kaks on herbivoorid ja üks karnivoorid, siis mis toitumisega oli esivanem. 15. Displeide evolutsioon. Displeide evolutsiooni on uuritud peamiselt kahel erineval tasandil: (a) suuremad lahknemised perekondade sugupuu tasandil (b) väiksemad muutused liikide lahknemisel 16. Näiteid loomade sugupuude rekonstrueerimisest käitumuslike displeide alusel. Kuna displeid on harilikult väga keerukad, siis on vähetõenäoline, et samasugune displei tekib evolutsiooni jooksul sõltumatult kahel korral (parsimoonia printsiip). Siit sugupuude koostamise põhiidee: - kaks liiki, kellel esineb mingi ühine keerukas käitumuslik displei, on omavahel sugulased suurema tõenäosusega kui kolmanda liigiga, kel see omadus puudub. 17
mitootiline teke ja somaatilise mosaiigi moodustumine. 15. Geenide sõltumatu lahknemine ja viljastumine sõltumatu lahknemine (ingl. Indipendent assortment)- Alleelide vaba (juhuslik) jaotumine gameetide vahel, mis toimub siis, kui geenid asuvad erinevates kromosoomides või sama kromosoomi kaugetes lookustes. Ühe alleelipaari lahknemine ei sõltu teise alleelipaari lahknemisest. Nelja gameetide tüübi moodustumine dihübriidsel ristamisel geenide sõltumatul lahknemisel. Kui geenid asuvad erinevates kromosoomipaarides, siis nad lahknevad teineteisest sõltumatult. Ühe kromosoomipaari lahknemine ei sõltu teise kromosoomipaari lahknemisest. Diheterosügootide Aa Bb lahknemisel moodustub võrdse sagedusega (1/4) nelja tüüpi gameete: AB, Ab, aB, ab. 16. Mendeli pärandumisseadused Mendel sõnastas kolm pärandumise põhiprintsiipi:
homoloogilised kromosoomid paarduvad. Üks homoloog on pärit emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A suhtes ja isa sama geeni alleeli a suhtes, on järglaskond Aa. Anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad Aa heterosügootide kromosoomid, mis sisaldavad alleele A ja a, raku erinevatele poolustele ning satuvad tütarrakkudesse Sõltumatu lahknemisseadus - Ka see seadus baseerub anafaasis toimuval lahknemisel. Kui AA BB emaseid ristata näiteks aa bb isastega, on järglased Aa Bb. Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele A ja B alleeliga ning a ja b alleeliga kromosoomid või hoopis alleele A ja b ning a ja B kandvad kromosoomid.
Raku esimese meiootilise jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad. Üks homoloog on pärit emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A suhtes ja isa sama geeni alleeli a suhtes, on järglaskond Aa. Anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad Aa heterosügootide kromosoomid, mis sisaldavad alleele A ja a, raku erinevatele poolustele ning satuvad tütarrakkudesse Sõltumatuse seadus e. sõltumatu lahknemisseadus Ka see seadus baseerub anafaasis toimuval lahknemisel. Kui AA BB emaseid ristata näiteks aa bb isastega, on järglased Aa Bb. Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele koos A ja B alleeliga ning a ja b alleeliga kromosoomid või hoopis alleele A ja b ning a ja B kandvad kromosoomid
Üks homoloog on pärit emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A suhtes ja isa sama geeni alleeli a suhtes, on järglaskond Aa. Anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad Aa heterosügootide kromosoomid, mis sisaldavad alleele A ja a, raku erinevatele poolustele ning satuvad tütarrakkudesse Sõltumatuse seadus e. sõltumatu lahknemisseadus Ka see seadus baseerub anafaasis toimuval lahknemisel. Kui AA BB emaseid ristata näiteks aa bb isastega, on järglased Aa Bb. Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele koos A ja B alleeliga ning a ja b alleeliga kromosoomid või hoopis alleele A ja b ning a ja B kandvad kromosoomid
Üks homoloog on pärit emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A suhtes ja isa sama geeni alleeli a suhtes, on järglaskond Aa. Anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad Aa heterosügootide kromosoomid, mis sisaldavad alleele A ja a, raku erinevatele poolustele ning satuvad tütarrakkudesse Sõltumatuse seadus e. sõltumatu lahknemisseadus Ka see seadus baseerub anafaasis toimuval lahknemisel. Kui AA BB emaseid ristata näiteks aa bb isastega, on järglased Aa Bb. Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele koos A ja B alleeliga ning a ja b alleeliga kromosoomid või hoopis alleele A ja b ning a ja B kandvad kromosoomid
Dialektoloogia-murdeteadus e keeleteaduse haru, mis uurib murdeid. Isogloss-, Grammatikalisatsioon-grammatiseerumine. pankrooniline protsess-grammatisatsioon. Grammatisatsioon on grammatika elementide kujunemise protsess, kitsamalt grammatiliste elementide kujunemine leksikaalsetest elementidest. Konvergentsiteooria = lähenemisteooria): keelkonnad on tekkinud eri keelte lähenemise teel, ilma et oleks kunagi ühist eellast olnud. Divergentsiteooria- keeled on tekkinud millestki lahknemisel, nt keelepuu SAE (Standard Average European-) hierarhia keeletüpoloogias-tänapäeva keeletüpoloogias väga päevakorraline teema. Nt ühildumishierarhia. semantiline kaart -iseloomulik tänapäeva tüpoloogiale, koondab grammatilisi sarnasusi. Rekursiivsus - keelevõime kitsas tähenduses ehk rekursioon: keel on lõplik hulk vahendeid, millest saab luua lõputu hulga lauseid, alati saab midagi lisada. Transformatsioonireeglid- tuumlause esituse või transformatsioonide kaudu saadakse
1 isalt (a) ja teine emalt (A) tulemuseks organism Aa. F2 generatsioon: anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad heterosügootsete vanemate kromosoomid (Aa), mis sisaldavad erinevaid alleele (A ja a), raku erinevatele poolustele ja lahknevad tütarrakkudesse. Dihübriidsel ristamisel ilmneb, et Mendeli III seadus (sõltumatu lahknemise ehk vaba kombineerumise seadus) baseerub samuti homoloogiliste kromosoomide juhuslikul lahknemisel tütarrakkudesse. Kui AA BB emaseid ristata näiteks aa bb isastega, on järglased Aa ja Bb. F1 generatsiooni sugurakkude areng: esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas Aa Bb või Aa ja bB. Sõltuvalt sellest, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele A ja B alleeliga ning a
Lahknemisseadus raku I meiootilise jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad. 1 homoloog pärit emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A suhtes & isa sama geeni alleeli a suhtes järglaskond Aa. Anafaasis liiguvad Aa heterosügootide kromosoomid, mis sisaldavad alleele A & a, raku erinevatele poolustele & satuvad tütarrakkudesse. Sõltumatuse seadus e. sõltumatu lahknemisseadus ka see seadus baseerub anafaasis toimuval lahknemisel. Kui AA BB emaseid ristata näiteks aa bb isastega järglased Aa Bb. Heterosügootsetel järglastel (F 1 põlvkond) mood. 4 tüüpi gameete. 17. Soomääramise mehhanismid erinevatel organismidel. /19. Soo määramine erinevatel organismidel. NB! (küs 19.) Inimestel jt imetajatel sugu Y kromosoom olemasolu. X0 indiviidid naissoost & XXY meessoost. Kärbsel 2 sugukromosoomi (XX v XY) & 3 paari erinevaid autosoome. Soo määrab X kromosoomide
annaabi.ee 
