Laamtektoonika, vulkanism, nõlvaprotsessid (2)

Laamtektoonika : maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel , kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist , tihedus väiksem, ulatus: 5-80km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal : looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall . Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mineraal. Maa tuum on nikkelraua koosisega 2900-6378km, vedel välistuum, tahke sisetuum . Tardkivimid tekivad magma tardumisel, moodustavad 4/5 maakoore kivimitest, nt basalt, graniit, pimss. Moondekivimid: tekivad tard-ja settekivimite moondumisel, esineb maa sees, kuid väha. Nt marmor , gniess, kvartsiit . Settekivimid tekivad setete ja elusorganismide settimisel, esineb maa pindmisel kihis, nt lubjakivi , liivakivi. Setted tekivad murenemise käigus, maa õhuke pindmine kiht, nt liiv, kruus, turvas , savi, moreen. Süvakivimid: maakoores tardunud, purskekivim: tekib maa pinnal vulkaanidest välja voolanud laavast. Laam on litosfääri plokk ,mis triivib astenosfääril. Vahevöö sügavikust ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteistest eemaldumist. Laamad liiguvad 4cm/a. Ookeanilised laamad liiguvad kiiremini. Laamade lahknemisel toimub ookeanis: uue maakoore teke, vulkaanipursked , maavärinad, mäeahelike teke. Subduktsioon on ook.maakoore sukeldumine vahevöösse. Laama vahevöösse vajumisel: maakoor hävib, tekib süvik, tugevad maavärinad, tekivad magmakolded, magma tardub graniitseks kivimiks. Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht maa pinnal, asub laamade all, laamade keskpaigas(nt Havai ). Kuum täpp ookeanis: õhuke ook.laam triivib täpi kohal ning see tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, milles vulkaanid on erineva vanusega. Kuum täpp mandril : mandrilaama all tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kolmeharulise rebendi-kontinentaalse rifti. Vulkaani kuju ja purske iseloom sõltub teda toitva magma omadustest. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa pinnale tungib. Esineb: laamade lahknemispiirkonnas, laamadepõrkumisaladel, kuuma täpi piirkonnas, mandri sisealadel kontinentaalne rift . Liigitus: kustunud (teada olevalt pole pursanud ), uinunud vulkaan(ajutises purskerahus), tegutsev. Magma on ülessulanud kivimimass. Kihtvulkaan: magma voolab vaevaliselt , magma koosneb ränist ja gaasist, suure viskoossusega, äkiline purse, esineb mandritel ja laamade vahevöösse vajumisel. Kilpvulkaan: magma on hästi voolav, magma on räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega basaltne, purse on rahulik, esineb: Havail, ookeanides . Lõõmpilv-kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Kasu vulkaanidest: kivimeid kas ehitusmaterjalina, tuhk teeb mullad viljakaks, kuum vesi energiaallikana. Maavärinateks nim maapinna vibratsiooni ja nihkeid, mis tekivad maapõue kivimite kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Mv kolle on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine, mv kese e epitsenter on vahetult kolde kohal olev paik maapinnal. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilainued õhus, pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu kivi vette visates. Mv eristatakse tekke järgi: tektoonilised( pinged maakoores), looduslike koobaste sissevarisemine, maa-aluste koobaste sissevarisemine, tuumakatsetused maa-alustes šahtides. Richteri skaalal mõõdetakse maavärina võngete tugevust, mõõtühik magnituud , ulatus: 0-8,9, seismograafiga. Mercalli skaalaga mõõdetakse purustusi, pallides, ulatus: 0-12 palli, vaatlustega, antakse hinnang. Eeldused maalihete tekkeks: nõlvakalle, nõlva pikkus ja ulatus, nõlva geoloogiline ehitus, pinnase niiskusesisaldus, temp.režiim. Looduslikud tegurid: erosioon , jõevee tõus sademete tõttu, veetaseme järsk langus, liivade filtratsioonimoodul. Inimtegevus: suurete puude mahavõtmine, veesisalduse muutimine, pinna ja pinnasevee liikumise takistamine, kaldalähedased ehitustööd, vibratsioon. Nõlvaprotsessid-raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Kiired: varisemine, libisemine. Aeglased: voolamine, nihkumine .