Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maakera ehitus 7.klass (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest osadest koosneb maakera mille poolest nad üksteisest erinevad ?
  • Mis vahe on ookeanilisel ja mandrilisel maakoorel ?
  • Kuidas kogutakse teadmisi maa siseehituse kohta ?
  • Miks arvatakse et mandrid on moodustanud kauges minevikus ühtse terviku ?
  • Mis põhjustab laamade liikumist ?
  • Kuidas on tekkinud islandi saar ?
  • Kuidas tekivad kurdmäestikud?
  • Kuidas tekivad murrangulõhed ?
  • Miks tekivad murrangulõhed ?
  • Mis on ülang ja alang ?
  • Kuidas nad tekivad ?
Geograafia töö...
1. Millistest osadest koosneb maakera, mille poolest nad üksteisest erinevad ?
Vastus:Maakoorest, vahevööst, välistuumast ja sisetuumast.
2. Mis vahe on ookeanilisel ja mandrilisel maakoorel ?
Vastus: Mandriline maakoor on palju paksem kui ookeaniline maakoor ja mandriline maakoor koosneb 3est kivimikihist, ookeaniline maakoor aga 2est kivimikihist.
3. Kuidas kogutakse teadmisi maa siseehituse kohta ?
Vastus:Puuritakse auke ja võetakse kivimiproove ja võrreldakse neid laava proovidega.
4. Mis on magma ?
Vastus:Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles, tekib kuum vedel kivimass magma.
5. Miks arvatakse, et mandrid on moodustanud kauges minevikus ühtse terviku ?
Vastus:Mandrid sobiksid kujult hästi kokku üheks suureks mandriks.
6. Mis on laamad ?
Vastus: Laam on litosfääri hiigelplokk.
7.Mis põhjustab laamade liikumist ?
Vastus:Aine liikumine vahevöös paneb laamad liikuma.
  • a)Laamad eemalduvad.
    Maakoor rebeneb, tekib lõhe, välja voolab magma ja tardub, moodustub ookeani keskmäestik, tekib juurde uut maakoort, tekivad vulkaanilised saared, esineb vulkaane ja maavärinaid.
    b) Põrkuvad kaks ookeaniline ja mandriline
    Ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, ookeaniline laam sulab seal üles ja maakoor hävib, tekivad süvikud, kerkivad kurdmäestikud ja esineb vulkaane ja maavärinaid.
    c) põrkuvad kaks ookeaniline.
    Üks ookeaniline laam sukeldub teise alla, tekivad süvikud ja vulkaanilised saared, kerkivad kurdmäestikud, esineb vulkaane ja maavärinaid.
    d) põrkuvad kaks mandrilist
    kerkivad kõrged kurdmäestikud, esineb maavärinaid, aga maavärinaid ei esine kuna maakoor on väga paks.
    e) laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades.
    Esineb tugevaid maavärinaid
    9.Kuidas on tekkinud islandi saar ?
    Vastus: Vulkaanilise tegevuse tulemusena.
    10.Kuidas tekivad kurdmäestikud?
    Vastus: Juhul, kui kivimid alluvad survele, nagu laamade kokkupõrkel, siis tekivad kurdmäestikud.Kui kivimikihid pressitakse voltidesse ehk kurdudesse, toimub kurrutus . Himaalaja, Alpid
  • Kuidas tekivad murrangulõhed ?
    Vastus:Laamade lahknemisel tekivad pinged maakoores, toimuvad murrangud, mis tükeldavad ühtse maakoore pangasteks ehk plokkideks .
    12. Miks tekivad murrangulõhed ?
    Vastus:Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab seda kõrgemale, maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore üksteise suhtes liikuvateks pangasteks.
    13. Mis on ülang ja alang ? Kuidas nad tekivad ?
    Vastus:Ülang on pangas, mis kerkib ümbritsevast maapinnast kõrgemale. Alang on pangas, mis vajub ümbritsevast maapinnast alla poole.
    Maakooreplokid võivad mööda murrangulõhesid kerkida ja laskuda, üksteise suhtes horisontaalselt nihkuda, viltu vajuda, eemalduda või kokku põrgata, üksteise peale kerkida või alla sukelduda.
  • Maakera ehitus 7 klass #1 Maakera ehitus 7 klass #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Steven . Õppematerjali autor
    maakera osad, erinevused, laamad, kurdmäestik , ülang , alang

    Sarnased õppematerjalid

    Maakera siseehitus-laamad
    1
    docx

    Maakera siseehitus, laamad

    Maakera koosneb maakoorest, vahevööst, välis- ja sisetuumast. Need kõik on erineva kuumuse, paksuse ja koostisega. Ookeaniline maakoor on õhem, kivimid on heledamad, on noorem. O- basalt M- graniit Geoloogid uurivad ja võrdlevad kaevandustest ja puurkaevudest saadud kiviminäidiseid, jälgivad vulkaanipurskeid ja võtavad proove maapinnale voolavast laavast. Magma on kuum vedel kivimmass. See tekib maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur. Sarnaste kivististe leidmine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritelt, tõestab, et mandrid on minevikus ühtse terviku moodustanud. Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid. Laamade liikumise põhjustab vahevöös ainete liikumine. Kui laamad eemalduvad, siis maakoor rebeneb. Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeanilaama serv jääb kergema mandrilaama alla. Kui põrkuvad kaks ookeanilist laama, siis ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende servad purune

    Geograafia
    Laamtektoonika
    5
    doc

    Laamtektoonika

    LAAMTEKTOONIKA Mis on laam? · Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab ­ suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India LAAMAD Laamtektoonika ehk laamade liikumine · Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga

    Geograafia
    Maa kui süsteem
    5
    docx

    Maa kui süsteem

    Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum: Päikesesüsteem: planeedid (elemendid), sfäärid on süsteemid. Süsteemid võivad olla avatud (järv, põld, mets) ja suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemis puudub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. (isoleeritud. NB! Täielikult suletud süsteeme looduses ei leidu.) Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu lisandub pidevalt energiat päikesekiirgusest ja kust lahkub pidevalt maailmaruumi energ

    Geograafia
    Litosfäär
    3
    docx

    Litosfäär

    KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid ­ tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete kuhjumisega, kivimik

    maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
    Ooeaniline ja mandriline kliima
    32
    docx

    Ooeaniline ja mandriline kliima

    vulkaanid) http://images.google.com/url? q=http://users.telenet.be/argadiels.aardrijkskunde/html/home_body.htm&usg=AFrqEzd4touBK3MF_67LhWU6RNtX13JS-w VULKAAN - – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Euroopa aktiivseim vulkaan - Etna MAGMA – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass. Kui maapinnale purskab ja siis voolab on laava. LAAVA - vuulkaanipurskel väljavoolanud magma KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest. Tardunud tuha ja laavakihid vahelduvad üksteisega. Nt. Etna vulkaan – Euroopa aktiivseim. Sellised on näiteks piirkondades kus laamad vajuvad vahevöösse. KILPVULKAAN – lameda kupli kujuline vulkaan, mille moodustab ainult

    Geograafia
    Maa siseehitus - Litosfäär
    5
    docx

    Maa siseehitus - Litosfäär

    Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor ­ kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö ­ 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö ­ 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum ­ maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum ­ 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum ­ 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, s

    Geograafia
    Mäestike teke
    19
    ppt

    Mäestike teke

    MÄESTIKE TEKE Kuidas tekivad mäed? Nagu maavärinad ja vulkaanid, nii on ka mäestikud laamade võimsa liikumise tulemus. Laamad koosnevad tahketest kivimitest, mis kokku põrgates painduvad looka ja kurrutuvad, justkui oleks tegu sooja saviga. Seda mägede moodustumist nimetatakse orogeneesiks (mõiste tuleb kahest kreekakeelsest sõnast, mis tähistavad vastavalt mäge ja kasvamist). Mäestikke on kolme tüüpi. Kurdmäestikud Vulkaanilised mäestikud Pangasmäestikud Kurdmäestikud Kurdmäestikud tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel. Justkui riidest salvrätik, kui seda tasasel pinnal kokkupoole lükata, nii kortsub ka mõlema kokkupõrganud laama pind. Need tekivad seal, kus iganes kaks mandrilist laamat üksteist rammivad, surudes ja kergitades seda kivimit, mida nad endal kannavad. Sõltuvalt kivimitüübist ja kokkupõrke tugevusest võib kurrutus ulatuda mõnest meetrist k

    Geograafia
    LITOSFÄÄR - kordamine
    15
    docx

    LITOSFÄÄR - kordamine

    Sellised vulkaanid esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. Kihtvulkaan B. Tekivad väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Magma voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali. Sellised vulkaanid esinevad ookeanides, moodustades vulkaanilisi saari. Kilpvulkaan  Seleta vulkaanide paiknemise seost maakoore ehitusega.  Millest sõltub vulkaani kuju ja purske iseloom? Vulkaani kuju, ehitus ja purske iseloom sõltuvad magma koostisest ja temperatuurist. Koostise puhul on kõige tähtsam ränisisaldus, mida rohkem räni, seda viskoossem magma. Ka temperatuur mõjutab viskoossust, mida kõrgem temperatuur, seda väiksem viskoossus (vedelam magma). Viskoossem magma voolab aeglasemalt ja tekitab vulkaanile kõrgema koonuse. Vedel magma voolab kiiresti laiali ja ei tekita kõrget koonust. 6

    Litosfäär




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun