Maakoor, laamad, vulkaanid (0)

Laam - litosfääri plokk , mis triivib astenosfääril.
Mineraal - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur.
Kivim - mineraalidega tugevalt kokku tsementeerunud kogu, mis looduses esineb kivimites . Jaotus tekke järgi: tard , sette, moond .
Tardkivimid - on kivimid, mis tekivad magma tardumisel  maakoores või maapinnal.
Settekivimid - on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel.
Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim.
Maak - on mineraalne maavara , millest eraldatakse metalle .
Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor .
Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida lõhestavad üksteisega paralleelselt, aga ahelikuga risti paiknevad lõhed.
Mandri triiv - on mandrite liikumine üksteise suhtes.
Kuum täpp - on muutumatu asukohaga keset litosfääri laama asetsev püsiv vulkaanilise aktiivsusega ala.
Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.
Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kujunenud elastsete pingete lahendumisel koos kivimte rebenemisega.
Maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebesumine.
Maavärina kese - ehk epitsenter - maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas.
Nõlvaprotsess - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
Ookeaniline maakoor - ulatus: 5-10 km; kivimid: vasaltne magma; vanus 180mlj aastat
Mandriline maakoor - ulatus: 35-45 km; kivimid: tard-, sette- ja moondekivimid ; vanus 4mlj aastat.
Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa.
Kihtvulkaan - laavavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma on ränist ja gaasidest rikastunud ja suure viskoosusega. Tekivad mandril . Nt Etna.
Kontinentaalne rift - on rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Nt: Reini jõe oru rift.
Kurdmäestik - on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud , mis moodustavad kurdmäestiku.
Mandrilise maakoore teke – Tekib ookeani laamade vahevööse vajumise piirkonnas mis tungivad maapinnale ja võivad seal läbida moonde.
Vulkaani purskega kaasnevad nähtused – Lõõmpilv : gaaside ja hõõguva tuha segust , mudavool : lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulatavad lume ja liustike vete segunemise, geiser : perioodiliselt purskavad kuumaveeallikad , Fumarool – On vulkaanilise gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.
Nõlvaprotsessid - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Jagunemine: väga kiired (varisemine, libisemine ) ja väga aeglased ( voolamine , nihkumine ).