Bioloogia uurimisvaldkonnad (0)

Litosfäär
1. 13. Mineraal - kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline. Ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik.
Maak - mineraalne maavara , mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
Kivim - mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum.
14.1. Mandriline maakoor on väga vana , ookeanilise maakoore vanus ei ületa 200 miljonit aastat.
2. Mandriline maakoor on kergem, tihedus on väiksem kui ookeanilisel maakoorel.
3. Mandrilise maakoore osatähtsus on läbi Maa ajaloo tõusnud, ookeanilise koore osatähtsus langenud.
4. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem, 5…7 km. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 km.
15. Litosfäär on ülemine vahevöö ja see on plastilises olekus. Vahevöö ülaosa koosneb tugevatest kivimitest . Maakoor jaotatakse pealmiseks settekivimite kihiks(stratosfäär). Litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, moodustab juurde maakoort või hävitab seda. Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfäärist üleval (3-75km paksune) osa, koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovicici eraldus pind.
16. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimeid 3 rühma. Tardkivimid : graniit , kvartsporfüür
Settekivimid : argilliit , liivakivi ; Moondekivimid : kiltad, vuolukivi.
17. Joonistasin paberile ja fail on teise paberi peal.
18. Vulkaane ja maavärinaid esineb kõige sagedamini Vaikse ookeani vööndis ja Vahemere seismilises vööndis. Aktiivset vulkaanilist tegevust on täheldatud laamade servaaladel . Vulkaanid võivad olla kas kiht- või kilpvulkaanid . Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaaside vaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. Kõik ookeanide vulkaanid on kihtvulkaanid. Vulkaan tekib, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam . Maavärinate mõõtmisel kasutatakse Richteri ja Mercalli skaalat. Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnketugevust. Täpsem on Richteri skaala. Maavärinate uurimiseks kasutatav aparaat on seismograaf .
19.
Settekivimid
Tardkivimid
Moondekivimid
Põlevkivi
Graniit
Marmor
Pruunsüsi
Rauamaak
Gneiss
Lubjakivi
Basalt
Grafiit
20.Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid. Litosfäär hõlmab ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, litosfääri all asub astenosfäär, astenosfäär ei jagune laamadeks . Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoosne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht. See on üks tähtsamaid magmaliste protsesside allikaid Maal. Maakoor on tahke pindmine kest, litosfääri ülemine osa.
21. Vulkaanilist tegevust esineb: A. Lõuna-Ameerika läänerannikul B.Põhja-Ameerika idarannikul C. Vaikse ookeani rannikualadel D. Aafrika lõunaosas.
22. Maavärinate mõõtmise skaalad :
Charles F. Richteri skaala- maavärinate võimsust hinnatakse magnituudi ehk uuritava maavärina ja niinimetatud standardse maavärina tekitatud võnkumise amplituudi suhte logaritmi kaudu.
Giuseppe Mercalli skaala- teadlaste lemmik, 1902 .a käibel olev 12-palline skaala ei mööda maavärinaid seismograafide abil, vaid selle järgi, kuidas inimesed maavärinaid tunnetavad.
Esimene seismoskoob- valmistas aastal 132 m.a.j. hiinlane Chang Heng. Tema draakonikruus fikseeris küll ainult selle, et Maa väriseb.
Elavhõbeda seismomeeter- valmistas itaallane Luigi Palmieri 1855.a , tänapäevase seismograafi esimese variandi loomiseni jõuti alles 1880 a. Inglase John Milne ’i ja tema kaaslaste ühisjõul.
Kaldun arvama, et täpsem skaala on Richteri skaala, sest seda kasutatakse just spetsiaalselt maavärina võimsuse hindamiseks. Ka seismomeeter on instrument , millega mõõdetakse seismilisi laineid , kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks.
23. Joonis. Teen joonise samuti teisele lehele ja lisan selle failiga koos moodlesse üles.
24. Vulkanismil on ,,ülesehitav’’ toime meie koduplaneedi ja elustiku arengus, vulkaanide tuhk on ütlematu väärtusega mulla omaduste parandaja ja mulla taastootja. (annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid), laavavoolused murenevad kergesti ja võivad mõne aasta pärast sobida esmaseks maaharimiseks; kasutatakse vulkaanilisi kivimeid ja mineraale (nt.pimssi- kergbetooni tootmisel, lihvimis-,poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses jms). Vulkaaniliste mineraalisadestuste seas on väävlil, boorhappel, kinaveril ja salmiaagil suur tähtsus keemiatööstuses. Vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks /elektrijaamade toiteks;Uus- Meremaa Põhjasaarel kasutatakse ammu kuumaveeallikaid toidu keetmiseks/pesu pesemiseks.
25. Maavärina toimumiskohast , maavärina intensiivsusest ning kestusest, pinnase omadustest, ehitiste ning rajatiste omadustest.
26. Näiteks ennustada. Inimene rajab näiteks linnu, kirikuid, templeid, samas toob nad ohvriks värisevale maale. Kaevud ja veekogud muutuvad enne maavärinat sogaseks ja muudavad värvi. Samuti loomad käituvad imelikult.Pumbatakse laamade takerdumist põhjustavatesse kivimitesse vett. Õnnetust aitaks ennetada ka nõrk plahvatus, mis maavärina võimalikus koldes tekkinuid pingeid alandab .
27. Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avarus , mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoores selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
28. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, sellepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaanid purskavad aga pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, sellepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega.
29. a)subduktsioonivööndi tekkimine; raskem maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta sügavik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama,tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima .
b)kaks ookeanialust laama liiguvad vastassuundades. Selle tulemusena triivivad mandrid üksteisest kaugemale, tekkinud nõgu täidab maa sisemusest pärinev magma, moodustades ookeanide keskahelikke ja ühtlasi uut maakoort.
c)umbes 5% teadaolevatest vulkaanidest asuvad laamade keskel, mitte servadel . Need platookesksed vulkaanid on tekkinud kuumade täppide,ebatavaliselt kuumade piirkondade tõttu sügaval Maa sees. Magma tõuseb pinnale ja purskab laavat läbi maapinna pragude, tekitades vulkaane.Kui platoo liigub aeglaselt üle kuuma täpi, tekib vulkaanide ahel või vulkaaniline saar. Hawaii saarestik on nii tekkinud.
d)tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel.
30. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond, mis on kogenud vulkaanilist tegevust pika ajaperioodi jooksul.
31. Mariaani saared Vaikses ookeanis ( on tekkinud Vaikse ookeani ja Filipiini laamade põrkumisel). Laamade sukeldumis joonele on tekkinud maailma sügavam paik Mariaani sügavik. Väiksed Antillid Atlandi ookeanis ( on tekkinud Kariibi laama ja Põhja-Ameerika laama põrkumisel).
32. A -Cocos B- Nazca C- - D-Araabia