Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia KT2 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Geograafia KT2
 
MAAKOOR (litosfäär)
6-10 km ookeanide all
 25-40 km mandrite all
kuni 80 km kõrgmäestikes
ÜLEMINE VAHEVÖÖ (astenosfäär)
6-80 km maakoorest kuni 900 km
ALUMINE VAHEVÖÖ
900 -  2900  km 
VÄLISTUUM, vedel
2900 - 5100 km 
SISETUUM, tahke
5100 - 6578 km
Mandriline
Ookeaniline
paksem , vanem (4 miljardit)
õhem, noorem (200 miljonit)
kergemad kivimid
raskemad kivimid
settekivimid
settekivimid
graniidsed kivimid
basaldikiht
basaldikiht
Tardkivimid moodustuvad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel  
maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal.
Settekivimid tekivad setete kivistumisel. Aja jooksul tugevnevad erinevad
pudedad setted pealmiste kihtide raskuse all ning ka vee abil.

Moondekivimid tekivad kõrge temperatuuri ja suure rõhu abil sügaval 
maakoores eelnevalt ekisteerinud kivimitest . Välimuselt vöödilised.
paekivi - valge/ kollakas /rohekas karbonaatne kivim, nt lubjakivi ja dolomiit
liivakivi - valge/punakas ja kihiline settekivim tsementeerunud liivast
põlevkivi - must/pruun ja peenkihiline settekivim
graniit - hall/ roosakas /punakas ja jämedateraline tardkivim või moondekivim
Laamad on maakoore lõhenenud osad. Nende liikumist tekitab vahevöös 
sulanud magma, mis kuumenedes maakoore suunas tõuseb. Laamade 
servades võib toimuda põrkumine või lahknemine
Kahe mandrilise laama lahknemisel moodustub tühimik, mis omakorda 
surub kivimassi maapinnale moodustades vulkaane. 
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub ookeanilaama serv 
mandrilise alla, millest tekib tühimik merepõhjas ning mäestik mandri servas
Ookeanilaama kivimid sulavad ning tekitavad vulkaane. Tekib ka 
maavärinaid.
Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub samuti ühe laama serv 
vahevöösse, millest tekivad kas veealused vulkaanid või vulkaanilised saared.
Kahe mandrilise laama põrkumisel kerkivad servad kõrgeteks mäestikeks. 
Vahevöösse kumbki laam ei sukeldu . Esineb rohkem maavärinaid.
Maavärin on maapinna võnkumine, mida tekitab laamade järsk liikumine 
teineteise suhtes.
Tsunami on maavärina, maanihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud 
hiiglaslik merelaine
Vulkaan tekib, kui maakoorelõhest tungib maapinnale magma. 
Vulkaan plahvatab kui selle all olevate gaaside kriitiline rõhupiir on ületatud.
KILPVULKAANID
KIHTVULKAANID
väiksem viskoosus
suurem viskoosus
räni- ja gaasidevaene
räni- ja gaasiderikas
basaltne magma
voolav magma
laavavool rahulik
laavavool harv ja vähene
magma suundub ka pealõõrist 
magma tardub juba lõõris moodustades 
hargnevaid lõhesid mööda maapinnale
laavakorke, mille alla kuhjuvad suure rõhu 
alla kuumad gaasid
Magma vs. laava
Magma on maakoore all vahevöös olev kivimite sulam.
Laava on maapinnale jõudnud magma.
Magma viskoossuse
määrab räni- ja gaaside sisalduse suurus.
Võimalikud tagajärjed
Vulkaanilise tuha segust moodustunud lõõmpilved 
või vulkaanilised mudavoolud ehk lahaarid.
Geograafia KT2 #1 Geograafia KT2 #2 Geograafia KT2 #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m2ssy Õppematerjali autor
Geograafia 10kl 2. töö

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Litosfäär

Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala. · asub vahevöö ülemises osas ­ 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 ­ 400 km vahemikusplastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist. Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kest

Geograafia
thumbnail
5
docx

Maa kui süsteem

Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum: Päikesesüsteem: planeedid (elemendid), sfäärid on süsteemid. Süsteemid võivad olla avatud (järv, põld, mets) ja suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemis puudub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. (isoleeritud. NB! Täielikult suletud süsteeme looduses ei leidu.) Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu lisandub pidevalt energiat päikesekiirgusest ja kust lahkub pidevalt maailmaruumi energ

Geograafia
thumbnail
5
docx

Geograafia, litosfääri konspekt

LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism,

Litosfäär
thumbnail
5
docx

Maa siseehitus - Litosfäär

Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor ­ kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö ­ 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö ­ 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum ­ maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum ­ 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum ­ 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, s

Geograafia
thumbnail
8
doc

Litosfäär

LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; mandriline Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamadeks.

Geograafia
thumbnail
4
doc

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE

GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuum: 1)v

Geograafia
thumbnail
1
doc

Litosfäär

3.1 Maa siseehitus Maa kuulub "kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapnik, räni ja rauaühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaatoksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on 580 km paksune. Ning jaguneb ookeaniliseks maakooreks (moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest). Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedu

Geograafia
thumbnail
3
docx

Litosfäär

KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid ­ tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete kuhjumisega, kivimik

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...




Kommentaarid (1)

250976 profiilipilt
13:07 21-11-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun