Kordamine kontrolltööks - Litosfäär. (0)

Kordamine KT­ks litosfäär 
 
1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? 
Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, 
puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete 
uurimisega. 
 
2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates  keskkondades ? 
Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. 
a.
Pinnalained  ehk L­lained 
aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa 
siseehitusest 
b.
Pikilained ehk P­lained 
kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad ni  vedelas kui 
ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) 
c.
Ristilained ehk S­lained 
kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes 
keskkonnas(6­7 km/s) 
 
3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? 
a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja 
mandriliseks.  
Mandriline mk moodustab mandreid, koosneb sette­, moonde­ ja tardkivimitest(grani t). 
Paksem  kui  ookeaniline (umbes 40km), vanus umbes 4 mrd aastat. 
Ookeaniline mk moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse  magma  tardumisel 
tekkinud kivimitest, mil el lasuvad süvamere setted. Vanus umbes 180 mln aastat ja paksus 
umbes 11km. 
b. litosfäär: maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest  koosneva  vahevöö ülaosaga. 
Hõlmab Maa ülemise kihi 50­300km sügavuseni. Alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine 
pind. 
c. vahevöö: koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist, ulatub kuni 2900km sügavuseni. 
Vahevöö ehk mantli ülemist osa nim astenosfääriks(poolvedelas olekus, mõnesaja km 
paksune). See on basaltse magma tekkepi rkonnaks. 
d. välistuum: P­lainete levikuki rus aeglustub järsult ning S­lainetele on see kiht läbimatu. 
Vedelas olekus. Vedela metal i pöörisvoolud tekitavad Maa magnetvälja. Ulatub 2900­5100km 
sügavusele. 
e. sisetuum: 5200km sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on 
ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Koosneb peamiselt niklist ja rauast, umbes 
5100­6378km sügaval. 
 
4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise  ja ookeanilise 
maakoore võrdlus? 
Maakoor koosneb peamiselt aluselistest kivimitest. Jaotatakse koostise, arengu ja ehituse 
järgi ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks.  
  
Ookeaniline                                                             Mandriline 
 
3­10 km(u. 7 km)                                                     25­80 km(u. 40 km) 
 
Koosneb: a.settekivimite kiht                                 Koosneb: a.settekivimite kiht 
                b. basaltne kiht                                                       b. grani tne kiht 
                                                                                               c. basaltne kiht 
 
vanus kuni 200 milj. aastat                                     vanus kuni 4 mrd. aastat 
 
Koosneb tihedamatest(tumedamatest)                  Koosneb kergematest ja vähem  
ja raskematest kivimitest.                                        tihedamatest kivimitest. 
 
Moodustub ookeanite keskahelikes ja                      Tekkis maa varases arengus, kui  
sukeldub vahevöösse                                               esialgsed grani tsed maakoore „tükid“ ei  
subduktsioonivööndites.                                           sukeldunud väiksema erikaalu tüttu tagasi  
                                                                                  vahevöösse. 
 
5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest)? 
Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud(koosnevad 
ühest[peamiselt] või mitmest mineraalist).  
Jagunevad: 
d.
Magma­ehk tardkivimid nt. basalt ja grani t 
e.
Settekivimid nt. lubjakivi,  põlevkivi , kivisüsi 
f.
Moondekivimid nt. gneiss, marmor, kvartsi t 
 
6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust) 
Sügaval Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks. Maakoorepragude või 
vulkaani kraatri kaudu välja surutud magma jahtub, moodustades tardkivimeid. 
Ilmastiku mõjul hakkavad kivimid kuluma väikesteks osadeks. Need osakesed kanduvad 
merre ja hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega al olevatele, muutes need 
lõpuks settekivimiks. 
Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda. Mitte 
kõik kivimid ei tee läbi tervet ringkäigutsüklit. 
Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam 
mandrilise laama al a. Seeläbi satuvad sette­ja tardkivimid sügavale maakoore sisemusse, 
kus muutuvad moondekivimiteks. Pi sava kuumuse korral sulab kivim magmaks ja moodustab 
uuesti jahtudes tardkivimi. 
 
 
 
 
 
7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees – mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida 
Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks? 
Wegeneri mandite tri vi hüpotees seisneb sel es, et Wegener eeldas, et mandrid li guvad 
üksteise suhtes. Seda kinnitas ta faktidega: 
a)
Lisaks mandrite rannajoontele sobivad palju paremini kokku šelfialade(mandrilavade) 
kontuurid, sel e alusel konstrueeris maakaardi, kus kõik mandrid olid ühendatud Pangaea’ks. 
b)
Pangaea olemasolule vi tas ka kivimite ja geoloogiliste struktuuride jätkumine eri 
kontinentidel. 
c)
Wegener leidis eri mandritelt sarnaseid fossi le(paleantoloogilist tõendusmaterjali) 
 
8. Laamtektoonika on teooria litosfääri plokkide(laamade) tekkimisest, liikumisest ja 
selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest? 
 Laamade li kumise põhjuseks on maasisesed konvektsioonivoolud(pingete tulemusena 
maakoore al  asetsev astenosfäär hakkab voolama).  
j.
Laamade põrkumisel tekivad