Geograafia
III kursus Kontrolltöö I1.
Litosfäär
Litosfäär
koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on
piiriks litosfäärile.
Settekivimid
(kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel)
: Liivakivi,
põlevkivi,lubjakivi,
fosforiit (pruunikas, tükiline).
Moondekivimid
(kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite
moodnel)
: Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged
triibud ),
graniit (punane, täpiline),
amfiboliit .
Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel)
:
Graniit, basalt.
Laamtektoonika
Põhilised
laamad: Põhja-Ameerika laam , Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika
laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India- Austraalia laam, Antarktika laam.
Laamtektoonika
- litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon
– laamade liikumine küljetsi
Divergents
- ookeaniliste laamade lahknemine . Konvergets - igasuguste laamade põrkumine
Kurrutused
– kurdmäestike teke Murrangud – pangasmäestike teke
Ookeanilaamade lahknemine:
- Ookeaninõo laienemine ehk spreeding
- Pangasmäestikuline reljeef
- Maavärinad ning aktiivsed vulkaanid
- Nt Islandil
Mandriliste
laamade lahknemine:
- toob kaasa uute ookeanide tekke, nt Ida-Aafrika suurte järvede piirkonnas.
- Tekivad riftiorud ja pangasmäestikud
- Mandriline riftide süsteem ja vulkaanid
- Nt Aafrika mandril
Ookeanilaama ja mandrilaama põrkumine:
- Raskema OL serv sukeldub kergema ML alla
- Sukeldumisp. kutsutakse ka aktiivseks ookeaniääreks
- Ookeanis tekib süvik
- Tekib kurdmäestik, magmakolded, tugevad maavärinad, vulkaanid
- Tekkisid nt Andid
Ookeanilaamade
põrkumine:
- Moodustuvad kaarsaarestikud (nt Filipiinid )
- Veealust sukeldusmisjoont tähistab süvik
- Tugevad maavärinad, Vaikne Ookean kitseneb ja sulgub
Mandriliste
laamade põrkumine:
- Tekivad mäeahelikud
- ML on liiga kerged, et vahevööse vajuda, maakoor pakseneb
- Tugevad maavärinad
- Nt Himaalaja teke
Laamade
liikumine küljetsi:
- Tekivad murrangud, sügavad lõhed
- Maavärinad (nt Los Angeleses)
- Nt San Andrease murrang
Vulkanism ja maavärinad
- Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel
Kuumad täpid
– süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete
tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii .
Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama
rebenemisel ja osade lahknemisel
Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga
vulkaaniline kivim.
Mudavoolud –
lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga
Kaldeera –
vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel
mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater.
Kihtvulkaan –
suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga
vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit
vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
Kilpvulkaan -
lai ja suhteliselt lame vulkaan , mis koosneb peamiselt
basaltseist laavavooludest.
Vulkaanide
asukohad:
Mauna Kea –
Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi – Ecuadoris,
Hekla – Islandil, Fuji – Jaapani keskel, Pinatubo –
Filipiinidel, Kenya – Keenias, Aconcagua – Argentiina kaldal ,
Etna – Sitsiilias, St Helen – USA läänerannikul, Surtsey –
lõuna Islandis.
Maavärinate
tekkepõhjused:
- tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged
- vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega
- langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine
- tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus
(nt.
veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus )
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
85 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Manna321
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid