Tallinna Saksa Gümnaasium Referaat Totalitaarsete riikide kunst XXX XXX 12A Tallinn 2010 Üldiselt kunstist totalitaarses Saksamaal ja Nõukogude Liidus Totalitaarsed riigid nagu Saksamaa ja Nõukogude Liit olid mõlemad diktatuurid, mis kontrollisid ja sekkusid tugevalt inimeste eludesse. Rangelt kontrolliti ka kunsti, sest läbi selle on võimalik levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid, mistõttu ,,vale" sõnumiga kunst valitsejatele väga ohtlikuks saada võib. Kuna totalitaarsete riikide juhid soovisid, et kodanikud oleks ja mõtleks võimalikult ühte moodi, ei tohtinud lubada mitmekesise kunsti levikut. Avangardistlik kunst oli riigijuhtidele kasutu, sest selle läbi ei olnud võimalik teha massipropagandat. Avangardistlik kunst võis ka valitsejatele ohtlik olla, sest taoline uuenduslik kunst soosib isikuvabadust ja inimeste omapära, mis oli aga tä...
Igaüks võib olla kunstnik? Kunst on üks keerulisemalt defineeritavaid alasid. Keegi ei saa öelda, kuskohast kunst algab või kuskohas see lõppeb. Seda on püütud teha erinevatel aegadel erinevate meetoditega, kuid mingile kõiki rahuldavale tulemusele pole siiani jõutud. Kui öelda lihtsale inimesele tänavalt: "Palun öelge, mis asi on kunst?", vastab ta tõenäolislelt, et kunst on maalid, skulptuurid, joonistused, ehk ka tekstiil ja arhitektuur. Kui küsida sama küsimust mõne kunstitudengi käest, lisaks ta kindlasti omalt poolt mõisted: performance, digitaalne kunst, fotograafia. Kuid erudeeritud kunstiteadlane võib öelda, et kunst on kõik, mis me enda ümber näeme. Kelle on siis õigus? Kus on kunsti piirid? Ja kas on üleüldse vaja kunsti piiritleda? Kui me mingi ime läbi suudaksime sellele küsimusele vastata, jõume meid huivtava põhiküsimuseni: Kes on siis kunstnik? Ja kas igaüks võib olla kunstnik? T...
1934. aasta pööre Eestis - kelle huvides? Aastatel 1933-1934 toimus nii Eesti sise- kui ka välispoliitilises elus palju pingelisi ja keerulisi sündmusi. Sisepoliitikas leidsid aset põhiseaduse kriis, majanduskriis ning pidev võimuvõitlus poliitikas, mille haripunktiks sai riigivanem Konstantin Pätsi ning kindral Johan Laidoneri 12. märtsil 1934 sooritatud riigipööre. Valitsus keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud, valimised lükati edasi ja parlament seati nn. vaikivasse olekusse. Kelle huvides astuti selliseid äärmuslikke samme ja kellele need kasu pidid tooma, selle üle ma arutan oma arutluses. Konstantin Päts põhjendas oma võimuhaaret valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühilise haigusega, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Ühes oma kõnes ütles Päts, et on tõotanud ,,rahva tahte järgi va...
On inimesed, kellel on raha ja on inimesed kes on rikkad Kui rääkida rahast ja rikkusest, ei saada päris täpselt aru, mida mõeldakse nende sõnade all. Ühed karakterid arvavad jõukuse all olevat materiaalset vara. Omakorda viib ahnus kaaskodaike ärakasutamisele või koguni kellegi surmani. Teised aga vastupidiselt- seda, mida käega katsuda ei saa. Alati pole õnn nii suur, et sellist sidet saavutad kuid kolmandatele on tähtis teadmine, et nad on siin maailmas olemas. Kuid, mis on kõige õigem variant? Arvan, et raha ei ole siin maailmas kõige olulisem, kuid ilma selleta ei saa. Harva esineb inimesi, kes suudavad rikastuda iseseisvalt, kuid tihti leidub neid, kes soovivad enda vara suurendada ja jõuda tippu. Balzac'i teoses '' Isa Goriot'is'' oli üheks peamiseks tegelaseks 21. aastane Eugene de Rastignac, kellel peamiseks eesmärgiks oli välja jõuda kõrgseltskonda ning mingil määral saada rikkaks.. Selleks kasu...
Tallinna tehnikagümnaasium Samuel Ritchard Sarana Sherry Turkl ,,Üksinda koos" Referaat Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Raamatukaart 4 3. Isiklik seos käitletava teemaga 5 4. Kokkuvõte 6 1. Sissejuhatus Sherry Turkl on teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna alane professor Massachusettsi tehnoloogia instituudi sotsiaalteaduskonnas. Turkl on omandanud doktori kraadi sotsioloogias ja iseloomu psühholoogias Harvardi ülikoolist ning on ka praktiseerimis luba omav füsioloog. Professor Turkl kirjutab ühiskonna suhetest ja suhtumisest tehnoloogiasse jäädes ise subjektiivseks kõrvalvaatajaks. Ta on eks...
Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid. Esimene suur probleem, millega pärast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa Eestiga kauplemisele sisuliselt kriipsu peale. Seega oli puudus nii toorainetest kui hiljem ka turust. Tuli hakata kauplema Lääne-Euroopaga, kuid selle jaoks ei olnud toote kvaliteet piisav ning ka toote omahind oli tihti ostja jaoks lii...
Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik meelelahutusvõimalusi. Kirjatöö põhisõnum: *Leevendus aja raiskamise probleemile peitub igas indiviidis endas Plussid ja miinused: *Kõik näited on arvutiga seotud, meelelahutusvõimalusi on kõvasti rohkem. *Selgitused on head ja mõte jõuab lugejale hästi kohale Puudused: *Rohkem näiteid võiks olla
Nüüd, aastakümneid hiljem palkab vana tööstusjuht ajakirjaniku uurima oma armsa vennatütre salapärast kadumist, kellele pakub oma abi ka Lisbeth Salander. Teosest ei puudu kirg ega vägivald. Nii on filmiski vägivallastseene, aga ka maalilisi loodusvaateid. Trioloogia sisu on väga päevakohane. Nagu raamatuski on meie maailmas häkkerid, börsihaid, ajakirjanikud, töösturid, vägistajad ja mõrvarid. Raamat lahkab erinevaid probleeme, mis esinevad ka meie ühiskonnas. Lisbeth Salanderi piinas ja kasutas jõhkralt ära tema kriminaalhooldaja Nils Bjurman. Kuid Lisbeth polnud alistuva loomuga. Kättemaksuks piinas ta Bjurmani koletul moel ning seetõttu oli Bjurmanil järgmistel nädalatel suuri raskusi istumisega. Peale selle kasutas ta ka tätoveerimismasinat, millega kirjutas Bjurmani suurele kõhule: ,,Ma olen sadistlik siga, lurjus ja vägistaja".
Neljapäeva õhtupoolikul oli Athena Keskuse pööningusaal täitunud rahvaga põhjuseks Tartu Üliõpilasteatri etendus ,,Kevade ärkamine". Saal oli mõnusalt hämar ning rahvast ei olnud ka üleliia, kõike oli just parajalt, et etendust nautida. ,,Kevade ärkamine" on Frank Wedekindi esiknäidend. Näidend lahkab noorte inimeste seksuaalset tärkamist ning vaatleb teismelisi olukordades, kus nende instinktid ja nende ühiskondlikud ootused vastuollu lähevad. Tegeleasteks on umbes 14 aastased noored, kes avastavd iseendid, uurides maailma, mille moodustab seks, mastrubatsioon, abort ja homoseksuaalsus. ,,Kevade ärkamine" on kirjutatud aastal 1891, siit tuleb ka vastuolu ühiskonnaga, sel ajal oli ju kõige intiimse avaldamine keelatud. Etendus, kogupikkusega 2,5 tundi, on jagatud kaheks vaatuseks
kujutatud väga idealiseeritult, võttes kohati isegi tehisvormide kuju. Samas pildi värvi koloriitsus ei tundugi väga eemal seisev looduslikust värvigammast. Selline naivistlik korrapärasus iseloomustabki seda maali minu meelest kõige paremini ja mis on ka teistes Vindi töödes läbivaks jooneks. Külli Laikre 14.11.1978 Oma loomingutee algusest saadik on Külli Laikre süvenenud käsitlevatesse teemadesse sisupõhiselt: mõned aastad tagasi valminud sarjas ,,Anatoomiaõpik" lahkab ta inimese füüsist, püüdes seeläbi justkui analüüsida ,,sisemise" ja ,,välise" ilu mõistet. Nüüd on ta võtnud vaatluse alla taimeriigi esindajad orhideed ,,Printsess" 2009 õli lõuendil 1x1 m Seda tööd iseloomustab lihtne vormilahendus ja selgepiiriline motiivivalik. Värvivalik on julge ja kasutatud on puhtaid ja kirkaid toone ning puuduvad segatud ja porised toonid. Maalil on kujutatud õis oleks nagu väljalõigatud kuskilt objektist nagu
inimest. Kriitikat saab väljendada ka viisakalt. Kõige jaoks on oma aeg ja koht. Piirangud ei ole alati negatiivsed, vahel on need vajalikud olukorra kontrolli all hoidmiseks. Sarnaselt sõnavabadusele, on igal inimesel õigus ka oma isiklikule elule. Need kaks õigust ei tohiks teineteist häirida, kuid kahjuks alati pole see nii. Kellelgi pole õigust kommenteerida teise inimese isiklikku elu. See on küll vastuolus avaliku elu tegelastega, mõni neist lahkab lausa ise oma isiklikku elu. Sõnavabadus on muutunud ka tänu internetiajastule. Igaüks võib internetis öelda, mida ta soovib, ka anonüümselt. Arvan, et anonüümsus tekitabki probleeme. Inimene arvab, et kui keegi ta isikut ei tea, võib öelda ta seda, mis iganes mõttesse tuleb. Kuid interneti eelis on see, et kui tekib probleeme, on kommenteerija isik enamasti tuvastatav. Internetti jääb kõik alles, mis korra öeldud.
karjapoiss Mardi koera. Kuni Krõõda surmani oli Andres õnnelik, sest Krõõt oli niivõrd hea inimene, et isegi raske töö möödus lõbusalt. Andrese ja Krõõda vahelised suhted olid head, kuigi ka neil tuli vahest ette väikseid tülisid. Pärast Krõõda surma muutus Andres tõsiseks ning pärast Mariga abiellumist oli Vargamäel eesmärgiks vaid töö. Mäe talus puudus endine rõõm ja õnn. Teoses ,,Tõde ja õigus" on oluliseks teemaks sotsiaalsed suhted. Tammsaare lahkab konflikte ja arusaamatusi naabrite vahel ja peresiseselt. Paratamatult tekivad tülid matsi ja vurle vahel, sest mats teeb ränka tööd ja näeb vaeva, kuid vurle teeb kõike pinnapealselt ja ei ole hingege millegi juures.
hakkas ametnikuks. Samal ajal töötas oma esimese ooperi ,,Salambo" kallal. Suri oma 42. sünnipäeval alkoholismist tingitud epilepsiasse. Looming Alustas entusiastlikult mitmeid projekte, kuid vähesed viis lõpule. Teoste ainestik sageli ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Teda huvitas talupoja saatus. Rahvaluulet kasutas palju. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Tal on kolm suurt ooperit ,,Boriss Godunov" (selles lahkab vene elu ja vene inimesi, nende karaktereid, omavahelisi suhteid ja eluraskusi), ,,Hovanstsina" ja ,,Sorotsinski aastalaat". Mussorgski on ise öelnud: "Tahan elu kujutada kassikullata." Peamised zanrid Rahvuslik ooper Klaveriteosed Laulud(,,Kirp'', ,,Vaeslaps'') Tähtsamad teosed 1869 ooper "Boriss Godunov" 1872 soololaulude tsükkel "Lastetuba" 18721880 "Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883)
kaupmees", ,,Palju kära ei millestki". Ajalookroonikad ,,Richard III", ,,Richard II", ,,Henry IV", ,,Henry V" ja tragöödidad ,,Romeo ja Julia" ja ,,Julius Caesar" II 1601-1608 Komöödiatest kirjutas: ,,Lõpp hea, kõik hea", ,,Mõõt mõõdu vastu", tragöödiatest ,,Hamlet", ,,Othello", ,,Kuningas Lear", ,,Machbeth" ning ,,Antonius ja Kleopatra" II 1609-1612 Tragikomöödiad: ,,Talvemuinasjutt", ,,Tom" Shakespeare ajalookroonikad Silmapaistvad tegelaskujud; lahkab võimu probleemi; rõhutab Shakespeare patriotismi Komöödiad Taustaks loodus; peateemaks armastus; loomulikud tunded; käsitleb ühiskondlike eelarvamusi; naerualusteks madalamast soost tegelased
,,Õitsev meri" Teose tegevus toimub 20. saj I poolel Saaremaal. Peategelane on noor meremees Turja Hannes. Teos lahkab tema suhteid perekonna, naiste ja merega. Kui armastatud Niida ta hülgab ja ta kodu maha põleb, läheb ta raske südamega rikkasse talusse, mis asub merest kaugel, väimeheks. Igatsus mere järele, aga jääb Hannese hinge närima ning teose lõpus hülgab ta oma mugava elu koos Liidaga ja naaseb isa juurde sauna. Lõpuks jääb ta kokku oma tõelise armastuse Taaliga. Teoses on erinevaid probleeme mitmetest elu aspektidest. Miks inimesed sageli eiravad oma südame häält
Lugemispäevik 2 Orvar Löfgren Kultuuri anatoomiast 1081 Nii Gullestad kui Löfgren viitavad samale aspektile, et ennem peame etnoloogidena õppima enesekriitilist uurimist, et näha ja mõista teisi kultuure. Löfgren keskendub oma artiklis raskusi, mis võivad kultuuri uurimisel tekkida ning kuidas nendega toime tulle ning neid ületada. Ta lahkab oma uurimisprojekti „Kultuur ja klass. Uurimus sotsiaalsetest ja kultuurimuutustest Rootsis 1880-1980“. Tema eesmärk polnud mitte uurimine ise, vaid pigem materjali süvaanalüüs. Olulisemad punktid: Samamoodi nagu Gullestadi artiklis, jõuab ka Löfgren selleni, et mitte vaja ei ole uurida üksi kultuuri või inimese mõtlemist vaid seda, kuidas mõjutab kultuur inimese mõtlemist ning igapäevaseid valikuid. Victoria-ajal oponeeriti kultuuri ja loodust
samasuguseid haiguseid ja kannatanud ühtsete türannide all, kuid siiski - oleme erinevad. Meie pinnal on, ajaloolist tausta uurides, juhtunud erakordseid sündmuseid mida mäletatakse üle terve maailma. Ereda näitena võib välja tuua "päikese langemise maale" ehk Kaali kraatri tekkelugu. Seda on uurinud meie tuntud riigi- ja kirjamees Lennart Meri, kes oma raamatus "Hõbevalge" meie rahvuslikku identiteeti ja saamislugu süvitsi lahkab. Just selle raamatu abil võib mõni võhiklikkust üles näitav kodanik pisut rohkem juurdlema hakata selle üle, mis siin maal enne meie aegu toimunud on. Noored, kes on meie keele, kultuuri, maa ja rahvuse edasikandjad tulevastele põlvedele, võõranduvad üha enam iseendist. Tänu tehnoloogia arengule on tahaplaanile jäänud oskused ja kombed, mis meie vanematele nii isikupärased ja hädavajalikud olid. Olen
on püha ja tuleb aeg, mil inimesed õpivad mitte ,,näitama elu" vaid lihtsalt elama, armastama, rõõmustama, leidma õnne oma lähedaste ja sõprade keskel. See tsitaat pärineb Venemaa filosoofilt V.V Rozanovilt. Tema väitis seda juba sada aastat tagasi ja teda ei mõistetud siis ega mõista paljud ka praegu. Sellel samal tarkuse teral mis tundub nii lihtne ja loogiline, põhineb ka A. Nekrassovi õpetus perekonnast. A. Nekrassov lahkab oma raamatus põhilisi perekondades tekkivaid probleeme ja situatsioone. Ta toob näiteid ja jagab soovitusi kuidas oleks parem suhelda lastega. Mida ei tohiks kindlasti teha ja mis tagajärjed võivad olla teatud asjadel ja sõnadel, mida me mõnikord ilma mõtlemata suust välja paiskame. Ta leiab, et meie täiskasvanud peaksime hoopis lastelt õppima, mitte neid kogu aeg käsutama ja keelama. Tema raamatus on ka soovitusi naistele, sest tema meelest sõltub perekonna õnn suuresti naise
Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik meelelahutusvõimalusi. Kirjatöö põhisõnum: *Leevendus aja raiskamise probleemile peitub igas indiviidis endas Plussid ja miinused: *Kõik näited on arvutiga seotud, meelelahutusvõimalusi on kõvasti rohkem. *Selgitused on head ja mõte jõuab lugejale hästi kohale Puudused: *Rohkem näiteid võiks olla
Tegelased staatilised. Peateeglane dünaamiline. ,,idioot"- mõskin vürst, pidi saama päranduse, ta sõitis koos rogosini ja lebedeviga ühes vagunis, nad kohtusid taas nastasja sünnipäeval, aglaja hakkas talle meeldima,kuid nad ei abiellunud, sest nastasja oleks murdunud kui nad oleks abiellunud. Teda kutsuti idioodiks, sest ta oli teistest erinev ja lihtsameelne. ,,vennad karamazovid"-lõpetamata, vaatluse all on ühe perekonna suhted, isale ja vanematele vendadele vastandub noorim vend, lahkab usu teemat . Tsehhovi Looming: Proosa: I perioodi novellid- ,,kurbus"-voorimehe poeg suri, igapäev käis mees tööl ja tahtis kellegagi rääkida, kuid keeig ei viitsinud kuulata. Lõpuks rääkis ta oma hobusele oma mure ära. ,,rõõm"- üliõpilane kes oli ajalehte pääsenud, käskis kõigil seda lehte lugeda ja keksis sellega, hiljem tuli aga välja, et ta oli lehte saanud,sest ta jäi purjuspeaga hobuse vankri alla.
Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija. Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper ,,Boriss Godunov"(1869) ja klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"(1874). Oli ,,Võimsa Rühma" liige. Mussorgski loomingu tippteoseks on ooper "Boriss Godunov", mis lahkab vene elu ja vene inimesi, nende karaktereid, omavahelisi suhteid ja eluraskusi. Mussorgski on ise öelnud: "Tahan elu kujutada kassikullata." Sellise mõtte esitas ta oma kaasaegsele kunstnikule Reekvinile. Suhetes Stassoviga püüab ta viimasele selgeks teha edasiliikumist helikeele uuendamisel. Mussorgski: "Krobeline ja kare meloodia põhineb kõne ja rahvaluule elementide sünteesil, see ongi originaalne." Sellest tulenevalt on Mussorgski teosed on läbikomponeeritud
moraali, peab ta kõige suurimaiks valetajaiks, sest nad on oma moralliõpetusega röövinud inimkonnalt näha asju tõelisena. Talle ei meeldi, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte, et luisati kokku, ,, hing " ja ,, vaim" , preestrid on end läbi vale ja valskuse upitanud inimkonna õpetajateks ja juhtideks. Nietzsche kirjutab inimeseks saava valemi ,,Zarahustra" kus ta toob esile selle inimliigi, kes näeb reaalsust, sest ainult nii võib inimene ,, suureks saada". Ta lahkab lahti küsimuse, milleks on välja mõeldud ,, jumal". Selleks avab ta minu arvates inimloomuse põhielemendid, mida on peetud kristliku moraali pahedeks, mida inimene peaks nö. jumalasõna järgi ohjeldama, kuid saab ka teisiti. Ta õpetab läbi enda, kuidas võidelda inimesel vimmaga, sõjakusega, ründamistahtega, instinktidega, kaastundega, üksildusega. Kõik mis ta kirja on pannud, on minu arvates väga loogiline ja tabav, kuid kahjuks ei
Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor läbilõike ühiskonnast, kasutades vastandlike elualade ning hoiakutega inimesi - poeet ja tehnik, moodne Maurer ning konservatiivne Theo jne. Romaan on tegelaskeskne, kuid nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase komplekse, tema kurjust, mis on tingitud keskkonna rõhuvusest. 2. Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Sõnasta teose peamõte. Mina mõistan pealkirja iroonilisena. Ball peaks olema see koht, kus inimesed, kas lähedased või kauged, moodustavad seltskonna, suhtlevad palju, tantsivad, veedavad oma aega hästi. Sügis lisab pealkirjale veidi nukrat ja halli tooni. Seetõttu irooniline, et kuigi sügisball kõlab
ma ei näe, et oleks kokku võetud varem kirjutatu. Essee kokkuvõte eeldab essee põhiosas kirjeldatu kokku võtmist ning peamiste järelduste ja seisukohtade väljatoomist, kuid käesolevas kirjatöös on autor pigem pakkunud uue lahenduse (kasvatada omaenda lapsi maksimaalselt hästi), mida varem pole kirjatöös mainitud. Seega leian, et essee kokkuvõte ei tee seda, mida vaja. Essee teemaarendus on tabav ja lahkab reaalseid ning aktuaalseid probleeme. Sissejuhatus algab huvitavalt, vaatamata sellele, et ei vasta nõuetele ning toob välja tõsiasja, et tänapäeval on noored lapsed tõsiselt üleolevateks ja ülbeteks muutunud. Teine lõik on väga mugavalt loetavaks muudetud, andes seda edasi justkui jutustust (kui mina ja mu sõbrad noored olime, …). Mõnele inimesele võib käesolev kirjatöö olla niimoodi huvitavam ja kergem lugeda, kuid
autor seadnud ülesande anda lugejale ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Põhisõnumiks on autor seadnud meeleavaldustega seotud probleemid. Lugema hakates ma ootasin huvitavad kirjatükki kuna meeleavaldused on sellel aastal olnud väga põletav ja palju räägitud teema. Tänavune aasta läheb ajalukku kui meeleavalduse aasta. Autor alustab oma teema lahkamist sellest kuidas korraldada ja mis eriliiki meeleavaldusi on olemas. Järgenalt ta lahkab erinevate põhjuste üle miks inmesed meelt avaldavad. Edasises tekstis ta kirjeldab meeleavaldust Eestis ja USA-s. Lõpupoole vaatleb autor probleeme mis on seotud meeleavalduse korraldamisega. Esimesel lugemisel jäi silma teksti terviklikkuse puudumine. Autor küll kirjeldab peamiselt ühte sündmust, kuid tekstis esitab ta väite, aga ei jää selle juurde püsima ja tormab edasi. Autor alustab lõiku väitega, kuid paraku jõuab lõigu lõpuks hoopis uue mõtte juurde. Autor ei
autor seadnud ülesande anda lugejale ülevaade, kas meeleavaldusega on võimalik mõjutada ratsionaalselt riigi käekäiku. Põhisõnumiks on autor seadnud meeleavaldustega seotud probleemid. Lugema hakates ma ootasin huvitavad kirjatükki kuna meeleavaldused on sellel aastal olnud väga põletav ja palju räägitud teema. Tänavune aasta läheb ajalukku kui meeleavalduse aasta. Autor alustab oma teema lahkamist sellest kuidas korraldada ja mis eriliiki meeleavaldusi on olemas. Järgenalt ta lahkab erinevate põhjuste üle miks inmesed meelt avaldavad. Edasises tekstis ta kirjeldab meeleavaldust Eestis ja USA-s. Lõpupoole vaatleb autor probleeme mis on seotud meeleavalduse korraldamisega. Esimesel lugemisel jäi silma teksti terviklikkuse puudumine. Autor küll kirjeldab peamiselt ühte sündmust, kuid tekstis esitab ta väite, aga ei jää selle juurde püsima ja tormab edasi. Autor alustab lõiku väitega, kuid paraku jõuab lõigu lõpuks hoopis uue mõtte juurde. Autor ei
kaksteist aastat. Praegu elab koos psühhoanalüütikust mehe ja väikese tütrega Lõuna- Prantsusmaal Séte'is. Romaani ,,Sinu käte vahel" eest sai C. Laurens 2000. aastal kirjandusauhinna Prix Fémina. Eestis oli romaan 2003. aastal Tallinna ning Tartu keskraamatukogudes enim laenatute hulgas 961 kohal tipp 1000 hulgast. Romaani ,,Sinu käte vahel" teemaks on mehed. Prantsuse nüüdiskirjanik C. Laurens kirjutab meestest naise maailmas ja naisest meeste maailmas. Ta lahkab tugevama sugupoole vigu ja voorusi, portreteerib neid sooja poolehoiuga. Raamatu autor on romaani peategelane ning talle meeldivad mehed, kes mõtlevad naiste peale ning armastab mehi, kes tahavad teda tunda. Ta kirjutab raamatut meestest, kuidas ta neid näeb ning mida nad temaga teevad, romaani oma elu meestest ja seda just meeste jaoks. Kirjutades annab Camille endast neile märku. Naine, kelle nimi on Camille, armastab mehi, kõiki mehi. Ta jälgib neid ja mõtleb nendest.
Näha eeltööd ,,Tõele ja õigusele", tegelaskujudest näha eelprototüüpe Andresele ja Pearule. ,,MÄETAGUSE VANAD" (alguses ,,Kuressaare vanad") soe vastuvõtt, jutustus. Lugu vanast abielupaarist, kes kaklevad ja sõnelevad kuid hoolivad teineteisest. Eit kiire ja kärme, taadi põhimõtteks on aga, et küll jõuab. Sisu pole eriti oluline. ,,KAKS PAARI JA ÜKS AINUS" näitab kui palju vaenulikkust võib tekitada sotsiaalne kehv olukord. ,,VANAD JA NOORED" lahkab põlvkondade erinevaid suhtumisprobleeme. Talu tahetakse mõisaorjusest vabaks osta, kuid põlvkondadel erinev suhtumine. ,,KÄBE KAAREL JA TEMA NOOR NAINE" Inimese bioloogiline käsitlus. Lugu ühest keskealisest taluperemehest, kes võtab endale noore naise. Konflikt- naine tahab last, mehe vanus takistuseks. ,,RAHAAUK" selles segunevad realism ja sümbolism. Jooksevad kokku erinevad tegevusliinid:
Nimi ******* EAEI-** Matr nr **** Juhendaja: Lauri Mikli Tallinn 2011 1. Puitmajade välisfasaadi renoveerimine 2. Eesmärk Leida erinevaid lahendusi vanade muinsuskaitse all olevate majade välisfasaadi renoveerimiseks. 3. Töö teoreetilised alused Projekt algab ideede genereerimisega tellija poolt. Tellija esitab oma plaanid projekteerijale ja hankijale. Projekteerija lahkab kogu süsteemi tagurpidi, seega tellijal peab olema võimalikult palju varuideesid. Projekteerija teeb ka kontraettepaneku. Ideede genereerimisel kasutatakse erinevaid strateegiaid: etteantud ja hargnev strateegia, kohanev strateegia ning juhusliku otsingu strateegia. Etteantud ja hargnev strateegia tähendab, et on üks idee, mida hakatakse lahkama. Igal ideel on omad tegevused ja igast tegevusest areneb järgmine tegevus. Kuid iga tegevus
Temast laulud. ,,Madonna Laura eluajal"- ,,pärast surma" Platooniline- nägi ideaali puhtas Madrigal- lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm Ellegia- kaebelaul Petrarkistid- kõik tähtsad itaalia luuletajad 15 a 16 sajandil. Petrarca luulekuntsti ja armastusfilosoofia järgijad Ekloog- karjuselaul William Shakespeare (1564- 1616) 36st näidendist olid varasemad komöödiad ja ajalookroonikad. Õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid, nende armastuse vabadust Ajalookroonikates- lahkab võimuprobleeme, patriootilisi ideid. Shakespeare psühhologiseerib ja individualiseerib oma näidendite tegelasi. Tragöödias seob ta üksikinimese saatuse tihedalt ühiskonnaga, peegeldab sügavalt uusaja esimest suurt kriisi
Gerard Genette, ,,Narrative Discourse" Resümee Niinimetatud "narratiivi perspektiivi", mida on alates 19. sajandist väga sagedasti uuritud, lahkab ka Gerard Genette, kelle arvates enamik teoreetilisi töid ajab segamini mooduse(mood) ja hääle(voice), nimetades neid kokku kui lihtsalt "vaatepunkt" ja alahinnates sellega nende eristatavust. Genette eristab kaks instantsi: Kes näeb ? (vaatepunkt, fokalisatsioon) ja Kes räägib? (jutustamine). "Kes näeb?" küsimuse tarvis võtab kasutusele abstraktse termini fokalisatsioon (focalization)- ,,jutustamise fookus" ning jagab selle kolmeks eri tüübiks:
Juhendaja: Koostaja: Teema: Pereplaneering Perekonnaõpetus on aine, mida õpime koolis, kuid samas puutume me sellega kokku kogu aeg igapäevaeludes. Perekonnaõpetus lahkab paljusid sotsiaalseid teemasid näiteks lapse sünd ja areng, raha ja selle tähtsus suhetes, mehed ja naised, jne. Kõik eelnimetatud terminid mängivad rolli aga ka ühes teatud seltskonnas- perekonnas. Enne kui üldse hakkab üks pere toimima, toimub pereplaneering. See on see, et kaks inimest, kes on üksteist leidnud ja tahavad edaspidist elu koos veeta, hakkavad mõtlema sellele, kuidas endi elu paremaks muuta. Hakatakse planeerima ühist kodu, ühiseid asju ja ka lapsi
Kultuuritõkestus Nele T. Lotu kõ Inimene on liik, mis on määratud hävima kultuuritõkestus ei pruugi aidata, kinnitab Kalle Lasna raamatut lugedes Jaan Kaplinski. Eestlane Kalle Lasn lahkab koostöös mitmete mõttekaaslastega globaalset tarbimiskultuuri ja püüab leida lahendust. Ta ei suru otseselt enda mõtteviisi peale,kuid üritab muuta teisiti arvajate mõtteviisi ja harjumusi. Saades aru, et inimesi on muidugi erinevaid ja neil kõigil paistab olevat omast arust õigus. Nii suurt kogukonda ja erinevusi selle tarbimiskultuuri kohta on raske kirjeldada, kuid aeglaselt jupp- jupi kaupa põhjalikult uurides, on seda siiski võimalik teha
25. märtsil 1616 tegi ta testamendi ja 23. aprill 1616 ta suri. 1623. aastal avaldati Shakespeari elutöö. See koosnes 2 pikast poeemist, 37 näitemängust ja 154 sonetist. Shakespeare'i LOOMING jaotatakse kolme perioodi, kirjutas ühtekokku 37 näidendit. Esimesse loomingujärku (15901600), mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad enamik ajalookroonikatest, komöödiatest ja paar tragöödiat. Ajalookroonikad: "Henry VI", "Richard III", Henry IV", "Henry V" jt. Ajalookroonikates lahkab Shakespeare võimuprobleemi. Ta peegeldab Inglismaa ajalugu alates hilisest keskajast kuni lähiminevikuni välja. Mitmed motiivid ajalookroonikates lähendavad neid hilisematele tragöödiatele: valitseja ja ühiskonna vahekord, võim ja moraal, individualism ja vastutus. Komöödiad: tuntuimad on "Tõrksa taltsutus", Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Windsori lõbusad naised".
Seesugune täpsus ja korrapära iseloomustab kogu raamatut. Eidintas kasutab teoses ka oma vanemate mälestusi. Näiteks kirjeldab ta, kuidas üks juuditar 22. juunil 1941. aastal, mil natsiarmee Leedu üle võttis ning tuleveik oli hägune, lausus autori emale, et leedulastele ei kujuta see endast mingit kahju, küll aga 4 Ibid, lk 83 5 Ibid, lk 86 6 Ibid, lk 330 7 Ibid, lk 177 juutidele8. Eidintas ei jäta puudutamata ka lahtisi otsi ning lahkab ka holokaustijärgseid juutide ja leedulaste suhteid. Mõtestatum ja tõsisem uurimine nende üle hakkas alles pärast Leedu taasiseseisvumist. Koolihariduses on holokaust õppuritele teatud astmes alati õppekavas ning see näitab riigi eesmärki sellest rääkida, et tulevased põlved õpiksid vigadest. Neid vigu ei varjata ja neid püütakse igati esile tuua, olgu see siis läbi artiklite ja raamatute kirjutamise või dokumentaalfilmide. Oluline on, et
(1973, eesti keeles 1980), ,,Meri, meri" (1978, eesti keeles 1996). Viimane pälvis Inglismaal Booker`i auhinna. Teos räägib ühe teatrilavastaja lapsepõlvearmastusest ja äpardunud täiskasvanuelu loo ning selles on W. Shakespeare`i draama ,,Torn" selgelt tuntavaid mõjutusi. Murdoch kirjutab intelligentsist intelligentsile, huvitudes eelkõige eetika ja esteetika probleemidest, mida ta lahkab professionaalse filosoofi tasemel.Kirjaniku produktiivsus on hämmastav: tema 21., autobiograafia sugemetega romaan pealkirjaga ,,Filosoofia õpilane" ilmus 1983. a. Murdochi arvukaid teoseid on nimetatud psühholoogilisteks detektiivromaanideks, milles omavahel mänglevalt põimuvad koomilised, kummalised ja hirmsad sündmused, moodustatdes ühtse sümboolse struktuuriterviku. Murdochi teoste tegelaskond kuulub enamuses varaka keskklassi ja intellektuaalide kilda
Taibukas ja töökas K. ei suuda otsustada töö ja protsessi lahendamise vahel. Otsustamatusega kaotab ta kliente oma kõige suuremale rivaalile, kelleks on panga asedirektor. K. valib siiski töö asemel protsessi, kuigi ta teab, et see ei pruugi lahendust leida ning kõik tema vaev võib luhta minna on ta siiski valmis riskima ning oma süütust tõestama. Mõnele inimesele on eneseväärikus tähtsaim, kui raha. Sellist inimest kujutabki Kafka. Salinger seevastu lahkab oma teoses ,,Kuristik rukkis" noorte probleeme ja toob esile tähtsaid valikuid, millele nad peavad vastuseid leidma. Holden peab otsustama, kas end lõpuks kokku võtta ja korralikult koolis õppima hakata või lüüa õpingutele käega ja loota sellele, et kõik siin elus laheneb iseeneslikult. Sellele probleemile ei leiagi noormees lahendust. Ta saab küll aru, kui palju tema vanemad on tema heaks teinud, kuid siiski ei käitu nii, et ka vanemad tema tundeid mõistaksid
...............................................9 Sissejuhatus 2 Antud referaadis käsitlen teemat ,, Konfliktid ja nende lahendamine ". Teema sai valitud seetõttu, et kuna ise olen suhteliselt vähe konflikte kogenud, siis see tundus huvitav teema ning eesmärgiks on ennast rohkem harida ning täna, mil maailmas on tohutult erinevaid konflikte nii riikide ja inimeste vahel, tundus see teema täiesti minu. Referaat lahkab erinevaid konflikte ja tülisi, nende algeid, kuidas nad kulgevad ning milline võiks olla/milline peaks olema lõpplahendus. Kasutatud on peamiselt oma pead ning ka internetiabi on suhteliselt kesine. Igapävaelus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid
valdkondi. Wittgensteini arvates tekivad filosoofilised probleemid sellest, et filosoofid mõistavad keele reegleid vääriti. Tema arvates ei mõista filosoofid iseenesestmõistetavaid mõisteid "ilu" ja "mäng". Autor kasutab "elementaar-" ehk "protokoll-lauseid". Wittgensteini arvates ei pea mõiste kasutamiseks vaja selle olemust mõista. Tema idee ongi et tähendus võrdub kasutusega. Tüüpiline filosoofiline tekst, mis lahkab filosoofilisi probleeme, paneb kokku ja kritiseerib olukorda läbi erinevate lähenemisviiside, esitab oma vaatevinkli ning põhjendab seda. Wittgenstein paneb lugeja mõtlema mõiste "mäng" üle ning jõuab järeldusele, et sellel ei ole kindlaid tunnuseid ega seda ei saa ka defineerida. Ometi me kasutame seda. Keelelisi kontekste, milles mõisted saavad tähenduse, nimetab Wittgenstein "keelemängudeks". Need keelevormid vastavad iga kord eri "eluvormidele." Keel ja
kõik olen päiksen, õhun, muun. Ja sina minuga. Ja sa kui vesi mind kannad kevadine. Kahekesi! Ah, Ing! Nüüd tuleb ta. See valgub nagu kosk nüüd väljadelle maha, tänavalle. Lään, joobund lahtikäsi vastu talle, sääl päiksen seisatan, kun lehtkiosk. Ah Ing! Nüüd tuleb kevad. Kevadelle -- tee valla! Valla tee nüüd südämelle! Teine kiri Nüüd tuleb kevade. On otse pöörast midagi ja hullu! Päev meeletumalt raiskab päikest, miljon vaid rakette! Vett koskedena lahkab, on kui upuksime vette. Nii palju vett! Nii palju päikest! Püssiroht, mis langeb kullu: nii tuleb kevade, et Issand heida armu! Nüüd tuleb kevade. Ööd kahu enam ei too tänavalle. Ööd läbi peksavad nüüd puid ja kive vihma piisad, et oleme kui ujutusen märjad nagu kiisad. Kiirrongid vett nii vahun ojad kihutavad madalalle. Nii tuleb kevade, et Issand heida armu! Nüüd tuleb kevade. Jo urbepäiv ja ülestõusmine. Mis nüüd võib olla nurmil, niidel, jõgeden ning järvin!
21.sajand materiaalne pööre ja esemete narratiivsus (milliseid mälestusi teatud ese tekitab, mis mälestusi see esile toob see omakorda avab inimeste mälestusi, tulevad esile lood). Elulood keskenduvadki sageli (nõukogude ajal) ainult asjadele. Materiaalse kultuuri uurimisest (Skandinaavias ja Eestis) See on etnoloogiateaduse olemuslik osa. 1960.aastatel - toimus skandinaavias eemaldumine materiaalse kultuuri uurimisest (aga mitte eestis). Löfgren lahkab materiaalse kultuuri uurimist. Esemete uurimine jäi Skandinaavias muuseumiteaduseks. MK uurimisest läbi katksestuse prisma 1980.a tuleb materiaalse kult uurimine tagasi läbi tarbimisuurimuse (Skandinaavias). (Eestis toimus katksestus 1980ndate lõpus). Löfgren kirjeldab materiaalse kultuuri uurimist läbi katkestuste. Tarbimisuuringud on seotud asjade üleküllastumisega läänemaailmas. · Hegemoonia antihegemoonia diskursus
noorepõlveaegsest kiindumuste vaheldumisest üle saamisega. Lõpuks see tal siiski õnnestus. 4 Pärast on kirjanik küll ,,Kollast kassi" liialt naiivseks nimetanud ja seda pisut muutnud(1967), aga siiski on see jäänud tema kuulsaimaks romaaniks. Mati Undil oli juba noorelt kohutavalt suur lugemus ja ta oskas passiivselt päris mitmeid keeli. Need tegurid olid arvatavasti hästi mõjunud tema analüüsi- ja maailmatajumisvõimele. Juba kollases kassis lahkab ta elulisi probleeme ilma igasuguse kohmakuseta. 19-aastase koolipoisina suudab Unt oma ellusuhtumist ladusalt, lugejale arusaadavalt ning mõjuvalt kirjeldada. Tal tuli see hästi välja just kirjalikul kujul - ta armastas oma sõpradle ja lähedastele kirjakesi jätta/saata. 5 Stiil
Dostojevski lõpetab kooli, tema huviks on kirjandus. Tema esimene teos on tõlge Balzaci romaanist ,,Eugenie Grandet". Samal ajal valdab teda tõsine mängukirg. Dostojevski paneb aluse oma kirjanikutegevusele. Ta oli mõjukaim ja enim teisi mõjutav kirjanik. 14. Dostojevski romaanid- temaatika, pealkirjad tal oli suur huvi Jeesus Kristuse vastu- suured mõjutused piiblist->inimest võib päästa ainult headus. Tema esimene originaalteos kannab nime ,,Vaesed inimesed". Dostojevski lahkab sotsiaalse ebavõrduse probleeme. See on lugu Peterburi väikeametnikust ja tema rõõmutust elust. Dostojevski lahkab oma teostes väga sügavalt inimpsüühikat. Esimene teos saab kriitikute poolt väga kiidetud, seda nimetatakse isegi geniaalseks. Dostojevski mõistab, et pahed peituvad inimestes endas, mitte sotsiaalses seisus. Sellel teemal ilmuvad temalt romaanid ,,Perenaine" ja ,,Nõrk süda". Tema hingeline vastuolu viib sisemise mässuni. Selle ilmekaks näiteks on ,,Teisik".
Teema valik on Mälgu kohta kummaline. III periood: Looming muutub paguluses tunduvalt pessimistlikumaks. Hakkab süvitsi lahkama inimese hingeelu. Sellest valmivad pikemad kirjeldavad analüüsid. ,,Öised linnud" lugu Eestist põgenemisest. ,,Tee kaevule" haritlastega seotud probleemid. Mere teemat jätkavad novellid ,,Jumala tuultes" ja ,,Jumalaga, meri". Romaan ,,Kevadine maa" lahkab Mälgu kaasaja Rootsis olevaid probleeme. Tegu on psühholoogilise looga, mis lahkab abordiga seotud probleeme. fantastikaromaan ,,Projekt Victoria", Viimasena ilmus mälestusteos ,,Hommikust keskpäevani", mis räägib Mälgu lapsepõlvest, kirjanikutööst, pagulusest jne. 21. Mälgu 1 rannaromaani ülevaade ,,Hea sadam" 20. sajandi esimene pool Saaremaal. Vaeslapsed Juulius ja tema õde Luisi leiavad vallamajas toimunud koosolekul omale uued perekonnad. Juulius läheb Taavi juurde, kes elatub paatide ehitamisest ning armastab viina
tuntakse Shakespeare'i teostest. On arvatud, et William Shakespeare'i nime all ilmunud näidendid kirjutas keegi teine. Shakespeare'i LOOMING jaotatakse kolme perioodi, kirjutas ühtekokku 36 näidendit. Esimesse loomingujärku (15901600), mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad enamik ajalookroonikatest, komöödiatest ja paar tragöödiat. Ajalookroonikad: "Henry VI", "Richard III", Henry IV", "Henry V" jt. Ajalookroonikates lahkab Shakespeare võimuprobleemi. Ta peegeldab Inglismaa ajalugu alates hilisest keskajast kuni lähiminevikuni välja. Mitmed motiivid ajalookroonikates lähendavad neid hilisematele tragöödiatele: valitseja ja ühiskonna vahekord, võim ja moraal, individualism ja vastutus. Komöödiad: tuntuimad on "Tõrksa taltsutus", Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Windsori lõbusad naised".
tuntakse Shakespeare’i teostest. On arvatud, et William Shakespeare’i nime all ilmunud näidendid kirjutas keegi teine. Shakespeare’i LOOMING jaotatakse kolme perioodi, kirjutas ühtekokku 36 näidendit. Esimesse loomingujärku (1590–1600), mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad enamik ajalookroonikatest, komöödiatest ja paar tragöödiat. Ajalookroonikad: “Henry VI”, “Richard III”, Henry IV”, “Henry V” jt. Ajalookroonikates lahkab Shakespeare võimuprobleemi. Ta peegeldab Inglismaa ajalugu alates hilisest keskajast kuni lähiminevikuni välja. Mitmed motiivid ajalookroonikates lähendavad neid hilisematele tragöödiatele: valitseja ja ühiskonna vahekord, võim ja moraal, individualism ja vastutus. Komöödiad: tuntuimad on “Tõrksa taltsutus”, Suveöö unenägu”, “Veneetsia kaupmees”, “Palju kära ei millestki”, “Windsori lõbusad naised”.
Viiding istubki nagu lootsikus ja ajab selle hämaramaa piire: kuhu maani võib ta selle analüüsi ja karmikoelise tõevaagimisega minna, et see veel oleks äratuntavalt ilukirjandus? Et mõni osalise nahka pugenud kõrvaltegelane teda selle eest kohtusse ei saaks anda: liiga tõeline, liiga valus tundub. Viiding teeb seda, mida kirjandus tema arvates peab tegema: ta ei lahuta meelt (kui, siis väga veidral, perverssel moel), vaid lahkab seda, uurib me meeletuse lätteid ja konfigureerib süümesätteid. See on korraga materjal, mida on raske ilma ettevalmistuseta vastu võtta, ja samas midagi, mida inimesed peaksid lugema, mille üle mõtlema, et tol elu ja kunsti kohtumiskohal hulbiks 1 Autor: Kalev Kesküla (22.02.2006)Tuum, 2005. 83 lk. 5 meremärke, et me julgeksime rääkida neist asjust, mis kõige valusamad, piinlikumad, sarjatumad ja varjatumad
7 ,,AEG ANNAB ARUTUST!'' lk 14 5.8 ,,KILLUD'' lk 14 6. KOKKUVÕTE lk 15 7. KASUTATUD MATERJAL lk 16 1. SISSEJUHATUS Kõik on lugenud vähemalt ühte Juhan Liivi luuletust, mis pakatab ilusast loodusest, kargest isamaast või lahkab filosoofilisi ,,eluküsimusi''. Samuti teavad kõik tema rasket elukäiku 2 ning ilmaasjata ei peeta teda üheks õnnetuimaks luuletajaks Eesti ajaloos. Kidural kirjanikul tuli elada nii füüsiliste haiguste (kopsutiisikuse) kui ka vaimsete haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Teda on püütud mõista, aru saada tema luuletustest ning seeläbi pääseda tema salajasse mõttemaailma, kuid mitte keegi ei mõista Juhani hingeelu
"Et tunda rõõmu tõelisest vabadusest, peame purustama ahelad, mis seovad meid välise maailma külge," arvab Montaigne. Tänapäeva psühholoogid ei tunnusta vaid introspektiivset meetodit. Ainult sellist teed mööda minnes ei jõua me hõlmava vaateni inimloomuse kohta. Introspektsioon (enesevaatlus) avab inimese elutervikust ainult väikese, individuaalsele kogemusele kättesaadava osa. See ei suuda iialgi katta kogu inimlike nähtuste ala (Cassirer, 1999, lk.16). Sokrates lahkab detailselt ja põhjalikult inimindiviidi omadusi ja voorusi ning püüab neid defineerida: headus, õiglus, mõõdukus, julgus jne. Aga ta ei püüa inimest defineerida. Miks? Inimese loomust ei saa avada samal moel kui esemete loomust. Füüsilist eset võib kirjeldada tema objektiivsetest omadustest lähtudes, kuid inimest võib kirjeldada ainult tema teadvusest lähtudes. Järelikult empiiriline vaatlus ja loogiline analüüs, mida kasutati
rannikut meenutavas paigas, mis lausa kubiseb müstilistest eelaimustest. Rühm inimesi oleks justnagu üksteise (ja oma saatuse) vangid üksildases vanas suguvõsalossis. See lugu koos oma kummaliste osalistega purjetab pääsmatult traagilise lõpu suunas. Kuuekümnendate lõpul süngus Murdoch'i teostest kaob. Neil aastatel loob kirjanik oma parimad romaanid, mõtiskledes armastuse olemuse üle. Peene sametise satiiriga lahkab ta romaani „Must prints" lehekülgedel armastuse ilu ja valu, selle ohte, loomulikku loomalikkust ja maist lihtsust. Armastusteema läbib ka romaane „Meri, meri", „Orjavits" jt, kuid kirjanik ei korda ennast kunagi. Tema fenomenaalne ümberkehastumisvõime viitab inimloomuse heale tundmisele. Olen alati imetlenud, millise usutavuse ja väljendusrikkusega suudab Murdoch edasi anda meeskaraktereid. Täpsust ja korda jumaldav intelligent Bradley, boheemlasest sulerüütel
annaabi.ee 
