Eesti kunst 1980-2000 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 EEsti kunst 1980-2000................................................................................................................3 Navitrolla.................................................................................................................................... 5 Looming..................................................................................................................................5 Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes.........................
..............4 Navitrolla elu ....................................................................................................................................................................7 Looming...................................................................................................................................................10 Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes.................................................................10 Navitrolla kunst, mis see on?...................................................................................................................11 Kokkuvõtte...............................................................................................................................................12 Kasutatud allikad:....................................................................................................................................13 Lisad: Navitrolla maalide näited...........................
Kunstnik ja tema kujutamine 19. sajandi ning 20. sajandi alguse eesti kirjanduses Riina Arunurm Üks läbivaid teemasid eesti vanemas kirjanduses on kunstnik ja tema olemus. See aines sai 19. sajandi lõpus ka võrdlemisi aktuaalseks rahvuslik kultuur oli alles kujunemas ning kunst ja kirjandus muutusid ärkamisajal intelligentsi meelistegevusteks. Samuti mängis kunstniku tähtsustumisel kindlat rolli romantismi levik. Selle voolu mõjul hakati autorit pidama geeniuseks, kelle teosed on tema eneseväljendus. Tihti juhtus sedagi, et kunstnik püüdis ise oma elust luua kunstiteost (loodi armusuhteid, peeti au kaitsmiseks duelle jne), see aga omakorda andis hea aluse just kirjaniku või kunstniku elu kujutamiseks oma loomingus.
Kunst ja kunstnik Thomas Manni novellides Küsimustele "Mis on kunst?" ja "Kes on kunstnik?" ei leidu ühest ja ainuõiget vastust. Neid kahte mõistet on sama võimatu kindlalt defineerida kui vabadust, õiglust või head ja halba. Ometi on igaühel olemas oma nägemus kunstist ja tihti on need inimestel täiesti erinevad, ka selle mõju inimestele on varieeruv. Mõne jaoks on kunst iga abstraktne joonistus, mõni liigitab sinna alla vaid tunnustatud suurmeistrite teosed. Kunsti ja kunstniku rolli ühiskonnas kirjeldavad pea kõik Thomas Manni novellid. Mann üritab lahti mõtestada kunsti üldist olemust, leida omapoolset vastust eelmainitud defineerimatutele mõistetele ja näidata kunstnikku erinevates aegades ja olukordades. Nii nagu Thomas Mann ülistas oma vanemates teostes haiget inimest, omistas ta
või sügavama mõtte. Näiteks ON-grupi omaaegsed näitused eksponeerisid soovi välja murda vanast süsteemist ja see oli võimas. Nad erinesid hallist massist ning lõid midagi uut ja erakordset. Näiteks võib tuua ka Tallinna Kunstihoones asuv Maarja Unduski näituse "Ragulka" mis on lööv ning erineb teistest omalaadsetest. Tabekunstnikud on üldsiselt kõik saanud suure kriitika osaliseks ning hall mass kõneleb neist halvasti, sest leitud igapäevaesemed ei olevat mingi kunst. Kuid minu arvates siiski on, sest igaüks ei suuda esemele kunstilist tähendust anda ning igaüks ei mõista selle taga peituvat mõtet. Materjalistlik ühiskond on ise provotseerinud sellise kunsti tekke, sest inimesed keskenduvad päev-päevalt üha rohkem materjaalsetele väärtustele ning ei pane tähele nendeds peituvat ilu ja võlu, vaid võtavad neid kui paratamatut elu osa. Kuid need tavalised, nii igapäevased tarbeeesemed võivad olla ka ilusad. Neis peitub oma sõnum ühiskonnale
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Internetipõhise infootsingu vastused Aimar Uibo 1.Kunsti teosele hinnangu andmine lähtudes esteetika põhi normidest(kunstiline mõju, ilu, maitsekus jne) Õigekeelsusõnaraamatu abiga 2. Maali mõõtmed on 77x53 cm, teise nimega on teos Mona Lisa http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa 3.Mimeetiline kunst on samuti väärtslik. Ta on seda väärtuslikum, mida üldisemat vormi ta väljendab. Kunst peab isealiseerima, kujutama tõenäosust(seda mis võiks olla). Loodust jäljendav kunst jäljendab selle pürgimust.Kunst on looduse kavatsuse realiseerimine. Mimeetiline kunst on siis järeletehtud kunst aga samuti väärtuslik. 5. Skulptuur on minu arvates hästi tehtud. Kujutatud on püha Mary ning täis elujõus mees, kus Mary hoiab meest oma kätel, mis näitab naise tugevust. Edasi on antud ka Mary tunded mida võib välja lugeda tema näojoontest ning naise ilu 15 sajandil. Eriti täpselt on välja
Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline – n: looduse alistamine vms. *Analüütiline mõttetraditsioon on väga detailne mõistete lahkamine. Mõtekad mõisted on eraldi mõttetutest. *Kontinentaalne mõttetraditisoon on üldistav, mis haarab tervikut. Ei ole loogiline, analüüsiv, selge. Meenutab nn. suurt mulli ajamist. Filosoofia ja kultuur? 2
Kõik kommentaarid