Raamat, mis on mind aidanud (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

30

pdf

SINUHE

RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD       1.raamat   "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja  muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku  sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 ­­­ Läbi aegade see nii on ja  ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral  silm lihtsalt kinni.  “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 ­­­ Kui olla  eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama.    "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest  tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 ­­­ Kui ei  suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.

Kunstiajalugu

7

doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid ­ eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis

Kirjandus

8

doc

Diana Leesalu

kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise Arno­Teele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil

Kirjandus

4

doc

Mäeküla piimamees

Ta ise ütleb raamatu lõpus: "Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind." See lause kirjeldab tema tegevust kõige paremini. Mari proovis iga hinna eest sõltumatu olla, mõtlemata sellele, et vahest on sõltumine ja ka teiste inimeste soovidega arvestamine hoopis parem. Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS  Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud

Kirjandus

43

doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

Pärast mõiste väljaütlemist hakkas Belinski mõistet kasutama positiivses tähenduses. Ka romantikutel oli palju olukirjeldusi, aga need olid teistsugused. Realismis oli teema suunatud romantismi vastu. Püüti kirjeldada alamkihte, taheti kirjeldada kõiki kihte. Keldrikorrusel ja ärklikorrusel elasid kõige vaesemad, kuid vahepeal elas jõukam rahvas. Enne seda hakati tegelikkust niiviisi kirjeldama Pr-l. Physiologie ­ 1816. ilmus esimene raamat füsioloogiast, mis koosnes olukirjeldustest. Selle autoriks oli pr literaat Savarin. Balzacil oli romaan ,,Abielufüsioloogia". Leiti, et ilukirjandus peaks järgima loodusteadusi, ta peaks olema sama täpne. Kirjanikud peaksid inimesi klassifitseerima, nagu loodusteadlased loomi, taimi. Füsioloogia kujutaski endast klassifikatsiooni ilukirjandusteksti raames. Pr püüdlesid täpsuse poole. 1840ndatel hakkab see mõju ka ilmnema vene kirjanduses. Ilmub raamat ,,Peterburi

Kirjandus

11

docx

Referaat Enn Vetemaa

,,Eesti näkiliste välismäärajas" (1980) ja ,,Eesti luupainajate aabitsas" (1993) kasutab kirjanik oma ajakajaliste mõtete väljendamiseks pseudoteadusliku (libateadus) traktaadi (teadusteksti arhailist) vormi. Romaani ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1980) peetakse ta humoorikaimaks teoseks. Raamatu saamisloost räägib autor sellist lugu, et kord sattusid ta lauale ,,Putukamääraja" ja M. J. Eiseni ,,Eesti näkilised" (1922), kahest nimest kokku saigi raamat nime ,,Eesti näkiliste välimääraja". Selle kergemeelne sisu on pakitud teadusliku uurimuse vormi. Lisaks näkiliste kõrval on Vetemaa uurinud ka kratte ja madruseid. Vetemaa on üks enam tõlgitud eesti kirjanikke. 1970. aastail kirjutas Vetemaa peamiselt näidendeid, 1980. aastail iroonilise elukujutusega proosateoseid. Vetemaa on vaimukas sõnastaja ja tugev tegelaste hingeelu kujutamises. Murdepunkt

Kirjandus

37

doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

Kriitika nimetas küll näidendit sisult trafaretseks, kuid elavalt kirjutatuks ja hästi mängituks, nii et saal elas 12 kaasa. Repertuaaripuudusest aetuna kirjutas Jõgisalu näidendeid veelgi. Palju kaugemale oma kooli lavast need siiski ei jõudnud, sest neid peeti ülesehituselt liiga lõdvaks ja igavaks. Seejärel hakati Jõgisalult tellima juba looduseteemalisi lugusid ning niimoodi juhtuski, et 1967. aastaks ilmus tema esimene raamat ,,Käopoja tänu''. Jõgisalu esimene lugu oli ,,Sipelgas ja tigu'', mis läks kohe ka aabitsasse. Siis hakkasid tulema kirjaniku sulest juba jutupauniku ning seejärel matkalood. Pärast koolmeistri kohast loobumist kirjutas Harri Jõgisalu raamatu ,,Kärp''. 2.2 Loomingu lühitutvustus 2.2.1 Lasteraamatud loodusest. *,,Käopoja tänu'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1967, toimetaja Helle Michelson. Raamat on mõeldud nooremale koolieale

Uurimistöö

19

doc

Emily Jane Bronte "Vihurimäe" referaat

kaasa oma keeristesse ning paneb kogema rõõmu ilusatest tunnetest ning kurbust nende tagajärgedest. Minu arvates on see meistriteos, mida iga haritud inimene võiks olla lugenud. Ma olen suur armastusromaanide ja samuti ka seiklusjuttude fänn. Seega see raamat oli just kui minule loodud, kuna siin oli nii armastust ja ka seiklusi. Kui Heathcliffi poleks olnud, oleks see romaan olnud täiesti tavaline armasturomaan. Just selle jõhkruse ja ohvrite rohke armastuse tõttu ongi see raamat väga populaarne kogu maailmas. Tegelased olid kõik täiesti erinevad. Mõned olid väga hellakesed ja hoolivad, teised aga soovisid ainult halba. Just sellised tegelaste vastuolud minule väga meeldisid. Samuti meeldis minule see, et kirjeldati väga kaunilt ja selgelt loodust, mis ümbritses neid kahte majapidamist. Vahest lugedes tekkis selline tunne nagu ma ise viibiksin seal, sest kõike kirjeldati nii täpselt ja raamat oli väga kaasahaarav

Kirjandus

Kommentaarid (3)