Kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine Lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine graafiliselt: Võtame näiteks võrrandisüsteemi: Tuleta meelde! Viies liikme teisele poole x - 2 y = 1 võrdusmärki, muutub tema märk vastupidiseks. Tuleta meelde! x-i ees käib alati 1, kuid seda tavaliselt ei kirjutata. 2 x + 2 y = 8 1. Avaldame y mõlematest võrranditest x - 2 y = 1 ...
DETERMINANDID Sellist lahendusviisi kutsutakse ka Crameri valemiks. Kui on antud võrrandsüsteem: Siis avaldame determinandid: Lahendi leiame: ___________________________________________________________________________ ,,NÄIDE:" Kui on antud : Seega:
Kui eelmises punktis oli leitud max võimsus näiteks 40, siis 40st ruutjuur. Saad mingi vastuse, antud juhul 6,32, veidi ümardada allapoole ...6. 6/2 = 3. See vastus 3 on vool Amprites mis peaks läbima takistusi siis kui lüliti on kinni. Antud joonisel on need voolud 2,98 ja 2,85. Vahepeal lõksutad lülitiga ja kui näit muutb vähe siis võib proovida. Antud pildil olid varieeruvateks näitudeks 36,48 ja 36,42. Punkt 2 pole ainus lahendusviis! Selle lahendusviisi korral eeldatakse et U ja I on arvuliselt umbes võrdsed, nad ei pruugi seda olla. Punkt 1 on aga igal juhul õige Head proovimist Kui see eelnev kõik valmis saad oma nime sisestada ajalooürikutesse Edu.ee
Kohusetundlik, täpne, hoolas, korda ja süsteemi armastav, praktiline, ametlik. Eelistab sõnalisi ja arvulisi tegevusi, andmekogumist ning etteantud reeglite järgi töötamist. Meeldib tegevuste selgepiirilisus ja täpsus. Tunneb end mugavalt reeglite, juhtnööride, käskude ja seaduste maailmas, kus ei pea ise midagi uut välja mõtlema. Seepärast täidab meelsasti passiivse käsu-täitja rolli. Ei meeldi ülesanded, mis nõuavad spontaanset ja originaalset lahendusviisi. Hindab kõrgelt majanduslikke väärtusi, kultuuritavasid ja ühiskonnas kehtivaid norme. Sobivad ametid: programmeerija, maksuametnik, raamatupidaja, dispetser, kassiir, passiametnik, registraator, panga teller, ekspediitor, kohtusekretär, kvaliteedi kontrollija, ettekandja jne
(3 + x)(3 + 2x) = (x 1)(2x + 1), ehk 9 + 6x + 3x + 2x2 = 2x2 + x 2x 1, millest 10x =10, ehk x = 1. Vastus: x = 1. Lineaarvõrrandite ja ruutvõrrandite lahendeid pole põhimõtteliselt vaja kontrollida, sest lahendamise käigus ei saa lahendeid kaduma minna. Samuti pole võimalik võõrlahendite teke. See on nii vaid siis, kui kasutame samasusteisendusi. Järgmine näide on selle kohta, kuidas lahend võib vale lahendusviisi korral kaduma minna. 1 Näide 3. Lahendame võrrandi (x + 2)(x + 3) = (2x + 1)(x + 3). Kuna võrrandi mõlemal poolel on üks ja sama tegur (x + 3), siis tekib kohe kiusatus sellega läbi jagada. Nii saame võrrandi x + 2 = 2x + 1, millest x = 1. Kui aga lahendame esialgse võrrandi teisiti, näiteks avame kõigepealt sulud ja seejärel lahendame
Õpitu ülekanne, see tähendab varem õpitu rakendamine uudses situatsioonis on vastavalt Thorndike’i uurimustele võimalik vaid siis, kui me näeme mõlemas sisus identseid või sarnaseid elemente. 1) Konkreetse sisu ülekanne (näiteks tööriista või muu instrumendi kasutusoskuse rakendamine erinevates oludes) 2) Protseduuride ja mustrite ülekanne (näiteks käitumismalli või ülesande lahendusviisi rakendamine) 2. Milliseid kahte ülekande või üldistamise liiki eristas Thorndike õppimisel? Thorndike eristas kahte ülekande liiki: 1) alama astme ülekanne kui tegemist konkreetse reegli kasutamisvõimega tuttavas situatsioonis; 2) kõrgema astme ülekandeks kui tegemist protseduuriliste teadmiste ja oskuste ning suure üldistusastmega analoogiate rakendamisvõimega. 3. Millised tüüpilised võtted aitavad kaasa õpitu üldistumisele
seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. 26. Selgitage otsustamise etappe. Probleemi määratlemine- otsustamist vajava küsimuse eesmärgi püstitamine Olemasoleva olukorra analüüsimine- eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. Alternatiiv lahendusvariantide analüüs ja hinnang- tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda näha ette võimalikke tagajärgi- Otsustamine- kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse elluviimine- täitjate määramine ja tööülesannete andmine. Tulemuste hindamine ja tagasiside. 27. Millised on otsusele esitatavad pohinouded? Reaalne ja igati põhjendatud Tehtud selleks volitatud isiku poolt Kooskõlastatud kõikide lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. Tehtud õigeaegselt. Paindlik- peab olema võimalus otsust muuta. Lihtne, loogiline, täpne, asjalik.
Õpitu kinnistamine ja üldistamine. 8. Probleemi, ülesande ja probleemülesande mõisted. Probleemiga on tegemist siis, kui inimesel on vaja saavutada mingi eesmärk, kuid ta ei tea kohe, kuidas seda teha. Selge struktuuriga probleemidel ehk ülesannetel on üks kindel lahendusviis, need lahenevad kindlate algoritmide, st õigele lahendusele viivate reeglite või protseduuride järgi. Määratlemata struktuuriga probleemidel ehk probleemülesannetel pole ühest lahendusviisi ja vahel ei pruugi nad üldsegi laheneda. 9. Probleem- ja tüüpülesannete olemus (algoritmilise ja mittealgoritmilise lahendusega ülesanded). Vt eelmist küsimust. - Ülesandeid, millel on vaid üks kindel lahendusviis, nimetatakse algoritmilise lahendusega ülesanneteks. - Ülesandeid, millel pole ühtset lahendusviisi, nimetatakse määratlemata lahendusviisiga ülesanneteks. 10. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel.
aga kortermajade puhul on tavaline. Antud variantidest osutus soodsamaks esimene jooksevkulud vähenesid rohkem umbes 0,12 /m2 rohkem võrreldes II variandiga. Selline plaan muidugi toimib ainult siis, kui remondifondi laekub kindlasti raha, see tähendab, et pole pikaajalisi võlgnikke. Paraku on kortermajade elanike hulgas küllalt selliseid omanikke, kes ei suuda makse maksta. See mõjutab ka II lahendusviisi, mil laenatakse suur summa raha kohe. Selle viisi positiivseks küljeks on jällegi asjaolu, et kõiki töid saab raha olemasolul kohe teostama hakata. Ise arvan, et eelnevalt oleks mõttekas konsulteerida ühistu juhtidega, kes oskavad anda ülevaadet majaelanike maksejõudlusest ja siis vastavalt sellele, kas oodata ja koguda väiksemate tööde jaoks raha iseseisvalt remondifondi (variant I) ja hiljem võtta selle võrra
mõistetav. 2) Olemasoleva olukorra analüüsimine analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. 3) Alternatiivlahendustevariantide analüüs ja hinnang - iga variandi tugevad ja nõrgad küljed välja tuua ning nende tagajärgi püüda ette näha. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine kõige otstarbekama lahendusviisi valimine, otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele (kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, neid võib ka mitmeti tõlgendada). Tuleb tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine täitjate määramine ja tööülesannete andmine, lisaks ka kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuse hindamine ja tagasiside. 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded?
mõistetav. 2) Olemasoleva olukorra analüüsimine analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. 3) Alternatiivlahendustevariantide analüüs ja hinnang - iga variandi tugevad ja nõrgad küljed välja tuua ning nende tagajärgi püüda ette näha. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine kõige otstarbekama lahendusviisi valimine, otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele (kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, neid võib ka mitmeti tõlgendada). Tuleb tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine täitjate määramine ja tööülesannete andmine, lisaks ka kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuse hindamine ja tagasiside. 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded?
võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. 1. Probleemi määratlemine. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang.Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 17. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: •Reaalne ja igati põhjendatud. •Tehtud selleks volitatud isiku poolt. •Kooskõlastatud kõikide osapooltega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. •Tehtud õigeaegselt. •Paindlik.
Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. • Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. • Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. • Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. • Tulemuste hindamine ja tagasiside 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema:
võimalda mitut tõlgendust. 2. Põhjuste analüüsimine- Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks 3. Alternatiivide väljatöötamine- Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Sobiva variandi valik- antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele või kogemusele. 5. Otsuse elluviimine- täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside või 1. lahendusvõimaluste uurimine 2. valik 3. otsuste elluviimine 27. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: ● • Reaalne ja igati põhjendatud.
Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema:
tõlgendust. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. Tulemuste hindamine ja tagasiside 5
Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema:
Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5. Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 40. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema:
Sirget ruumis võib vaadelda kui kahte mitteparalleelse tasandi A1 x B1 y C1 z D1 0, A2 x B2 y C2 z D2 0 lõikejoont. Sirge üldvõrrandid ruumis: A1x B1 y C1z D1 0 . A2 x B2 y C2 z D2 0 Näide: Koostada kanoonilised võrrandid sirgele, mis on antud oma üldvõrranditega 2x 5 y z 4 0 . x 2y z 2 0 Kaks lahendusviisi, kas sihivektori ja ühe punkti kaudu või kahe punkti kaudu. n1 2, 5, 1 n2 1, 2, 1 5 1 1 2 2 5 s n1 n2 , , 3, 3, 9 2 1 1 1 1 2 Kanooniliste võrrandite koostamiseks on vaja teada sirgel asuvat punkti, võtame z 0 , saame süsteemi, mille lahendamine annab ühe punkti koordinaadid:
Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist 43. Selgitage otsustamise etappe. 1. Probleemi määratlemine- st otsustamist vajava küsimuse tuuma väljatoomine. 2. Olemasoleva olukorra analüüsimine- eesmärk on võimaluste väljaselgitamine 3. Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang- tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed. 4. Otsustamine- st antud olukorras parima lahendusviisi valimine. 5. Otsuse elluviimine- st täitjate määramine ja tööülesannete andmine 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside 44. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? 1. Reaalne ja igati põhjendatud. 2. Tehtud VOLITATUD isiku poolt 3. KOOSKÕLASTATUD kõikide lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. 4. Tehtud ÕIGEAEGSELT 5. PAINDLIK, ehk saab korrektuure teha 6. Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. 7
Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2. Põhjuste analüüsimine - Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. 3. Alternatiivide väljatöötamine - Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4. Sobiva variandi valik - antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele või kogemusele. 5. Otsuse elluviimine - täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimis- võimaluste ettenägemine. 6. Tulemuste hindamine ja tagasiside või 1. lahendusvõimaluste uurimine 2. valik 3. otsuste elluviimine 44. Millised on otsusele esitatavad põhinõuded? Otsus peab olema: Reaalne ja igati põhjendatud. Tehtud selleks volitatud isiku poolt (ametikohaga delegeeritud õigus otsustada).
Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 2) Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. 3) Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 4) Otsustamine, st. antud olukorras kõige otsstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. 5) Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside 5. Mida nimetatakse mõjuvõimuks?
formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. • Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. • Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. • Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. • Tulemuste hindamine ja tagasiside
· Olemasoleva olukorra analüüsimine- eesmärk on võimaluste väljaselgitamine saadud ülesande täitmiseks. · Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang- tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. · Otsustamine- st antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte; fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. · Otsuse elluviimine- st täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollivõimaluste ettenägemine. · Tulemuste hindamine ja tagasiside 32. Mõjuvõim, allikad.
84. Mõjuvõimu mõiste Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 85. Mõjuvõimu allikad Positsioonist tulenev võim: · Tasu · Karistus · Sundus Isiksusest tulenev võim: · Asjatundlikkus · Karismaatilisus 86. Otsustamise mõiste Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele 87. Otsustamise etapid · Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. · Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi
püstitusega, mis peab olema konkreetne ja formuleeritud üheselt mõistetavates terminites. b) Olemasoleva olukorra analüüsimine – saadud ülesande täitmiseks võimaluste selgitamine c) Alternatiivide analüüs ja hinnang – välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. d) Otsustamine – kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Tuleb tugineda faktidele. Võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid sellest tihti ei piisa. e) Otsuste elluviimine – täitjate määramine ja tööülesannete andmine, kontrollimisvõimaluste ettenägemine. f) Tulemuste hindamine ja tagasiside. 119. Delegeerimise mõiste, delegeerimise vajadus 120. Delegeerimine on otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile
1. Saa ülesandest aru. Milline info on antud või teada ja mida on lahenduseks lisaks vaja. 2. Kavanda lahendusplaan- otsi olemasoleva info ja tundmatu seoseid. 3. Teosta planeeritu. kui tegevusplaan on formuleeritud vii täide, kontrolli, et ükski samm ei jääks vahele ja et iga samm oleks teostatud. 4. Vaata tagasi- veendu, et saadud tulemus oleks probl. lahendus ja vastavuses kogu olemasoleva infoga. Seejärel analüüsi tulemust ja selleks kasutatud lahendusviisi , et teha järeldusi mis osutuvad kasulikuks tulevaste probleemide lahendamisel. 28. Psühholoogiline ja sotsiaalne konstruktivism õppimise käsitlemisel, õppimise protsessi ja situatiivsuse seletamise tähenduses. (6.1) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetajaedastatut. Ühtset õppimise konstruktivistliku käsitluse mudelit pole olemas. Sotsiaalne
6.Lat 25°N, t =140° ; =115° ; =10°N. Leida t,h ja A. 7. Lat 45°N; h = 40° ; = 10°N. Leida A ja t. Eeltoodud ülesannete lahendamise tulemusena peaksid taevakeha koordinaatide omavahelised seosed teadvuses kinnistatud olema. Otsitavate koordinaatide leidmiseks küllaldase täpsusega tuleb aga sellised ülesanded lahendada analüütilisel teel. 11 Analüütilise lahendusviisi rakendamise instrumendiks on sfääriline trigonomeetria õpetus sfääriliste kolmnurkade mõõtmisest (kr. trigono kolmnurk ja metria mõõtmine). Kui aga vaadelda taevakeha koordinaate niiöelda "puhtal kujul", siis näeme, et kolmnurka ei moodustu ega saa ka midagi lahendada. Sfäärilise kolmnurga tekkeks peame kasutusele võtma koordinaatide h, ja täiendid 90 kraadini, mis meid ka rahuldab, kuna kõik koordinaadid on tekkinud kolmnurgas esindatud
võimalda mitut tõlgendust. · Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. · Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. · Otsustamine, st. Antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte; fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. · Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. · Tulemuste hindamine ja tagasiside 36 Mõjuvõim, mõjuvõimu allikad +
kui inimene reageerib probleemidele informeeritud teadlikkusega. Muidu me probleemi ei näe ning ei teki ka huvi selle lahendamise vastu. Nt. õpilane, kes õpib alles arvutit kasutama ei mõista miks teine õpilane pöörab nii palju tähelepanu dokumentide kataloogidesse jaotamisele. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Selge struktuuriga probleemülesanded lahenevad õigele lahendusele viivate reeglite järgi. Määratlemata struktuuriga probleemidel aga pole ühest lahendusviisi ja vahel ei pruugi nad üldse laheneda isegi siis kui me teame eesmärki kuhu lahendusega jõuda. Selleks aga, et siiski ülesannete lahendamisel toimida otstarbekalt ja arukalt kasut. heuristikuid- üldised soovitused, suunised info töötlemiseks ja ülesannete lahendamiseks. Tüüpiline heuristikute soovitus on probleemülesande lahendamise alguses välja selgitada, millised andmed on antud ja millised on lahendamiseks vaja
asjaajamiskord peaksid kindlaks määrama ka dokumentide registreerimise eest vastutavad struktuuriüksused (p 66). 4. DOKUMENTIDE KOOSTAMINE, KOOSKÕLASTAMINE, ALLAKIRJUTAMINE JA TEATAVAKSTEGEMINE 4.1. Dokumendi eelnõu ettevalmistamine Dokumendi eelnõu koostab ametnik, kelle ametiülesandeks see on või kellele see juhi poolt (näit. resolutsiooniga) ülesandeks tehti. Dokumendi valmimise ja jõustamise võib jagada järgmisteks etappideks: 1. probleemi tõstatamine 2. lahendusviisi ja koostatava dokumendi liigi valik 3. eelnõu (projekti) koostamine (valgel paberil) Eelnõu koostamisel mõeldakse läbi dokumendi - sisu - ülesehitus - stiil - adressaadid 4. eelnõu asutusesisene kooskõlastamine ja parandamine 5. eelnõu asutustevaheline kooskõlastamine ja parandamine 6. vormistamine plangile (soovitav näidise järgi)
formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. 460. ·Olemasoleva olukorra analüüsimine. Eesmärk on võimaluste selgitamine saadud ülesande täitmiseks. 461. ·Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. 462. ·Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid fakte võib tõlgendada mitmeti. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele. 463. 88. Otsusele esitatavad põhinõuded 464. · Reaalne ja igati põhjendatud. 465. · Tehtud selleks volitatud isiku poolt. 466. · Kooskõlastatud kõikide lülidega, kes võtavad osa otsuse täideviimisest. 467. · Tehtud õigeaegselt. 468. · Paindlik, st
Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust. • Olemasoleva olukorra analüüsimine. Analüüsi eesmärk on võimaluste selgitamine saadudülesande täitmiseks. • Alternatiivlahendusvariantide analüüs ja hinnang. Tuleb välja tuua iga variandi tugevad ja nõrgad küljed ning püüda ette näha nende võimalikke tagajärgi. Tuleb osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel. • Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele. Kuid: mitte kunagi pole otsustajatel kõiki vajalikke fakte, fakte võib mitmeti tõlgendada. Otsustamisel võib tugineda ka kogemustele ja intuitsioonile, kuid tihti pole see piisav. • Otsuse elluviimine, st. täitjate määramine ja tööülesannete andmine, samuti kontrollimisvõimaluste ettenägemine. • Tulemuste hindamine ja tagasiside 88. Otsusele esitatavad põhinõuded Otsus peab olema: • Reaalne ja igati põhjendatud
,,Ma suudan olla teistega lahke ja sõbralik; 2. Probleemi lahenduste oskuste treening pööratakse tähelepanu, mis pea sees seoses otsustamise protsessiga toimub. See on lahti kirjutatud seitsmes astmes: (1) esimene aste otsuste langetamise mudelis - probleemi selge määratlemine; (2) teine aste - erinevate lahendusviiside väljatoomine ning välja tuleks tuua vähemalt kolm erinevat lahendust; (3) kolmas aste - iga lahendusviisi eeliste ja puuduste üle kaalutlemine. Selleks tuleks aega võtta ja arutleda tagajärgede üle; (4) neljas aste - väärtushinnangute arvestamine. Mõtle selle üle, kuidas iga lahendusviis langeb kokku või läheb lahku sinu väärtushinnangutest. Väärtushinnangud puudutavad seda, mida sa pead heaks või halvaks, õigeks või valeks; (5) viies aste - vali välja teiste seast sulle kõige sobivam lahendus vastavalt sellele, et see langeb kokku põhiliste
Lepitusmenetluses tehtud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui kokkuleppe pool keeldub oma kohustuse täitmisest, võib pöörduda kohtusse. Lepitusmenetluse plussideks kohtumenetluse ees on odavus, kiirus ja konfidentsiaalsus. Mediatsioon tähendab vaidluse lahendamise menetlust, mille puhul vaidlevad pooled paluvad vahendajal ehk mediaatoril anda sõltumatu hinnangu probleemile, abistada pooli läbirääkimistel lahenduse leidmiseks ja pakkuda välja õiglane lahendus. Niisuguse lahendusviisi peamine eeldus on vaidlevate poolte kokkulepe ja vahendaja erapooletus. Vahekohtumenetlus on samuti alternatiivne vaidluste lahendamise viis. Kuna vahekohtu koosseisu määravad pooled ise, saavad nad olla kindlad vahekohtunike teadmistes, kogemustes ja erapooletuses. Lisaks on osapooltel õigus valida menetluse keelt, kohaldatavat õigust ja menetlusreegleid. Vahekohus võib olla ühekordselt moodustatud või alaliselt toimiv. Alaliste
Reageering sõltub sellest kui tähtis on meile eesmärk, mida saavutada üritasime, Kui pole nii oluline siis on ka reageering väiksem. Sõltub ka meie isiksuseomadustest – kui neurootiline me oleme ja positiivne jne. o Regressioon – hakkame käituma lapsikult. Kui sa plaka mul ei tõsta hakkan igapäev töölt varem ära minema. o Fiksatsioon – püütakse ühte edukat lahendusviisi korduvalt ja korduvalt kasutada, kuid see pole enam edukas. Arvuti ei lähe käima, sina vajutad nuppu, siis tuleb töökaaslane ytleb et oota, mis sul ei lähe see käima v, anna ma ajutan ka seda nuppu. Tegelt tuleks otsida põhjust kuskilt mujalt. o Eemaldumine – põgenemine, loobumine, allaandmine, käega löömine. Ma enam ei ürita. Sellega kaasneb kehvem meeleolu kuni võib ka deprekani jõuda
Ka sisendused nt klassi seintel oleme viisakad, oleme vaikselt jne. Viha kontrollimine. Vihapäevik mõelda selle üle, mis mind vihaseks teeb. 2. Probleemi lahenduste oskuste treening tegeleme inimese peas toimuva otsustusprotsessiga. Esimene aste otsuste langetamise mudelis probleemi selge määratlemine Teine erinevate lahendusviiside väljatoomine ning välja tuleks tuua vähemalt kolm erinevat lahendusteed. Kolmas iga lahendusviisi eeliste ja puuduste..... Alternatiivide otsimine. 1. Probleemi aktsepteerimine 2. Alt. Otsimine 3. Alt. Hindamine 4. 3. Stressiga vastu immuunseks muutumise treening Stressi tekkeprotsessi mudel(otsi netist) 1. Stressor- stressorite kõrvaldamine 2. Inimene hindab situatsiooni - situatsiooni ümberhindamine 3. Emotsionaalne reaktsioon . neg. Tunnetega toimetulemine 4. Kehaline reaktsioon füüsilised harjutused. 5. Negatiivsed tagajärjed toetus ja abi 6.
· On vajalik väike maa-ala lihakombinaadi jaoks · Tehniliselt on lihtsam lahendada tooraine liikide transporti ülakorruselt alla · Tööjõu kokkuhoid · Energia kokkuhoid Vertikaalse ehitusviisi puudused · Loomi tuleb ajada eelviimasele korrusele, millega kaasneb stressiseisund · Väga keeruline on korraldada allalaske torude pesemist ja desinfitseerimist Allalasketorude süsteem on keeruline, mis võib takistada põhiseadmete paigaldamist Horisontaalse lahendusviisi puhul · On vajalikud suured maa-alad hoonete paigaldamiseks · On raskendatud tsehhidevahelise transpordi korraldamine Lihatööstuste struktuur · I aste eksportettevõte, võib turustada EL · II aste suur kompleksettevõte (ekspordiluba sõltuvalt riikide vet. ametitest; nt SRÜ riikidesse) · III aste (väiketööstused) toodab ainult kohalikule turule · tapapunktid Lihatööstuste struktuur seisuga 20.07.2000/01.10.2000
). - Abikooliõpilastele valmistab raskusi suurustevaheliste seoste omandamine, ning kui seosed ka tekivad, on need ebakindlad ega ole piisavalt diferentseeritud, unustatakse kiiresti olulised tunnused ja moodustatakse seosed ebaoluliste tunnuste põhjal. Kõige selle tõttu segistatakse erinevaid kujundeid, mõõtühikute süsteeme jne. - Teadmiste omandamisel põhjustab paljusid vigu ja raskusi mõtlemise inertsus. Õpilased nagu jääksid kinni ühe lahendusviisi külge, raskusi valmistab üleminek ühelt mõtlemisoperatsioonilt teisele. - Mõtlemise paindlikkuse puudulikkus ilmneb ka oma teadmiste ja võimaluste kohandamises ülesande lahendamisele - Olemasolevad teadmised kantakse uude situatsiooni mehhaaniliselt, arvestamata situatsiooni: nt. nimega arve kasutatakse samuti nagu nimeta arve - Analüüsi puudulikkusele osutab see, et õpilased ei oska võrrelda erinevat tüüpi, kuid ühte ja sama
Impulsiivsed lapsed õpivad küll väliselt aeglasemalt tegema, kuid teevad vigu samapalju, nagu ennegi. Seega tuleb impulssiivsetel lastel õpetada nii tempot maha võtma kui ka arukalt tegutsema – kujundada enese kontrollivõimet. Ülemäärase impulsiivsuse ohjeldamiseks kasutatakse kognitiivse käitumise modifitseerimise metoodikat (KKMM), mille põhiolemuseks on ülesannete soovitava lahendusviisi demonstreerimine kooliõpilastele ja seejärel neilt õiget tegutsemist suunava sisekõne kujundamine. KKMM aitab muuta õpilaste käitumist eesmärgipärasemaks. Vajaliku käitumisviisi kujundamine algab siis selle demonstreerimisest koos sooritatavate toimingutega kaasneva arutluse verbaliseerimisega – eesti keeles siis oleks see, et laps teeb ja räägib ise, mida ta teeb (ja algul näidatakse seda ette õpetaja poolt)
pädevus, teenistuja tegevus oli jäigalt reglementeeritud, siis mäned?erisüsteemis lähendatakse riigiteenistuja tegevusvabadus ettevõtluse juhi omale. Vastutamiseks antud tegevusvaldkonda käsitatakse samalaadsena kui tootmist turumajanduse tingimustes. Teenistujale antakse suured vabadused algatusvõimeks oma parimal äranägemisel kõige ratsionaalsemate lahendite kohaldamiseks, otstarbekaima juhtimise lahendusviisi leidmiseks. Ette antakse vaid parameetrid lõpptulemuse osas, milleni ta peab jõudma ning vajalikud minimaalsed ressursid, millest ta peab optimaalse välja pressima. Seejuures stimuleeritakse rafineeritult algatusvõimet, ratsionaalsust, operatiivsust ja tulemuslikkust ning eriti materiaalset kuid ka aatelist huvitatust. Lühidalt - riigiteenistuse struktuuriüksuse juhtivametikoha mudelit lähendati maksimaalselt ettevõtluse juhi mudelile (nn kontserni juhtimise mudel). Nimetus mäned
annaabi.ee 
