molekulidest, membraanid puuduvad mitokonder kahe membraaniga (välismembraan, sissesopistunud sisemembraan), välismembraan katab ja rakkude varustamine kaitseb, sisemembraani energiaga kristades muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks tsütoplasmavõrgustik karedapinnaline: membraanidest torukeste valkude süntees ribosoomides, süsteem, sünteesitud valkude kogumine täidab suurema osa rakust, ja transport on ühendatud päristuumsete siledapinnaline:
• Võivad paikneda tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Mitokondrite iseloomustus • Rakuorganell; • Valgusmikroskoo bis nähtavad; • Paljunevad pooldumise teel; • Ühes rakus sadu mitokondreid; • Mida rohkem energiat rakk vajab seda rohkem mitokondreid Mitokondrite ehitus • Kaks membraani: sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan; • Sile välismembraan kaitseb ja katab • Sisemembraani sopistustes muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks; • Energia salvestatakse molekulidesse ja transporditakse kuhu vaja; Mitokondrite ülesanded • Rakkude varustamine energiaga Lüsosoomide iseloomustus • Rakuorganell; • Ühe mikromeetrise läbimõõduga Lüsosoomide ehitus • Ühekihilise membraaniga; • Põiekesed; • Sisaldavad mitmesuguseid orgaanilisi aineid lagundavaid ensüüme. Lüsosoomide ülesanded • Kehaomaste ainete lagundamine; • Surnud rakkude lagundamine
a) Hüüf b) Mütseel c) Mükoriisa d) Viljakeha 2. Nimeta 3 seeneraku sarnasust loomarakuga. (3p) 3. Millise organelli ülesannetega on tegu: Ainete transport, tugi ja tugevus, tagab püstise asendi, kaitseb siserõhu ja turgori eest? (1p) 4. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3p) 5. Kirjuta mõiste definitsiooni taha sobiva mõiste täht. (4p) 1) Organismid, mis saavad energiat surnud organismide lagundamisest 2) Organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum 3) Plastiidid, kus toimub fotosüntees 4) Punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid a) Kromoplastid b) Lagundajad c) Eeltuumne e. Prokarüoot d) Kloroplastid 6. Mis on turgor? (1p) 7. Kuidas paljuneb seen? (1p) 8. Kus paiknevad viburid ja karvakesed? (1p) 9.Mis on sümbioos? (1p) 10.Tõmba õigetele sõnadele joon alla. (2p) Taimed on eeltuumsed/päristuumsed ja autotroofsed/heterotroofsed 11
Ribosoom: Ülesanne Valkude sünteesimine Ehitus-kaheosalised rakuorganellid,mis koosnevad ribosoomi-RNA(rRNA) ja valgu molekulidest.Puuduvad membraanid. Mitokonder: Ülesanne- Rakkude varustamine energiaga Ehitus-Ümber kaks membraani:Sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan. Välismembraan katab ja kaitseb,Sisemembraani sopistus ehk kritsades muundatatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivamaks. Pikliku kujuga isseisvad üksused, oma ribosoomiga. Paljunevad pooldumise teel. Tsütoplasmavõrgustik: Ehitus:membraanidest torkueste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Täodab suuremaosa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude tuumamembraaniga. Jaguneb kaheks: kareda pinnaliseks ja siledapinnaliseks.Karedal on ribosoomid , siledal ei ole. Ülesanne: Karedal-Valkude süntees ribosoomides,sünteesitud valkude kogunemine ja
25. Organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku, sest need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. 26. Inimese toit peab sisaldama mineraalaineid, sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid. Ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid, mineraalaineid on vaja ka luustiku koostises. 27. Glükoosi lagundamisest just seepärast, et glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine. 28. Valkude denaturatsiooniga puutub kokku söögi tegemisel. ( munavalge vahustamisel, juuste lokkimisel.) 29. Valkude erinevad funktsioonid tulenevad valkude asukohast, koostisest ja omadustest. 30. Nende erinevused seisnevad selles, et DNA monomeeriks on desoksüriboos, RNAl on riboos. Ning DNAl on tümiin ja RNAl uratsiil. 31. Seepärast stabiilsem, et DNA on kaksikahelaline biheeliks, kus ahelad on omavahel
1. SEENED HANGIVAD TOITU SURNUD ORGANISMIDEST Seened koos bakteritega on looduses peamised lagundajad. Nad saavad energiat surnud organismide lagundamisest, muutes keerukad orgaanilised ühendid lihtsateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida teised organismid kasutada saavad. Seened saavad lagundada ka taimede rakkudes olevat tselluloosi ja ligniini. 2. SEENED HANGIVAD TOITU ELUSATEST ORGANISMIDEST Seened võivad eluks vajalikku orgaanilise aine saada ka elusate organismide rakkudest, kasutades selleks erilist hüüfi. Seened elavad sümbioosis paljude liikidega. Mükoriisa e. seenejuur on seene ja taimr vastastikku kasulik kooselu
ATP tootmine inimestel 2. Glükogeeni-piimhape süsteem See süsteem varustab organismi lühikese aja jooksul energiag, vajamata selleks lisahapnikku. ATP tootmiseks lagundatakse anaeroobselt lihasrakudes olev varuaine glükogeeni ning selle tulemusena tekib piimhape. Näide: See süsteem rakendub kuni 1,5- minutiliste pingutuste puhul, näiteks 400 meetri jooks. ATP tootmine inimestel 3. Aeroobne hingamine ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel aga valkude lagundamisest. Näide: maraton ning pikka aega kestvad füüsilised pingutused. Kordavad ülesanded Vasta küsimustele Kui palju toodab kesmine 70 kg kaaluv inimene päevas ATP-d? Mis asi on adenosiintrifosfaat? Kuidas töötab fosfageeni süsteem? Mida peavad heterotroofsed organismid energiavarude taastamiseks tegema? Palju on igal üksikul hetkel inimkehas ATP-d? Kordavad ülesanded Märgi ära valed väited ADP on ATP lagunemisel tekiv molekul, mida on võimalik uuesti ATP-ks muuta, kui
( kasutusel on selline süsteem 100 m sprindis ) Glükogeeni -piimhappe süsteem ATP tootmiseks lagundatakse anaeroobselt lihasrakkudes olev varuaine glükogeen ning selle tulemusena tekib piimhape . ( ATP kiirel tootmisel muutub keskkond lihasrakkudes happeliseks , mis põhjustavad lihasevalu ( selline süsteem rakendub kuni 1,5 minutiliste pingutuste puhul, näiteks 400 m jooks ) Aeroobne hingamine- ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel aga valkude lagundamisest. ATP tootmine toimub küll aeglasemalt kui eelmistes süsteemides, kuid võimaldab siiski mitu tundi järjest pingutada ( kui lihased peavad pingutama üle kahe minuti, toodetakse energiat aeroobse hingamise abil )
ja vesinikku Sest süsinikust vesinikust ja hapnikust koosenvad: lipiidid süsivesikud ja neid aineid leidub veel ka aminohapete koostises 26 Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid Sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid see tähendab et ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid nagu ka neid on vaja luustiku koostises 27 Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat Sest glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine Glükoos on organismis pakitud glükogeeniks 28 Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga Muna praadimine kus valk hävineb lõplikult kuumuse toimel Piima keetmine samuti 29 Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku
ehk hapniku osaluseta toimuva protsessi glükolüüsi saagisega, milleks on 2 ATP molekuli. Hapniku biogeenne teke Maa Rakud saavad energiat molekulide atmosfääri lagundamisest Organismile vajalik energia vabaneb toitainetest protsessis, mida nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis
Valge vereliblede hulka kuuluvad õgirakud hävitavad organismi tunginud kahjulikke baktereid ja viiruseid 40.Mida nimetatakse organellideks? Rakkudes kindlaid ülesandeid täitvad allüksused, raku jaoks sama, mis organ organismi jaoks 41.Ribosoomide ülesanded? Valkude sünteesimine 42.Lüsosoomide ülesanded? Kehaomaste ainete, surnud rakkude, kudede lagundamine 43.Mitokondrite ülesanded? Rakkude varustamine energiaga 44.Mis toimub mitokondri kristades? Muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks 45.Tsütoplasmavõrgustiku ülesanded? Selles toimub ainete rakusisene liikumine 46.Iseloomusta karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku? Sellele on kinnitunud ribosoomid 47.Karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku ülesanded? Valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport 48.Siledapinnalise tsütoplasmavõrgustiku ülesanded? Süsivesikute ja lipiidide
1. Mitu % päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud (vahemik)? 2. Millistest teguritest sõltub inimese päevane energiavajadus (loetle vähemalt 3)? 3. Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub? 4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks? 5. Milliseid funktsioone on valkudel inimese organismis? 6. Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites? Toidulipiidid: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid (vahemik)? 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? 4. Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites? 5
Põllumeeste nõustamine ja täiendkoolitus omandab uue kvaliteedi. AMGIS on aluseks konkreetse talu või ettevõtte majanduslikult tasuvate taimekasvatussaaduste tootmise ja säilitamise tehnoloogiate arendamisele keskkonna- ja ressursisäästlikumaks. Aineringed ja maakasutusstrateegiad Muldade fütoproduktiivsus ja viljakus olenevad muldade omadustest ja niiskusreziimist. Huumuse mõju mullas toimuvatele protsessidele ·Võtab osa mineraalide lagundamisest, ainete migratsioonist määrab ära mullatekkeprotsessi ·Parandab mulla füüsikalisi omadusi ·Sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused ·Sõltub mulla bioloogiline aktiivsus ·On taimetoitainete allikaks ·Toimib taimedele kasvustimulaatorina Mulla kultuuristamise tulemusena väheneb oluliselt mulla orgaanilise süsiniku varu. Mullaharimise minimeerimine aga suurendab mulla süsinikusisaldust. Rohumaade asendamisel põlluga vähenes mulla süsinikusisaldus
mRNAd. Upstream ORF asub mRNA 5´UTR (mitte-transleeritavas) regioonis. Liiga pikk 3´UTR (RNA polümeraas on ülesünteesinud mRNA-d). mRNAd, kus kasutatakse korraga erinevates lugemisraamides valgusünteesi initsiaatorkoodoneid. NMD toimub enamasti enne, kui on katkenud mRNA füüsiline side tuumaga. Enneaegset stop-koodonit sisaldav mRNA molekul, mis on jõudnud tsütoplasmasse, pääseb suure tõenäosusega lagundamisest. NMD on alati seotud lagundatava mRNA translatsiooniga - NMD toimumiseks on vajalik translatsiooni terminatsioon enneaegsel stop-koodonil. 7. Regulaatorvalkude olulisemad alaklassid pro- ja eukarüootsel geeniregulatsioonil? Heeliks-pööre-heeliks motiiviga valgud. Homeodomääni valgud. Tsinksõrme sisaldavad valgud. Aluselised leutsiini-tõmblukku sisaldavad valgud. Aluselised heeliks-ling-heeliks valgud. POU-domääni valgud. Steroidhormoonide retseptorid 8
Ammonifikatsioon - valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs. Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga, millega kaasneb märkimisväärne ammoniaagi (NH3) teke. Sellest tulenevalt nimetataksegi protsessi ammonifikatsiooniks. Enamus aeroobsetest valgulagundajatest on sporogeenid. Nendest tähtsamad on Bacillus cereus, B. mycoides, B. mesentericus. Aeroobsetest spoore mittemoodustavatest bakteritest on esindatumad Pseudomonas fluorescens, Bacterium prodigiosum jt. *Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid (nt Proteus spp). *Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Nad kasutavad peptoone ja lõhustavad neid edasi, produtseerides keskkonda indooli, H2S, NH3 jt halvasti lõhnavaid ühendeid. *Anaeroobidest märgitakse klostriide nagu Clostridium sporogenes, Cl. perfringens jt. *Hallitusseentest osalevad valkude lõhustamisel Aspergillus spp., Penicillium spp., Mucor spp. jt.
funktsioneerimiseks K vitamiinil - vajalik koensüümina mitmete valguliste verehüübimisfaktorite sünteesiks või aktiveerumiseks; glükoosi fosforüülimiseks Q vitamiinil - hingamisahela komponent, on rakuhingamist tagavates süsteemides kesksel kohal B vitamiinil B1 - süsivesikute metabolismiks ja närvitegevuse tagamiseks. B2 - ensüümide koostises võtavad osa ainevahetusprotsessidest, s.o põhitoitainete (peamiselt suhkrud) lagundamisest ja kasutamisest, silmade väsimise vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks, terve naha, limaskestade, tervete küünte ja juuste tagamiseks,antikehade moodustumiseks. B3 - süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolismis, rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümides, närvikoe ja naha normaalseks talitluseks. B4 - fosfolipiidide sünteesiks B5 - kuuludes koensüüm A koostisse, on vajalik süsivesikute, aminohapete, lipiidide, nukleiinhapete
hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Sest süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosenvad: lipiidid, süsivesikud ja neid aineid leidub veel ka aminohapete koostises. 26. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid? Sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid, see tähendab et ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid, nagu ka neid on vaja luustiku koostises. 27. Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat? Sest glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine. Glükoos on organismis pakitud glükogeeniks. 28. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga? Muna praadimine, kus valk hävineb lõplikult kuumuse toimel. Piima keetmine samuti. 29. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest
26. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraaleineid? Mineraalaineid ei saa sünteesida. Nad on vajalikud luustiku ehituseks (Ca), hemoglobiini koostises (Fe), kilpnäärme hormooni süntees (I), luudes ja nukleiinhapetes (P), soolhape maos (Cl), närviimpulsside ülekanne (Na ja K), klorofülli koostis (Mg), valkude lagunemine (NH4) 27. Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat? Sealt saab kõige kiiremini kätte. 28. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga? Sült, muna, tarretis. 29. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Valkude erinevast struktuurist. 30. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? Struktuur, nukleotiidide erinevus, suhkur erinev. 31. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA
..................................................10 3.2TREENINGUTE/VÕISTLUSJÄRGNE TOIT..........................................................10 SISSEJUHATUS Jalgpallur jookseb mängu kestel keskmiselt 10-11 kilomeetrit, kusjuures spurdib umbes 800-1200 meetrit. Kiirendada tuleb ligikaudu 40-60 korda. Suunamuutusi on mängu ajal keskmiselt iga 5 sekundi järel. Kõik need tegevused nõuavad väga palju energiat, mida on võimalik saada süsivesikute, valkude, ja lipiidide( rasvade) lagundamisest organismis. Sportlane vajab õiget toitu, et organism areneks ning treeningutel kulutatud energia taastuks kiiresti. Tuleb järgida toitumise põhitõdesid. Jalgpallur kulutab peamiselt süsivesikuid ja rasva. Tuleb süüa süsivesikute rohket toitu, kuna treeningu käigus kulub organismis kõige enam süsivesikuid. Neid tooteid tuleb süüa enne treeninguid ja mänge, turniiride ajal ja peale treeninguid. Organism omandab süsivesikuterikast toitu kiiresti ja sellest tulenev
Iga nukleotiid koosneb lämmastik elemendist, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. Küsimused. 25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? - Nad on kõikides orgaanilistes ühendites. 26. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid? - Vaja elutegevuseks, keha ise ei tooda. 27. Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat? - Sest glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine. Kiiresti omastatav. 28. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga? - Muna praadimine, piima keetmine. 30. Milles seisnevad DNA ja RNA molekulide erinevused? - Tabel!! Mõisted. 1. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. Kujuneb HIV'ga nakatumise tagajärjel. 2. Aminohape sisaldavad amino- ja karboksüülrühma. 3
Sageli teevad karud mitu varupesa, et tarvidusel ümber kolida. Vee kogunemise vältimiseks pessa maapinnale talipesa rajamisel valivad karud ümbritsevast alast veidi kõrgema künka. Taliuinakus oleval karul aeglustub ainevahetus, mistõttu on karudel võimalik samade energiavarude juures kolm korda kauem söömata vastu pidada võrreldes aktiivse olekuga. Vajalik energia saadakse 90% ulatuses nahaaluse rasvkoe lagundamisest. Erinevalt paljudest talveund magavatest imetajatest täiskasvanud pruunkarudel pruuni rasvkudet ei esine, kogu rasvadest saadav energia pärineb valgest rasvkoest. Kehatemperatuur langeb taliuinaku ajal vaid 35°C võrra. Tiinetel emasloomadel on kehatemperatuur enne poegimist normaalsest kõrgem, poegimisjärgselt see küll langeb, kuid jääb siiski mitteimetavate loomade kehatemperatuurist kõrgemaks. Soojuse
piisavalt söönud. Anaeroobne lihastöö sõltub täielikult glükoosi olemasolust, sest rasvu ei ole õimalik hapnikuta lagundada. Rasvade kasutuselevõtt nõuab aega, kuid kui nende lagundamine on kord alanud, tagab see püsiva ja stabiilse energiavaru pikaks ajaks. Rasvu pole võimalik kasutada lühiajalise aktiivsuse kestel, vaid ainult aeroobsetes protsessides. Seetõttu on organismi rasvkoe hulka võimalik vähendada ainult pideva aktiivsuse korral. Valkude lagundamisest saab organism tavaliselt kuni 5% energiast. Valude lagundamine energia saamiseks intensiivistub üksnes nälgimise ajal, kui selleks ei ole võimalik enam kasutada ei süsivesikuid ega rasvu. 4)Missuguste energeetiliste ressursside arvel läbivad sportlased Tartu maratoni? 5)Missugused muudatused toimuvad organismis vastusena lühiajalisele füüsilisele pingutusele? Füüsiliste harjutuste tagajärjel toimuvad organismis järgmised muutused: hapniku
Vt joonis 2.19 selgitust 2) Kuidas mõjub vananemine luustikule? Alates umbes 20ndast eluaastast algab osteoporoos ehk luude hõrenemine. Sellest tulenevalt on vanas eas luude purunemise oht suurem. 3) Missugustest toitainetest saab inimene energiat füüsilise pingutuse korral? Energia tootmiseks saab inimene vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid süsivesikuid, rasvu ja valkusid. Füüsilisel pingutusel kasutatakse tavaliselt glükoosi ja rasvu. Valkude lagundamisest saab organism kuni 5% energiast (tavajuhul seda ei kasutata). 4) Missuguste energeetiliste ressursside arvel läbivad sportlased Tartu maratoni? Maratoni jooksmisel sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel. 5) Missugused muudatused toimuvad organismis vastusena lühiajalisele füüsilisele pingutusele? * Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad; * vereringe nahas intensiivistub; * suureneb higistamine; * suureneb glükogeeni lagundamine.
Kõige esimene energiajook, tuli turule 1987 aastal Austrias. Siis ei osatud veel arvatagi kui suure populaarsuse osaliseks energiajoogid saavad. LX Power lisaks tavamaitsele on LX Power turule toonud sidruni- ja koolamaitselise energiajoogi. Sisaldab tauriini, kofeiini, vitamiine jm. Need ained kiirendavad kesknärvisüsteemi tööd, teevad tuju erksaks ning parandavad keskendumisvõimet. Joogis on B-grupi vitamiinid, mis võtavad osa süsivesikute, valkude ja rasvade lagundamisest ehk soodustavad ainevahetust. Dark Dog Meeldiva maitsega, värskendav ja ergutav energiajook. Retseptis on ühendatud guarana, tauriin, kofeiin ja vitamiinid. Dark Dog`i peamiseks erinevuseks teiste energiajookide ees on Guarana sisaldus tootes. See on looduslik kofeiin, peaaegu lõhnatu, maitse on kergelt mõru ja kakaosarnane. Guaraana kofeiini tarbib keha aeglasemalt ja seetõttu on tema mõju pikemaajalisem, ergutav mõju kestab kauem ja ei
Määrab, missugused ained sisenevad või väljuvad rakust. Tema abil tunnevad raku ära teised rakud. Talitleb ühendusena raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Talitleb barjäärina (tagab raku sisekeskkonna püsivuse). Täidab retseptoorset funktsiooni Osaleb passiivses transpordis difusioon 8 9 Osaleb aktiivses transpordis (kulutab ATP lagundamisest saadavat energiat) Endotsütoos (protsess, mis toimub rakumembraani suurenemise arvel) a) fagotsütoos Õgirakkude (fagotsüütide) toimimine organismi kaitsjana. Fagotsütoos on üks kahest endotsütoosi tüübist, kus rakk "imeb" membraani sisse võrreldes pinotsütoosiga suhteliselt suuremaid partikleid (näiteks baktereid). Organismi seisukohalt võib fagotsütoos olla kaitsereaktsioon, mille puhul fagotsüüdid ehk õgirakud kapseldavad endasse
300 g kaerahelvestes; 900 g juustus; 2,5 liitris piimas. ( http://www.vitatrops.ee/vitamiin-e ) ( http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/13E12/ ) 2.2 Vitamiin B2 B2-vitamiin on kergesti omastuv vitamiin, mis omab võtmerolli inimese tervise tagamisel. B2 vitamiini (ehk riboflaviin) on vaja: kuna ensüümide koostises võtavad osa ainevahetusprotsessidest, s.o põhitoitainete (peamiselt suhkrud) lagundamisest ja kasutamisest; silmade väsimise vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks; terve naha, limaskestade, tervete küünte ja juuste tagamiseks; 11 antikehade moodustumiseks. B2-vitamiini puuduse esmasteks tunnusteks on lõhenenud suunurgad, kergesti väsivad, sügelevad ja põletikulised silmad, “liivaterad” silmades, tundlikkus päikesevalgusele. Toidus sisalduva B2-vitamiini hulk on reeglina väike, nii et
Sel juhul peab lisaks veele manustama ka mineraalaineid, sest tavalises vees neid vajalikul määral ei sisaldu. SMineraalaineid ei saa sünteesida. Nad on vajalikud luustiku ehituseks (Ca), hemoglobiini koostises (Fe), kilpnäärme hormooni süntees (I), luudes ja nukleiinhapetes (P), soolhape maos (Cl), närviimpulsside ülekanne (Na ja K), klorofülli koostis (Mg), valkude lagunemine (NH4) 3. Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat? Sellepärast, et glükoosist saab energiat kõige kiiremini. 4. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga? Juuste lokkimine, muna vahustamine, muna praadimine, palavik. 5. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Valkude funktsioonid tulenevad vakude erinevast struktuurist. 6. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? Tabel 5: DNA ja RNA võrdlus
· Mehhanokeemiline ülesanne: ATP-s salvestunud energia muutmine mehhaaniliseks energiaks, selles osalevad lihastes valgulised aktiinid, müosiin jt. · Mürkide kahjutustamine: nt munavalge valk albumiin seob maos raskemetalle ja alkaloide, seega neutraliseerib nende mürgist toimet · Transpordi roll: vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin transpordib hapnikku ja CO2-te jne. · Energeetiline, 1g toiduvalke annab 4,1 kcal energiat. 6. Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites? 4,2 kcal Toidulipiidid: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid (vahemik)? Umbes 25% kogu energiast 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? · Küllastatud (rasvhappe osas C aatomite vahel kaksiksidemeid pole) - toiduga saamine ei ole hädavajalik või, juust, lihatooted, pekk, täispiim ja -jogurt (1/3)
· lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks, · õppimisvõime parandamiseks. Vitamiin B2 · kuna ensüümide koostises 1,21,7 mg * 50 g hautatud maksas, võtavad osa * 60 g maisihelvestes ainevahetusprotsessidest, s.o (vitamiinidega rikastatud), põhitoitainete (peamiselt * 75 g pärmis, suhkrud) lagundamisest ja * 215 g mandlites, kasutamisest, * 240 g juustus või nisuidudes, · silmade väsimise * 280 g müslis, vähendamiseks ja normaalse * 400 g keedetud munades, nägemise tagamiseks, * 750 g piimas. · terve naha, limaskestade, tervete küünte ja juuste tagamiseks,
· Transketolaas osaleb ka nukleiinhapete sünteesis ja taandavate sünteeside varustamises metaboolse energiaga NADPH vormis. · Ka närviimpulsside ülekanne vajab tiamiindifosfaati (osaleb atsetüülkoliini sünteesis). Vitamiin B2 ehk riboflaviin Vees lahustuv vitamiin ning teda sisaldub reeglina samades toiduainetes, kus teisedki B- kompleksi vitamiinid. Ta on ensüümide koosseisus, mis võtavad osa ainevahetusprotsessidest s.o põhitoitainete lagundamisest ja kasutamisest. Vitamiin B2 on oluline raku hingamisprotsessides, hea nägemise, terve naha, küünte ja juuste tagamisel. Toidus sisalduva vitamiini B2 hulk on reeglina väike, nii et vajatavat vitamiini B2 kogust on raske saada ainult toidust. Vitamiin B2 tähtsus: · osaleb põhitoitainete ainevahetuses, · kasvuprotsessides, · abiks antikehade moodustumisel, · rakkude hingamisel, organismis toimuvates redoksprotsessides,
d äkilise pingutuse ajal kulutavad. (max 10s) 2.) Glükogeeni-piimhappe süsteem- varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata selleks hapniku. Lagundatakse anaeroobselt lihaskudedes varuaine glükogeeni, tekib piimhape. Liharakkude keskkond muutub happeliseks. ( u 1,5 min) 3.) Aeroobne hingamine- ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel valkude lagundamisest. ( kui pingutus üle 2 min) 3. Fotosünteesis muudetakse valgus keemiliseks energiaks Fotosüntees*- protsess, mille käigus CO2 muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruks, kasutades valgusenergiat. Kloroplastides toimub valgusenergia sidumine Kloplast*- taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees. Bakterites toimub fotosüntees raku sisemust täitvas tsütoplasmas.
Selleks vajavad- valgusenergia, H2O ja CO2. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. Fotosüntees 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2+6H2O Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavates anorgaanilistest ühenditest. Kasutavad valgusenergiat. Heterotroofid- organismid, kes ei sünteesi fotosünteesi(kemo) orgaanilisi aineid(inimene) saavad orgaanilisi aineid toidu lagundamisest-elutegevuseks vajalik energia, sünteesiprotsesside lähteaineks. Toidu lagundamisega toimub orgaaniliste ainete oksüdatsioon- energia vabaneb. Heterotroofid saavad oma eluks vajaliku energia toidus leiduva orgaanilise ainete oksüdatsioonil. Metabolism-organismis asetleidev sünteesi ja lagundamise protsess, mis tagab aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Metabolism jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks
Isomeraaside süstemaatilised nimetused: Aluseks on substraadi nimetus ja reaktsioonitüüp. Näiteks: Laktaadi ratsemaas, see ensüüm katalüseerib reaktsiooni (S)-laktaat (R)-laktaat. EC 6. Ligaasid ehk süntetaasid ja nende süstemaatilised nimetused: Katalüüsivad ühinemisreaktsioone (ligation ing.k kokkuliitmine). Reaktsioonid toimumiseks on tarvis täiendavat energiat, see saadakse ATP või mõne muu ühendi makroergiliste sideme(te) lagundamisest. Ligaasid katalüüsivad C-C, C-O, C-N, C-S ja C- halogeen sidemete moodustumist ilma hüdrolüüsi või oksüdatsioonita. Ligaaside süstemaatilised nimetused: Näiteks: L-aspartaat : ammoniaak ligaas (EC 6.3.1.1), kus L-aspartaat ja ammoniaak on substraadid. Reaktsioon, mille toimumist see ensüüm katalüüsib on L-aspartaat + NH3 + ATP L-asparagiin + AMP + difosfaat. Isoensüümid: Isoensüümid on ensüümid, mis katalüüsivad ühesuguseid reaktsioone, kuid erinevad
on karbamiidi moodustumine, viiakse kehast välja uriiniga. Ainus võimalus ammooniumi eemaldamiseks organismist ehk selle tsükli blokeerimine on letaalne. Lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktid erinevates organismides Aminohapped, karbamiid, N2-na tagasi atmosfääri. Lämmastikaluste de novo ja ,,säästev" süntees Puriine ja pürimidiine sünteesitkse de novo ehk lihtsatest biomolekulidest. Kui neid enam ei kasutata, siis neid säästetakse lagundamisest, mis ei anna energiat ja suunatakse tagasi nukleotiidide sünteesi. Puriinnukleotiidide biosüntees Puriini sünteesi aluseks on riboos-5-P ning süntees koosneb 11 erinevast astmest. Saadakse IMP nukleotiid, millest sünteesitakse nii adeniin kui ka guaniin. Puriinide ,,säästmine" Rakkudes toimub pidev nukleiinhapete ringlus süntees ja degraditsioon. Degraditsiooni tulemusena
tavatoodetest rohkem. Vitamiini pikemaajaline puudujääk põhjustab haigust nimega beri- beri ja toob endaga kaasa kaalulanguse, emotsionaalsed häired, nõrkuse ja valu lihastes. Parimateks B1-vitamiini allikateks on päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. B2-vitamiini on vaja: • kuna ensüümide koostises võtavad osa ainevahetusprotsessidest, s.o põhitoitainete (peamiselt suhkrud) lagundamisest ja kasutamisest, • silmade väsimise vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks, • terve naha, limaskestade, tervete küünte ja juuste tagamiseks, • antikehade moodustumiseks. B2-vitamiini puuduse esmasteks tunnusteks on lõhenenud suunurgad, kergesti väsivad, sügelevad ja põletikulised silmad, “liivaterad” silmades, tundlikkus päikesevalgusele. Toidus sisalduva B2-vitamiini hulk on reeglina väike, nii et vajamineva koguse saamiseks toidust tuleb
Valkudega on seotud kõik organismi elutähtsad funktsioonid: toitumine, hingamine, kasvamine, pärilikkus, paljunemine jne. · vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, · peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, · osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, · osalevad paljude ühendite transpordis, 6. Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites? 4,2 kcal Toidulipiidid: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid (vahemik)? 25-30% 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 2530% toiduenergiast, sh: · küllastunud rasvhapped ja transrasvhapped kokku mitte 10%; · monoküllastumata rasvhapped 1015%;
Pepsinogeen konverteeritakse pepsiinA-ks. Enamus lagundmisest toimub kaksteistsõrmikus pankrease poolt sekreteeritud ensüümide poolt. Nende proteaaside hulgas on nii ekso- kui endoensüüme ja nende kombineeritud toimel tekivad aminohapped, dipeptiidid ja tripeptiidid. Kõik need hüdrolüüsi produktid adsorbeeritakse limaskesta rakkude poolt. 2. Kirjeldage kus toimub aminohapete degradeerimine imetajate organismis. Algab maos. Enamus lagundamisest toimub kaksteistsõrmikus pankrease poolt sektreteeritud ensüümide poolt. 3. Analüüsige aminotransferaaside poolt katalüüsitavat reaktsioone. Katalüüsis osalev kofaktor ja reaktsioonietapid. Schiffi aluse struktuur. Seletage kuidas toimub -aminorühma eemaldamine seriini ja treoniini koosseisust. Aminohapete koosseisust kantakse lämmastik glutamaadi koosseisu transaminaaside abil, kust järgnevalt eemaldatakse glutamaadi dehüdrogenaasi poolt
eemale minna. Talveuni - Pruunkaru taliuinaiku kestus varieerub piirkonniti, enamasti vältab see 4–5 kuud. Taliuinakuks valmistudes tõuseb karu kehakaal kuni 35%. Talvitumiseks kasutab karu pinnaselohke, varjulisi kohti tuulemurrus. Uinaku ajal 7 karu ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur langeb 3–5 kraadi võrra. Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast (90%) saadakse rasvkoe lagundamisest. Tiined emased ka poegivad taliuinaku ajal. Sigimine - Karupojad sünnivad keset talve. Neid võib olla 1–5, kuid kõige sagedasem on 2 poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Imetamine kestab 4–5 kuud ja selle lõppedes on pojad 7–9 kg raskused. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid
soomlastele, lätlastele, leedulastele ja teistele) võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks 5. Välispoliitilised eeldused: · Esimene maailmasõda on välispoliitiliseks taustaks. Esimene maailmasõda algas suvi 1914 11.11.1918 · 100 000 meest pandi saksa sõjamundritesse. · Saksamaa on huvitatud Venemaa lagundamisest · 1916 Poola iseseisvus · 1917 tulevad sakslased läänest ja Venelased lähevad sakslaste eest ning nende vahel on INTERREGNUM. · 1917 oktoober (november) toimus oktoobrirevolutsioon. · Nõukogude Vene vabariik · 03.03.1918 Bresti Separaatrahu · Dekreet rahvaste enesemääramise õigusest Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Pärisorjuse kaotamine oli 1816, 1819. Inimesed said omale perekonnanimed. Vald sai suurema otsustusõiguse
Valkudega on seotud kõik organismi elutähtsad funktsioonid: toitumine, hingamine, kasvamine, pärilikkus, paljunemine jne. vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis, 6. Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites? 4,2 kcal. Toidulipiidid: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid (vahemik)? 25-30% 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? Toidurasvad peaksid katma 20-30% toiduenergiast, sh: Küllastunud rasvhapped ja trans-rasvhappet kokku mitte rohkem kui 10%; Monoküllastumata RH 10-15%;
25. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundamisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses Mikroobid osalevas lämmastiku ringes lämmastikuühendite muundajatena. Ammonifikatsioon - valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs.Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga, millega kaasneb märkimisväärne ammoniaagi (NH ) teke. Sellest tulenevalenevalt nimetataksegi protsessi 3 ammonifikatsiooniks. Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid.Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Anaeroobidest osalevad klostriide nagu. Hallitusseentest osalevad Aspergillus spp., Penicillium spp., Mucor spp. jt Nitrifikatsioon - protsess, mille käigus mullas moodustunud ammoniaak oksüdeeritakse nitrititeks ja nitraatideks. Osad mikroobid saavad rakuainete sünteesiks energiat NH oksüdatsioonil nitrititeks, teised
Fotosüntees on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Enamasti toimub fotosüntees taimelehtede põhikoe rakkude kloroplastides. Fotosüntees: 1) taimed vajavad orgaaniliste ainete valmistamiseks vett ja süshihappegaasi. 2) kloroplastides moodustub suhkur ehk glükoos. 3) Glükoos muutub tärkliseks. Tärklis talletatakse varuainena. 4) Õhku eraldub hapnik. 5) Hingamiseks nim hapniku abil glükoosi lagundamisest saadavat energiat. Rakuhingamisel lõhustatakse hapniku abil glükoos ja seejuures vabaneb energia. Fotosünteesi ja hingamise erinevused: Fotosüntees Hingamine Orgaaniliste ainete moodustamine orgaaniliste ainete lagunemine Süsihappegaasi neeldumine süsihappegaasi eraldumine Hapniku eraldumine hapniku neeldumine
Orgaanilise aine koostiskomponendid on: 1)vesi 2)süsivesikud 3)ligniin (puitaine) 4)lämmastikuühendid (valkudest) 5)rasvad 6)vaigud 7)vahad 8)parkained. Erinevates taimsetes-loomsetes organismides on nende koostiskomponentide osatähtsus erinev. Koostiskomponentides omakorda on väga erinev O, H, C ja N suhe. Orgaanilise aine lagunemine sõltub suurel määral sellest, millise ainega on tegemist. Orgaanilise aine lagundamisest võtavad osa bakterid, mis kasutavad ära lagundatavast materjalist veerandi oma rakkude ülesehitamiseks. Lagunemine sõltub: 1)keskkonna õhustatusest ehk hapnikuga varustatusest. Selle alusel eristatakse: a)aeroobset orgaanilise aine lagunemist, mis leiab aset hästi õhustatud hapniku rikkas keskkonnas. Lagunemine toimub kiiresti ning kuni lihtsamate ühenditeni välja. b)anaeroobne orgaanilise aine
tat meelt ülendanud... ja peava- lu põhjustanud. pärm hakkab surema. See on hetk, mil õige veinimeister sekkub ja avab Käärima hakkamisest vei- õhule ligipääsu. nini on tee üpris pikk. Niisiis Suhkrute lagundamisest tekkib energiat rohkem kui pärmil eluks ja te- alustame taas algusest. Pärmi- gevuseks vaja on, mistõttu kobrutav hägune ollus soojeneb pidevalt. Kui rakk sööb suhkruid ja pungub ümbrus seda soojust ära neelata ei suuda, tõuseb temperatuur seni, kuni ning tekitab uue pärmiraku ja pärmirakud surema hakkavad
Oluline osa protsessil on ka hallitusseentel. Kõige aktiivsemalt toimub see aeroobsetes tingimustes. Anaeroobsetes tingimustes võib toimuda ainult valguliste ainete lõhustumine ja keskkonda jääb orgaanilist lämmastikku sisaldavaid vahesaadusi. Enamus aeroobsetest valgu lagundajatest bakteritest on sporogeenid. Nt bacillus cereus, B. Subtilis jpt. Aeroobsed spoore mitte moodustuvatest bakteritest on olulisemad Pseudomonase perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisest võtavad osa ka fakultatiivsed anaeroobid, milledest levinumad on Proteuse spp perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisel osalevad ka kolilaadsed bakterid, kuigi nad ei ole protolüütiliselt aktiivsed, võtavad nad osa lõhustumise protsesside hilisematel etappidel. Nt kasutatakse peptoone, lõhustavad neid edasi ja produtseerivad keskkonda indooli, H2SO3 ja teisi halvasti lõhnavaid aineid. Anaeroobidest tuleks esile tõsta clostroodiumi spp kuuluvaid baktereid.
Oluline osa protsessil on ka hallitusseentel. Kõige aktiivsemalt toimub see aeroobsetes tingimustes. Anaeroobsetes tingimustes võib toimuda ainult valguliste ainete lõhustumine ja keskkonda jääb orgaanilist lämmastikku sisaldavaid vahesaadusi. Enamus aeroobsetest valgu lagundajatest bakteritest on sporogeenid. Nt bacillus cereus, B. Subtilis jpt. Aeroobsed spoore mitte moodustuvatest bakteritest on olulisemad Pseudomonase perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisest võtavad osa ka fakultatiivsed anaeroobid, milledest levinumad on Proteuse spp perekonda kuuluvad liigid. Valkude lagundamisel osalevad ka kolilaadsed bakterid, kuigi nad ei ole protolüütiliselt aktiivsed, võtavad nad osa lõhustumise protsesside hilisematel etappidel. Nt kasutatakse peptoone, lõhustavad neid edasi ja produtseerivad keskkonda indooli, H2SO3 ja teisi halvasti lõhnavaid aineid. Anaeroobidest tuleks esile tõsta clostroodiumi spp kuuluvaid baktereid.
(nt fotosüntees on anaboolne prots.) Anabolismi ei saa toimuda ilma katabolismita, mis varustab anabolismiprotsesse energiaga. Energiat kulutab ka bakteri liikumine, ainete transport rakku jne. Põhiliseks bioloogiliselt kasutatava energia kandjaks rakus on ATP. ATP sisaldab 2 makroergilist sidet. 8 ATP süntees AcCoA arvel: Atsetüül-S-CoA + H2O + ADP + Pi atsetaat + HS-CoA + ATP ATP energia arvel saab substraate aktiveerida. Nt: Glükoos + ATP Glc-6-P + ADP Selleks, et glükoosi lagundamisest glükolüüsis enegiat saada, tuleb ta enne aktiveerida. Glükoosi aktiveerimine toimub mitmes etapis ja kulutab ATP energiat. Rakku transporditud suhkru fosforüülimine aitab ka tal rakus püsida fosforüülitud kujul ei saa ta enam läbi membraani välja. Kui suhkur transporditakse rakku PTS süsteemi abil, jõuab ta rakku juba fosforüülituna. Glükolüüsis kasutatakse 2 ATP-d ja toodetakse 4 ATP-d. Peale ATP võivad aktiveerijad olla veel: GTP valgusünteesil
membraanset või substraatset fosforüülimist. Obligaatne aeroob vajab O2 kasvuks, kasutavad molekulaarset hapnikku elektroni lõpp-aktseptoriks aeroobsel hingamisel. Obligaatne anaeroob (vahel nimetatud ka aerofoobiks) ei kasuta O 2 energiaks. Molekulaarne hapnik on obligaatsetele anaeroobidele toksiline, mis tapab või inhibeerib kasvu. Sellised bakterid saavad energiat kääritamise, anaeroobse hingamise, fotosünteesi või metanogeneesi abil (energia saamine metaani lagundamisest). Fakultatiivsed anaeroobid (või ka fakultatiivsed aeroobid) on bakterid, mis võivad eluks kasutada nii aeroobset kui ka anaeroobset metabolismi. Anaeroobsetes tingimustes (pole O2) saavad bakterid energiat kääritamisest või anaeroobsest hingamisest. Aeroobsetes tingimustes lülitavad bakterid metabolismi ümber aeroobsele hingamisele. Aerotolerantsed anaeroobid saavad energiat erandlikult kääritamisest, kuid on tundetud molekulaarse hapniku olemasolule
Turba-ettevõtte majanduslikule kahjule liitub omakorda keskkonnakahju. Orgaaniliste ainete isekuumenemise protsessi seletatakse mitmeti. Ühe tunnustatavama isekuumenemis-hüpoteesi järgi vaadeldakse seda bioloogilise ja keemilis-füüsikalise protsessina. Tuleohu allikaks on ka turba isekuumenemine aunades. A.Noodla andmetel 60..70% toodetud turbast on isekuumenemistunnustega. Selle tunnuseks on iseloomulik lõhn. Sellise turba veeimavus langeb järsult. Turba kui orgaanilise aine lagundamisest võtavad osa seened, bakterid, mikroobid mille elutegevuse aktiivsus sõltub keskkonna tingimustest s.o. toitainete kontsentratsioonist, temperatuurist, niiskusest ja hapnikuga varustatusest. Orgaanikat lagundavad organismid on turbas ning ümbritsevas keskkonnas. Neile toitaineteks on aminohapped, tselluloos, hemitselluloos, ligniin. Aunades säilitamisel allub turvas mikroobide (hallitusseente, bakterite jt.) toimele. Nende aktiivse arengu tulemusena eraldub soojus, mis
Aromaatsed ssivesinikud (BTEX = benseen, tolueen, ksleen, etlbenseen) on sltuvalt struktuurist kas kergesti vi raskesti lagundatavad. See sltub benseenituumade arvust, asenduste arvust ja tbist molekulis. Lagundamine vib toimuda nii aeroobselt kui anaeroobselt (elektroni aktseptorid nitraat, mangaan, raud, sulfaat). Benseeni oksdeerimine benseeni dioksgenaasi vahendusel. Aromaatsete ssivesinike lagundamine vib toimuda ka anaeroobsetes tingimustes. Jrgnev on nide tolueeni lagundamisest Fe3+ redutseerivate bakterite poolt: C7H8 + 36Fe3+ + 21H2O . 36Fe2+ + 7HCO3- + 43H+ ja benseeni lagundamine sulfaate redutseerivate bakterite poolt: C6H6 + 3.75SO42- + 7.5H+ . 6CO2 + 3.75H2S + 3H2O Poltsklilised aromaatsed ssivesinikud (PAH) naftaleen, antratseen, preen, bensopreen. ldiselt sltub nende hendite lagundamise kiirus rngaste arvust molekulis, 2-3 ringi puhul toimub Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz bioloogiline lagundamine hapniku aeroobsetes tingimustes
annaabi.ee 
